Praktilisi õppetunde Tõotatud maalt

KINDLASTI oli Tõotatud maa, millest Piiblis räägitakse, ainulaadne. Sellelt suhteliselt väikselt maa-alalt leiame hulgaliselt geograafilisi iseärasusi. Põhjas on lumiste tippudega mäed, lõunas palavad piirkonnad. On viljakaid madalikke, tühje kõrbepiirkondi ning mägismaad puuviljaaedade ja karjakasvatuse jaoks.

Tänu kõrguste, kliima ja pinnase erinevustele leidub laias valikus puid, põõsaid ja muid taimi — sealhulgas selliseid, mis tunnevad end hästi külmades mägipiirkondades, selliseid, mis kasvavad palavas kõrbes, ja selliseid, mis vohavad uhtelistel tasandikel või mägiplatoodel. Ühe botaaniku hinnangu kohaselt võib sellest piirkonnast leida umbes 2600 taimeliiki! Esimesed seda maad uurinud iisraellased nägid tõendeid selle viljakusest oma silmaga. Nad tõid ühest jõeorust kaasa viinamarjakobara, mis oli nii suur, et neil tuli seda kanda kahe mehega põikpuus! Orgu nimetati tabavalt Kobaraoruks („Eskol”, NW).a (4. Moosese 13:21—24.)

Kuid vaadelgem nüüd lähemalt mõningaid selle unikaalse maariba geograafilisi iseärasusi eeskätt just lõunaosas.

Sefela

Tõotatud maa läänepiiriks on Vahemere rannik. Umbes 40 kilomeetrit sisemaa poole algab Sefela. Sõna „Sefela” tähendab „madalmaad”, kuid tegelikult on see mägipiirkond ning vaid võrreldes idapoolsete Juuda mägedega võib seda nimetada madalaks.

Vaata kõrvalolevat läbilõikekaarti ning pane tähele Sefela asendit ümbritsevate maa-alade suhtes. Itta jäävad Juuda mäed, läände Vilistimaa rannikutasandik. Seega oli Sefela puhvertsooniks, tõkkeks, mis Piibli aegadel lahutas Jumala muistset rahvast selle vaenlastest. Kõik läänest pealetungivad sõjaväed oleksid pidanud enne Iisraeli pealinna Jeruusalemma ründamist läbima Sefela.

Selline vahejuhtum leidiski aset üheksandal sajandil e.m.a. Süüria kuningas Hasael ’tuli ja sõdis Gati vastu [asus tõenäoliselt Sefela piiril] ning vallutas selle. [Pärast seda] Hasael pööras oma silmnäo, et minna üles Jeruusalemma vastu’, teatab Piibel. Kuningas Joasel õnnestus Hasael peatada, tuues talle andameid templi ja kuningakoja varandusest. Igal juhul selgub sellest loost, et Sefela oli Jeruusalemma julgeoleku seisukohalt oluliselt tähtis (2. Kuningate 12:18, 19).

See võiks olla meile praktiliseks õppetunniks. Hasael tahtis Jeruusalemma vallutada, kuid enne tuli tal läbida Sefela. Samamoodi püüab Kurat-Saatan Jumala sulaseid „neelata”, kuid tihti tuleb tal esmalt läbida kindel puhvertsoon — nende ustavus Piibli põhimõtetele, näiteks sellistele, mis käivad halva seltsingu ja materialismi kohta (1. Peetruse 5:8; 1. Korintlastele 15:33; 1. Timoteosele 6:10). Kompromiss Piibli põhimõtete suhtes on tihti esimeseks sammuks tõsise patu poole. Niisiis kaitse seda puhvertsooni. Kui järgida Piibli põhimõtteid, siis pole ohtu astuda üle Jumala seadustest.

Juuda mägismaa

Sefelast sisemaa poole laiub Juuda mägismaa. See on mägipiirkond, mis on andnud head vilja, oliiviõli ja veini. Tänu oma kõrgusele pakkus Juuda ka suurepärast kaitset. Seepärast ehitas kuningas Jootam sinna „kindlustatud paiku ja torne”. Hädaajal sai rahvas sinna pakku minna (2. Ajaraamat 27:4).

Jeruusalemmal, mida on kutsutud ka Siioniks, oli Juuda mägismaal silmapaistev koht. See linn näis pakkuvat kindlat kaitset, sest kolmest küljest ümbritsesid teda järskude külgedega orud, põhjast aga kolmekordne müür, nagu teatab esimesel sajandil elanud ajaloolane Josephus. Kuid pelgupaiga kindlustamiseks ei piisa üksnes müüridest ja relvadest. Seal peab olema ka vett. Piiramise ajal oli see väga tähtis, sest ilma veeta oleksid müüride vahele suletud linnaelanikud olnud sunnitud üsna pea alla andma.

Jeruusalemm sai vett Siiloahi tiigist. Niisiis, kartes, et assüürlased linna ümber piiravad, lasi kuningas Hiskija kaheksandal sajandil e.m.a. püstitada välismüüri Siiloahi tiigi kaitseks, nii et see jäi linna sisse. Samuti sulges ta allikad, mis olid väljaspool linna, et linna piiravatel assüürlastel oleks raske endale vett leida (2. Ajaraamat 32:2—5; Jesaja 22:11). See ei olnud veel kõik. Hiskija leidis mooduse, kuidas täiendavaid veevarusid otse Jeruusalemma suunata!

Üheks vanaaja suurimaks insenerisaavutuseks nimetatud ettevõtmise käigus kaevas Hiskija Giihoni allikast kuni Siiloahi tiigini tunneli.b Keskmiselt 1,8 meetrit kõrge tunneli pikkuseks oli 533 meetrit. Kujutle vaid — läbi kivimassiivi raiuti umbes poole kilomeetri pikkune tunnel! Tänapäeval, ligikaudu 2700 aastat hiljem, saavad Jeruusalemma külalised kahlata läbi selle inseneritöö meistrisaavutuse, mida üldiselt tuntakse Hiskija tunneli nime all (2. Kuningate 20:20; 2. Ajaraamat 32:30).

Hiskija püüded kaitsta ja suurendada Jeruusalemma veevarusid võivad anda meile praktilise õppetunni. Jehoova on „elava vee allikas” (Jeremija 2:13). Tema mõtted, mis on kirjas Piiblis, on eluks. Sel põhjusel on väga oluline isiklikult Piiblit uurida. Kuid võimalus uurida ja seeläbi saadud teadmised ei ole midagi, mis tuleks iseenesest. Et see võimalikuks osutuks, tuleb sul ehk ’kaevata tunneleid’, näiteks läbi oma ülitiheda päevakava (Õpetussõnad 2:1—5; Efeslastele 5:15, 16). Kui oled juba kord algust teinud, pea oma ajakavast kinni ning loe isiklikku uurimist esmatähtsaks tegevuseks. Ole hoolas ja ära lase endalt mitte kellelgi ega millelgi röövida neid kallihinnalisi veevarusid (Filiplastele 1:9, 10).

Kõrbepiirkonnad

Juuda mägedest ida poole jääb Juuda kõrb, tuntud ka nime all Jesimon, mis tähendab „kõrbet” (1. Saamueli 23:19, NW allmärkus). Surnumere lähistel iseloomustavad seda viljatut piirkonda kivised kuristikud ja sakilised kaljud. Langedes kõigest 24 kilomeetriga ligikaudu 1200 meetrit, on Juuda kõrb kaitstud endaga vihma kaasatoovate läänetuulte eest ning seetõttu on sealne sademetehulk piiratud. Pole kahtlustki, et see on kõrb, kuhu iga-aastasel lepituspäeval läkitati sikk Asaselile. Ka Taavet põgenes siia Sauli eest. Siin paastus Jeesus 40 päeva, misjärel Kurat teda kiusas (3. Moosese 16:21, 22; Laul 63:1; Matteuse 4:1—11).

Umbes 160 kilomeetrit Juuda kõrbest edelas on Paarani kõrb. Sageli lõi Iisrael 40 aastat kestnud rännaku ajal Egiptusest Tõotatud maale just siia oma leeri üles (4. Moosese 33:1—49). Mooses kirjutas „suurest ja kardetavast mürkmadudega ja skorpionidega kõrbest, põudsest paigast, kus ei olnud vett” (5. Moosese 8:15). On ime, et miljonid iisraellased suutsid ellu jääda! Kuid Jehoova toetas neid.

Olgu see meile meeldetuletuseks, et isegi selles vaimselt viljatus maailmas võib Jehoova meid samamoodi toetada. Jah, ka meie kõnnime madude ja skorpionide keskel, kuigi tegemist pole sõnasõnaliste madude ja skorpionidega. Meil tuleb ehk iga päev käia läbi inimestega, kes ilma mingite sisetundepiinadeta lasevad üle oma huulte voolata mürgisel kõnel, mis võib kergesti meie mõtteviisi kahjustada (Efeslastele 5:3, 4; 1. Timoteosele 6:20). Need, kes püüavad teenida Jumalat takistustele vaatamata, on kiitust väärt. Nende ustavus on kindlaks tõendiks, et Jehoova neid tõepoolest toetab.

Karmeli mäed

Nimi Karmel tähendab „puuviljaaeda”. See põhjaosa viljakas piirkond pikkusega umbes 50 kilomeetrit on täis viinamarjaistandusi, oliivisalusid ja muid viljapuid. Selle mäeaheliku poolt moodustatud neeme hiilgus ja ilu on unustamatu. Jesaja 35:2 räägib „Karmeli ilust” kui taastatud Iisraelimaa viljaka toreduse sümbolist.

Karmelis on toimunud palju tähelepanuväärseid sündmusi. Siin kutsus Eelija Baali prohveteid välja võistluseks ning siin „Jehoova tuli langes alla” tõendina tema ülemvõimu kohta. Samuti juhtis Eelija Karmeli mäe otsas olles tähelepanu väiksele pilvele, millest sai alguse ränk sadu, nii et Iisraeli põuale tuli ime läbi lõpp (1. Kuningate 18:17—46). Eelija järeltulija Eliisa oli parajasti Karmeli mäel, kui Suunemi naine tuli temalt abi otsima, sest surnud oli tema laps, kelle Eliisa hiljem üles äratas (2. Kuningate 4:8, 20, 25—37).

Karmeli nõlvadel laiuvad nüüdki viljapuuaiad, oliivisalud ja viinamarjaistandused. Kevadel pakub nõlvu kattev lillevaip toredat vaatepilti. „Pea on sul otsekui Karmel,” lausus Saalomon suulamlannale, viidates ehk tema lopsakatele juustele või sellele, kui suursuguselt ta oma kaunist pead kuklas hoiab (Ülemlaul 7:6).

Karmeli mägedele iseloomulik ilu tuletab meile meelde, millist vaimset ilu on Jehoova lasknud saada osaks oma kummardajate organisatsioonile tänapäeval (Jesaja 35:1, 2). Jehoova tunnistajad elavad tõepoolest vaimses paradiisis ning nõustuvad kuningas Taaveti kirjutatud mõtetega: „Mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale, ka on pärisosa ilus mu meelest!” (Laul 16:6).

On tõsi, et tänapäeval tuleb Jumala vaimsel rahval seista silmitsi keerukate olukordadega, nii nagu muistsed iisraellased kohtasid Jumala vaenlaste pidevat vastupanu. Kuid tõelised kristlased ei kaota kunagi silmist Jehoova antud õnnistusi — kaasa arvatud Piibli tõe järjest suurenev valgus, ülemaailmne vennaskond ja võimalus saada igavene elu paradiislikul maal (Õpetussõnad 4:18; Johannese 3:16; 13:35).

„Otsekui Jehoova rohuaed”

Muistne Tõotatud maa pakkus silmarõõmu. Seda on tabavalt kirjeldatud kui maad, „mis piima ja mett voolab” (1. Moosese 13:10; 2. Moosese 3:8). Mooses nimetas seda „heaks maaks, veeojade, allikate ja sügavate vete maaks, mis voolavad orgudes ja mägedes, nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maaks, maaks, kus sa ei söö leiba kehvuses, kus sul midagi ei puudu, maaks, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske” (5. Moosese 8:7—9).

Kui Jehoova sai anda oma muistsele rahvale sellise rikka, kauni kodumaa, saab ta kindlasti anda ka oma ustavatele praegusaja sulastele suurepärase, kogu maakeral laiuva paradiisi koos selle mägede, orgude, jõgede ja järvedega. Jah, muistne Tõotatud maa kogu oma mitmekesisuses oli vaid eelkuma vaimsest paradiisist, millest tema tunnistajad juba nüüd rõõmu tunnevad, ning tulevasest uue maailma paradiisist. Siis täitub tõotus, mis on kirjas Laulus 37:29: „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” Kui Jehoova annab selle paradiisliku kodu sõnakuulelikele inimestele, siis milline rõõm on neil küll selle „ruume” lähemalt uurida, kusjuures nad saavad seda teha igavesti!

[Allmärkused]

[Kaart lk 4]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

GALILEA

Karmeli mägi

Galilea järv

SAMAARIA

SEFELA

Juuda mäed

Surnumeri

[Allikaviide]

NASA foto

[Kaart lk 4]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Sefela oli tõkkeks Jumala rahva ja tema vaenlaste vahel

MI 0 5 10

KM 0 8 16

Vilistimaa tasandik

Sefela

Juuda mägismaa

Juuda kõrb

Jordani alang

Surnumeri

Ammoni- ja Moabimaa

[Kaart/pilt lk 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Hiskija tunnel: 533 meetrit pikk, raiutud läbi kaljumassiivi

Tyropoioni org

Siiloah

TAAVETI LINN

Kidroni org

Giihon

[Pildid lk 6]

Juuda kõrbesse läks Taavet Sauli eest pakku. Hiljem kiusas siin Kurat Jeesust

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildid lk 7]

Karmeli mägi, kus Eelija alandas Baali prohveteid

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildid lk 8]

„Jehoova, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes” (5. Moosese 8:7)