Ole tänulik — Jehoova Messia Kuningriik valitseb
„Me täname sind, Jehoova Jumal, Kõikvõimas, . . . et sa oled võtnud oma suure väe ja hakanud kuningana valitsema.” — ILMUTUSE 11:17, NW.
1. Mida ütles Vahitorni Ühingu president pärast oma ringreisi Euroopas aastal 1911?
VAHITORNI Ühingu president C. T. Russell esitas 1911. aasta alguses Euroopa suuremates linnades seeria piibliteemalisi loenguid. Seda ringreisi kommenteerides kirjutas Russell 1911. aasta 15. mai Vahitornis järgmist: „Me olime üllatunud, leides kõikjal nii palju tõendeid majanduslikust õitsengust . . . Meie lugejad teavad, et me oleme juba hulk aastaid oodanud, et see ajajärk lõpeb kohutava raskuste ajaga, ja me loodame, et see puhkeb äkitselt ning jõuliselt varsti pärast 1914. aasta oktoobrit, mis, niipalju kui me suudame Pühakirja mõista, on tähtaeg, mil rahvastele määratud ajad — ajad, mille kestel maa üle valitsemine on jäetud rahvastele — lõpevad; niisiis aeg, mil Messia kuningriik peab hakkama üles näitama oma võimu.” Kas see ootus läks täide?
2. Kuidas rahu 1914. aastal purunes ja milliste kurbade tagajärgedega?
2 Aasta 1914 esimesel poolel näis maailm kindel, ilma mingi sõjaohuta. Aga rahu purunes äkitselt, kui 28. juunil 1914. aastal üks serblane mõrvas Austria troonipärija. Austria-Ungari kuulutas peatselt Serbiale sõja. Venemaa asus Serbia poolele ja 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Siis, 3. augustil, kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale; 4. augustil Suurbritannia Saksamaale; 7. augustil Montenegro Austria-Ungarile; 23. augustil Jaapan Saksamaale; 28. augustil Austria-Ungari Belgiale. Paljud uskusid, et see sõda on varsti möödas. Selle asemel läks see üle halvimaks ajaloos kuni selle ajani peetud sõjaks, sest sellest rahvusvahelisest veresaunast asus osa võtma veel 19 riiki ja see maksis rohkem kui 13000000 sõjaväelase ja tsiviilisiku elu, haavatuid ja invaliidistunuid oli rohkem kui 21000000.
3, 4. Mis juhtus Ühingu keskuses reede hommikul, 2. oktoobril 1914?
3 Reede hommikul, 2. oktoobril 1914, teatas Russell Vahitorni Ühingu keskuse personalile New Yorgis Brooklynis: „Rahvastele määratud ajad on lõppenud; nende kuningate päev on möödas.” Beeteli, „Jumala maja” pere võttis selle teate vastu vaimustatud aplausiga.
4 Mis õigustas C. T. Russelli ja tema kaaslasi sel oktoobrihommikul nii rõõmsad olema? Kust on pärit väljendus „rahvastele määratud ajad”? Millised tõendid on olemas, et rahvastele määratud ajad lõppesid oktoobris 1914? Ja kuidas peaks see mõjutama sind?
Jeruusalemm ja rahvastele määratud ajad
5. Kust on pärit väljendus „rahvastele määratud ajad”?
5 Väljendus „paganate ajad” ehk „rahvastele määratud ajad” (NW) tuleb Jeesuse suurest prohvetiennustusest, mis puudutab Jeruusalemma hävitamist. (Luuka 21:5—36) Kaks päeva enne selle prohvetiennustuse väljendamist esitas Jeesus end Jeruusalemma elanikele nende Messiana. Sellal, kui ta alandlikult eesli seljas linna poole ratsutas, hõiskasid juudi rahvahulgad triumfeerivalt, just nagu oli ennustatud Sakarja 9:9. „Kiidetud olgu kuningas, kes tuleb Issanda [„Jehoova”, NW] nimel,” hüüdsid nad valju häälega. — Luuka 19:28—40.
6, 7. Millise kohutava veresüü tõmbasid endi peale Juudamaa elanikud esimesel sajandil ja milliste tagajärgedega?
6 Aga Jeesus teadis, et avalik arvamus kaldub peagi tema vastu Jeruusalemma religioonijuhtide mõrvarliku viha tõttu, kes olid Kuradi, oma isa mõju all. (1. Moosese 3:15; Johannese 8:44) Varsti pärast seda, 14. niisanil, nõudis käratsev juudi rahvahulk Jeesuse surmamist. „Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!” karjusid nad tõrkuvale Rooma maavalitsejale. (Matteuse 27:24, 25) Selle asemel, et Jeesust kui Messias-Kuningat vastu võtta, deklareerisid ülempreestrid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!” (Johannese 19:15) Tõeline Messias naelutati siis piinapostile surema, kusjuures talle esitati valesüüdistus, et ta on Rooma vastu mässaja ning juutide Jumala teotaja. — Markuse 14:61—64; Luuka 23:2; Johannese 18:36; 19:7.
7 Juudamaa elanike peale oli nende kohutava veresüü tõttu kindlasti tulemas Jumala viha. Jeruusalemma koos tema suurejoonelise templiga ei pidanud enam hüütama Jehoova, „suure Kuninga linnaks”. (Matteuse 5:35; Luuka 13:33—35) Mõni päev enne Jeesuse surma rääkisid tema jüngrid imetledes selle linna templiehitistest. Vastuseks kuulutas Jeesus ette: „Päevad tulevad, et sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!” — Luuka 21:5, 6.
8. Mida veel sisaldas see „tunnus”, mille Jeesus andis neist sündmustest, mis eelnesid Jeruusalemma hävitamisele?
8 Jeesuse jüngrid küsisid üllatunult: „Õpetaja, millal see siis sünnib? Ja mis on selle tunnuseks, et see hakkab sündima?” (Luuka 21:7) Vastuses kuulutas Jeesus täpselt ette need sündmused, mis juhtisid Jeruusalemma hävitamiseni, ja ta lisas selle tähendusrikka lause: „Jeruusalemma tallatakse rahvaste poolt, kuni rahvastele määratud ajad täis saavad.” (Luuka 21:8—24, NW) Jeesus osutas sellega ette millelegi, mis on Jeruusalemma hävitamisest kaugemal — millelegi, mida tuli oodata, „kuni rahvastele määratud ajad täis saavad”. Viidates „tunnusele”, ütles Jeesus: „Kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal!” (Luuka 21:31) Seepärast pidi tundemärgil olema kahekordne täideminek. Esimene ehk väikese ulatusega täideminek pidi näitama, et ’Jeruusalemma hävitus on ligidal’. (Luuka 21:20) Teine ja suurem täideminek pidi tulema siis, kui rahvastele määratud ajad on lõppenud, ja see pidi näitama, et „Jumala riik on ligidal”. — Võrdle Matteuse 24:3.
Maist Jeruusalemma asendab kõrgem linn
9. Millal kaotas maine Jeruusalemm oma eelisseisundi ja millega ta asendati?
9 Kas ütlusega: „Jeruusalemma tallatakse rahvaste poolt, kuni rahvastele määratud ajad täis saavad,” vihjas Jeesus sellele, et Jumala soosing sellele maisele linnale lõpuks taastatakse? Ei vihjanud. Pärast Jumala armastatud Poja mõrvamist kaotas maine Jeruusalemm jäädavalt oma erilise seisundi ja ta asendati palju kõrgemaga, „elava Jumala linnaga, taevase Jeruusalemmaga”. — Heebrealastele 12:22; Matteuse 23:37, 38; 27:50, 51.
10. Mida tähendab väljendus „taevane Jeruusalemm”?
10 Väljendust „taevane Jeruusalemm” on Piiblis kasutatud, kirjeldamaks hävimatut taevast Kuningriiki, kuhu on kutsutud võitud kristlased.a (Heebrealastele 11:10; 12:22, 28) Kui apostel Paulus seda kirjutas, imetlesid juudid ikka veel maist linna koos selle templiga. Niisiis, Paulus tuletas heebrea kristlastele meelde, et „meil pole siin jäädavat linna, vaid meie otsime tulevast”. — Heebrealastele 13:14.
Miks seda kutsutakse taevaseks Jeruusalemmaks
11. Mida kujutati maise Jeruusalemmaga enne seda, kui ta kaotas Jehoova soosingu?
11 Jeruusalemm oli kaua aega Iisraeli rahva pealinn, mille kuningate kohta öeldi, et nad ’istusid Jehoova aujärje peal’. (1. Ajaraamat 29:23) Ka tegi Jehoova Taavetiga lepingu, et kuningavõim jääb igavesti Taaveti perekonda. Nii nagu kaasaegseid pealinnu, näiteks Washingtoni, Moskvat, Canberrat ja Pretoriat, on kasutatud, et kindlaks määrata vastavaid valitsusi, nii kasutatakse Piiblis ka Jeruusalemma Taaveti kuningriigi kujutamiseks. — 2. Saamueli 7:16; Luuka 1:32.
12. Kuidas kasutatakse terminit „rahvastele määratud ajad”?
12 Taaveti kuningriigil oli piiratud valdusala, laiudes ainult Jumala poolt määratud vana Iisraeli piirides. Seepärast oli maine Jeruusalemm ainult eelpilt tõelisest Messia Kuningriigist, mis valitseb taevast lähtudes ja mille valdusalaks on kogu maailm. (Laul 2:2, 7, 8; Taaniel 7:13, 14; 2. Timoteosele 4:18) Niisiis raamat The Time Is At Hand (Aeg on ligi), mille andis välja Vahitorni Ühing aastal 1889, ütles selgesti: „Meie Issand tarvitas terminit ’rahvastele määratud ajad’ selle ajavahemiku kohta maailma ajaloos, mis kestis Jumala eelpiltliku Kuningriigi, Iisraeli Kuningriigi kõrvaldamisest (Hesek. 21:30—32) kuni selle vastupiltliku — Jumala tõelise Kuningriigi — tulemise ja rajamiseni.”
Kui kaua rahvastele määratud ajad kestavad?
13. Millal rahvastele määratud ajad algasid ja mispärast sa niimoodi vastad?
13 Aastal 607 e.m.a. kukutas Babüloni kuningas Nebukadnetsar Jumala eelpiltliku kuningriigi. Juudi kalendri seitsmendaks kuuks, umbes oktoobri keskpaigaks, oli maa laastatud.b (2. Kuningate 25:8, 9, 22, 25, 26) Tõestuseks, et see sündis Jumala lubamisel, andis Jehoova Jumal Nebukadnetsarile unenäo. Unenäos oli üks puu, mis raiuti maha ja millel lubati uuesti kasvama hakata pärast „seitsme aja” möödumist. See unenägu läks esimest korda täide siis, kui Nebukadnetsar sai jälle oma troonile pärast seda, kui ta oli ajutiselt olnud hullumeelne. — Taaniel 4:7—14, 25—33.
14. Mis oli Nebukadnetsari unenäo peamine mõte?
14 Siiski näitas Nebukadnetsari unenäo teema, et selle peamine täideminek käis Jumala eelpiltliku kuningriigi kohta, mis sellel paganlikul kuningal oli lubatud ’maha raiuda’. Unenägu lõpeb teadaandega selle eesmärgist: „Et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese!” — Taaniel 4:14.
15. Kuidas sai Jeesus Kristus kõlblikuks kui „kõige alam inimene”? (Matteuse 11:29)
15 Ainult üks inimene oli igas suhtes kõlblik, et teda kutsutaks „kõige alamaks inimeseks”. Selleks osutus Jumala ainusündinud Poeg, kes hea meelega jättis oma taevase hiilguse, et sündida inimesena, Jeesusena, kes Saatana käe läbi kannatas kõige alandavamat ja julmemat surma. (Filiplastele 2:3, 5—11) Pärast ülestõusmist ja taevasesse hiilgusesse tagasiminekut pidi Jeesus enne, kui ta Messias-Kuningana inimkonna üle troonile tõsteti, ootama, kuni seitsme aja pikkune rahvaste valitsemine lõppes. — Heebrealastele 10:12, 13.
16. Kuidas aitab Ilmutusraamat kristlastel välja arvutada, millal seitse aega lõppesid?
16 Aga kuidas Jehoova tunnistajad said aru, kui pikad on seitse aega? Piibel ilmutab, et „aeg ja ajad ja pool aega” ehk kolm ja pool aega on võrdne 1260 päevaga. (Ilmutuse 12:6, 14) Seepärast see arv kahekordselt võetuna ehk seitse aega on kokku 2520 päeva. Prohvetliku juhatuse alusel, „iga päeva kohta aasta”, on seitse aega võrdsed 2520 aastaga. (4. Moosese 14:34; Hesekiel 4:6) Selle arvestuse alusel lõppesid rahvastele määratud ajad, mis algasid oktoobris 607 e.m.a., 2520 aastat hiljem, oktoobris 1914.
17. Millist rõõmsat teadaannet oli kohane esitada 1914. aastal?
17 Oktoobris 1914 pani Jehoova Jumal oma armastatud Poja Issand Jeesus Kristuse taevase Kuningriigi troonile. Kristliku apostli Johannese Ilmutuse nägemus hakkas viimaks reaalsuseks saama ja võidi esitada teadaanne: „Maailma valitsus [„kuningriik”, NW] on saanud meie Issanda [Jehoova] ja tema Kristuse omaks, ja tema [Jehoova] valitseb ajastute ajastuteni.” (Ilmutuse 1:10; 4:1; 11:15) Milline hiilgav sõnum see on ja milline põhjus suurimaks õnneks kõigile selle Kuningriigi kaaspärijatele ja alamatele! — Ilmutuse 11:17.
18. Miks 1914. aastast alates on inimkonda vaevanud kurvastust põhjustavad olukorrad?
18 Tõsi, enamikul inimkonnast ei ole 1914. aastast alates maa peal palju õnne olnud. Aga viletsad olukorrad maa peal on tõestus sellest, et Saatana valitsus on lõppemas. Kuidas me seda teame? Ilmutusraamat näitas, et Jumala Kuningriigi rajamise tagajärjeks on sõda taevas. Saatan ja tema deemonid heideti taevast välja ja piirati meie maa lähedusega. Pärast selle võidu nägemist ühes prohvetlikus nägemuses kuulis Johannes valju häält ütlemas: „Olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” — Ilmutuse 12:1—12.
19. Miks tõelised kristlased on tänulikud, et nad elavad praegusel ajal?
19 Maailma olukordade halvenemine alates aastast 1914 on tõend Johannese nägemuse reaalsuseks saamisest ja sellest, et kõigi inimeste lõpp, kes keelduvad allumast Jumala suveräänsusele, jõuab ohtlikult lähedale. (Luuka 21:10, 11, 25—32) Kui erutav on elada sel imepärasel ajal, mil Jehoova Jumal, Kõikvõimas, lahendab suure tüliküsimuse, mis on seotud tema suveräänsusega maa üle! Siis muudetakse maa kauniks paradiisiks ja ellujäänud õiglased inimesed viiakse täiuslikkusesse. Isegi surnud äratatakse üles ja neile antakse võimalus saada kõlblikeks igavese elu jaoks. — Ilmutuse 20:1—3, 12, 13; 21:3—5.
Nüüdisaegne vajadus muutmiseks
20. a) Kes osutusid maa peal enne aastat 1914 Jehoova tõelisteks sulasteks? b) Milliseid muudatusi olid ustavad võitud kristlased valmis tegema?
20 Kolmekümne kaheksa aasta kestel enne aastat 1914 osutasid piibliuurijad, nagu Jehoova tunnistajaid tookord kutsuti, sellele tähtajale kui aastale, mil rahvastele määratud ajad lõpevad.c Milline silmapaistev tõend sellest, et nad olid tõelised Jehoova sulased! Kuid nagu Jumala sulastel esimesel sajandil, nii oli ka neil mõningasi ekslikke ootusi. Näiteks nad ootasid, et kõik võitud kristlased ülendatakse 1914. aasta oktoobris taevasse. Nad mõtlesid ka, et 1914. aastal alanud sõda viib otsejoones Saatana maailma hävinguni.
21. Millist distsiplineerimist tõelised kristlased Esimese maailmasõja ajal kogesid?
21 Võitud kristlased mõistsid siiski peagi, et neil on maa peal teha veel palju tööd. Kuna nad püsivalt Esimese maailmasõja kestel avalikku tunnistustööd tegid, kogesid nad õelat tagakiusamist poliitiliste võimude poolt, kelle oli üles ässitanud ristiusumaailma vaimulikkond. (Laul 2:1—6) Tõeliste kristlaste tegevusele anti ränk hoop 21. juunil 1918, kui Vahitorni Ühingu juhtivad ametnikud Ühendriikides valesüüdistuste alusel 20 aastaks vangi mõisteti.
22, 23. a) Mida on ustavad võitud kristlased 1919. aastast alates teinud ja milline on olnud kaheosaline vastus sellele? b) Kes on vastupiltlik ustavusetu Jeruusalemm?
22 Esimene maailmasõda lõppes äkitselt novembris 1918. Siis, 25. märtsil 1919, lasti Vahitorni Ühingu ametnikud vanglast vabaks. Hiljem nad vabastati süüdistustest täielikult. Neile ustavatele võitud kristlastele avanes ootamatu rahuperiood, mis pakkus samasuguseid võimalusi, mis saabusid esimestele Kristuse jüngritele pärast seda, kui nad aastal 33 m.a.j. olid saanud volituse pühalt vaimult. — Apostlite teod 2:17—21, 41.
23 Alates 1919. aastast on ustavad võitud kristlased kui rühmitus innukalt täitnud Jeesuse käsku, mis sisaldub tema sõnades Matteuse 24:14: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maa peal tunnistuseks kõigile rahvaile; ja siis tuleb lõpp.” (NW) Tulemuseks on, et peaaegu neli miljonit Kristuse „teist lammast” on ühtsuses võitud jäänusega pühendanud oma elu Jehoova teenimisele. (Johannese 10:16) Ristiusumaailm, kes on oma vaimulikkonna mõju all, heidab Kuningriigi sõnumi pidevalt kõrvale. Inimeste poliitiliste kavade eelistamine ja Jehoova tunnistajate tagakiusamine vaimulikkonna poolt vastab sellele vapustavale kohtlemisele, mida Juudamaa elanikud tõid esimesel sajandil Kristuse peale. Nii nagu Jehoova oma kohtuotsuse Jeruusalemma üle täide viis, viib ta täide ka kohtuotsuse vastupiltliku ustavusetu Jeruusalemma, nimelt ristiusumaailma üle. Ja nagu see põlvkond, kes kuulis Kristuse kohtusõnumit, koges oma elus tema poolt ennustatud hävingut, nõnda ka praegune põlvkond, kes elab pärast aastat 1914, „ei lõpe ära” enne, kui tuleb ettekuulutatud „suur viletsus”. — Matteuse 24:21, 22, 34.
24. Mida me peame tegema, et jääda ellu Jumala uue maailma jaoks?
24 Mida me peame tegema, et suures viletsuses ellu jääda ja Jumala uues maailmas edasi elada? Vaatamata ekslikele ootustele, mis mõningatel meist võisid olla, me peame olema valvel, et me oma kristlike kohustuste suhtes magama ei jääks. (Habakuk 2:3; 1. Tessalooniklastele 5:1—6) Neid, kes on võimelised meenutama 1914. aasta sündmusi, jääb ikka vähemaks. Järelikult on meil tarvis valvel olla; aega ei tohi kaotada. (Matteuse 24:42) Kõik, kes tahavad Saatana kurja maailma lõpu üle elada, peavad nüüd tegutsema kooskõlas inspireeritud sõnadega: „Me täname sind, Jehoova Jumal, Kõikvõimas, . . . et sa oled võtnud oma suure väe ja hakanud kuningana valitsema.” — Ilmutuse 11:17, NW.
[Allmärkused]
a Vaata 1983. aasta 15. märtsi ingliskeelset Vahitorni, lehekülg 22.
b Et saada lisainformatsiooni selle kohta, miks see tähistab rahvastele määratud aegade algust, vaata 14. peatükki raamatust “Let Your Kingdom Come”, välja antud New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu poolt.
c C. T. Russell kirjutas artikli pealkirjaga „Rahvastele määratud ajad: millal need lõpevad?” See avaldati ajakirjas Bible Examiner oktoobris 1876. Leheküljel 27 oli selles artiklis öeldud: „Seitse aega lõpevad aastal 1914 p. Kr.”
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida vanaaja Jeruusalemm kujutas, aga kuidas ta oma aulise seisundi kaotas?
◻ Millal rahvastele määratud ajad algasid ja lõppesid ning millise ennustatud tulemusega?
◻ Mida ustavusetu Jeruusalemma hävitamine ette tähendas?
◻ Kuidas me teame, et suur viletsus on ligi, ja mida me peame tegema, et see üle elada?
[Pilt lk 16]
Jeruusalemm ja selle tempel kaotasid oma aulise seisundi, kuid Jumal jätkas oma Poja, Messia õnnistamist, isegi rääkides temaga otse taevast