Haridus Piibli aegadel
„Õpetage neid oma lastele.” — 5. MOOSESE 11:19.
1. Mis näitab, et Jehoova on huvitatud oma sulaste õpetamisest?
JEHOOVA on Suur Õpetaja. Ta pole kunagi jätnud oma sulaseid teadmatusse. Ta on alati soovinud neile teadmisi jagada. Ta õpetab neile oma tahet ja oma teid. Lugematuid aastatuhandeid oli ta ainusündinud Poeg ta kõrval ja õppis pidevalt kui Jumala „meister-töötegija”. (Õpetussõnad 8:30, NW) Maa peal olles teatas Jeesus: „Räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” (Johannese 8:28) Viidates Jumalale kui Võrratule Õpetajale, küsis Eliihu: „Kes oleks seesugune õpetaja nagu tema?” (Iiob 36:22) Prohvet Jesaja ütles, et Jehoova on oma rahva „Suur Õpetaja”, ja ennustas prohvetlikult: „Kõik su pojad on Jehoovast õpetatud ning su poegade rahu on suur.” (Jesaja 30:20; 54:13; NW) Kahtlemata soovib Jehoova, et ta intelligentsed loodolevused oleksid valgustatud ja hea haridusega.
Patriarhide poolt antud haridus
2, 3. a) Kuidas suhtusid ustavad patriarhid oma laste õpetamisse ja millise juhendi andis Jehoova Aabrahamile? b) Milline suur eesmärk oli juhendi taga, mis puudutas Aabrahami järeltulijate õpetamist?
2 Patriarhide aegadel oli perekonnapea üks tähtsamaid eelisõigusi oma laste ja oma pere õpetamine. Jumala sulaste jaoks oli oma laste õpetamine religioosne kohustus. Jehoova ütles oma sulase Aabrahami kohta: „Ma tean temast, et ta käsib oma poegi ja järeltulevat sugu [„peret”, NW] hoida Jehoova teed ning teha, mis õige [„õiglane”, NW] ja kohus, et Jehoova võiks anda Aabrahamile, mis ta temale on tõotanud.” — 1. Moosese 18:19.
3 See Jumala teadaanne näitab, et Jehoova pidas haridust väga tähtsaks. Jumal nõudis, et Aabraham, Iisak ja Jaakob annaksid oma perele õpetust Tema õigluse ja kohtu teede kohta, nii et tulevased sugupõlved võiksid püsida Jehoova teel. Nõnda täidaks Jehoova oma tõotuse, mis puudutab Aabrahami seemet ja ’kõigi maailma rahvaste õnnistamist’. — 1. Moosese 18:18; 22:17, 18.
Iisraeli haridussüsteem
4, 5. a) Mis eristas Iisraeli haridussüsteemi teiste rahvaste haridussüsteemist? b) Milline teine tähtis erinevus on teoses Encyclopaedia Judaica esile toodud, ja mis kahtlemata aitas kaasa sellele erinevusele?
4 Encyclopaedia Judaica teatab: „Muistse Iisraeli haridusprotsessi mõistmise peamine allikas on Piibel.” Jehoova kasutas Moosest Iisraeli esimese inimõpetajana. (5. Moosese 1:3, 5; 4:5) Mooses andis edasi sõnad, mida Jehoova talle andis. (2. Moosese 24:3) Nii et tegelikult oli Jumal Iisraeli peamine Õpetaja. See iseenesest eristas Iisraeli haridussüsteemi teiste rahvaste haridussüsteemist.
5 Sama teatmeteos teatab: „Mesopotaamias ja Egiptuses oli kõrgem haridus ehk raamatutarkus ametlik ja piirdus kirjatundjate klassiga, kuid paistab, et Iisraelis oli lugu teisiti. Erinevus oli kahtlemata tingitud lihtsamal tähestikul põhinevast kirjasüsteemist, mida heebrealased kasutasid. . . . Ei saa alahinnata tähtkirja tähtsust hariduse ajaloos. See tähendas eraldumist traditsioonilisest Egiptuse, Mesopotaamia ja teise aastatuhande Kaanani kirjatundjate kultuurist. Kirjaoskus polnud enam elukutseliste kirjatundjate ja preestrite klassi eriline ning ainuomane tunnusjoon, kes olid vilunud raskesti mõistetavas kiil- ja hieroglüüfkirjas.”
6. Millised Piibli tõendid näitavad, et iisraellased olid juba oma ajaloo algul kirjaoskaja rahvas?
6 Piibel toob tõendeid, et iisraellased olid kirjaoskaja rahvas. Juba enne Tõotatud Maale jõudmist kästi neil kirjutada Jehoova seadused oma uste piitjalgadele ja väravatele. (5. Moosese 6:1, 9; 11:20; 27:1—3) Kuigi see oli kahtlemata piltlik käsk, poleks sel olnud kindlasti mingit mõtet tavalise iisraellase jaoks, kui ta poleks osanud lugeda ega kirjutada. Sellised kirjakohad nagu Joosua 18:9 ja Kohtumõistjate 8:14 näitavad, et lisaks juhtidele, nagu Mooses ja Joosua, oskasid ka teised kirjutada kaua enne seda, kui Iisraelis kuningavõim kehtestati. — 2. Moosese 34:27; Joosua 24:26.
Õpetamismeetodid
7. a) Kes Pühakirja järgi andis Iisraeli lastele põhihariduse? b) Millist informatsiooni jagab prantsuse piibliõpetlane?
7 Iisraelis õpetasid nii isa kui ka ema lapsi päris väikesest peale. (5. Moosese 11:18, 19; Õpetussõnad 1:8; 31:26) Prantsuse sõnaraamatus Dictionnaire de la Bible kirjutas piibliõpetlane E. Mangenot: „Niipea kui laps oli võimeline rääkima, õpetati talle mõningaid katkendeid Seadusest. Ema kordas salmi; kui laps seda oskas, andis ema talle teise salmi õppida. Hiljem anti laste kätte nende salmide kirjapandud tekst, mida nad juba peast öelda oskasid. Nõnda tutvustati neid lugemisega, ja kui nad suuremaks olid sirgunud, võisid nad jätkuvalt religioosset õpetust saada, lugedes Issanda seadust ja mõtiskledes selle üle.”
8. a) Millist põhilist õpetamismeetodit Iisraelis kasutati, kuid milline oli selle tähtis tunnusjoon? b) Milliseid abinõusid meelde jätmiseks kasutati?
8 Selle põhjal võib arvata, et põhilise õpetusmeetodina kasutati päheõppimist. Õpitud asjad, mis olid seotud Jehoova seadustega ja sellega, kuidas ta oma rahvaga tegutses, pidid jõudma südameni. (5. Moosese 6:6, 7) Nende üle pidi mõtiskletama. (Laul 77:12, 13) Et noortel ja vanadel oleks kergem asju meelde jätta, kasutati mitmesuguseid meeldejätmisabinõusid. Nende hulka kuulusid tähestikulised akrostihhonid, kus laulu üksteisele järgnevad salmid algavad eri tähega tähestikulises järjestuses (näiteks Õpetussõnad 31:10—31); alliteratsioon (sõnad algavad ühe ja sama tähe või häälikuga); ja numbrite kasutamine, näiteks Õpetussõnade 30. peatüki teises pooles. On huvitav, et muistse Geseri kalender, mis on üks vanimaid vana-heebrea kirjaviisi näiteid, on mõnede õpetlaste arvates koolipoisi mäluharjutus.
Õppekava
9. a) Mis oli Iisraeli laste õppeprogrammi üks tähtis osa? b) Mida tõdeb üks Piibli entsüklopeedia õpetuse kohta, mida jagati seoses iga-aastaste pühadega?
9 Iisraelis ei piirdunud haridus lugema ja kirjutama õppimisega. Üks tähtis õppeaine oli ajalugu. Jehoova imeväärsete tegude tundmaõppimine, mida ta oma rahva kasuks sooritanud oli, moodustas õppekava põhjapaneva osa. Neid ajaloolisi tõsiasju pidi õpetatama põlvest põlve. (5. Moosese 4:9, 10; Laul 78:1—7) Iga-aastaste pühade pidamine pakkus perekonnapeale hea võimaluse oma laste õpetamiseks. (2. Moosese 13:14; 3. Moosese 23:37—43) Seoses sellega tõdeb teos The International Standard Bible Encyclopedia: „Kuna isa lapsi kodus juhendas ja neile pühade tähtsust selgitas, õpetati heebrea lastele, kuidas Jumal oli end minevikus ilmutanud, kuidas nad pidid olevikus elama ja millised olid Jumala tõotused seoses oma rahva tulevikuga.”
10. Milline praktiline väljaõpe anti tütarlastele? Milline anti poeglastele?
10 Vanemlik õpetus hõlmas praktilist väljaõpet. Tütarlastele õpetati majapidamisoskusi. Õpetussõnade viimane peatükk näitab, et neid oskusi oli palju ja mitmesuguseid; sinna kuulusid ketramine, kudumine, toiduvalmistamine, kauplemine ja üldine majapidamise korraldamine. Poeglastele õpetati tavaliselt isa ilmalikku ametit, kas siis põllumajandust või mingit ametit või oskustööd. Hilisemate aegade juudi rabidel oli kombeks öelda: „Inimene, kes ei õpeta oma pojale kasulikku ametit, kasvatab temast varga.”
11. Millest ilmneb Iisraelis antud hariduse peamine eesmärk ja millise õppetunni annab see tänapäeva noortele?
11 Iisraelis kasutatud õpetusmeetodite vaimne sügavus saab ilmsiks Õpetussõnade raamatu kaudu. Seal näidatakse, et eesmärk oli õpetada „kogenematuile” selliseid ülevaid asju nagu tarkust, distsipliini, arusaamist, sügavamat mõistmist, otsustamisvõimet, nutikust, tundmist ja mõtlemisvõimet — kõike seda „Jehoova kartuses”. (Õpetussõnad 1:1—7; 2:1—14) See rõhutab seda, millised motiivid peaksid ajendama Jumala sulaseid tänapäeval oma haridust parandama.
Preestrid, leviidid ja prohvetid
12. Kes lisaks lapsevanematele osales Iisraeli rahva õpetamises, ja mis on sõnaga „seadus” tõlgitud heebrea sõna põhitähendus?
12 Kuigi lapsevanemad andsid põhihariduse, andis Jehoova oma rahvale lisaõpetust preestrite kaudu, leviitide kaudu, kes polnud preestriametis, ja prohvetite kaudu. Mooses teatas viimast korda Leevi suguharu õnnistades: „Las nad õpetavad Jaakobile sinu kohtuotsuseid ja Iisraelile sinu seadust.” (5. Moosese 33:8, 10, NW) On tähelepanuväärne, et heebreakeelne sõna „seadus” (toh·rahʹ) on tuletatud tüvisõnast, mis verbi vormis tähendab „osutama”, „õpetama”, „juhendama”. Encyclopaedia Judaica teatab: „Selle sõna [torah] tähendus on seetõttu ’õpetus’, ’tõekspidamine’ või ’juhend’.”
13. Miks erines Iisraeli Seadus teiste riikide seadussüsteemidest?
13 Ka see eraldas Iisraeli teistest riikidest ja isegi nüüdisaegsetest riikidest. Tänapäeva poliitilistel riikidel on seadustekogu, mida tavaline rahvas vaid katkendlikult tunneb. Kui inimesed seadusega vastuollu satuvad, peavad nad juristidele suuri summasid maksma, et nood neid kaitseksid. Spetsialistide jaoks on olemas juriidilised teaduskonnad. Ent Iisraelis oli Seadus Jumala abivahend rahvale teatamiseks, kuidas Jumal soovib, et rahvas teda kummardaks ja kooskõlas ta tahtega elaks. Erinevalt teistest seadusekogudest hõlmas see armastust Jumala ja ligimese vastu. (3. Moosese 19:18; 5. Moosese 6:5) See Seadus polnud kaugeltki külm seadusmäärustik. See pakkus tõekspidamisi, õpetust ja juhatust eluviisi jaoks, mida tuli õppida.
14. Mis oli üks põhjus, miks Jehoova hülgas leviitidest preesterkonna? (Malakia 2:7, 8)
14 Kui preestrid ja leviidid olid ustavad, täitsid nad oma kohustust õpetada rahvast. Kuid pahatihti jätsid preestrid hooletusse oma kohustuse rahvale haridust anda. Kui Jumala Seaduse osas oli haridus puudulik, olid tagajärjed kohutavad nii preestrite kui ka rahva jaoks. Kaheksandal sajandil e.m.a. ennustas Jehoova prohvetlikult: „Mu rahvas hukkub tarkuse puudusel; et sa põlgad tarkust, siis põlgan mina sind: sa ei või olla mu preester! Ja et sa oled unustanud oma Jumala käsuõpetuse, siis unustan minagi su lapsed!” — Hoosea 4:6.
15. a) Kelle tõstis Jehoova lisaks preestritele Iisraelis õpetajaiks ja mida kirjutas üks piibliõpetlane nende kui õpetajate osa kohta? b) Mis juhtus lõpuks Iisraeli ja Juudamaaga, kuna nad hülgasid Jehoova ja ta teede tundmise?
15 Lisaks preestritele tõstis Jehoova õpetajaiks prohvetid. Me loeme: „Jehoova oli hoiatanud Iisraeli ja Juudat kõigi prohvetite ja kõigi nägijate läbi, öeldes: ’Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja pidage minu käske, mu seadlusi vastavalt kogu käsuõpetusele, mille ma andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma sulaste, prohvetite läbi!’ ” (2. Kuningate 17:13) Seoses prohvetite kui õpetajate osaga kirjutas prantsuse piibliõpetlane Roland de Vaux: „Ka prohvetite ülesanne oli rahva õpetamine; see oli vähemalt sama suur osa nende ülesandest kui tuleviku ennustamine. Ja prohvetlik inspiratsioon andis nende jutlustamisele Jumala sõna mõjuvõimu. Kuningavõimu ajal olid prohvetid kindlasti rahva religioossed ja moraalsed õpetajad; ja me võime lisada, et nad olid nende parimad õpetajad, kuigi neid alati ei kuulatud.” Kuna preestrid ja leviidid ei jaganud kohast õpetust ja kuna iisraellased ei kuulanud Jehoova prohveteid, hülgasid nad Jehoova teed. Samaaria langes assüürlaste kätte aastal 740 e.m.a. ja Jeruusalemma ning ta templi hävitasid babüloonlased aastal 607 e.m.a.
Haridus vangipõlve ajal ja pärast seda
16, 17. a) Milline haridusprogramm tehti kohustuslikuks Taanielile ja ta kolmele kaaslasele? b) Mis võimaldas neil omandada seda babüloonlikku haridust ja siiski Jehoovale ustavaks jääda?
16 Umbes kümme aastat enne Jeruusalemma hävingut viis kuningas Nebukadnetsar kuningas Joojakini ja rühma vürste ning muid ülikuid Babüloni. (2. Kuningate 24:15) Nende seas olid Taaniel ja veel kolm noort ülikut. (Taaniel 1:3, 6) Nebukadnetsar käskis nendel neljal läbi teha spetsiaalse kolmeaastase ettevalmistuskursuse, kus neile õpetati „kaldea kirja ning keelt”. Lisaks anti neile „igapäevane osa kuninglikust roast ja viinast, mida ta ise jõi”. (Taaniel 1:4, 5) See võis olla ohtlik mitmel põhjusel. Tõenäoliselt polnud õppekavas vaid kolmeaastane keelekursus. Selles lõigus toodud sõna „kaldea” tähendab mõnede arvates „mitte babüloonlasi kui rahvast, vaid kui õpetatute klassi”. (The Soncino Books of the Bible) C. F. Keil ütleb Taanieli raamatu kommentaaris: „Taanielile ja ta kaaslastele pidi õpetatama kaldea tarkade ja õpetatud meeste tarkust, mida õpetati Babüloni koolides.” Määratud kuninglik roog seadis nad hädaohtu rikkuda ka Moosese Seadusega määratud toiduvalikut puudutavaid piiranguid. Kuidas neil läks?
17 Nelja noore juudi üliku eesträäkijana tegi Taaniel kohe alguses selgeks, et nad ei riku oma südametunnistust toidu ja joogiga. (Taaniel 1:8, 11—13) Jehoova õnnistas seda kindlat seisukohta ja tegi babüloonlastest vastutavate ametnike südame pehmeks. (Taaniel 1:9, 14—16) Mis puutub nende õpingutesse, siis kahtlemata näitasid kõigi nelja noore heebrealase hilisemad elujuhtumid, et nende kohustuslik kolmeaastane Babüloni kultuuri õppekava ei kallutanud neid kõrvale sügavast kiindumusest Jehoova ja ta puhta kummardamise vastu. (Taanieli 3. ja 6. peatükk) Jehoova võimaldas neil süveneda sellesse kohustuslikku kolmeaastasesse babüloonia kõrgkoolitusse nii, et see ei kahjustanud neid. „Jumal andis neile neljale noorele mehele tarkust ja taipu igasuguses kirjas ja teaduses, ja Taaniel sai aru igasuguseist nägemusist ja unenägudest. Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis.” — Taaniel 1:17, 20.
18. Milline haridusprogramm viidi läbi Juudamaal pärast Babüloni vangipõlve?
18 Pärast Babüloni vangipõlve viis läbi suure haridustöö Esra, preester, kes „oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma, et õpetada Iisraelis seadust ja õigust”. (Esra 7:10) Selles osas aitasid teda ustavad leviidid, kes „õpetasid rahvale käsuõpetust”. (Nehemja 8:7) Esra oli piibliõpetlane ja „vilunud ümberkirjutaja” ehk kirjatundja. (Esra 7:6, NW) Tema ajal kerkis silmapaistvalt esile kirjatundjate klass.
Rabide koolid
19. Milline õpetajate klass oli Iisraelis esile tulnud ajaks, mil Jeesus maa peale tuli, ja millistel tähtsatel põhjustel ei omandanud ei tema ega ta jüngrid juudi kõrgharidust?
19 Selleks ajaks, mil Jeesus maa peale tuli, oli kirjatundjatest saanud õpetajate eliitklass, kes oli kiindunud rohkem traditsioonidesse kui tõelistesse Jumala Sõna õpetustesse. Neile meeldis, kui neid kutsuti „Rabi!”, millest oli saanud austav tiitel tähendusega „Minu Kõrgeausus (Ekstsellents)”. (Matteuse 23:6, 7, NW allmärkus) Kristlikes Kreeka Kirjades seostatakse kirjatundjad tihti variseridega, kellest mõned olid Seaduse õpetajad. (Apostlite teod 5:34, NW) Jeesus süüdistas mõlemaid rühmitusi, et nad teevad Jumala sõna tühjaks oma pärimuste pärast ja seepärast, et nad õpetavad „õpetusi, mis on inimeste käskimised”. (Matteuse 15:1, 6, 9) Pole ime, et ei Jeesus ega enamik ta jüngreid polnud rabide koolis haridust saanud. — Johannese 7:14, 15; Apostlite teod 4:13; 22:3.
20. Mida näitas meile see ülevaade Piibli aegade haridusest, ja mis näitab, et Jehoova sulased vajavad haridust?
20 See ülevaade Piibli aegade haridusest näitas, et Jehoova on oma rahva Suur Õpetaja. Moosese vahendusel organiseeris Jumal Iisraelis tõhusa haridussüsteemi. Kuid pika aja möödudes arenes välja juudi kõrgema hariduse süsteem, mis õpetas asju, mis on Jumala Sõnaga vastuolus. Kuigi Jeesus taolistes juudi koolides ei käinud, oli ta sellest hoolimata võrratu Õpetaja. (Matteuse 7:28, 29; 23:8; Johannese 13:13) Samuti volitas ta oma jüngreid õpetama koguni kuni selle asjadesüsteemi lõpuni. (Matteuse 28:19, 20) Et seda teha, peaksid nad olema head õpetajad, ja järelikult vajaksid nad haridust. Aga kuidas vaatavad tõelised kristlased haridusele tänapäeval? Seda küsimust arutletakse järgmises artiklis.
Mälukontroll
◻ Miks me võime olla kindlad, et Jehoova on huvitatud oma sulaste õpetamisest?
◻ Mis suhtes erines Iisraeli haridussüsteem teiste rahvaste haridussüsteemidest?
◻ Millise hariduse said Iisraeli lapsed?
◻ Milliseid õpetamismeetodeid Iisraelis kasutati?
◻ Miks ei käinud Jeesus ega ta jüngrid juudi kõrgkoolides?
[Pilt lk 14]
Kohustusliku hariduse saamine Babülonis ei pööranud Taanieli ja ta kaaslasi Jehoovast ära