Moraalne puhtus. Peegeldame Jumala pühadust

 1. Mida sellist Hesekiel nägi, mis täidab meid aukartusega?

MIDA sa oleksid tundnud, kui oleksid saanud nägemuse, mille sai prohvet Hesekiel umbes 2500 aastat tagasi? Püüa nähtut ette kujutada. Sa lähened võimsale ja säravale templikompleksile. Seal on vägev ingel, kes näitab sulle seda aukartust sisendavat paika. Sa astud üles seitsmest trepiastmest, mis viivad väravahoone juurde. Ja selliseid väravaid on kolm. Need ligi 30 meetrit kõrged ehitised võtavad lausa hingetuks. Väravahoones näed sa vahiruume ja sambaid, mis on kui sihvakad palmid. (Hes. 40:1–4, 10, 14, 16, 22; 41:20.)

 2. a) Mida prohvetlik tempel sümboliseerib? (Vaata ka allmärkust.) b) Mida me võime õppida templiväravate üksikasjadest?

² Tegemist on prohvetliku vaimse templiga. Hesekiel kirjeldas seda oma prohvetiraamatus nii põhjalikult, et sellest räägib tervelt üheksa peatükki (peatükid 40–48). See tempel sümboliseerib Jehoova puhta jumalateenimise korraldust. Iga üksikasi selle juures omab tähendust meie jumalateenimises viimseil päevil.a Mida sümboliseerivad kõrged väravahooned? Need tuletavad meile meelde seda, et need, kes tahavad osaleda Jehoova puhtas teenimises, peavad elama Jumala kõrgete ja õigete normide järgi. Sama mõtet rõhutavad ka palmikujutised, sest vahel sümboliseeritakse Piiblis palmidega midagi, mis on õige. (Laul 92:12.) Ja millele viitavad vahiruumid? Neil, kes ei pea lugu Jumala normidest, ei lubata osaleda selles kaunis jumalateenimises, mis toob igavese elu. (Hes. 44:9.)

 3. Miks on Kristuse järelkäijaid olnud vaja pidevalt puhastada?

³ Kuidas on Hesekieli nägemus täitunud? Nagu rääkisime teises peatükis, puhastas Jehoova Kristuse kaudu oma rahvast erilisel moel alates 1914. aastast kuni 1919. aasta algupooleni. Kas sellega rahva puhastamine piirdus? Üldsegi mitte! Möödunud saja aasta jooksul on Kristus jätkuvalt seisnud Jehoova pühade käitumisnormide eest. Tema järelkäijad on vajanud ühtesoodu, et neid puhastataks. Miks? Sest Kristus on toonud oma järelkäijad välja moraalselt rikutud maailmast ning Saatan ei väsi püüdmast tõmmata neid tagasi ebamoraalsuse mülkasse. (Loe 2. Peetruse 2:20–22.) Uurigem lähemalt kolme valdkonda, milles on tõelisi kristlasi aina puhastatud. Esmalt räägime moraalsest puhtusest, siis sellest, kui tähtis on hoida kogudust puhtana, ja viimasena õigest suhtumisest perekonda.

4., 5. Milline on olnud Saatana taktika juba kaua aega ja mis on olnud selle tagajärg?

⁴ Jehoova rahvas on alati soovinud käituda kõlbeliselt ja õigesti. Seega on jumalateenijad võtnud omaks aina selgemaks muutuvad juhised selles vallas. Mõelgem mõnele näitele.

⁵ Seksuaalne ebamoraalsus. Jehoova soovis, et seksuaalsuhted abikaasade vahel oleksid midagi puhast ja kaunist. Saatan aga tahab seda kaunist kingitust räpaseks teha. Ta ahvatleb Jehoova teenijaid seda kingitust vääralt kasutama, nii et nad kaotaksid Jumala soosingu. Selline oli Saatana taktika Bileami päevil ning sellel olid väga kurvad tagajärjed. Ja ta on kasutanud samasugust võtet ka praegusel lõpuajal, ning seda rohkem kui eales varem. (4. Moos. 25:1–3, 9; Ilm. 2:14.)

 6. a) Milline tõotus avaldati Vahitornis ja mis oli selle mõte? (Vaata ka allmärkust.) b) Miks vajus see tõotus hiljem unustusehõlma?

⁶ Et Saatana pingutusi nurjata, avaldati 1908. aasta 15. juuni Vahitornis tõotus, kus oli muu hulgas kirjas: „Luban, et kui jään vastassoost isikuga omaette, käitun alati ja kõikjal samamoodi nagu teiste juuresolekul.”b Selle tõotuse andmine polnud küll kohustuslik, kuid paljud tegid seda ja lubasid isegi oma nime Vahitornis avaldada. Ehkki tõotusest oli paljudele abi, nähti aastaid hiljem, et selle andmine oli muutunud pelgalt rituaaliks, ja seepärast vajus see unustusehõlma. Ent kõrgeid moraalipõhimõtteid, mida see tõotus kätkes, peeti ikka au sees.

 7. Millisest probleemist räägiti 1935. aasta Vahitornis ja millist kristlaste kohustust seal rõhutati?

⁷ Saatana rünnakud muutusid üha jõulisemaks. 1935. aasta 1. märtsi Vahitorn rääkis avameelselt kasvavast probleemist Jumala rahva seas. Mõned ilmselt arvasid, et kuulutustöö tegemine andis neile õiguse mitte pidada kinni Jehoova moraalinormidest oma eraelus. Vahitorn ütles otse: „Jumalateenijal tuleks meeles pidada, et kuulutustöö pole tema ainus kohustus. Jehoova tunnistajad on Jumala esindajad ja neil on kohustus teda ja tema kuningriiki väärikalt esindada.” Seejärel anti artiklis selget nõu abielu ja seksuaalmoraali vallas, et Jumala rahvas võiks põgeneda hooruse eest. (1. Kor. 6:18.)

 8. Miks on Vahitornis korduvalt rõhutatud hooruse kohta käiva kreekakeelse sõna täit tähendust?

⁸ Viimastel aastakümnetel on Vahitornis korduvalt rõhutatud, mida kõike tähendab kreekakeelne sõna porneia, mis on Piiblis tõlgitud vastega „hoorus”. See sõna ei tähenda vaid seksuaalvahekorda. Porneia hulka kuuluvad mitmesugused ebamoraalsed teod, sealhulgas need, mida tehakse lõbumajas. Kristuse järelkäijad on seega kaitstud seksuaalperverssuste eest, mis levivad katkuna tänapäeva maailmas. (Loe Efeslastele 4:17–19.)

9., 10. a) Millisest probleemist räägiti Vahitornis 1935. aastal? b) Milline on Piibli tasakaalukas seisukoht alkoholi tarvitamise suhtes?

⁹ Alkoholi kuritarvitamine. 1935. aasta 1. märtsi Vahitornis räägiti veel ühest probleemist: „Samuti on täheldatud, et mõni teeb kuulutustööd või täidab muid ülesandeid organisatsioonis vägijoogi mõju all. Millisel puhul lubab pühakiri tarvitada veini? Kas oleks kohane juua veini sellisel määral, et see mõjutab inimese teenistust Issanda organisatsioonis?”

¹⁰ Vastuses arutati pühakirja tasakaalukat suhtumist alkohoolsetesse jookidesse. Piibel ei mõista hukka veini ja muude alkohoolsete jookide mõõdukat tarvitamist, vaid purjusoleku. (Laul 104:14, 15; 1. Kor. 6:9, 10.) Seoses alkoholi mõju all pühas teenistuses osalemisega on jumalateenijatele juba ammu tuletatud meelde, mis juhtus Aaroni poegadega, kelle Jumal surmas selle pärast, et nad viisid Jumala altarile lubamatu tule. See, mis võis neid mehi ilmselt viia sellise ränga patuni, ilmneb piiblijutustusest: peagi pärast seda andis Jumal seaduse, mis keelas kõigil preestritel tarvitada alkoholi pühi teenistusülesandeid täites. (3. Moos. 10:1, 2, 8–11.) Rakendades selles sisalduvat põhimõtet, on Kristuse järelkäijad tänapäeval väga hoolikad selles suhtes, et nad ei oleks alkoholi mõju all, kui osalevad pühas teenistuses.

11. Milliseid häid tulemusi on toonud see, et Jumala rahvas on saanud paremini aru alkoholismist?

¹¹ Viimastel aastakümnetel on kristlastel aidatud paremini aru saada sellest, mida kujutab endast alkoholism, haigus, mida iseloomustab pidev alkoholi väärtarvitamine ja sellest sõltumine. Tänu õigeaegsele vaimsele toidule on paljud alkoholismist jagu saanud ning neil on nüüd jälle kontroll oma elu üle, ja veelgi rohkem on neid, kes pole selle pahe küüsi üleüldse sattunud. Mitte keegi ei peaks laskma alkoholi väärtarvitamisel röövida endalt väärikust, peret ja mis kõige tähtsam, au osaleda Jehoova puhtas teenimises.

12. Kuidas suhtusid kristlased tubaka kasutamisse juba enne viimsete päevade algust?

¹² Tubaka kasutamine. Kristlased hakkasid taunima tubaka kasutamist juba enne viimsete päevade algust. Hulk aastaid tagasi meenutas eakas vend Charles Capen oma esimest kohtumist Charles Taze Russelliga 19. sajandi lõpus. Capen, kes oli siis 13-aastane, oli koos oma kolme vennaga Pennsylvanias Alleghenys asuva Piiblikoja trepil. Russell möödus neist ja küsis: „Poisid, kas te teete suitsu? Ma tunnen tubakasuitsu lõhna.” Poisid kinnitasid talle, et nad ei suitseta. Neile ei jäänud vähimatki kahtlust selles, kuidas Russell asjasse suhtub. 1895. aasta 1. augusti Vahitornis kommenteeris vend Russell kirjakohta 2. Korintlastele 7:1, öeldes: „Ma ei mõista, kuidas võib ükskõik millisel viisil tubakatarvitamine tuua au Jumalale või siis kasu kristlasele endale. ... On võimatu kujutleda, et meie Issand oleks haisenud tubaka järele või pannud suhu midagi jäledat.”

13. Mida olulist tehti 1973. aastal?

¹³ 1935. aastal nimetas Vahitorn tubakat „räpaseks umbrohuks” ja märkis, et ükski, kes seda närib või suitsetab, ei või jääda Peeteli pere liikmeks või esindada Jumala organisatsiooni pioneerteenistuses või reisival tööl. 1973. aastal toodi välja veelgi selgem seisukoht. 1. juuni Vahitornis selgitati, et ükski Jehoova tunnistaja ei saa jääda koguduses heasse kirja, kui ta hoiab kinni sellest surmatoovast, rüvetavast ja teiste suhtes hoolimatust harjumusest. Need, kes tubaka tarvitamisest ei loobunud, tuli kogudusest eemaldada.c Kristus oli astunud järjekordse olulise sammu, et oma järelkäijaid puhastada.

14. Milline on Jumala seisukoht seoses verega ja kuidas muutus vereülekannete tegemine tavaliseks?

¹⁴ Vere väärtarvitamine. Noa päevil andis Jumal teada, et verd süüa on vale. Ta kinnitas seda seisukohta uuesti oma seaduses Iisraeli rahvale. Samuti andis ta kristlikule kogudusele juhise „hoiduda ... verest”. (Ap. t. 15:20, 29; 1. Moos. 9:4; 3. Moos. 7:26.) Pole üllatav, et Saatan leidis mooduse, kuidas panna tänapäeval paljud seda Jumala antud normi eirama. 19. sajandil tegid arstid katsetusi vereülekannetega. Vereülekannete tegemine levis, kui avastati veregrupid. Aastal 1937 hakati verd koguma verepankadesse ja seal säilitama, ning teise maailmasõja ajal asuti vereülekandeid veelgi rohkem tegema. Peagi muutusid vereülekanded juba kõikjal maailmas väga tavaliseks.

15., 16. a) Millise seisukoha võtsid Jehoova tunnistajad vereülekande suhtes? b) Millist abi on saanud Kristuse järelkäijad seoses vereülekannete ja vereta raviga ning mis on olnud selle tulemus?

¹⁵ Juba 1944. aasta Vahitornis öeldi, et endale vereülekande teha laskmine on tegelikult sama mis vere söömine. Järgmisel aastal toodi see pühakirja seisukoht veelgi selgemalt välja. Aastal 1951 trükiti ära terve nimekiri küsimusi ja vastuseid, et aidata Jumala rahval meditsiinitöötajatega vestelda. Kõikjal maailmas võtsid Kristuse ustavad järelkäijad selles küsimuses julge seisukoha ning pidid sageli taluma põlgust, vaenulikkust ja lausa tagakiusamist. Kuid Kristuse juhtimisel andis tema organisatsioon kristlastele vajalikku tuge. Ilmusid brošüürid ja artiklid, mille koostamiseks oli tehtud põhjalikku uurimistööd.

¹⁶ Aastal 1979 hakkas osa kogudusevanemaid käima haiglates, et selgitada arstidele meie seisukohta, selle piiblilisi põhjuseid ja seda, milliseid verealternatiive on võimalik kasutada. 1980. aastal said USA-s selleks tööks väljaõpet 39-st linnast pärit kogudusevanemad. Aja möödudes andis juhtiv kogu heakskiidu luua kõikjal maailmas haiglasidekomiteed. Millised tulemused on sellel olnud? Praegu on kümneid tuhandeid meditsiinitöötajaid, teiste hulgas arste, kirurge ja anestesiolooge, kes teevad Jehoova tunnistajatest patsientidega koostööd ja peavad lugu nende otsusest valida vereta ravi. Üha enam haiglaid pakub vereta ravi ja mõned peavad seda isegi kõrgeimaks ravistandardiks. Kas pole põnev mõelda, mismoodi on Jeesus kaitsnud oma järelkäijaid Saatana püüete eest neid moraalselt rikkuda? (Loe Efeslastele 5:25–27.)

17. Kuidas me saame näidata, et hindame seda, kuidas Kristus on oma järelkäijaid puhastanud?

¹⁷ Meil oleks hea mõelda, kas me hindame seda, kuidas Kristus on oma järelkäijaid puhastanud ja õpetanud neid pidama kinni Jehoova kõrgetest moraalinormidest. Kui hindame, siis ärgem unustagem, et Saatan ei väsi püüdmast rikkuda meie suhteid Jehoova ja Jeesusega, õõnestades meie lugupidamist Jumala moraalinormide vastu. Et võiksime tema mõjule vastu seista, hoiatab Jehoova organisatsioon meid armastavalt ja tuletab meile aina meelde, kui rikutud on praegune maailm. Olgem siis ikka valvsad ja hea hoiakuga ning pangem selliseid hoiatusi tähele. (Õpet. 19:20.)

18. Millise selge meeldetuletuse annab meile Hesekieli nägemus seoses nendega, kes tahtlikult mässavad Jumala normide vastu?

¹⁸ Teise valdkonnana võtame vaatluse alla koguduse puhtuse. Kahjuks ei jää mitte kõik, kes võtavad omaks Jehoova käitumisnormid ja pühendavad end Jumalale, ustavalt oma otsuse juurde. Mõne inimese suhtumine muutub ja ta hakkab nende normide vastu mässama. Mida niisugusel juhul ette võtta? Ühe viite sellele leiame Hesekieli templinägemusest, millest oli juttu peatüki alguses. Tuletagem meelde kõrgeid väravahooneid. Neist igaühes olid ka vahiruumid. Vahid kaitsesid templit ja ilmselt takistasid neil, kes olid „ümberlõikamata südamega”, templisse siseneda. (Hes. 44:9.) Sellest nähtub, et puhas jumalateenistus on suur au ja et selles on võimalik osaleda vaid neil, kes püüavad elada Jehoova puhaste käitumisnormide järgi. Mitte igaühel pole tänapäeval au koos kristliku vennaskonnaga Jumalat teenida.

19., 20. a) Kuidas on Kristus aidanud oma järelkäijatel saada järjest täpsemini aru, kuidas tõsiseid väärtegusid käsitleda? b) Millisel kolmel põhjusel eemaldatakse mittekahetsevad kristlased kogudusest?

¹⁹ Aastal 1892 kirjutati Vahitornis, et „meie kohus on eemaldada (kristlastena) need, kes kas otseselt või kaudselt eitavad, et Kristus andis end lunaks [vastavaks hinnaks] kõigi eest”. (Loe 2. Johannese 10.) Raamatus „Uus loodu” kinnitati 1904. aastal, et need, kes valest käitumisest visalt kinni hoiavad, kujutavad suurt ohtu kogudusele, sest võivad seda kõlbeliselt laostada. Tol ajal võttis terve kogudus osa nii-öelda kiriku kohtuasjadest, kus käsitleti tõsiseid väärtegusid. Õnneks tuli seda ette harva. 1944. aastal öeldi Vahitornis, et niisuguseid asju peaksid käsitlema üksnes vastutavad vennad. 1952. aastal anti Vahitornis teada, kuidas oleks Piibli järgi õige õigusküsimuste korral toimida, ning toodi välja peamine põhjus, miks mittekahetsevad kristlased eemaldatakse: et hoida kogudust puhtana.

²⁰ Tollest ajast alates on Kristus aidanud oma järelkäijatel saada täpsemini aru, kuidas tõsiseid väärtegusid käsitleda. Kogudusevanemad on saanud head väljaõpet, kuidas õigusküsimusi Jehoova viisil lahendada, hoides tasakaalus õigust ja halastust. Tänapäeval näeme selgelt vähemalt kolme põhjust, miks mittekahetsev kristlane kogudusest eemaldatakse: 1) et Jehoova nime ei teotataks, 2) et kaitsta kogudust tõsise patu laostava mõju eest ja 3) et ajendada patustajat kahetsema, kui see on võimalik.

21. Kuidas on kogudusest eemaldamine osutunud Jumala rahvale õnnistuseks?

²¹ Kas sa mõistad, kui suureks õnnistuseks on Kristuse järelkäijatele see, et mittekahetsevad patustajad kogudusest eemaldatakse? Muistses Iisraelis hakkasid patustajad sageli rahvale laostavat mõju avaldama ning oli aegu, kui neid oli koguni rohkem kui neid, kes armastasid Jehoovat ja tahtsid teha seda, mis on õige. Seetõttu tõi Iisraeli rahvas tihtilugu Jehoova nimele teotust ja kaotas Jumala soosingu. (Jer. 7:23–28.) Tänapäeval on Jehooval rahvas, mis koosneb vaimselt meelestatud meestest ja naistest. Kuna paadunud patustajad eemaldatakse kogudusest, ei lasta neil saada relvaks Saatana käes, kes nende kaudu võiks teha veel rohkem kahju kogudusele ja selle puhtust rikkuda. Selle asemel viiakse nende mõju miinimumini ja Jehoova rahvana võime olla kindlad Jumala soosingus. Pidagem meeles, et Jehoova tõotas: „Pole edu ühelgi relval, mis valmistatakse sinu vastu.” (Jes. 54:17.) Kas me toetame ustavalt kogudusevanemaid, kellel lasub suur vastutus käsitleda õigusküsimusi?

22., 23. Mille eest me oleme tänulikud 20. sajandi algupoolel elanud kristlastele, aga mis tõendab, et pereelu valdkonnas oli vaja rohkem tasakaalu?

²² Kolmas valdkond, mida käsitleme, puudutab abielu ja perekonda. Kas meie vaatenurk pereelule on aastate jooksul muutunud? On küll. Näiteks, kui loeme 20. sajandi algupoolel elanud jumalateenijatest, on lihtsalt hämmastav, kui ennastohverdavad nad olid. Me oleme väga tänulikud, et nad panid püha teenistuse oma elus kõigest muust ettepoole. Samas aga mõistame selgelt, et neil jäi puudu tasakaalukusest. Miks võib nii öelda?

²³ Oli üsna tavaline, et vennad võtsid vastu teenistusülesandeid või reisimist nõudva töö, mis viis neid mitmeks kuuks kodust kaugele. Vahel soovitati tungivamalt, kui pühakiri selleks põhjust andis, loobuda abiellumast ning suhteliselt vähe räägiti abielu tugevdamisest. Kas sama olukord valitseb kristlaste seas ka tänapäeval? Üldsegi mitte.

24. Kuidas aitas Kristus oma ustavatel järelkäijatel omandada tasakaalukama vaate abielule ja perekonnaelule?

²⁴ Tänapäeval ei peaks teokraatlikke ülesandeid täitma perekohustuste arvel. (Loe 1. Timoteosele 5:8.) Lisaks on Kristus hoolitsenud selle eest, et tema ustavad järelkäijad maa peal saaksid rohkelt tasakaalukat ja praktilist pühakirjal põhinevat nõu seoses abielu ja perekonnaeluga. (Efesl. 3:14, 15.) Aastal 1978 ilmus raamat „Leida võti perekonna õnnele”. 18 aastat hiljem tuli raamat „Perekonnaõnne saladus”. Peale selle on Vahitornis avaldatud hulk artikleid, mille eesmärk on aidata abielupaaridel järgida Piibli põhimõtteid.

25.–27. Kuidas on aastate jooksul lastele ja noortele üha rohkem tähelepanu pööratud?

²⁵ Mida on tehtud koguduse laste ja noorte heaks? Aastate jooksul on neile üha rohkem tähelepanu pööratud. Jehoova organisatsioon on pakkunud juba ammu erinevas eas lastele palju kasulikku, aga nüüd on seda rohkem kui kunagi varem. Näiteks ilmus aastatel 1919–1921 Kuldses Ajas rubriik „Noorte piiblitund”. Aastal 1920 tuli brošüür „Kuldse aja aabitsatõed” ja aastal 1941 raamat „Lapsed”. 1970. aastatel anti välja raamatud „Kuuletuda Suurele Õpetajale”, „Saa parim oma noorusest” ja „Minu piiblilugude raamat”. 1982. aastal hakkas ajakirjas Ärgake! ilmuma rubriik „Noored küsivad”, mille põhjal anti 1989. aastal välja raamat „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid”.

²⁶ Praegu on noortel võimalik lugeda seda raamatut uuendatud kujul ja kahes köites ning rubriik „Noored küsivad” jätkub meie veebisaidil jw.org. Samuti on ilmunud raamat „Võta kuulda Suurt Õpetajat”. Meie veebisaidil on noortele ja lastele palju põnevat materjali, sealhulgas piiblitegelaste kaardid, uurimisülesanded nii noorematele kui ka vanematele lastele, piltülesanded, videod ja pildisarjad, samuti piiblitunnid kolmeaastastele ja noorematele lastele. Ilmselgelt on Kristuse suhtumine lastesse jäänud samaks nagu esimesel sajandil, kui ta enda ümber kogunenud lapsi embas. (Mark. 10:13–16.) Ta tahab, et lapsed tunneksid, et neid armastatakse, ja et nad oleksid vaimselt hästi toidetud.

²⁷ Jeesus tahab ka seda, et lapsed oleksid halva eest kaitstud. Sedamööda, kuidas praegune moraalselt laostunud maailm muutub üha rikutumaks, sagenevad ka lasteahistamise juhud. Seepärast on meie väljaannetes antud selget ja otsest nõu, mis aitab vanematel oma lapsi kaitsta.d

28. a) Mida meilt oodatakse, kui tahame osaleda puhtas jumalateenimises, nagu näitab Hesekieli templinägemus? b) Mida oled sina otsustanud teha?

²⁸ Oleme väga rõõmsad, et Kristus puhastab pidevalt oma järelkäijaid, õpetab neid lugu pidama Jehoova kõrgetest moraalinormidest ja elama nende järgi, et nad võiksid elada õnnelikku elu. Mõelgem veel kord templile, mida Hesekiel nägemuses nägi, ja kõrgetele väravahoonetele. On tõsi, et see polnud tegelik paik siin maa peal, vaid vaimne tempel. Aga kas see on meie jaoks reaalne? Meil on võimalik sellesse siseneda, aga mitte pelgalt sel moel, et läheme kuningriigisaali, avame Piibli või helistame kuulutustööl uksekella. Need teod on seotud käega katsutavate asjadega. Ka silmakirjalik inimene võiks seda kõike teha, ilma et ta kunagi siseneks Jehoova templisse. Aga kui meie teeme seda kõike ning samal ajal elame Jehoova kõrgete moraalinormide järgi ja osaleme puhtas jumalateenimises siira südamega, oleme sisenenud pühimasse paika – vaimsesse templisse, kus kõik teenivad puhtalt Jumal Jehoovat. Pidagem alati kalliks seda erilist au ja tehkem oma parim, et peegeldada Jehoova pühadust, hoides au sees tema õigeid norme!