Piibli 34. raamat — Nahum

Kirjutaja: Nahum

Kirjutamiskoht: Juuda

Kirjutamine lõpetati: enne a 632 e.m.a

”ENNUSTUS Niinive kohta” (Nah. 1:1). Nahumi prohvetikuulutus algab nende halvaendeliste sõnadega. Miks Nahum seda kohtusõnumit kuulutas? Mida on teada muistse Niinive kohta? Nahum võtab selle linna ajaloo kokku sõnadega ”veresüüga linn” (3:1). Muistse Niinive asukohta märgistavad Tigrise jõe idakaldal, tänapäevase Põhja-Iraagi linna Mosuli vastas olevad kaks küngast. Niinivet kaitsesid tugevad müürid ja vallikraavid ning see oli Assüüria impeeriumi hilisem pealinn. Selle linna rajamine ulatub aga juba Nimrodi aega, kes oli ”vägev kütt Jehoova ees [”kes pani vastu Jehoovale”, UM] . . . Sellelt maalt ta väljus Assurisse ja ehitas Niinive” (1. Moos. 10:9—11). Niisiis polnud juba selle linna algus meeldiv. Eriti kuulsaks sai Niinive Assüüria impeeriumi lõpuperioodi valitsejate Sargoni, Sanheribi, Eesar-Haddoni ja Assurbanipali ajal. Sõdade ja vallutusretkede käigus saadud sõjasaak tegi linna rikkaks ning ta sai kuulsaks julmuse ja ebainimlikkuse poolest, millega selle valitsejad kohtlesid vange.a C. W. Ceram kirjutab oma raamatus ”Jumalad, hauakambrid, õpetlased” (1961, lk 265): ”Niinive jäi inimeste teadvusse seepärast, et tema nimega on seotud mõrvad, rüüstamised, rõhumine, nõrkade teotamine, sõda ja igasugused koledused, rida veriseid valitsejaid, kes püsisid troonil ainult terrori abil ja kellel peaaegu kunagi ei õnnestunud surra loomulikku surma — muide, nende asemele astusid veel halvemad türannid.”

² Mida öelda niinivelaste religiooni kohta? Nad kummardasid jumalate panteoni, mille enamik jumalusi oli üle võetud babüloonlastelt. Kui valitsejad läksid hävitus- ja rüüsteretkele, palvetasid nad nende jumalate poole ning ahned preestrid õhutasid sõjaretki tagant, kuna lootsid saada rikkalikku tasu röövsaagi näol. W. B. Wright kirjutab oma raamatus ”Ancient Cities” (1886, lk 25): ”Nad kummardasid jõudu ning esitasid oma palved vaid massiivsetele kivikujudele — lõvidele ja pullidele, kelle tugevad jäsemed, kotkatiivad ja inimpead sümboliseerisid tugevust, julgust ja võitmatust. Selle rahva peamiseks tegevuseks oli sõdimine ning sõjaõhutajateks olid preestrid. Viimaste peamiseks sissetulekuks oligi kindel osa sõjasaagist, mille nad said kätte enne, kui teised selle kallale asusid, kuna see vallutajate sugu oli äärmiselt religioosne.”

³ Nahumi prohvetikuulutus on küll lühike, kuid väga huvitav. Kõik, mis on teada prohveti enda kohta, on öeldud avasalmis: ”Elkoslase Nahumi nägemuste raamat.” Tema nimi tähendab ’lohutaja’. Muidugi ei lohutanud tema sõnum Niinive elanikke. Jumala rahvale tähendas see sõnum aga kindlat ja püsivat vabastust lepitamatust ja võimsast vaenlasest. Lohutuseks on ka see, et Nahum ei maini enda rahva patte. Ehkki pole täpselt teada, kus Elkos asus, kirjutati see prohvetikuulutus tõenäoliselt Juudas (Nah. 2:1). Kui Nahum oma ennustuse kirja pani, oli Niinive häving alles ees: see toimus aastal 632 e.m.a. Prohvet võrdleb seda Noo-Aamoni (Teeba Egiptuses) langemisega, mis leidis aset veidi aega enne Niinive hävingut (3:8). Niisiis pidi Nahum oma prohvetikuulutuse panema kirja sel ajaperioodil.

⁴ Nahumi raamatu stiil on väga eriline. Seal pole üleliigseid sõnu. Selle jõulisus ja elulisus on kooskõlas tõsiasjaga, et see raamat kuulub inspireeritud kirjutiste hulka. Nahumi raamat paistab silma oma kirjeldava, tundeküllase ja põneva keelekasutuse ning üleva väljenduslaadi, kujundite selguse ja tabavate fraseologismide poolest (1:2—8, 12—14; 2:5, 13; 3:1—5, 13—15, 18, 19). Suurem osa esimesest peatükist on algkeeles kirjutatud akrostihhonina (1:8, UM allmärkus). Nahumi stiili rikastab ka see, et raamatut läbib vaid üks teema. Nahum tunneb põlgust Iisraeli reetliku vaenlase vastu. Ta mõistab, et Niinivet ootab ees häving.

⁵ Nahumi prohvetikuulutuse usaldusväärsust kinnitab selle täpne täitumine. Kes muu kui Jehoova prohvet oleks julgenud Nahumi päevil kuulutada, et Assüüria maailmariigi ülbet pealinna rünnatakse Jõeväravate kaudu, et selle palee purustatakse ning linn muutub tühjaks ja lagedaks (2:7—11). Sündmuste kulg näitas, et see prohvetikuulutus oli tõepoolest Jumalalt. Babüloonia kuninga Nabopolassari annaalides on kirjeldatud, kuidas meedlased ja babüloonlased Niinive vallutasid: ”[Nad muutsid] linna varemeiks ja rusuhunnikuks.”b Niinive häving oli nii täielik, et isegi selle asukoht unustati paljudeks sajanditeks. Mõned kriitikud tegid Piiblit maha, öeldes, et Niinivet ei ole kunagi eksisteerinudki.

⁶ Nahumi raamatu usaldusväärsust kinnitab ka see, et Niinive asukoht leiti üles ning 19. sajandil tehti seal algust väljakaevamistega. Arvestati, et linna varemete täielikuks väljakaevamiseks tuleb eemaldada miljoneid tonne pinnast. Mida siis Niinivest on päevavalgele toodud? Palju sellist, mis kinnitab Nahumi prohvetikuulutuse usaldusväärsust. Näiteks tõendavad sealt leitud monumendid ja raidkirjad niinivelaste julmust. Sealt on ka leitud hiigelsuurte tiivuliste pullide ja lõvide kujude riismeid. Pole ime, et Nahum rääkis Niinivest kui lõvide pesapaigast (2:12).c

⁷ Nahumi raamatu kanoonilisust kinnitab tõsiasi, et juudid on alati tunnustanud seda inspireeritud Pühakirja osana. See raamat on täielikult kooskõlas ülejäänud Piibliga. Nahumi prohvetikuulutus on räägitud Jehoova nimel ning see annab kõnekat tunnistust tema omadustest ja ülemvõimust.

MILLE POOLEST KASULIK

¹¹ Nahumi prohvetikuulutus toob esile mõned olulised Piibli põhimõtted. Avasõnad tuletavad meelde, miks Jehoova andis kümnest käsust teise. Nahum ütleb: ”Jehoova on Jumal, kes nõuab jagamatut andumust” (UM). Kohe pärast seda kinnitab Jehoova, et ta ”maksab kätte oma vihameestele”. Assüürlaste julm ülbus ja nende ebajumalad ei suutnud neid päästa Jehoova kohtumõistmise eest. Me võime olla kindlad, et omal ajal mõistab Jehoova kohut kõigi kurjade üle. ”Jehoova on pika vihaga [”aeglane vihastuma”, UM] ja rammult suur ja Jehoova ei jäta kedagi karistamata!” Niisiis tõstetakse selles raamatus võimsa Assüüria hävitamisega esile Jehoova õiglust ja ülemvõimu. Niinive puhul osutusid tõeks sõnad: ”Tühjus, lagedus ja häving!” (1:2, 3; 2:11).

¹² Vastupidi Niinive täielikule hävingule, kuulutab Nahum: ”Jehoova taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse.” Samuti annab Jehoova oma rahvale teada rõõmusõnumi: ”Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, kes kuulutab rahu!” See rahusõnum on seotud Jumala Kuningriigiga. Kust me seda teame? Jesaja kasutab sama väljendit ning lisab veel: ”Kes toob häid sõnumeid, kes kuulutab päästet, kes ütleb Siionile: ”Sinu Jumal on kuningas!”” (Nah. 2:1, 3; Jes. 52:7). Apostel Paulus omakorda kohaldab seda väljendit kirjakohas Roomlastele 10:15 kristlastele, keda Jehoova saadab kuulutama head sõnumit. Nad kuulutavad ”kuningriigi evangeeliumi” (Matt. 24:14). Oma nime tähenduse kohaselt lohutab Nahum väga neid, kes igatsevad rahu ja päästet, mille toob Jumala Kuningriik. Kõik need inimesed mõistavad, et ”Jehoova on hea, varjupaik hädaajal, ja ta tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad” (Nah. 1:7).

[Allmärkused]