Hinnata põhjust, miks Messias pidi tulema

„Me oleme leidnud Messia!” — JOHANNESE 1:41.

 1. Milline hämmastav teade on Piiblisse kirja pandud ja millal see avaldati?

JUUT, kelle nimi oli Andreas, tõi oma vennale rohkem kui 1950 aastat tagasi ülaltoodud hämmastava teate. Kas sa tajud erutust tema sõnades, mis on kristliku apostli Johannese poolt kirja pandud? Luukas, kristlik ajaloolane, määratles täpselt selle unustamatu aasta kui „keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistkümnenda aasta”. Tiberiuse 15. aasta, alates ajast, mil ta kuulutati Rooma keisriks, algas septembris aastal 28 m.a.j. ja lõppes septembris aastal 29 m.a.j. — Luuka 3:1—3, 21, 22; Johannese 1:32—35, 41.

 2. Kuidas koondas Taanieli prohvetikuulutus tähelepanu aastale 29 m.a.j.?

² Messia ilmumise aasta oli täpselt ennustatud. Täpselt 483 aastat oli möödunud sellest, kui Pärsia kuningas Artaxerxes (Artahsasta) andis käsu Jeruusalemm uuesti üles ehitada; see oli tema valitsemise 20. aastal, aastal 455 e.m.a.a (Nehemja 2:1—8) Prohvet Taaniel ennustas, et „sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini [„Messias-Juhini”, NW] on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat”. (Taaniel 9:25) Niisiis pidi neid kahte tähtsat sündmust lahutama periood, mille pikkus on 7 + 62 = 69 prohvetlikku nädalat. Kuuskümmend üheksa sõnasõnalist nädalat on võrdsed 483 päevaga. Prohvetliku reegli järgi ’iga aasta kohta üks päev’ pidi Messias ilmuma 483 aastat hiljem, aastal 29 m.a.j. — Hesekiel 4:6.

 3. a) Mida tähendab tiitel „Messias”? b) Millised prohvetlikud ennustused pidi Messias täide viima?

³ Aastal 29 m.a.j. „rahvas ootas” õigustatult Messiat. (Luuka 3:1, 15) Tiitel „Messias” tähendab sama, mis kreeka keeles „Kristus”; mõlemad tähendavad „Võitut”. (Johannese 1:41) Juutide hulgas oli põletav küsimus: „Keda võiab Jehoova Jumal valitsevaks kuningaks mitte üksnes Iisraeli, vaid kogu inimkonna üle?” Prohvetliku ennustuse järgi oli valik piiratud Aabrahami pojapojapoja Juuda järeltulijaga. Pealegi pidi Messias pärima Juuda kuninga Taaveti trooni ja sündima Taaveti kodulinnas Petlemmas. — 1. Moosese 17:5, 6; 49:10; Laul 132:11; Taaniel 7:13, 14; Miika 5:1; Johannese 7:42.

Eksimatult selge kindlakstegemine

4, 5. a) Mis toimus võtmeaastal 29 m.a.j.? b) Millisel eksimatult selgel viisil sai Messiaks valitu kindlaks tehtud?

⁴ Sellel võtmeaastal, 29. aastal m.a.j., leidis aset järgnev: „Jumala sõna [sai] Sakariase poja Johannese kätte kõrbes. Ja ta tuli kogu Jordani ümberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks.” (Luuka 3:2, 3) Johannese teenimine valmistas ette kahetsevaid juute vastu võtma ligiolevat Messia tulemist. Pealegi andis Jehoova Johannesele tundemärgi. Ta pidi valvsalt ootama teda, „kelle peale [ta näeb] Vaimu alla laskuvat ja tema peale jäävat”. — Johannese 1:33.

⁵ Pärast Naatsaretist pärit Jeesuse ristimist nägi Johannes seda eksimatult selget võidmist. Jeesust ei võitud õliga, nagu tema maist esiisa Taavetit, vaid Jehoova Jumala püha vaimuga. (1. Saamueli 16:13; Apostlite teod 10:38) Samal ajal ütles Jumala hääl: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:16, 17) Nagu Johannes hiljem tunnistas: „Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja ta jäi tema peale. Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et seesinane on Jumala Poeg!” — Johannese 1:32, 34.

 6. Millise hea eeskuju Andreas ja Johannes meile andsid?

⁶ Nende sõnadega esitles Ristija Johannes ustavalt oma jüngritele Jeesust, nimetades teda ka „Jumala Talleks, kes võtab ära maailma patu”. (Johannese 1:29) Kaks jüngrit olid kiired vastama. Olles veetnud ühe päeva koos Jeesusega, olid nad temas täielikult veendunud. Ühe nimi oli Andreas, kes agaralt otsis üles oma venna Siimon Peetruse. Teine jünger on teatavasti Sebedeuse poeg Johannes, kes sai Jeesuse armastatud apostliks. Pärast seda, kui see Johannes oli ligemale 70 aastat Messia kohta tunnistust andnud, oli ta ajendatud ülaltoodud informatsiooni meie kasuks kirja panema. Kas tema ja Andrease eeskuju puudutab sinu südant? Kas sina oled sama innukas, nagu olid nemad ja teised ’Talle apostlid’, kes kuulutasid erutavaid tõdesid Messiast? — Ilmutuse 1:9; 21:14; Johannese 1:35—41; Apostlite teod 5:40—42.

Võitud Kuningaks ja Ülempreestriks

 7. Miks ei võinud Jeesus teenida preestrina Jeruusalemma templis?

⁷ Olles sünni poolest juudi rahva liige, sai Jeesus „seaduse alla”. (Galaatlastele 4:4, NW) Seepärast, et ta oli Juuda suguharust, ei võinud ta teenida preestrina Jehoova eelpiltlikus templis, mille preestrid olid Leevi suguharust Aaroni järeltulijad. „Meie Issand on tärganud Juudast, kelle suguharule Mooses ei ole midagi kõnelnud preestriametist,” tuletas apostel Paulus oma kaaskristlastele meelde. — Heebrealastele 7:14.

 8. Mida Jehoova maine tempel ette tähendas?

⁸ Apostel Johannes kirjutas: „See tõeline valgus, mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.” (Johannese 1:6—9) Jeesuse ristimisega oleks otsekui tulnud olemasollu suur vaimne tempel, kus on praegu vaimne ülempreester, kes võib päästa inimkonna Saatana vaimse pimeduse maailma orjusest. — Heebrealastele 8:1—5; 9:24.

9, 10. a) Mida mõeldi Jeesuse sõnadega „ohvrit ega andi sa ei tahtnud” ja „sa valmistasid mulle ihu”? b) Mida Jeesus ise sellest arvas?

⁹ Ristimise ajal Jeesus palvetas. Piiblis on kirja pandud mõned tema tähendusrikkad sõnad, nagu neid hiljem tsiteeris apostel Paulus: „Ohvrit ega andi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle ihu: põletus- ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärast! Siis ma ütlesin: vaata, ma tulen — rullraamatus on minust kirjutatud — tegema su tahtmist, oh Jumal!” — Heebrealastele 10:5—7; Luuka 3:21.

¹⁰ Niisiis, Jeesus rakendas enda kohta Laul 40:7—9 prohvetikuulutuse, mis ennustas Jehoova eesmärki lõpetada loomohvrid, mida ohverdasid Aaroni soost preestrid Jeruusalemma templis. Need ohverdamised ei olnud Jehoova „meele järgi”, sest need olid ainult eelpiltlikud ja võimetud inimese pattu täielikult lepitama. Seepärast Jehoova valmistas Jeesusele ohverdamiseks täiusliku inimkeha. Jumal kandis oma taevase Poja elu üle juudi neitsi emaihusse. Nii sündis Jeesus Aadama patust rüvetamatuna. Ta oli täiuslik Jumala inimpoeg, kelle elu võis lepitada inimkonna patud. (Luuka 1:30—35) Jeesuse südamesttulev soov oli täita oma Isa tahet, nagu on ennustatud Laulus 40:9. „Selles tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga ühel hoobil [„üks kord kõigiks aegadeks”, NW].” — Heebrealastele 10:10, 11.

11. Millise prohvetiennustuse Messia surm täitis ja kuidas see ’tapa- ja roaohvri ära lõpetas’?

¹¹ Jeesuse inimelu ohverdamine üks kord kõigiks aegadeks tühistas vajaduse täiendavateks ohverdamisteks eelpiltlikus Jeruusalemma templis. Pealegi leidis tema surm aset paasapäeval, aastal 33 m.a.j. See oli umbes kolm ja pool aastat pärast tema ristimist. Kolm ja pool aastat on pool prohvetlikust nädalast. (4. Moosese 14:34) Sündmused toimusid täpselt nii, nagu Taaniel oli Messia kaotamise kohta ennustatud: „Ta lõpetab pooleks aastanädalaks [„aastanädala keskel”, NW] tapa- ja roaohvri.” (Taaniel 9:26, 27) Kuigi eelpiltlik preesterkond tegutses Jeruusalemmas templi hävitamiseni aastal 70 m.a.j., ei olnud neil ohvritel, mida preestrid nende aastate kestel ohverdasid, enam mingisugust väärtust, kui need olid asendatud Jeesuse ülima ohvriga. — Matteuse 23:37, 38.

12. Mil viisil on Jeesuse preestriamet kõrgem kui Aaroni preestriamet?

¹² Iisraeli ülempreestrite pikas järjestuses oli Aaron esimene. Pärast võidmist püha võideõliga pidi ta kogudusetelgis enne seitse päeva ootama, kuni talle anti õigus ülempreestrina teenida. (3. Moosese 8:12, 33) Samalaadselt oli ka Jeesusel ooteaeg, enne kui talle anti õigus inimkonna eest kostma hakata. See periood kestis tema Ülempreestriks võidmise ajast kuni ülestõusmiseni. Erinevalt Aaronist ei vaja Jumala surematu Poeg ametijärglasi ning ta teenib nii Preestri kui ka Kuningana „Melkisedeki korra järgi”. — Laul 110:1—4; 1. Moosese 14:18—20; Heebrealastele 6:20; 7:1—3, 11—17, 23—25.

13. a) Milline suur vastutus oli pandud Iisraeli ülempreestritele? b) Kuidas on Jeesus Kristuse õlgadel veel suurem vastutus?

¹³ Vanas Iisraelis oli peamine vastutus õige religioosse õpetamise eest pandud ülempreestrile. (3. Moosese 10:8—11; Malakia 2:7) Sellele vastavalt tegi Jeesus Jehoova õiglased nõuded teatavaks kõigile, kes tahtsid pärida Kuningriiki ja igavest elu. (Matteuse 6:9, 10, 33; 7:28, 29; 11:12; 25:34, 46) Kui Jeesus oli Naatsareti sünagoogis, luges ja kohaldas ta enda kohta prohvetiennustuse: „Issanda Vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi.” Siis, pärast viibimist Kapernaumas, ta ütles: „Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala riigi evangeeliumi, sest selleks ma olen läkitatud!” (Luuka 4:18, 19, 43; Jesaja 61:1, 2) Jeesus valmistas ette ka oma 70 järelkäijat laiendama seda Kuningriigi kuulutustööd ja ta ennustas, et nad teevad suuremaid tegusid, kui tema ise oli teinud. (Luuka 10:1—9; Johannese 14:12) See pani aluse ülemaailmsele piiblihariduse hoogtööle, mida Jeesus juhib ’ustava orja’ kaudu, kes koosneb tema võitud järelkäijatest. — Matteuse 24:45—47, NW; 28:19, 20.

Jehoova suveräänsuse Peamine Õigeksmõistja

14. a) Miks Iisraeli ülempreester iga-aastasel lepituspäeval kõige pühamasse paika läks? b) Mida kujutati healõhnalise suitsutusrohuga?

¹⁴ Kõige tähtsam põhjus, miks Jumala Poeg tuli maa peale, ei olnud inimkonna päästmine. See oli hoopis laimavate tüliküsimuste lahendamine, mille Saatan oli seoses Jehoova suveräänsusega üles tõstnud. Me võime seda sügavamalt mõista, kui me mõtiskleme Iisraeli iga-aastase lepituspäeva üle, mil eelpiltlik ülempreester pidi mitu korda sisenema kõige pühamasse paika. Esimene sisenemine tehti healõhnalise suitsutusrohuga, mida kallati sütepannil olevatele põlevatele sütele. (3. Moosese 16:12—16) See kujutas hästi seda, mida vastupiltlik Ülempreester tegi maa peal enne seda, kui ta taevasse läks, et oma inimohvri väärtusega Jehoova ette ilmuda.b (Heebrealastele 9:24) Nagu suitsutusrohu kasutamisega näidati, paistis Jeesuse ustav eluviis silma siiraste palvete poolest, tulise agaruse poolest puhta kummardamise eest ja sügava armastuse poolest Jehoova vastu. (Laul 141:2; Markuse 1:35; Johannese 2:13—17; 12:27, 28; 14:30, 31; Heebrealastele 5:7) Jeesus oli edukas täiusliku laitmatuse hoidmisel, vaatamata kavalatele kiusatustele, pilgetele ja õelale tagakiusamisele, mida tema peale olid kuhjanud Saatan ja ta esindajad. — Õpetussõnad 27:11; Matteuse 22:15—18; Markuse 14:60—65; 15:16—32; Luuka 4:13, 29; Johannese 8:44, 59.

15. Kuidas me võime ilmutada Jehoovale oma tänutunnet, et ta on andnud sellise suurepärase ülempreestri? (Heebrealastele 10:21—26)

¹⁵ Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmise eest sai Jeesus tasuks ülesäratamise surematule elule taevas. Kui tänulikud me peaksime olema Jehoovale, et ta on meile andnud sellise suurepärase Ülempreestri! „Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest!” (Heebrealastele 4:14) Kas sul on tõsine soov järgida Jeesuse laitmatuse eeskuju, hoolimata sellest, mida Kurat võib teha? Kui see on nii, siis sa võid arvestada abiga ja olla edukas. See on nõnda seetõttu, et käepärast on kõige parem abi. „Meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.” — Heebrealastele 4:15, 16; 5:7—10; Filiplastele 4:13; 1. Johannese 2:1, 2.

Vajadus muutmiseks

16. Millised lootused olid Messia esimestel jüngritel tema Kuningriigi valitsuse suhtes?

¹⁶ Andreas ja Johannes tundsid tõelise Messia kiiresti ära, aga neil ja teistel esimestel jüngritel oli palju õppida. (Johannese 16:12, 13) Nagu paljud religioossed juudid tol ajal, nii lootsid ka nemad, et Messia Kuningriik hakkab kohe valitsema ning et see vabastab Iisraeli rahva ja ta pealinna Jeruusalemma mittejuutide valitsemise alt. (Luuka 2:38; 3:15; 19:11; 23:51; 24:21) Aga millist kestvat kasu oleks see toonud patusele inimkonnale?

17, 18. Miks Jeesus esitas tähendamissõna „suursugusest inimesest”?

¹⁷ Patu ja surma eemaldamiseks tema tulevase Kuningriigi alamatelt oli eluliselt tähtis, et Messias peab esmalt elust ära lõigatama nagu ohvritall. (Johannese 1:29; Jesaja 53:7, 12) Kui Jeesus ennustas, kuidas see sünnib ja kuidas ta üles äratatakse, siis vastas Peetrus: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” (Matteuse 16:21, 22) Aga Jeesus teadis, et tema jüngrid „ei saanud aru sellest sõnast”. — Markuse 9:31, 32; võrdle Matteuse 17:22, 23.

¹⁸ Oma viimasel teekonnal Jeruusalemma väljendas Jeesus ennast veelgi selgesõnalisemalt. (Matteuse 20:18, 19) Ta näitas ka suurt kasu, mida tema surm toob, öeldes: „Inimese Poeg . . . [on] tulnud . . . oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:28) Ekslikud lootused takistasid tema jüngritel seda mõistmast. Luukas ütleb: „Ta oli Jeruusalemma lähedal ja et nemad arvasid Jumala riigi varsti ilmuvat.” Nende mõtlemise muutmiseks andis Jeesus tähendamissõna, milles ta võrdles ennast „suursuguse inimesega”, kes esmalt pidi rändama „kaugele maale, et omandada kuningriik”. (Luuka 19:11, 12) See „maa” viitas taevale, kuhu Jeesus läks pärast surma ja ülestõusmist.

19. a) Millist ekslikku lootust Jeesuse jüngrid pärast tema ülestõusmist väljendasid? b) Milline muutus Jumala vahekorras inimestega toimus nelipühil aastal 33 m.a.j.? (Heebrealastele 8:7—9, 13)

¹⁹ Aga just enne Jeesuse taevasseminekut küsisid tema jüngrid: „Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?” (Apostlite teod 1:6) Kas Jeesus heitis nad selle küsimuse pärast kõrvale? Ei, ta selgitas, et ei olnud veel aeg ja et nad pidid olema hõivatud tähtsa tööga, tõelisest Messiast tunnistuse andmise tööga. (Apostlite teod 1:7, 8) Jumala lepinguvahekord lihaliku Iisraeliga pidi varsti lõppema. Seepärast ei taastata tulevast Messia Kuningriiki sellele ustavusetule maisele rahvale. Jeesus ütles oma juutidest vastastele: „Jumala riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.” (Matteuse 21:43) Kümme päeva pärast Jeesuse taevasseminekut oligi see rahvas sündinud. Jeesuse 120 jüngri peale valati välja püha vaim ja niiviisi neid võiti Jumala „pühadeks” ning „Kristuse kaaspärijateks” tulevases Messia Kuningriigis. — Taaniel 7:13, 14, 18; Roomlastele 1:7; 8:1, 16, 17; Apostlite teod 2:1—4; Galaatlastele 6:15, 16.

20. Mida esimese sajandi ustavad kristlased tegid, vaatamata sellele, et neil olid mõned ekslikud lootused?

²⁰ Isegi pärast esimese sajandi kristlaste võidmist oli neil ekslikke lootusi. (2. Tessalooniklastele 2:1, 2) Aga selle asemel, et saada rahulolematuteks loobujateks, nad võtsid parandamise alandlikult vastu. Jumala püha vaimu poolt volitatuina võtsid nad rõõmuga vastu ülesande anda tunnistust ja „teha jüngreiks inimesi kõigist rahvastest”. — Matteuse 28:19, 20, NW; Apostlite teod 1:8; Koloslastele 1:23.

21. Milliseid küsimusi arutatakse meie järgmises artiklis?

²¹ Aga kuidas on lood meie 20. sajandiga? Kas Jehoova sulased tänapäeval olid Jehoova Messia Kuningriigi rajamise suhtes valvsad? Ja kas oli neil tarvis oma lootusi mingil määral muuta, nagu oli seda tarvis nende esimese sajandi eelkäijatel?

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida tähendab tiitel „Messias”?

◻ Milline tähtis sündmus toimus aastal 29 m.a.j.?

◻ Kuidas Messias ’aastanädala keskel tapa- ja roaohvri ära lõpetas’?

◻ Milline vastutus lasus Jeesuse õlgadel alates tema võidmisest?

◻ Mis oli Messia esimese tuleku peamine eesmärk ja kuidas peaks see meile mõjuma?

[Pilt lk 13]

Ülempreestri esimene sisenemine kõige pühamasse paika kujutas ette midagi veel tähtsamat kui inimkonna päästmist