Kõnni jätkuvalt ühes Jumalaga
”Käige Vaimus, siis te ei täida mitte liha himusid.” (GALAATLASTELE 5:16)
1. a) Millistes tingimustes ja kui kaua kõndis Eenok ühes Jumalaga? b) Kui kaua kõndis Noa ühes Jumalaga ning milliseid tõsiseid kohustusi tal oli?
PIIBEL ütleb, et Eenok ”kõndis ühes Jumalaga”. Hoolimata ümberkaudsete inimeste šokeerivast kõnest ja jumalakartmatust käitumisest, kõndis ta ühes Jumalaga kuni oma elu lõpuni 365-aastaselt (1. Moosese 5:23, 24; Juuda 14, 15). Ka Noa ”kõndis ühes Jumalaga”. Ta tegi seda, kuigi tal tuli hoolitseda oma pere eest, kuigi ta elas maailmas, mis oli mässuliste inglite ja nende vägivaldsete järeltulijate mõju all, ja kuigi ta pidi tegelema paljude üksikasjadega, mis kaasusid hiigellaeva, muistse aja suurima meresõiduki ehitamisega. Ta kõndis ühes Jumalaga ka pärast veeuputust ja isegi siis, kui mäss Jehoova vastu Paabelis taas pead tõstis. Jah, Noa kõndis ühes Jumalaga kuni oma surmani 950-aastaselt (1. Moosese 6:9; 9:29).
2. Mida tähendab ’kõndida ühes Jumalaga’?
2 Kui Piiblis öeldakse, et need usumehed ”kõndisid” ühes Jumalaga, kasutatakse seda sõna ülekantud tähenduses. See tähendab, et Eenok ja Noa käitusid viisil, mis tõendas nende tugevat usku Jumalasse. Nad tegid seda, mida Jehoova neil käskis teha, ning viisid oma elu kooskõlla kõigega, mida nad teadsid temast selle põhjal, kuidas ta inimkonnaga tegelnud oli. (Võrdle 2. Ajaraamat 7:17.) Nad ei nõustunud Jumala sõnade ja tegudega mitte üksnes oma mõtetes, vaid nad ka täitsid kõik tema nõuded — mitte ainult osa neist, vaid kõik — ja seda nii suurel määral, kui nad ebatäiuslike inimestena suutsid. Näiteks Noa toimis täpselt nõnda, nagu Jumal teda käskis (1. Moosese 6:22). Noa ei teinud rohkem, kui saadud juhendid ette nägid, kuid ta ei sörkinud ka ükskõikselt sabas. Ta oli mees, kel olid lähedased suhted Jehoovaga, kes pöördus julgelt tema poole palves, kes pidas kalliks Jumala juhatust — kes kõndis ühes Jumalaga. Kas sina teed seda?
Pidev eluviis
3. Mida eluliselt tähtsat peavad tegema kõik pühendunud ja ristitud Jumala sulased?
3 On südantsoojendav näha, kuidas inimesed hakkavad kõndima ühes Jumalaga. Kui nad kooskõlas Jehoova tahtega konkreetseid samme astuvad, tõendavad nad oma usku, ilma milleta ei saa olla Jumalale meelepärane (Heebrealastele 11:6). Kuidas me küll rõõmustame, et viimase viie aasta jooksul on igal aastal keskmiselt üle 320000 inimese pühendunud Jehoovale ja lasknud end vees ristida! Kuid tähtis on ka see, et nii nemad kui meie kõik kõnniksime jätkuvalt ühes Jumalaga (Matteuse 24:13; Ilmutuse 2:10).
4. Miks enamik Egiptusest lahkunud iisraellasi ei pääsenud Tõotatud Maale, ehkki nad ilmutasid mingil määral usku?
4 Moosese päevil pidi iisraeli perekondadel olema usku, et pidada Egiptuses paasapüha ning määrida verd oma koduukse piitjalgadele ja pealispuule (2. Moosese 12:1—28). Kuid paljude usk lõi kõikuma, kui nad Punase mere ääres nägid vaarao sõjaväge endil tihedalt kannul olevat (2. Moosese 14:9—12). Laul 106:12 näitab, et kui nad kuiva meresängi mööda õnnelikult vastaskaldale jõudsid ja nägid, kuidas veevoog Egiptuse sõjaväe ära hävitas, siis nad jälle ”uskusid [Jehoova] sõnu”. Pisut aega hiljem kõrbes olles hakkasid iisraellased aga kaebama joogivee, toidu ja juhtimise üle. Negatiivne ülevaade, mille andsid kümme 12-st Tõotatud Maalt naasnud maakuulajast, tekitas iisraellastes hirmu. Laul 106:24 ütleb, et selles olukorras ’nad ei uskunud [Jumala] sõna’. Nad tahtsid minna tagasi Egiptusesse (4. Moosese 14:1—4). Nende usuraas elustus ainult siis, kui nad nägid mõnd jumaliku väe erakorralist ilmingut. Nad ei kõndinud jätkuvalt ühes Jumalaga. Tagajärjeks oli see, et need iisraellased ei pääsenudki Tõotatud Maale (Laul 95:10, 11).
5. Kuidas on tekstid 2. Korintlastele 13:5 ja Õpetussõnad 3:5, 6 seotud ühes Jumalaga kõndimisega?
5 Piibel manitseb meid: ”Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid!” (2. Korintlastele 13:5). Usus olema tähendab kindlaks jääma kristlike tõekspidamiste kogule. See on tingimata tarvilik, kui tahame, et meil õnnestuks kõigil oma elupäevil kõndida ühes Jumalaga. Et käia koos Jumalaga, peame näitama üles ehtsat usku, usaldama Jehoovat täielikult (Õpetussõnad 3:5, 6). Kes seda ei tee, võib sattuda mõnda paljudest lõksudest ja püünisaukudest. Millised on mõned neist?
Väldi enesekindluse püünist
6. Mida teavad kõik kristlased hooruse ja abielurikkumise kohta ning kuidas nad sellistesse pattudesse suhtuvad?
6 Kõik, kes on uurinud Piiblit, pühendanud oma elu Jehoovale ning lasknud end ristida, teavad, et Jumala Sõna mõistab hooruse ja abielurikkumise hukka (1. Tessalooniklastele 4:1—3; Heebrealastele 13:4). Nad peavad Jumala norme õigeks. Nad tahavad elada nendega kooskõlas. Ometi on seksuaalne ebamoraalsus jätkuvalt üks Saatana kõige tõhusamaid püüniseid. Miks?
7. Kuidas hakkasid Iisraeli mehed Moabi lagendikel käituma viisil, mille nad teadsid olevat vale?
7 Need, kes taolisesse ebamoraalsusesse on langenud, ei kavatsenud ehk esialgu midagi sellist teha. Võimalik, et nii oli lugu ka iisraellastega Moabi lagendikel. Kõrbeelust tülpinud Iisraeli meestele võisid moablannad ja midjanlannad, kes nad ära meelitasid, paista esiti sõbralike ja külalislahketena. Aga mis juhtus, kui iisraellased võtsid vastu kutse seltsida inimestega, kes teenisid Baali, mitte Jehoovat, kes lubasid oma tüdrukutel (isegi tähtsate perekondade tütardel) olla seksuaalsuhetes meestega, kellega nad polnud abielus? Kui Iisraeli leeri meestele selline seltsing meeldima hakkas, ahvatleti nad tegema seda, mida nad teadsid olevat vale, ja see maksis neile elu (4. Moosese 22:1; 25:1—15; 31:16; Ilmutuse 2:14).
8. Mis võib praegusajal viia kristlase seksuaalse ebamoraalsuseni?
8 Kuidas võib inimene praegusajal samasugusesse püünisesse sattuda? Ehkki ta võib teada, kui tõsine asi on seksuaalne ebamoraalsus, võib ta ometi — kui ta ei teadvusta omale ka enesekindluse ohtlikkust — leida end olukorrast, kus ahvatlus sooritada väärtegu saab kaine mõistuse üle võidu (Õpetussõnad 7:6—9, 21, 22; 14:16).
9. Millised Pühakirja hoiatused võivad kaitsta meid ebamoraalsuse eest?
9 Jumala Sõna hoiatab meid selgesõnaliselt, et me ei laseks end eksitada ega arvaks end olevat nii tugevad, et halb seltskond meid ei riku. See tähendab, et me ei peaks vaatama telesaateid, kus kujutatakse ebamoraalsete inimeste elu, ega heitma pilku ajakirjadele, mis sütitavad ebamoraalseid soove (1. Korintlastele 10:11, 12; 15:33, UT). Tõsiseid probleeme võib põhjustada isegi see, kui seltsime kaasusklikega vales olukorras. Sugupoolte vaheline külgetõmme on tugev. Seepärast on Jehoova organisatsioon meid armastavalt hoiatanud, et me ei oleks avalikkuse silma alt väljas üksi koos vastassoost isikuga, kes pole meie abikaasa või pereliige. Et kõndida jätkuvalt ühes Jumalaga, tuleb meil vältida enesekindluse püünist ja võtta kuulda Jumala hoiatavaid nõuandeid (Laul 85:9, UM).
Ära lase inimesekartusel enda üle valitseda
10. Kuidas paneb ”inimeste kartmine” püüdepaela?
10 Üks teine oht on kirjas Õpetussõnad 29:25, kus öeldakse: ”Inimeste kartmine paneb püüdepaela.” Sageli kasutavad jahimehed püünistena silmuseid, mis looma kaela ümber kõvasti kinni jooksevad, ja paelu, millesse loom jalgupidi kinni jääb (Iiob 18:8—11). Sarnaselt sellega võib inimesekartus takistada inimest vabalt kõnelemast ja Jumalale meelepäraselt käitumast. Soov olla teiste meele järgi on normaalne ja täiesti ükskõikne suhtumine sellesse, mida teised mõtlevad, ei ole kristlik. Kuid tarvis on tasakaalu. Kui kartus kaasinimeste võimaliku reageeringu pärast paneb inimese tegema midagi, mida Jumal keelab, või takistab teda tegemast midagi, mida Jumala Sõna käsib, siis on see inimene püünisesse sattunud.
11. a) Mis kaitseb meid inimesekartuse võimusesse sattumise eest? b) Kuidas on Jehoova aidanud oma sulaseid võitluses inimesekartusega?
11 Selle püünise eest ei kaitse meid mitte see, millised me loomu poolest oleme, vaid see, et ’loodame Jehoova peale’ (Õpetussõnad 29:25b). Lootes Jumalale, võib ka loomuldasa häbelik inimene käituda julgelt ja kindlalt. Nii kaua, kui see saatanlik asjadesüsteem meile igast küljest survet avaldab, tuleb meil valvsalt jälgida, et inimesekartus meile püüniseks ei saaks. Kuigi prohvet Eelija oli teenistuses sageli julgust ilmutanud, põgenes ta hirmunult, kui Iisebel teda tappa ähvardas (1. Kuningate 19:2—18). Surveolukorras lõi apostel Peetrus kartma ja salgas, et ta Jeesust Kristust tunneb, ning aastaid hiljem pani hirm ta käituma viisil, mis polnud usuga kooskõlas (Markuse 14:66—71; Galaatlastele 2:11, 12). Kuid mõlemad, nii Eelija kui Peetrus, võtsid vastu vaimse abi, lootsid kindlalt Jehoovale ning teenisid Jumalat jätkuvalt talle meelepärasel viisil.
12. Millised tänapäevased näited kinnitavad, et inimesed on saanud abi, võitmaks hirmu, nii et see pole takistanud neid Jumalale heameelt valmistamast?
12 Praegusajalgi on paljud Jehoova sulased õppinud lõksupüüdvast hirmust võitu saama. Üks Guyanas elav teismeline Jehoova tunnistaja nentis: ”Võitlus eakaaslaste surve vastu koolis on suur.” Aga ta lisas: ”Selline on ka mu usk Jehoovasse.” Kui õpetaja teda kogu klassi ees tema usu pärast pilkas, palvetas ta vaikselt Jehoova poole. Hiljem omavahel olles andis ta õpetajale taktitundeliselt tunnistust. Kui üks noormees, kes Jehoova nõudeid alles õppis, läks külla oma kodulinna Beninis, otsustas ta lahti saada ebajumalast, mille isa talle oli meisterdanud. Noormees teadis, et kuju on elutu, ega kartnud seda, kuid ühtlasi teadis ta sedagi, et vihased külaelanikud võivad ta tappa. Ta esitas Jehoovale palve ning viis ebajumala öö varjus võsastikku, kus ta selle hävitas. (Võrdle Kohtumõistjate 6:27—31.) Kui üks Dominikaani Vabariigis elav naine hakkas Jehoovat teenima, käskis abikaasa tal valida tema ja Jehoova vahel. Mees ähvardas teda lahutusega. Kas hirm sundis naise usust taganema? Ta vastas: ”Kui ma oleksin truudust murdnud, siis tunneksin häbi, kuid Jehoova Jumalat teenida ma ei häbene!” Ta kõndis jätkuvalt ühes Jumalaga ning aja möödudes hakkas ka tema abikaasa Jehoova tahet täitma. Kui loodame täielikult oma taevasele Isale, ei saa inimesekartus takistada ka meid tegemast seda, mida me teame olevat Jehoovale meelepärast.
Ära alahinda nõuandeid
13. Millise püünise eest hoiatab meid 1. Timoteosele 6:9?
13 Kui mõned jahimeeste püünised on kavandatud püüdma kinni ükskõik millist looma, kes juhtub teatud kohast läbi minema, siis teised meelitavad loomi ligi petlikult ahvatlevate peibutistega. Paljusid inimesi peibutab rikkus (Matteuse 13:22). Tekstis 1. Timoteosele 6:8, 9 innustab Piibel meid olema rahul peatoiduse ja ihukattega. Seejärel seal aga hoiatatakse: ”Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse.”
14. a) Mis põhjusel mõni ei võta südamesse nõuannet olla rahul peatoiduse ja ihukattega? b) Kuidas võib vale arusaam rikkusest panna inimest alahindama nõuannet, mis on kirjas 1. Timoteosele 6:9? c) Mil viisil võib ”silmahimu” pimestada mõningaid eesolevate püüniste suhtes?
14 Sellest hoiatusest hoolimata satuvad paljud püünisesse, sest nad ei rakenda seda nõuannet ellu. Miks? Kas sunnib ehk uhkus neid hoidma kinni elustiilist, mis nõuab enamat kui ”peatoidust ja ihukatet”, millega rahul olema innustab meid Piibel? Või vahest alahindavad nad Piibli hoiatust selle tõttu, et peavad rikkuseks üksnes seda, mida omavad pururikkad? Piibel näitab lihtsalt, et rikkuse taotlemine on vastuolus peatoiduse ja ihukattega rahulolemisega. (Võrdle Heebrealastele 13:5.) Kas ”silmahimu” — himu hankida asju, mida nad näevad, ja seda kas või vaimseid eesmärke ohvriks tuues — tõukab õige kummardamise huvid teisejärgulisele kohale? (1. Johannese 2:15—17; Haggai 1:2—8.) Kui palju õnnelikumad on küll need, kes tõsiselt võtavad südamesse Piibli nõuanded, ning pannes Jehoova teenimise oma elus tähtsaimale kohale, kõnnivad ühes Jumalaga!
Edukas toimetulek elumuredega
15. Millised olukorrad arusaadavalt põhjustavad muret paljudele Jehoova rahva liikmetele ning millise püünise suhtes me surveolukorras peame valvel olema?
15 Rikkuse taotlemisest veelgi üldlevinum on mure eluks hädavajalike asjade hankimise pärast. Paljud Jehoova sulased elavad vaid minimaalsete asjadega. Nad rügavad palju tunde tööd teha, et neil võiksid olla hädavajalikud rõivad ja koht, kus pere saaks öösel magada, ning et päeval oleks midagi hamba alla panna. Teised peavad lahingut kas enese või mõne pereliikme haigusest või vanadusest tulenevate raskustega. Kui kerge oleks küll lasta sellistel oludel vaimsed huvid lämmatada! (Matteuse 13:22.)
16. Kuidas aitab Jehoova meil eluraskustega toime tulla?
16 Jehoova räägib meile armastavalt, milline kergendus saabub Messia Kuningriigi alluvuses (Laul 72:1—4, 16; Jesaja 25:7, 8). Samuti aitab ta meil praegu eluraskustega toime tulla, andes nõu, kuidas asju õiges tähtsusjärjekorras hoida (Matteuse 4:4; 6:25—34). Jehoova lisab meile kindlust jutustuste kaudu, mis näitavad, kuidas ta on aidanud oma sulaseid minevikus (Jeremija 37:21; Jakoobuse 5:11). Ta tugevdab meid, andes meile teada, et mistahes kitsikusse me ka ei satuks, tema armastus oma lojaalsete sulaste vastu on püsiv (Roomlastele 8:35—39). Jehoova teatab neile, kes talle loodavad: ”Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5).
17. Too näiteid selle kohta, kuidas mõned inimesed on tõsises kitsikuses olles suutnud kõndida ühes Jumalaga.
17 Sellest teadmisest kinnitatuna kõnnivad tõelised kristlased jätkuvalt ühes Jumalaga ega pöördu maailma teedele. Paljude maade vaeste seas on levinud selline ilmalik filosoofia, et kui võtta midagi endast varakama inimese tagant oma pere toitmiseks, siis ei ole tegu varastamisega. Need, kes käivad usus, ei arva nii. Nad peavad Jumala heakskiitu kõigest tähtsamaks ning ootavad temalt tasu ausa käitumise eest (Õpetussõnad 30:8, 9; 1. Korintlastele 10:13; Heebrealastele 13:18, UM). Üks India lesknaine leidis, et töökus ja nutikus aitavad tal toime tulla. Ta ei hädaldanud oma olukorra pärast, vaid mõistis, et kui ta paneb Jumala Kuningriigi ja tema õiguse elus esikohale, siis Jehoova õnnistab pingutusi, mida ta teeb, muretsemaks endale ja oma pojale kõike eluks hädavajalikku (Matteuse 6:33, 34). Paljud tuhanded inimesed üle kogu maailma tõendavad oma eluga, et Jehoova on nende varjupaik ja kindel mäelinnus, ükskõik kui suurde kitsikusse nad ka ei satuks (Laul 91:2). Kas see peab paika ka sinu puhul?
18. Mis on võti hoidumaks Saatana maailma püünistest?
18 Nii kaua, kui me elame selles asjadesüsteemis, on olemas ka püünised, mida vältida (1. Johannese 5:19). Piibel näitab, millised need on ja kuidas neid vältida. Need, kes Jehoovat südamest armastavad ja tervemeelselt kardavad talle meelepaha valmistada, võivad edukalt neist püünistest hoiduda. Kui nad jätkuvalt ’käivad vaimus’, ei suuda miski neid maailma teedele meelitada (Galaatlastele 5:16—25). Kõigil neil, kellel suhted Jehoovaga on elus tähtsaimal kohal, on hiilgav väljavaade kõndida ühes Jumalaga ja tunda tema lähedust igavesti (Laul 25:14).
Mis sa arvad?
◻ Kuidas võib enesekindlus olla püünis?
◻ Mis võib meid kaitsta inimesekartuse võimusesse sattumise eest?
◻ Mis põhjusel me võime ehk jätta rakendamata rikkuse taotlemise ohtlikkuse kohta antud nõu?
◻ Mis aitab meil hoiduda elumurede püünisest?
[Pilt lk 16, 17]
Paljud kõnnivad ühes Jumalaga läbi kogu elu