Kas sa mäletad?

Kas sa oled viimaste ”Vahitorni” numbrite üle hoolikalt mõtisklenud? Kui oled, on sul kindlasti huvitav järgnevat meelde tuletada.

◻ Miks on ettemääratusõpetus ebaloogiline?

Kui Jumal oleks teadnud ja määranud ette selle, et Aadam teeb pattu, siis Jehoova oleks inimese loojana olnud ka patu autor ning oleks vastutav kogu selle kurjuse ja kannatuste eest inimmaailmas. See on vastuolus tõsiasjaga, et Jehoova on armastuse Jumal, kes vihkab õelust (Laul 33:5; Õpetussõnad 15:9; 1. Johannese 4:8). (15/4, lk. 7, 8.)

◻ Mida teevad paljudest rahvustest inimesed, viies täide teksti Jesaja 2:2—4?

Voolates Jehoova kummardamiskotta, keelduvad nad ka sõdima õppimast, kuna nad on kindlad, et neid kaitsevad Jumala taevased sõjaväed, kes on valmis hävitama kõik rahu vaenlased. (15/4, lk. 30.)

◻ Kes on need Jumala kangelased, kellest räägitakse tekstis Joel 4:10, 11?

Piiblis nimetatakse tõelist Jumalat umbes 280 korda ”vägede Jehoovaks” (2. Kuningate 3:14). Need väed on võimsad taevased inglite hulgad, kes on valmis täitma Jehoova korraldusi. (1/5, lk. 23, 24.)

◻ Mida võime õppida Jehoova nõudest, et Iiob paluks nende eest, kes tema vastu eksisid? (Iiob 42:8.)

Enne kui Iiob tervise tagasi sai, nõudis Jehoova temalt, et ta paluks nende eest, kes tema vastu eksinud olid. Nagu siit näha, nõuab Jehoova, et me enne andeks annaksime neile, kes meie vastu on patustanud, siis antakse ka meie patud andeks (Matteuse 6:12; Efeslastele 4:32). (1/5, lk. 31.)

◻ Mida Jakoobus mõtles, kui ta ütles: ”Kannatlikkus [”vastupidavus”, UM] omagu täiuslikku tegu”? (Jakoobuse 1:4.)

Vastupidavusel on tarvis teha ära üks töö ehk ”tegu”. See töö on täiustada meid igas suhtes. Niisiis, kui laseme katsumusel kulgeda oma rada ega kasuta piiblivastaseid teid, et seda kiiresti lõpetada, saab meie usk läbi katsutud ja parendatud. (15/5, lk. 16.)

◻ Miks on Jumal inimkonna probleemide lahendamisega nii kaua oodanud?

Jehoova vaatleb aja kulgu teistmoodi kui meie. Igaviku Jumalale pole ajaperiood Aadama loomisest kuni praeguse ajani nädalatki pikk (2. Peetruse 3:8). Ent missugune poleks ka meie ajataju, viib iga mööduv päev meid lähemale Jehoova õigeksmõistmispäevale. (1/6, lk. 5, 6.)

◻ Mis ajendab Jehoova tunnistajaid?

Tänu Jehoova õpetusele on tulnud olemasollu ainulaadne rahvas, mille liikmed on õpetatud armastama üksteist ja oma ligimest nagu iseennast (Jesaja 54:13). Just armastus on see, mis ajendab Jehoova tunnistajaid jätkuvalt kuulutama, hoolimata üldsuse ükskõiksusest ja vastupanust (Matteuse 22:36—40; 1. Korintlastele 13:1—8). (15/6, lk. 20.)

◻ Millele viitavad Jeesuse sõnad: ”Võidelge, et te läheksite sisse kitsast uksest”? (Luuka 13:24.)

Jeesuse sõnad viitavad sellele, et on tarvis end jõuliselt pingutada, kõvasti vaeva näha. Tema sõnad näitavad ka, et mõned võivad püüda ’uksest sisse minna’ ainult neile sobival võimalusel ja neile meelepärasel kergel sammul. Seega võib igaüks meist endalt küsida: ”Kas ma tegutsen usinasti ja hoolega?” (15/6, lk. 31.)

◻ Mismoodi mõistetakse ülestõusnutele kohut ’sedamööda kuidas raamatuisse on kirjutatud, nende tegude järgi’? (Ilmutuse 20:12.)

Need raamatud ei ole nende minevikutegude registrid, sest surres mõisteti nad õigeks pattudest, mida nad oma eluajal tegid (Roomlastele 6:7, 23). Kuid ülestõusnud inimesed on endist viisi Aadamalt päritud patu võimuses. Seetõttu võib arvata, et need raamatud sisaldavad Jumala juhendeid, mida kõik inimesed peavad järgima, saamaks täit kasu Jeesuse Kristuse ohvrist. (1/7, lk. 22.)

◻ Mida õpetab meile Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest? (Luuka 10:30—37.)

Jeesuse tähendamissõna annab mõista, et tõeliselt õiglane inimene üksnes ei kuuletu Jumala seadustele, vaid jäljendab ka tema omadusi (Efeslastele 5:1). See näitab ka, et ligimesearmastus peaks ületama kõik rahvuslikud, kultuurilised ja religioossed barjäärid (Galaatlastele 6:1). (1/7, lk. 31.)

◻ Millised on kolm valdkonda, kus sa saad õppida tundma oma last ja anda vanemlikku juhatust?

1) Aita oma lapsel valida sobiv töö, 2) valmista teda ette emotsionaalse pingega toimetulekuks koolis ja töökohal, 3) õpeta talle, kuidas rahuldada oma vaimseid vajadusi. (15/7, lk. 4.)

◻ Miks Jumal hingas ”seitsmendal päeval”? (1. Moosese 2:1—3.)

Jumal ei hinganud mitte sellepärast, et ta oleks väsinud. Ta lakkas tegemast maist tööd, et lasta oma kätetööl areneda täie hiilguseni tema kiituseks ja auks. (15/7, lk. 18.)

◻ Millised on kolm viisi, kuidas me saame õiglased olla?

Esiteks tuleb meil viia end vastavusse Jumala moraalinormidega (Jesaja 1:17). Teiseks me toimime õiglaselt siis, kui kohtleme teisi nii, nagu soovime, et Jehoova kohtleks meid (Laul 130:3, 4). Kolmandaks me ilmutame jumalikku õiglust sellega, kui osaleme usinalt kuulutustöös (Õpetussõnad 3:27). (1/8, lk. 14, 15.)