Piibli seisukoht
Kas vaesus õigustab varastamist?
”Vaesus on inimliku õnne suur vaenlane; kahtlematult röövib ta valikuvabaduse ning teeb mõnede vooruste ilmutamise võimatuks, teiste ilmutamise aga äärmiselt raskeks.” (Samuel Johnson, 18. sajandi kirjanik)
ROOMA riigimees Magnus Aurelius Cassiodorus ütles: ”Vaesus on kuritegevuse ema.” Niisugused vaated näivad osutavat sellele, et teatud kuriteod on vaesuse loomulik tagajärg. Ilmselt jagavad tänapäevalgi paljud seda arvamust, eriti kui selleks kuriteoks on varastamine.
Arvamus, et rõhutus ja vaesus õigustavad varastamist, on üsna populaarne. Mõtle näiteks kuulsatele 14. sajandist pärit inglise rahvaballaadidele Robin Hoodist, mis räägivad legendaarsest lindpriiks kuulutatud mehest, kes röövis rikkaid ja jagas saagi vaestele. Sajandeid on teda peetud kangelaseks.
Tuleb tunnistada, et tänapäevalgi on paljude majanduslik olukord äärmiselt raske. Maailmapank teatas hiljuti, et 1,3 miljardit inimest peab toime tulema vähem kui ühe dollariga päevas. Ühe küsitluse käigus ütles 70 protsenti filipiinlastest, et nad peavad end vaeseks. Brasiilias teenib rikkaim viiendik rahvast 32 korda nii palju kui vaeseim viiendik. Seesugune olukord võib mõnda inimest sedavõrd masendada, et ta hakkab kasutama mistahes teid, kasvõi varastama, et vaid igapäevast elatist saada.
Piibel mõistab varastamise selgelt hukka. Kümnest käsust kaheksas ütleb: ”Sa ei tohi varastada!” (2. Moosese 20:15). Ometi kalduvad paljud, kes Piiblisse usuvad, varastamist õigustama, kui varast ajendab teole haletsusväärne majanduslik olukord.
See tõstatab rea tõsiseid küsimusi. Kas vaesus tõepoolest õigustab varastamist? Mida peab inimene tegema, kui ta elab äärmises majanduslikus kitsikuses? Mida teha siis, kui tal on haigeid või näljas lapsi, kelle eest ta peab hoolt kandma? Kas Jehoova Jumal lubab sellistel juhtudel varastada, eriti veel kui inimesed, kellelt varastatakse, neid asju nii väga ei vajagi?
Mida Jumal ütleb?
Kuna Jeesus peegeldas oma Isa isiksust, võib tema eeskuju meid Jumala seisukoha mõistmises aidata (Johannese 12:49). Maa peal teenides oli Jeesus puudustkannatajate vastu väga kaastundlik. Piibel ütleb, et ”kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast” (Matteuse 9:36). Siiski ei pidanud ta varastamist kunagi õigustatuks, olid siis tingimused millised tahes. Samamoodi, ehkki Jumal hoolib vaestest, ei ole vaesus tema silmis varastamist õigustav asjaolu. Tekstis Jesaja 61:8 ütleb Piibel, et Jumal ’vihkab nurjatut röövimist’. Ning apostel Paulus nendib selgelt, et vargad ei päri Jumala Kuningriiki. Seega pole meil Jumala seisukoha suhtes mitte mingit kahtlust (1. Korintlastele 6:10).
Ent Õpetussõnad 6:30 (Piibli Raamat, 1945) ütleb, et ”ei varast laideta nii väga, kui ta varastab, kui ta püüab enese kõhtu täita, et temal nälg oli”. Kas see väide vabandab varastamist? Üldsegi mitte. Kontekst näitab, et Jumala silmis on varas eksimuse eest siiski karistust väärt. Järgmine salm ütleb: ”Tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse!” (Õpetussõnad 6:31).
Kuigi varas, kes varastab nälja tõttu, ei pruugi olla nii laiduväärne kui keegi, kes teeb seda ahnusest või kavatsusega oma ohvrile kahju tuua, ei tohiks need, kes soovivad Jumala heakskiidu osaliseks saada, olla süüdlased mitte mingit laadi varguses. Isegi äärmise vaesuse tingimustes teotab varastamine Jumalat. Õpetussõnad 30:8, 9 väljendab seda nii: ”Toida mind aga vajaliku leivaga, .. et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu!” Jah, varas toob häbi Jumala nimele. Kuna vargus on armastusetu tegu, on see patt hoolimata sellest, kas kannatanu on rikas või vaene. Nende jaoks, kes Jumalat ja ligimest armastavad, ei leidu varastamisele kunagi mingit õigustust (Matteuse 22:39; Roomlastele 13:9, 10).
Väide, et inimesel on õigus varastada, kui ta on ebasoodsas olukorras, pole loogiline. See oleks väga sarnane ütlusega, et nõrgema kehaehitusega sportlasel on võitmiseks õigus keelatud erguteid sisse võtta. Kui ta ka võidab, on ta selleks kasutanud ebaausaid vahendeid. Teised tunneksid õigusega, et ta on näpanud neilt võidu lubamatuid meetodeid kasutades. Sama lugu on varastega. Varas võtab ebaausal teel seda, mis kuulub teistele. Tema ebasoodus olukord sellist käitumist ei õigusta.
Iga varas, kes soovib saada Jumala heakskiidu osaliseks, peab oma teguviisi kahetsema. Piibel manitseb: ”Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd ning soetagu vara oma käte tööga” (Efeslastele 4:28). Endised vargad, kes siiralt kahetsevad, võivad olla kindlad, et Jehoova andestab neile (Hesekiel 33:14—16).
Mida saavad vaesed teha?
Piibel tõotab: ”Jehoova ei lase nälgida õiget hinge, aga ta tõrjub tagasi õelate himu!” (Õpetussõnad 10:3). Jumal ei aita neid, kes tahtlikult tema seadust rikuvad, et oma himusid rahuldada. Kuid ta tunneb kaasa neile, kes siiralt talle kuuletuda püüavad, ning õnnistab nende pingutusi hankida kõik vajalik (Laul 37:25).
Miljonid inimesed on juba kogenud seda, et jumalakartlikke põhimõtteid järgides nende elutase paraneb. Näiteks on nad suutnud paremini muretseda eluks hädavajalikku, rakendades ellu Piibli nõuandeid olla töökas ning vältida selliseid pahesid nagu hasartmängude mängimine, joomarlus, suitsetamine ja uimastite kuritarvitamine (Galaatlastele 5:19—21). Selleks on tulnud üles näidata usku, ning need, kes on seda teinud, on kogenud, et ”Jehoova on hea” ja tõepoolest aitab neid, kes tema peale loodavad (Laul 34:9).
[Pildi allikaviide lk 18]
Robin Hood: General Research Division/The New York Public Library/Astor, Lenox and Tilden Foundations