”Pane tähele” Jumala templit!

”Inimesepoeg, .. pane tähele kõike, mida ma sulle näitan, .. jutusta kõigest, mida sa näed, Iisraeli soole!” (HESEKIEL 40:4)

 1. Millises olukorras oli Jumala valitud rahvas aastal 593 e.m.a.?

OLI aasta 593 e.m.a., Iisraeli 14. vangipõlveaasta. Babülonis elavatele juutidele võis nende kallis kodumaa tõesti kaugena tunduda. Kui enamik neist viimast korda Jeruusalemma nägi, oli see leekides, selle vägev müür rusudes, selle uhked hooned varemeis. Ainult kivivare oli järel Jehoova templist, mis oli olnud selle linna au ja uhkus, puhta jumalakummardamise ainus keskus kogu maa peal. Nüüd aga oli suurem osa Iisraeli vangipõlvest alles ees. Tõotatud vabanemiseni oli jäänud 56 aastat (Jeremija 29:10).

 2. Miks võisid mälestused Jeruusalemmas asunud Jumala templist Hesekieli meele kurvaks teha?

² Ustavat prohvetit Hesekieli kurvastas kindlasti teadmine, et sadade kilomeetrite kaugusel on varemeis Jumala tempel, kus luusivad ringi metsloomad (Jeremija 9:10). Tema isa Buusi oli seal preestrina teeninud (Hesekiel 1:3). Ka Hesekielil oleks olnud see eesõigus, kuid ta viidi koos Jeruusalemma ülikutega vangi aastal 617 e.m.a., kui ta veel noor oli. Nüüd umbes 50-aastasena Hesekiel tõenäoliselt teadis, et ta ei näe Jeruusalemma enam kunagi ega saa templi ülesehitamisest osa võtta. Seega võis talle väga palju tähendada see, kui ta sai nägemuse ühest suurejoonelisest templist.

 3. a) Mis oli Hesekieli templinägemuse eesmärk? b) Mis on selle nägemuse neli põhilist tahku?

³ See üksikasjalik nägemus, mis hõlmab Hesekieli raamatust üheksat peatükki, oli pagendatud juudalastele uskutugevdavaks tõotuseks. Puhas kummardamine pidi taastatama! Tollest ajast peale kuni meie päevini välja on see nägemus Jehoovat armastavatele inimestele julgustust pakkunud. Kuidas nii? Uurigem, mida tähendas Hesekieli prohvetlik nägemus pagendatud iisraellastele. Sellel nägemusel on neli põhilist tahku: tempel, preesterkond, vürst ja maa.

Taastatud tempel

 4. Kuhu viiakse Hesekiel nägemuse alguses, mida ta seal näeb ja kes talle ringkäiku teeb?

⁴ Kõigepealt viiakse Hesekiel ”väga kõrgele mäele”. Mäe lõunaküljel asub hiiglaslik tempel, mis on otsekui müüriga ümbritsetud linn. Ingel, kes on ”näolt vase sarnane”, viib prohveti templialal põhjalikule ringkäigule (Hesekiel 40:2, 3). Nägemuse jätkudes näeb Hesekiel, kuidas ingel mõõdab täpselt ära templi kolm sarnaste väravate paari koos vahikambritega; samuti mõõdab ta ära välisõue, siseõue, söögitoad, altari ning templipühamu koos seal asuva püha ja kõige pühama paigaga.

 5. a) Mida Jehoova Hesekielile kinnitas? b) Mis olid ”kuningate laibad”, mis tuli templist eemaldada, ja miks oli see tähtis?

⁵ Seejärel ilmub nägemuses Jehoova ise. Ta siseneb templisse ja kinnitab Hesekielile, et Ta hakkab seal elama. Kuid ta nõuab, et tema koda puhastataks, öeldes: ”Nüüd nad hoiavad minust eemale oma hooruse [”viigu nad minust kaugele oma hoorus”, UM] ja oma kuningate laibad, ja ma elan igavesti nende keskel!” (Hesekiel 43:2—4, 7, 9). Need ”kuningate laibad” on ilmselt vihje ebajumalatele. Jeruusalemma mässumeelsed valitsejad ja rahvas olid rüvetanud Jumala templi ebajumalatega ning olid nendest lausa kuningad teinud. (Võrdle Aamos 5:26.) Muidugi ei olnud need ebajumalad elavad jumalad või kuningad, vaid elutud roojased asjad Jehoova silmis. Need tuli templist eemaldada (3. Moosese 26:30; Jeremija 16:18).

 6. Mis tähendus oli templi mõõtmisel?

⁶ Mis oli nägemuse selle osa mõte? See kinnitas pagendatuile, et puhas kummardamine taastatakse Jumala templis täielikult. Templi mõõtmine oli jumalikuks tagatiseks selle kohta, et nägemus läheb vääramatult täide. (Võrdle Jeremija 31:39, 40; Sakarja 2:6—12.) Igasugune ebajumalakummardamine pidi kaduma ning Jehoova tõotas, et ta õnnistab jälle oma koda.

Preesterkond ja vürst

 7. Millist teavet andis nägemus leviitide ja preestrite kohta?

⁷ Ka preesterkond pidi puhastusprotsessi läbi tegema. Leviidid said noomida selle eest, et nad olid hakanud kummardama ebajumalaid, kuid Saadoki preestritest pojad said kiita ja ka tasu selle eest, et nad olid jäänud puhtaks.a Ometi pidid mõlemad grupid Jumala taastatud kojas teenistusülesandeid saama — mis kahtlemata olenes nende ustavusest üksikisikutena. Lisaks andis Jehoova korralduse: ”Nad peavad õpetama mu rahvale vahet püha ja mittepüha vahel ja tegema neile teatavaks, mis on roojane ja mis on puhas!” (Hesekiel 44:10—16, 23). Niisiis pidi preesterkond taastatama ja preestrite ustav vastupidavus tasutama.

 8. a) Keda nimetati vürstideks muistses Iisraelis? b) Millist osa etendab Hesekieli nägemuse vürst puhtas kummardamises?

⁸ Nägemuses räägitakse ka kellestki vürstist. Juba Moosese päevist alates olid rahval olnud vürstid. Heebrea sõna na·siʼʹ, mille vasteks on siin ”vürst”, võis tähendada perekonna, suguharu või koguni rahva juhti. Hesekieli nägemuses laidetakse Iisraeli juhte kui klassi rahva rõhumise eest ning neid manitsetakse olema erapooletud ja õiglased. Kuigi see vürst ei kuulu preesterlikku klassi, etendab ta puhtas kummardamises silmapaistvat osa. Ta siseneb välisõue ja väljub sealt koos mittepreesterlike suguharudega, ta istub idavärava eeskojas ja aitab korraldada mõningate ohvrite toomist rahva eest (Hesekiel 44:2, 3; 45:8—12, 17). Sellega kinnitas nägemus Hesekieli kaasmaalastele, et taastatud rahval saavad olema eeskujulikud juhid, mehed, kes aitavad preesterkonnal Jumala rahva tegevust organiseerida ja on usus heaks eeskujuks.

Maa

 9. a) Kuidas tuli maa jaotada ning kes ei pidanud pärisosa saama? b) Mida kujutas endast püha and ja mis seal asus?

⁹ Lõpuks annab Hesekieli nägemus ülevaate Iisraeli maast. See tuli jagada nõnda, et iga suguharu saaks sellest ühe osa. Ka vürst pidi pärisosa saama, preestrid aga mitte, sest Jehoova ütles: ”Mina ise olen nende pärisosa!” (Hesekiel 44:10, 28; 4. Moosese 18:20). Nägemuse kohaselt pidi vürsti maajagu asuma kummalgi pool ühte erilist territooriumi, mida on nimetatud pühaks anniks ja pühaks annetusmaaks. See oli ruudukujuline maatükk, mis oli jaotatud kolmeks osaks: ülemine osa anti kahetsevatele leviitidele, keskmine osa preestritele ja alumine osa koos viljaka maaga anti linnale. Jehoova tempel asus preestrite maatükil, ruudukujulise maalapi keskel (Hesekiel 45:1—7).

10. Mida tähendas ennustus maa jagamisest pagenduses viibivatele ustavatele juudalastele?

¹⁰ Kõik see võis pagendatuid rohkesti julgustada! Iga perekond võis olla kindel, et ta saab taastatud maal endale pärisosa. (Võrdle Miika 4:4.) Puhas kummardamine pidi saama seal üleva ja keskse koha. Pane tähele ka seda, et Hesekieli nägemuse vürst pidi hakkama sarnaselt preestritega elama rahva annetatud maal (Hesekiel 45:16). Seega pidi rahvas taastatud maal aitama kaasa nende töös, keda Jehoova määrab juhtima, ja nendega koostööd tehes neid toetama. Ühtekokku oli see maa pilt organiseeritusest, koostööst ja turvalisusest.

11., 12. a) Milliste prohvetiennustuste kaudu kinnitas Jehoova oma rahva liikmetele, et ta õnnistab nende taasasustatud kodumaad? b) Mida kujutasid puud jõekallastel?

¹¹ Kas see maa pidi tõepoolest saama Jehoovalt õnnistuse? Prohvetiennustus vastab sellele küsimusele südantsoojendava kirjeldusega. Templist voolab välja oja, mis kaugemal üha laieneb ja on Surnumerre suubudes koguni jõeks muutunud. Ta elustab surnud veed ning merest püütakse rikkalikult kalu. Jõe ääres kasvab palju puid, mis kannavad vilja aasta ringi ning annavad toitu ja tervist (Hesekiel 47:1—12).

¹² Pagendatuile kordas ja kinnitas see tõotus varasemaid taastamisennustusi, mida nad väga kalliks pidasid. Rohkem kui korra olid prohvetid Jehoova inspiratsiooni all kirjeldanud taastatud ja taasasustatud Iisraeli paradiislike väljenditega. Surnud paikade elustumine oli korduvalt olnud prohvetlik temaatika (Jesaja 35:1, 6, 7; 51:3; Hesekiel 36:35; 37:1—14). Seega võis rahvas oodata, et Jehoova eluandvad õnnistused hakkavad taastatud templist voolama nagu jõgi. Selle tulemusena pidi vaimselt surnud rahvas jälle elustuma. Taastatud rahvast pidi õnnistatama silmapaistvate usumeestega — meestega, kes on õiglased ja kindlad nagu puud nägemuse jõekallastel ning kes juhivad varemeis maa ülesehitamist. Ka Jesaja oli kirjutanud ”õigluse tammedest”, kes ”ehitavad üles muistsed varemed” (Jesaja 61:3, 4).

Millal see nägemus täitub?

13. a) Kuidas õnnistas Jehoova oma taaskogutud rahvast ”õigluse tammede” abil? b) Kuidas täitus Surnumere kohta antud ennustus?

¹³ Kas pagendusest tagasipöördunud pidid pettuma? Sugugi mitte. Rahva jäänus naasis oma kallile kodumaale aastal 537 e.m.a. ”Õigluse tammede”, nagu kirjatundja Esra, prohvetite Haggai ja Sakarja ning ülempreester Joosua juhtimisel ehitati aja jooksul üles kaua varemeis seisnud paigad. Vürstid, näiteks Nehemja ning Serubbaabel, valitsesid maal erapooletult ja õiglaselt. Jehoova tempel taastati ja tema eluandvad korraldused — õnnistused, mis kaasnesid tema lepingu järgi elamisega — hakkasid jälle voolama (5. Moosese 30:19; Jesaja 48:17—20). Üheks õnnistuseks olid teadmised. Preesterkond pandi taas ametisse ja preestrid hakkasid rahvale Seadust õpetama (Malakia 2:7). Selle tulemusena elustus rahvas vaimselt ja selle liikmed said taas viljakateks Jehoova teenijateks, mida kujutas ette see, et Surnumeri sai terveks ja hakkas rikkalikku kalasaaki andma.

14. Millest võib järeldada, et Hesekieli nägemusel pidi olema veel suurejoonelisem täitumine sellest, mis sündis pärast juutide naasmist Babüloni vangipõlvest?

¹⁴ Kas need sündmused on ainsad, millega Hesekieli nägemus täitub? Ei, see nägemus osutab millelegi palju suurejoonelisemale. Mõtle järgmistele tõsiasjadele. Templit, mida Hesekiel nägi, polnud tegelikult võimalik kirjelduse järgi ehitada. Tõsi küll, juudid võtsid seda nägemust tõsiselt ja toimisid mõningates üksikasjades sõna-sõnalt selle järgi.b Ent nägemuse tempel tervikuna oli liiga suur, et endise templi asukohta Morija mäele ära mahtuda. Pealegi ei asunud Hesekieli tempel linnas, vaid sellest natuke maad eemal eraldi maa-alal, samas kui teine tempel ehitati Jeruusalemma linna, kus oli seisnud ka selle eelkäija (Esra 1:1, 2). Lisaks pole Jeruusalemma templist kunagi ühtegi sõnasõnalist jõge välja voolanud. Niisiis täitus Hesekieli nägemus muistse Iisraeliga seoses üksnes väiksel määral. Sellest järeldub, et sellel nägemusel peab olema ka suurem, vaimne täitumine.

15. a) Millal hakkas Jehoova vaimne tempel tegutsema? b) Mis viitab sellele, et Hesekieli nägemus ei täitunud sel ajal, kui Kristus maa peal elas?

¹⁵ On selge, et Hesekieli nägemuse peamine täitumine on seotud Jehoova suure vaimse templiga, millest apostel Paulus kõneleb pikalt kirjas heebrealastele. See tempel hakkas tegutsema siis, kui Jeesus Kristus võiti selle Ülempreestriks aastal 29 m.a.j. Kuid kas Hesekieli nägemus täituski Jeesuse päevil? Ilmselt mitte. Jeesus kui Ülempreester viis täide lepituspäeva prohvetliku tähenduse oma ristimise, ohvrisurma ja sisenemisega kõige pühamasse paika, taevasse (Heebrealastele 9:24). Kuid Hesekieli nägemuses ei leidu vähimatki vihjet ei ülempreestrile ega lepituspäevale. Seepärast ei tundu tõenäoline, et see nägemus osutas meie ajaarvamise esimesele sajandile. Millise ajaperioodi kohta see siis käib?

16. Millist ennustust meenutab meile Hesekieli nägemuse tegevuspaik ja kuidas aitab see meil mõista, millal Hesekieli nägemus peamiselt täide läheb?

¹⁶ Et sellele küsimusele vastust leida, pöördugem tagasi nägemuse juurde. Hesekiel kirjutas: ”Jumala nägemustes viis ta mind Iisraeli maale ja asetas väga kõrgele mäele, mille peale, lõunakülge, oli ehitatud nagu mingi linn” (Hesekiel 40:2). Nägemuse tegevuspaik, ”väga kõrge mägi”, meenutab meile tekstis Miika 4:1 öeldut: ”Viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voolavad ta juurde!” Millal see ennustus täide läheb? Miika 4:5 näitab, et see hakkab täituma siis, kui rahvad veel ebajumalaid kummardavad. Tegelikult just meie ajal, ”viimseil päevil”, on puhas kummardamine ausse tõstetud ning saanud tagasi oma õige koha Jumala teenijate elus.

17. Kuidas aitab Malakia 3:1—5 ennustus meil mõista, millal Hesekieli nähtud tempel puhastati?

¹⁷ Mis on teinud selle õige koha taastamise võimalikuks? Tuleta meelde, et Hesekieli nägemuse tähelepanuväärseim sündmus on see, kui Jehoova tuleb templisse ja nõuab, et tema koda puhastataks ebajumalakummardamisest. Millal puhastati Jumala vaimne tempel? Sõnadega, mis on kirjas Malakia 3:1—5, kuulutab Jehoova ette aega, mil ta ”tuleb oma templi juurde” koos oma ”lepingu ingli” Jeesuse Kristusega. Mis eesmärgiga ta tuleb? ”Tema on nagu sulataja tuli ja nagu vanutajate leelis!” See puhastustöö algas I maailmasõja ajal. Millised olid selle tulemused? Jehoova on alates aastast 1919 elanud oma kojas ja õnnistanud oma rahva vaimset maad (Jesaja 66:8). Seega on põhjust uskuda, et Hesekieli ennustus templist täitub olulisel määral viimseil päevil.

18. Millal templinägemus lõplikult täitub?

¹⁸ Nagu teisedki taastamisennustused, täitub Hesekieli nägemus lõplikult paradiisis. Alles sel ajal saavad õiglase südamega inimesed Jumala templikorraldusest täiel määral kasu. Siis rakendab Kristus nende heaks oma lunastusohvri väärtust koos oma taevase preesterkonnaga, mis koosneb 144000 liikmest. Kõik Kristuse valitsusele kuulekad inimesed viiakse täiusesse (Ilmutuse 20:5, 6). Kuid paradiisis ei saa toimuda Hesekieli nägemuse põhiline täitumine. Miks mitte?

Nägemus keskendub meie ajale

19., 20. Miks peab nägemuse peamine täitumine leidma aset tänapäeval, mitte paradiisis?

¹⁹ Hesekiel nägi templit, mida oli vaja ebajumalakummardamisest ja vaimsest hoorusest puhastada (Hesekiel 43:7—9). Kindlasti ei käi see Jehoova kummardamise kohta paradiisis. Pealegi kujutavad preestrid selles nägemuses võitute preesterlikku klassi, kui see veel maa peal on, mitte pärast ülestõusmist taevasse või tuhandeaastase rahuriigi ajal. Kust me seda teame? Pane tähele, et preestreid kujutatakse teenimas sisemises õues. ”Vahitorni” varasemad artiklid on selgitanud, et siseõu kujutab Kristuse alampreestrite ainulaadset vaimset seisundit ajal, mil nad on ikka veel maa peal.c Pane tähele ka seda, et nägemuses rõhutatakse preestrite ebatäiuslikkust. Neil kästakse tuua ohvreid oma pattude eest. Neid hoiatatakse ohu eest saada vaimselt ja moraalselt ebapuhtaks. Seega ei saa nad kujutada ülesäratatud võituid, kelle kohta apostel Paulus kirjutas: ”Pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena” (1. Korintlastele 15:52, meie kursiiv; Hesekiel 44:21, 22, 25, 27). Nägemuses käivad preestrid inimestega läbi ja teenivad neid vahetult. Paradiisis see nii ei ole, sest siis on preesterlik klass taevas. Niisiis kirjeldab see nägemus ilmekalt seda, kuidas võitud praegusajal maa peal ”suure hulga rahvaga” tihedat koostööd teevad (Ilmutuse 7:9; Hesekiel 42:14).

²⁰ Hesekieli templinägemus tõstab seega esile kasulikku mõju, mida avaldab vaimne puhastamine, mis tänapäeval selle nägemuse täitumisena toimub. Mida see aga meile isiklikult tähendab? See ei ole mingi abstraktne teoloogiline mõistatus. See nägemus on väga paljus seotud meie ainsa tõelise Jumala Jehoova igapäevase kummardamisega. Järgmises artiklis vaatleme seda seost.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas täitus esimest korda Hesekieli nägemus templist ja selle preesterkonnast?

◻ Kuidas Hesekieli nägemus maa jaotamisest esimest korda täitus?

◻ Kes olid muistse Iisraeli taastamisel ustavad vürstid ja kes olid ”õigluse tammed”?

◻ Miks peab Hesekieli templinägemuse peamine täitumine leidma aset viimseil päevil?