Kas Jehooval on tunded?

KUI vastus sellele küsimusele on jaatav, tekib teine küsimus: kas meie käitumine mõjutab Jumala tundeid? Teisisõnu, kas meie teod võivad Jumalat rõõmustada või siis kurvastada? Mõned muistsed filosoofid vastasid sellele küsimusele eitavalt. Nad väitsid, et kellelgi pole võimalik Jumalat mõjutada ning seega pole Jumal võimeline midagi tundma. Piiblis öeldu valgusel tuleb aga ilmsiks midagi sootuks muud, nimelt see, et Jehooval on sügavad tunded ning et tal pole sugugi ükskõik, mida me teeme. Et selles veenduda, mõtiskle sõnade üle, mis on kirjas Laul 78:40, 41.

Laul 78 jutustab sellest, kuidas Jumal tegeles muistse Iisraeliga. Pärast seda, kui Jehoova oli päästnud iisraellased Egiptuse orjusest, pakkus ta neile võimalust astuda temaga erilistesse suhetesse. Jumal tõotas, et kui iisraellased tema käskudele kuuletuvad, saab neist tema „omand” ning ta laseb nende kaudu täituda oma eesmärgil. Iisraellased olid sellega nõus ja Jumal sõlmis nendega seaduselepingu. Kas rahvas pidas oma sõna? (2. Moosese 19:3–8.)

Laulukirjutaja ütles: „Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes” (salm 40). Järgmine salm jätkab: „Nad kiusasid ikka jälle Jumalat” (salm 41). Laulik kirjeldab iisraellaste käitumismustrit. Nende lugupidamatus ja mässumeelsus sai alguse juba üsna pea pärast Egiptusest vabanemist, kui nad olid kõrbes. Rahvas hakkas Jumala vastu nurisema, seades kahtluse alla selle, kas ta on suuteline ja valmis nende eest hoolitsema (4. Moosese 14:1–4). Üks piiblitõlkijaile mõeldud teatmeteos ütleb, et fraasi „nad tõrkusid tema vastu” võib tõlkida ka sõnadega „nad tegid oma südame Jumala vastu kõvaks” või „nad ütlesid Jumalale „ei””. Ent kui iisraellased kahetsesid, andestas halastav Jumal neile. Siis aga pöördusid nad temast uuesti ära ning mässasid jälle tema vastu. Kõik kordus otsast peale (Laul 78:10–19, 38).

Mida Jehoova tundis, kui heitliku meelega iisraellased alatasa mässasid? Nad „tegid temale meelehaiget”, ütleb salm 40. Ühe teise tõlke järgi kõlab see fraas: „Nad kurvastasid teda.” Üks Piibli teatmeteos selgitab: „Selle salmi mõte on, et heebrealaste käitumine põhjustas valu, nagu seda teeb sõnakuulmatu ja vastuhakkava lapse käitumine.” Just nii nagu sõnakuulmatu laps teeb oma vanematele palju südamevalu, tegid mässumeelsed iisraellased haiget Iisraeli Pühale (salm 41, UM).

Mida me võime sellest laulust õppida? On lohutav teada, et Jehoova tunneb oma teenijate vastu tugevat kiindumust ega kaota nendesse kergesti usku. Kuid fakt, et Jehooval on tunded ning et meie käitumisviis ei jäta teda ükskõikseks, on samas ka kainestav. Kuidas selle tõsiasja teadmine sind mõjutab? Kas see paneb sind tegema seda, mis on õige?

Selle asemel et käia valel teel ja teha Jehoovale südamevalu, võime asuda õigele teele ning Jehoovale heameelt valmistada. Ja just seda tegema Jumal oma teenijaid õhutabki: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant” (Õpetussõnad 27:11). Pole hinnalisemat kingitust, mille võime Jehoovale anda, kui see, et elame talle meelepäraselt.