’Tõusis üles palju pühade ihusid’
„MAA värises ja kaljud lõhkesid. Ja mälestushauad tehti lahti ja palju pühade ihusid, kes olid magama läinud, tõusis üles (ja inimesed, tulles välja mälestushaudade keskelt pärast tema ülesäratamist, läksid pühasse linna,) ja nad said nähtavaks paljudele inimestele.” (Matteuse 27:51—53, NW) Katoliku õpetlane Karl Staab nimetab seda Jeesuse surma ajal toimunud sündmust „eriti müstiliseks”. Mis siis toimus?
Epiphanios ja teised varased kirikuisad õpetasid, et pühad ärkasid sõnasõnaliselt ellu ja läksid koos ülesäratatud Jeesusega taevasse. Augustinus, Theophylactus ja Zigabenus uskusid, et need surnud said ajutise ülesäratamise, aga hiljem pöördusid tagasi oma haudadesse. Kuid viimane seisukoht „ei saavutanud laiemat tunnustust”, märgib õpetlane Erich Fascher. Tõlkides Matteuse 27:52, 53 teksti, annavad paljud kaasaegsed piiblitõlked edasi mulje, et toimus ülestõusmine. Kuid New World Translation ei tee seda, vaid viitab maavärisemise tagajärgedele. Miks?
Esiteks, kes need „pühad” ka ei olnud, ei öelnud Matteus, et nemad tõusid üles. Ta ütles, et tõusid üles nende ihud ehk surnukehad. Teiseks, ta ei öelnud, et need ihud said elavaks. Ta ütles, et nad tõusid üles, ja kreekakeelne verb e·geiʹro, mis tähendab „üles tõusma”, ei tähenda alati ülesäratamist. See võib tähendada teiste asjade hulgas ka august „väljatõstmist” või maast „ülesseismist”. (Matteuse 12:11; 17:7; Luuka 1:69) Maapinna üleskerkimine Jeesuse surma ajal avas haudu ja heitis välja surnukehasid maa peale. Sarnasest juhtumist seoses maavärisemistega räägib kreeka kirjanik Ailios Aristeides meie ajaarvamise teisest sajandist ja sellisest juhtumist on teatatud ka hiljuti, 1962. aastal Kolumbias.
Selline arusaam toimunust on kooskõlas Piibli õpetustega. Apostel Paulus annab 1. Korintlastele 15. peatükis veenva tõestuse ülestõusmisest, kuid ei maini midagi tekstist Matteuse 27:52, 53. Nii teevad ka kõik teised piiblikirjutajad. (Apostlite teod 2:32, 34) Jeesuse surma ajal üles tõusnud surnukehad ei saanud ellu ärgata, nagu arvas Epiphanios, sest kolm päeva hiljem sai Jeesusest „esmasündinu surnutest”. (Koloslastele 1:18) Võitud kristlastele, keda ka „pühadeks” kutsuti, tõotati, et nad saavad osa esimesest ülestõusmisest Kristuse juuresviibimise ajal, aga mitte esimesel sajandil. — 1. Tessalooniklastele 3:13; 4:14—17.
Enamikul Piibli kommentaatoritel on raskusi 53. salmi selgitamisega, kuigi paljud neist kinnitavad, et 52. salmis kirjeldatakse haudade avanemist maavärisemise ajal ja äsjamaetud surnukehade esiletulekut. Näiteks saksa õpetlane Theobald Daechsel annab järgmise tõlkevariandi: „Ja hauad avanesid, ja paljude hauas puhkavate pühade surnukehad tõsteti üles.”
Kes olid need, kes hulk aega hiljem „läksid . . . pühasse linna”, nimelt pärast Jeesuse ülesäratamist? Nagu ülalkirjutatust näha, jäid esiletulnud ihud elutuks, nii et Matteus pidi viitama inimestele, kes külastasid haudasid ja viisid toimunust sõnumid Jeruusalemma. Seega New World Translation süvendab Piibli tundmist ja ei vii lugejaid segadusse ülestõusmise suhtes.