„Iga inimese kohus”

„Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (KOGUJA 12:13)

1., 2. Miks on kohane mõelda kohustusele, mis meil on Jumala ees?

„MIDA nõuab Jehoova sinult?” Selle küsimuse esitas üks vanal ajal elanud prohvet. Seejärel ta täpsustas, mida Jehoova nõuab: tee, mis on õige, armasta lahkust ja käi tagasihoidlikult koos oma Jumalaga (Miika 6:8).

² Praegusel individualismi ja sõltumatuse ajajärgul ei meeldi paljudele mõte, et Jumal neilt midagi nõuab. Nad ei taha täita kohustusi. Aga mida arvata järeldusest, millele Saalomon jõudis Koguja raamatus? „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: ’Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!’ ” (Koguja 12:13).

 3. Miks me peaksime Koguja raamatu üle tõsiselt mõtlema?

³ Ükskõik milline meie olukord ja ellusuhtumine ka poleks, võime palju kasu saada sellest, kui uurime, kuidas sellele järeldusele jõuti. Kuningas Saalomon, selle inspireeritud raamatu kirjapanija, arutas mõningaid asju, mis on osa meie igapäevasest elust. Mõned võivad kiirustades järeldada, et tema analüüs on peamiselt negatiivne. Kuid see on Jumala inspireeritud ning võib aidata meil hinnata oma tegemisi ja kindlaks teha, mida me tähtsaks peame, ning tulemuseks on siis suurem rõõm.

Kuidas suhtuda elu peamistesse muredesse

 4. Mida uuris ja arutas Saalomon Koguja raamatus?

⁴ Saalomon uuris põhjalikult ’inimlaste askeldamist’ (Suur Piibel). „Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib.” Sõnaga „askeldamine” ei pruukinud Saalomon tingimata mõelda mingit tööd, vaid pigem kõike, millega mehed ja naised kogu oma elu jooksul tegelevad (Koguja 1:13). Vaadelgem mõningaid peamisi muresid või askeldusi ning võrrelgem neid omaenda tegemiste ja väärtushinnangutega.

 5. Mis on üks inimeste peamisi askeldusi?

⁵ Kindlasti on raha inimeste paljude murede ja tegevuste keskpunktis. Mitte kellelgi pole alust öelda, et Saalomon suhtus rahasse kergekäeliselt, kuigi see peab paika mõningate rikaste inimeste puhul. Ta oli valmis tunnistama, et kuigipalju on raha vaja, kuna piisava sissetulekuga on parem elada kui askeetlikult või vaesuses (Koguja 7:11, 12). Kuid tõenäoliselt oled sa märganud, et raha ja asjad, mida selle eest osta saab, võivad nii vaeste kui rikaste elus peamiseks eesmärgiks saada.

 6. Mida me võime raha kohta teada saada ühest Jeesuse tähendamissõnast ja Saalomoni enda kogemustest?

⁶ Meenuta Jeesuse tähendamissõna mehest, kes polnud kunagi rahul ja tegi tööd, et suurendada oma vara. Jumala silmis oli ta mõistmatu. Miks? Sellepärast, et meie ’elu ei olene sellest, mis meil on’ (Luuka 12:15—21). Saalomonil oli arvatavasti rohkem kogemusi kui meil, ja need kinnitavad Jeesuse sõnu. Loe läbi kirjeldus, mis on toodud Koguja 2:4—9. Mõnda aega tegeles Saalomon rikkuse kogumisega. Ta ehitas uhkeid maju ja rajas aedu. Tal oli võimalik hankida kauneid kaaslannasid ja ta ka tegi seda. Kas rikkus ja kõik sellega kaasnev tõi talle sügava rahulolu, tunde, et ta on midagi tõelist saavutanud, ja kas andis see tema elule mõtte? Ta vastas otsekoheselt: „Kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine [„tuulepüüdmine”, SP]! Millestki pole kasu päikese all!” (Koguja 2:11; 4:8).

 7. a) Mida näitavad kogemused raha väärtuse kohta? b) Mida sellist oled sa ise näinud, mis kinnitab Saalomoni järeldust?

⁷ See on tegelikkus, tõde, mis leiab kinnitust paljude elus. Meil tuleb tunnistada, et kõiki probleeme ei lahenda vaid see, kui on rohkem raha. See võib lahendada küll mõned raskused — teha näiteks toidu ja riiete hankimise kergemaks. Kuid inimene saab korraga kanda vaid ühtesid riideid ning nautida vaid piiratud koguses sööki ja jooki. Kindlasti oled sa lugenud rikastest inimestest, kelle elu varjutavad abielulahutused, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine ning sugulastega vaenutsemine. Multimiljonär Jean P. Getty ütles: „Rahal ei pruugi olla vähimatki seost õnnega. Pigem on see seotud õnnetusega.” Saalomonil oli selleks mõjuvaid põhjusi, kui ta nimetas raha armastamist tühisuseks. Pane tähele, kuidas erineb see tõsiasi Saalomoni järgmisest tähelepanekust: „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:9—11).

 8. Mis põhjusel ei tohiks raha tähtsust üle hinnata?

⁸ Raha ja omand ei paku rahuldustunnet ka tuleviku suhtes. Kui sul oleks rohkem raha ja asju, valmistaks nende kaitsmine sulle tõenäoliselt lisamuret, ja sellegipoolest ei teaks sa, mida toob homne päev. Äkki sa kaotad selle kõik koos oma eluga? (Koguja 5:12—16; 9:11, 12.) Kuna olukord on tõesti selline, ei peaks meil olema raske näha, miks peaks meie elul, meie askeldustel olema mingi ülevam, kestvam eesmärk, kui seda on raha ja omandi hankimine.

Perekond, kuulsus ja võim

 9. Miks on kohane, et Saalomon võttis vaatluse alla perekonnaelu?

⁹ Kui Saalomon analüüsis elu, puudutas ta ka liigset perekonnale keskendumist. Piibel rõhutab perekonnaelu tähtsust, kaasa arvatud rõõmu laste saamisest ja kasvatamisest (1. Moosese 2:22—24; Laul 127:3—5; Õpetussõnad 5:15, 18—20; 6:20; Markuse 10:6—9; Efeslastele 5:22—33). Kuid kas see on elu kõige olulisem tahk? Näib, et paljude meelest on see nii, pidades silmas seda, millist rõhku asetatakse mõningates kultuurides abielule, lastele ja perekonnasidemetele. Kuid Koguja 6:3 näitab, et isegi sada last ei ole rahuldustpakkuva elu elamiseks peamine tegur. Mõtle sellele, kui paljud vanemad on toonud ohvreid selle nimel, et anda oma laste elule hea algus ja teha nende elu kergemaks. Olgu see nii suuremeelne kui tahes, ei mõelnud Looja kindlasti, et meie eksisteerimise peamine eesmärk seisneks vaid järgmisele põlvkonnale elu edasi andmises, nii nagu loomad seda oma liigi säilitamiseks instinktiivselt teevad.

10. Miks võib liigne perekonnale keskendumine tühiseks osutuda?

¹⁰ Saalomon käsitles terase pilguga mõningaid perekonnaeluga seotud tõsiasju. Näiteks võib ehk mees keskenduda sellele, et oma lastele ja lastelastele varandust koguda. Aga kas lapsed osutuvad arukateks? Või käivad nad ehk rumalalt ümber sellega, mida ta nende jaoks suure vaevaga kogus? Kui juhtub paika pidama viimatimainitu, milline „tühi töö ja väga paha” lugu see siis küll oleks! (Koguja 2:18—21; 1. Kuningate 12:8; 2. Ajaraamat 12:1—4, 9.)

11., 12. a) Millistele elusaavutustele on mõned keskendunud? b) Miks võib öelda, et kuulsuse taotlemine on „tuulepüüdmine”?

¹¹ Teises äärmuses on paljud, kes on jätnud normaalse perekonnaelu unarusse, püüdes saavutada kuulsust ja võimu teiste üle. See viga on ehk tavalisem meeste puhul. Kas sa oled näinud seda kalduvust ilmnemas oma koolikaaslaste, töökaaslaste või naabrite juures? Paljud teevad meeleheitlikke pingutusi selleks, et silma paista, et saada kellekski, või selleks, et teisi oma mõju alla saada. Aga kui mõttekas see tegelikult on?

¹² Mõtle, kuidas mõned näevad vaeva selleks, et vähemal või rohkemal määral kuulsaks saada. Seda võib näha koolis, meie ümbruskonnas ja mitmesugustes ühiskonnagruppides. See on liikumapanevaks jõuks ka neile, kes tahavad saada tuntuks kunstis, meelelahutuses ja poliitikas. Kuid kas pole see põhimõtteliselt mõttetu vaev? Saalomon nimetas seda õigesti „tuulepüüdmiseks” (Koguja 4:4, SP). Isegi kui mõni noor saab tuntuks mingis klubis, võistkonnas või ansamblis — või kui keegi mees või naine äratab tähelepanu mõnes ettevõttes või seltskonnas —, kui paljud seda siiski tegelikult teavad? Kas enamik inimesi teisel pool maakera (või isegi samal maal) üldse teab, et see inimene olemas on? Või kas ei ela nad mitte oma elu edasi, teadmata midagi selle inimese vähesest kuulsusest? Sedasama võib öelda ükskõik millise võimu või mõju kohta, mida keegi kas töö juures, linnas või mõnes rühmituses saavutab.

13. a) Kuidas aitab Koguja 9:4, 5 suhtuda meil õigesti kuulsuse ja võimu taotlemisse? b) Milliseid fakte tuleb meil tunnistada juhul, kui praegune elu on ainus? (Vt. allmärkust.)

¹³ Mis kasu on taolisest kuulsusest või mõjuvõimust kaugemas plaanis? Kui üks põlvkond läheb ja teine tuleb, kaovad ka kuulsad ja vägevad ning nad unustatakse. See on nii ehitajate, muusikute ning muude kunstnikega, ühiskonna reformaatorite ja teistega, täpselt nagu ka enamiku poliitikute ja sõjaliste juhtidega. Kui paljusid inimesi sa tead, kes tegelesid taoliste asjadega aastatel 1700 kuni 1800? Saalomon andis õige hinnangu, kui ta ütles: „Elus koer on parem kui surnud lõvi! Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja .. mälestus neist ununeb!” (Koguja 9:4, 5). Ja kui praegune elu on ainus, siis on kuulsuse ja võimu poole pürgimine tõesti mõttetu.a

Meie siht ja kohustus

14. Miks peaks Koguja raamat meid igaühte aitama?

¹⁴ Saalomon ei käsitlenud paljusid tegevusi, eesmärke ega naudinguid, millele inimesed oma elus keskenduvad. Kuid piisab sellestki, mida ta kirjutas. Selle raamatu uurimine ei pruugi meile näida sünge ega negatiivne, kuna me oleme vaadelnud seda realistlikult kui ühte Piibli raamatut, mille Jehoova Jumal inspireeris teadlikult meie kasuks. See võib aidata meil kõigil parandada oma ellusuhtumist ja seda, millele me keskendume (Koguja 7:2; 2. Timoteosele 3:16, 17). See käib eriti järelduste kohta, millele Jehoova aitas Saalomonil jõuda.

15., 16. a) Mida arvas Saalomon elu nautimisest? b) Millist kohast nõuet mainis Saalomon seoses elu nautimisega?

¹⁵ Üks mõte, mida Saalomon korduvalt toonitas, oli see, et tõelise Jumala sulased peaksid tundma rõõmu oma tegevusest Tema ees. „Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida [„head teha oma elus”, SP]! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Koguja 2:24; 3:12, 13; 5:17; 8:15). Pane tähele, et Saalomon ei soovitanud meeletut pidutsemist; ka ei kiitnud ta heaks suhtumist ’söögem, joogem ja olgem rõõmsad, sest homme me sureme’ (1. Korintlastele 15:14, 32—34). Ta mõtles seda, et kui me ’oma elus head teeme’, peaksime tundma heameelt normaalsetest rõõmudest, nagu näiteks söömine ja joomine. Kahtlemata seab see Looja tahte täitmise meie elus kesksele kohale, ja tema on see, kes määrab kindlaks, mis on tegelikult hea (Laul 25:8; Koguja 9:1; Markuse 10:17, 18; Roomlastele 12:2).

¹⁶ Saalomon kirjutas: „Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma viina, sest juba ammu on Jumal su teod heaks kiitnud!” (Koguja 9:7—9). Jah, mees või naine, kelle elu on tõesti sisukas ja rahuldustpakkuv, teeb aktiivselt tegusid, mis meeldivad Jehoovale. See nõuab meilt seda, et arvestaksime alati temaga. Kui erinev on see suhtumine küll enamiku inimeste elukäsitusest, mis põhineb inimlikel arutlustel!

17., 18. a) Kuidas reageerivad paljud inimesed elu tegelikkusele? b) Millist tulemust me peaksime alati meeles pidama?

¹⁷ Kuigi mõned religioonid õpetavad hauatagust elu, usuvad paljud inimesed siiski, et praegune elu on ainus, milles nad võivad tõesti kindlad olla. Ehk oled sa näinud neid toimimas nii, nagu kirjeldas Saalomon: „Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!” (Koguja 8:11). Isegi need, kes ei mandu nurjatuste tegemiseni, näitavad, et neid huvitab eelkõige see, mida saab siinsamas ja otsekohe. See on üks põhjus, miks raha, omand, prestiiž, võim teiste üle, perekond või muud taolised huvid muutuvad neile ülemäära tähtsaks. Kuid Saalomon ei jätnud mõttearendust selle koha peal pooleli. Ta lisas: „Ehk küll patune teeb sada korda kurja ja pikendab oma päevi, tean ma siiski, et neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi, sellepärast et nad tema palet kardavad, kuna õela käsi ei käi hästi ja tema ei pikenda oma varjusarnaseid päevi, sellepärast et ta Jumala palet ei karda!” (Koguja 8:12, 13). Saalomon oli ilmselgelt veendunud, et kui me ’kardame Jumalat’, käib meie käsi hästi. Kui hästi? Vastuse võime leida kontrastist, mille ta välja tõi. Jehoova võib ’pikendada meie päevi’.

¹⁸ Need, kes on praegu veel suhteliselt noored, peaksid eriti hoolega mõtlema absoluutselt kindlale faktile, et kui nad kardavad Jumalat, käib nende käsi hästi. Nagu sa ehk isegi oled näinud, võib ka kõige kiirem jooksja komistada ja võistluse kaotada. Võimas armee võib lüüa saada. Osav ärimees võib laostuda. Ja paljud muud ebakindlad asjad teevad elu üsnagi ettearvamatuks. Kuid sina võid täiesti kindel olla, et arukaim ja kindlaim teguviis on Jumala moraaliseaduste piires elust rõõmu tunda ja kooskõlas tema tahtega head teha (Koguja 9:11). See tähendab ka seda, et Piiblist tuleb teada saada, mis on Jumala tahe, oma elu temale pühendada ja ristitud kristlaseks saada (Matteuse 28:19, 20).

19. Kuidas võivad noored oma elu kasutada, kuid milline on tark teguviis?

¹⁹ Looja ei sunni noori ega kedagi teist järgima oma juhtnööre. Nad võivad täielikult keskenduda hariduse omandamisele, võib-olla koguni terve elu uurida loendamatuid raamatuid, mis sisaldavad inimlikke teadmisi. Lõpuks muutub see lihale kurnavaks. Nad võivad käia ka oma ebatäiusliku südame teedel või järgida seda, mis meeldib silmadele. Kindlasti põhjustab see meelehärmi, ja sel viisil veedetud elu osutub aja jooksul vaid tühisuseks (Koguja 11:9—12:12; 1. Johannese 2:15—17). Seega esitab Saalomon noortele üleskutse, mille üle me peaksime oma east hoolimata tõsiselt järele mõtlema: „Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: need ei meeldi mulle!” (Koguja 12:1).

20. Milline on tasakaalukas suhtumine Koguja raamatu sõnumisse?

²⁰ Mida me sellest siis järeldada võime? Aga millisele järeldusele jõudis Saalomon? Ta nägi ehk uuris „igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine” (Koguja 1:14). Me ei leia Koguja raamatust mitte küüniku ega pahura mehe sõnu. Need on osa Jumala inspireeritud Sõnast ja väärivad meie tähelepanu.

21., 22. a) Milliseid elu tahke võttis Saalomon arvesse? b) Millisele arukale järeldusele ta jõudis? c) Kuidas on Koguja raamatu uurimine sind mõjutanud?

²¹ Saalomon jälgis inimeste vaevanägemist, pingutusi ja taotlusi. Ta mõtiskles selle üle, kuidas asjad tavaliselt arenevad — pettumust valmistavale ja mõttetu lõpptulemuse üle, mis saab osaks nii paljudele inimestele. Ta mõtles inimliku ebatäiuslikkuse reaalsusele ja sellega kaasnevale surmale. Ning ta võttis arvesse ja pani kirja Jumala antud teadmisi surnute olukorrast ja tulevase elu väljavaatest. Sellele kõigele andis hinnangu mees, kelle tarkust oli suurendanud Jumal; ta oli üks targematest inimestest, kes kunagi on elanud. Järeldus, millele ta jõudis, on jäädvustatud Pühakirja kõigi nende heaks, kes tahavad elada tõeliselt mõttekat elu. Kas me ei peaks sellega nõustuma?

²² „Lõppsõna [„järeldus”, UM] kõigest, mida on kuuldud: ’Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!’ ” (Koguja 12:13, 14).

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Millise targa hinnangu võid sa anda omandile enda elus?

◻ Miks me ei tohiks panna liiga suurt rõhku perekonnale, kuulsusele ega mõjuvõimule teiste üle?

◻ Millist jumalikku suhtumist naudingutesse soovitas Saalomon?

◻ Millist kasu oled sina saanud Koguja raamatu üle arutlemisest?

[Pildid lk 15]

Raha ja omand ei taga rahulolu

[Pilt lk 17]

Noored võivad kindlad olla, et nende käsi käib hästi, kui nad kardavad Jumalat