Jehoova — meie hellalt kaastundlik Isa
„Jehoova on väga hell kiindumuses ja kaastundlik.” — JAKOOBUSE 5:11, NW allmärkus.
1. Mis tõmbab alandlikke inimesi Jehoova Jumala juurde?
UNIVERSUM on nii suur, et astronoomid isegi ei tea, kui palju seal galaktikaid võib olla. Meie Linnutee galaktika on nii suur, et inimene isegi ei tea, kui palju tähti seal võib olla. Mõned tähed, nagu näiteks Antaares, on tuhandeid kordi suuremad ja heledamad kui meie päike. Kui võimas peab küll olema kõigi universumis olevate tähtede Suur Looja! Tõepoolest, see on „Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi”. (Jesaja 40:26) Ja siiski on seesama aukartustäratav Jumal ka „väga hell kiindumuses ja kaastundlik”. Kui kosutav on see teadmine küll alandlikele Jehoova sulastele, eriti neile, kes kannatavad tagakiusamise, haiguse, depressiooni või mõne muu raskuse tõttu!
2. Kuidas selle maailma inimesed helladesse tunnetesse sageli suhtuvad?
2 Paljud peavad nõrkuseks taolisi õrnu tundeid nagu näiteks Kristuse „hell kiindumus ja kaastunne”. (Filiplastele 2:1, NW) Mõjutatuna evolutsioonifilosoofiast, õhutavad nad inimesi iseenda huve esikohale seadma ja tegema seda kasvõi teiste inimeste tundeid jalge alla tallates. Terve hulk meelelahutus- ja sporditegelasi, keda teised jäljendada püüavad, on „kanged” mehed, kes ei vala pisaraid ega ilmuta hella kiindumust. Samamoodi käituvad ka mõned poliitilised valitsejad. Stoikust filosoof Seneca, kes oli julma keisri Nero õpetaja, toonitas, et „kaastunne on nõrkus”. McClintocki ja Strongi Cyclopædia ütleb: „Stoitsism mõjutab . . . inimeste mõistust veel kaasajalgi.”
3. Kuidas kirjeldas Jehoova ennast Moosesele?
3 Vastupidiselt sellele täidavad inimkonna Looja isiksuse omadused meie südame soojusega. Ta kirjeldas ennast Moosesele järgnevalt: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, . . . annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata.” (2. Moosese 34:6, 7) Tõsi küll, Jehoova lõpetas selle isikukirjelduse oma õigluse rõhutamisega. Ta ei vabasta tahtlikke patustajaid ärateenitud karistusest. Siiski kirjeldab ta ennast eelkõige kui Jumalat, kes on halastav.
4. Milline südantsoojendav tähendus on heebreakeelsel sõnal, mida sageli tõlgitakse sõnaga „halastus”?
4 Mõnikord vaadeldakse sõna „halastus” ainult külma, juriidilise terminina, mis tähendab karistamata jätmist. Kuid mitme piiblitõlke võrdlemisel tuleb välja heebreakeelsest verbist ra·chamʹ tuletatud omadussõna sügav tähendus. Mõned õpetlased on seisukohal, et selle sõna põhitähendus on „õrn olema”. Raamat Synonyms of the Old Testament (Sünonüümid Vanas Testamendis) selgitab: „Racham väljendab sügavat ja hella kaastunnet, mida kutsub esile näiteks see, kui näeme nende nõrkusi või kannatusi, kes on meile kallid või vajavad meie abi.” Selle ihaldusväärse omaduse teisi südantsoojendavaid definitsioone võib leida raamatust Insight on the Scriptures (Pühakirja sügavam mõistmine), 2. köide, leheküljed 375—379.
5. Kuidas ilmnes halastus Moosese seaduses?
5 Jumala hell kaastunne ilmneb selgelt Seaduses, mille ta andis Iisraeli rahvale. Raskes olukorras inimesi, nagu näiteks leski, orbe ja vaeseid, tuli kohelda kaastundlikult. (2. Moosese 22:21—26; 3. Moosese 19:9, 10; 5. Moosese 15:7—11) Kõik, ka orjad ja loomad, pidid iganädalasel hingamispäeval puhata saama. (2. Moosese 20:10) Pealegi pani Jumal tähele neid, kes kohtlesid kehvas olukorras inimesi hellalt. Õpetussõnad 19:17 öeldakse: „Kes halastab kehva peale, laenab Jehoovale ja tema tasub talle ta heateo!”
Jumala kaastundel on piirid
6. Miks saatis Jehoova oma rahva juurde prohveteid ja käskjalgu?
6 Iisraellased kandsid Jumala nime ja kummardasid teda Jeruusalemma templis, mis oli ’koda Jehoova nimele’. (2. Ajaraamat 2:3; 6:33) Kuid aja jooksul hakkasid nad sallima ebamoraalsust, ebajumalakummardamist ja mõrvu, tuues sellega Jehoova nimele suurt teotust. Tegutsedes kooskõlas oma kaastundliku isiksusega, püüdis Jumal seda halba olukorda kannatlikult parandada, tõukamata kogu rahvast õnnetusse. Ta „läkitas neile korduvalt sõna oma käskjalgade läbi, sest ta tahtis säästa oma rahvast ja oma eluaset. Aga nad pilkasid Jumala käskjalgu, põlgasid tema sõnu ja tegid nalja tema prohvetitega, kuni Jehoova viha tõusis oma rahva vastu, nõnda et enam ei olnud abi”. — 2. Ajaraamat 36:15, 16.
7. Mis juhtus Juuda kuningriigiga siis, kui Jehoova kaastundlikkus viimse piirini jõudis?
7 Kuigi Jehoova on kaastundlik ja pikaldane vihastuma, ilmutab ta siiski õiglast viha, kui see on paratamatu. Tol ajal jõudis Jumala kaastundlikkus viimse piirini. Me loeme, mis sellele järgnes: „Siis [Jehoova] tõi nende kallale kaldealaste kuninga ja see tappis mõõgaga nende noored mehed nende pühas paigas ega andnud armu poisile ja tüdrukule, vanale ja raugale — ta andis kõik tema kätte.” (2. Ajaraamat 36:17) Nii hävitati Jeruusalemm koos selle templiga ja rahvas viidi Babüloni vangi.
Kaastunne oma nime pärast
8., 9. a) Miks kuulutas Jehoova, et ta tunneb kaasa oma nimele? b) Kuidas sunniti Jehoova vaenlased vaikima?
8 Ümbritsevad rahvad tundsid selle õnnetuse üle rõõmu. Nad ütlesid mõnitades: „See on Jehoova rahvas, aga nad on pidanud ära tulema omalt maalt!” Tundes ennast seetõttu teotatuna, kuulutas Jehoova: „Mul on neist kahju oma püha nime pärast [„ma tunnen kaasa oma pühale nimele”, NW] . . . Ma pühitsen oma suurt nime . . . Ja paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova.” — Hesekiel 36:20—23.
9 Pärast seda kui kaastundliku Jumala Jehoova rahvas oli 70 aastat vangis olnud, vabastas ta oma rahva ning lubas sellel kodumaale tagasi pöörduda ja Jeruusalemma templi uuesti üles ehitada. See sundis vaikima ümbritsevad rahvad, kes hämmastunult toimuvat jälgisid. (Hesekiel 36:35, 36) Kuid kahjuks pöördus Iisraeli rahvas jälle halbade eluviiside juurde tagasi. Ustav juut Nehemja aitas seda olukorda parandada. Oma avalikus palves tuletas ta meelde, kui kaastundlikult oli Jumal selle rahvaga tegelnud:
10. Kuidas tõstis Nehemja esile Jehoova kaastundlikkust?
10 „Sel ajal, kui neil kitsas käes oli, kisendasid nad sinu poole ja sina kuulsid taevast ning andsid neile oma suure halastuse pärast päästjaid, kes päästsid nad nende vaenlaste käest. Aga kui nad said hingata, siis nad tegid jälle kurja sinu ees. Ja sina jätsid nad nende vaenlaste kätte, et need valitseksid nende üle. Aga kui nad jälle sind hüüdsid, siis sa kuulsid taevast ja päästsid nad oma halastuse pärast palju kordi. . . . Sa kannatasid nendega palju aastaid.” — Nehemja 9:26—30; vaata ka Jesaja 63:9, 10.
11. Milline kontrast on Jehoova ja inimeste jumalate vahel?
11 Lõpuks, lükanud julmalt tagasi Jumala armastatud Poja, kaotas juudi rahvas igaveseks oma privilegeeritud seisundi. Jumal oli sellesse rahvasse rohkem kui 1500 aasta jooksul lojaalselt kiindunud. See tõsiasi annab igavesti tunnistust sellest, et Jehoova on tõepoolest halastuse Jumal. Milline terav kontrast on küll Jehoova ja julmade jumalate ning tundetute jumaluste vahel, keda patused inimesed on välja mõelnud! — Vaata kasti leheküljel 8.
Suurim kaastundeväljendus
12. Milline oli Jumala suurim kaastundeväljendus?
12 Jumala suurim kaastundeväljendus oli see, et ta saatis oma armastatud Poja maa peale. Tõsi küll, Jeesuse laitmatu elu tegi Jehoovale suurt rõõmu, kuna see võimaldas tal Kuradi valesüüdistusele täieliku vastuse anda. (Õpetussõnad 27:11) Kuid samal ajal, olles sunnitud nägema oma armastatud Poja julma ja alandavat surma, tundis Jehoova kahtlemata suuremat valu, kui ükski inimesest lapsevanem iganes on pidanud läbi elama. See oli väga armastusküllane ohver, mis avas inimkonnale pääsetee. (Johannese 3:16) Just nii, nagu ennustas Sakarja, Ristija Johannese isa, tõstis see esile „meie Jumala hella kaastunnet”. — Luuka 1:77, 78, NW.
13. Millisel tähtsal viisil on Jeesus peegeldanud oma Isa isiksust?
13 Ka see, et Jehoova oma Poja maa peale saatis, aitab inimkonnal tema isiksust paremini tunda. Kuidas? Sellega, et Jeesus peegeldas täiuslikult oma Isa isiksust, seda eriti oma hella kaastundlikkusega, millega ta kehvas olukorras inimesi kohtles! (Johannese 1:14; 14:9) Selle omaduse kohta kasutavad kolm evangeeliumikirjutajat — Matteus, Markus ja Luukas — kreekakeelset verbi splag·khniʹzo·mai, mis on tuletatud kreekakeelsest sõnast tähendusega „sisikond”. „Üksnes antud sõna tuletusest,” selgitab piibliõpetlane William Barclay, „võib näha, et see ei anna edasi mingit tavalist haletsust või kaastunnet, vaid hoopis emotsiooni, mis liigutab inimest kogu tema olemuse sügavamate soppideni. See on kõige jõulisem kreekakeelne sõna kaastunde kohta.” Selle sõna teiseks tõlkevariandiks on „hale meel”. — Markuse 6:34; 8:2.
Kui Jeesusel oli hale meel
14., 15. Miks hakkas Jeesusel ühes Galilea linnas hale meel, ja mida see näitab?
14 Sündmuspaigaks on üks Galilea linn. Ilma tavapärase hoiatuseta läheneb Jeesusele mees, kes on „täis pidalitõbe”. (Luuka 5:12) Kas Jeesus hurjutab seda meest karmilt, kuna too ei hüüa: „Roojane! Roojane!”, nagu Jumala seadus seda nõuab? (3. Moosese 13:45) Sugugi mitte. Selle asemel kuulab Jeesus mehe meeleheitlikku palvet: „Kui sa tahad, võid sa mind teha puhtaks!” Jeesusel hakkab „hale meel”, ta sirutab oma käe ja puudutab pidalitõbist, öeldes: „Ma tahan, saa puhtaks!” Mees saab samal hetkel terveks. Jeesus ei ilmuta sellega mitte ainult oma imelist Jumala poolt antud väge, vaid ka hellasid tundeid, mis teda seda väge kasutama ajendavad. — Markuse 1:40—42.
15 Kas selleks, et Jeesus kaastunnet ilmutaks, tuleb ise tema poole pöörduda? Ei tule. Mõne aja pärast kohtab ta Naini linnast väljuvat matuserongkäiku. Kahtlemata on Jeesus varemgi paljusid matuseid näinud, kuid see siin on eriti traagiline. Kadunu on ühe lesknaise ainus poeg. Kuna Jeesusel on „hale meel”, pöördub ta naise poole ja ütleb: „Ära nuta!” Seejärel teeb ta tähelepanuväärse ime, äratades lesknaise poja ellu. — Luuka 7:11—15.
16. Miks on Jeesusel hale meel talle järgneva suure rahvahulga pärast?
16 Eeltoodud sündmused annavad haarava õppetunni selle kohta, et kui Jeesusel on „hale meel”, siis võtab ta ette midagi positiivset, et aidata. Ühe hiljem toimunud vahejuhtumi ajal vaatleb Jeesus suuri rahvahulki, kes talle pidevalt järgnevad. Matteus annab teada, et „[Jeesusel oli] hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”. (Matteuse 9:36) Variserid ei tee peaaegu midagi selleks, et lihtrahva vaimset nälga kustutada. Selle asemel koormavad nad alandlikke inimesi paljude mittevajalike reeglitega. (Matteuse 12:1, 2; 15:1—9; 23:4, 23) Nende suhtumine lihtrahvasse ilmnes siis, kui nad ütlesid nende kohta, kes kuulasid Jeesust: „See rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!” — Johannese 7:49.
17. Mida hale meel rahvahulkade pärast Jeesust tegema ajendab, ja milliseid kaugeleulatuva mõjuga juhendeid ta seal annab?
17 Vastupidiselt variseridele teeb rahvahulkade vaimne viletsus Jeesuse meele väga haledaks. Kuid Kuningriigi sõnumist huvitatud inimesi on lihtsalt liiga palju selleks, et ta nende kõigi eest isiklikult hoolitseda saaks. Sellepärast käsib ta oma jüngritel paluda, et töötegijate hulk kasvaks. (Matteuse 9:35—38) Kooskõlas taoliste palvetega läkitab Jeesus oma apostlid välja sõnumiga: „Taevaste kuningriik on lähedale jõudnud.” (NW) Sel puhul antud juhendid on olnud kristlastele hinnaliseks juhiseks kuni praeguse ajani. Ei ole kahtlustki, et Jeesuse kaastunne ajendab teda inimkonna vaimset nälga kustutama. — Matteuse 10:5—7.
18. Kuidas Jeesus reageerib, kui rahvahulgad tema rahu rikuvad, ja millise õppetunni me sellest saame?
18 Ühel teisel korral on Jeesus jällegi huvitatud rahvahulkade vaimsete vajaduste rahuldamisest. Seekord on nii tema kui ka tema apostlid väsinud tegevusrohkest kuulutustööretkest ning nad otsivad endile puhkepaiga. Kuid rahvas leiab nad peagi üles. Markus annab teada, et selle asemel, et taolisest rahurikkumisest ärrituda, hakkas Jeesusel neist hoopis „hale meel”. Ja mis oli nende Jeesuse sügavate tunnete põhjus? „Nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast.” Jällegi tegutseb Jeesus, ajendatuna oma tunnetest, ja hakkab andma rahvahulkadele õpetust „Jumala riigist”. Temas tekitas nende vaimne nälg tõepoolest nii sügavat kaastunnet, et ta ohverdas vajaliku puhkuse nende õpetamiseks. — Markuse 6:34; Luuka 9:11.
19. Kuidas ulatus Jeesuse hoolitsus rahvahulkade eest kaugemale nende vaimsete vajaduste rahuldamisest?
19 Kuigi Jeesus oli peamiselt huvitatud inimeste vaimsete vajaduste rahuldamisest, ei jätnud ta mitte kunagi tähele panemata nende füüsilisi põhivajadusi. Selsamal korral ’tegi ta terveks need, kellele oli vaja ravitsemist’. (Luuka 9:11) Mõne aja pärast juhtus, et rahvahulgad, kes olid kodunt kaugel, viibisid tema juures pikka aega. Mõistes nende füüsilisi vajadusi, ütles Jeesus oma jüngritele: „Mul on meel hale rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud minu juures ja neil ei ole midagi süüa; ma ei taha lasta neid ära minna ilma söömata, et nad teel ei nõrkeks.” (Matteuse 15:32) Nüüd teeb Jeesus midagi selleks, et võimalikke kannatusi ära hoida. Ime läbi valmistab ta seitsmest leivast ja mõnest väikesest kalast söömaaja tuhandeile meestele, naistele ja lastele.
20. Mida me õpime viimasest ülestähendatud juhtumist, mil Jeesusel oli hale meel?
20 Viimane ülestähendatud juhtum, mil Jeesusel oli inimestest hale meel, leiab aset tema viimasel teekonnal Jeruusalemma. Suured rahvahulgad lähevad koos temaga paasapüha pidama. Jeeriko lähedal hüüavad tee ääres kaks pimedat kerjust vahetpidamata: ’Issand, halasta meie peale!’ Rahvas püüab neid vaikima sundida, kuid Jeesus kutsub neid ja küsib, mida nad tahavad, et ta nende heaks teeks. „Issand, et meie silmad läheksid lahti,” anuvad nad. Ajendatuna „haledast meelest”, puudutab ta nende silmi ja nad saavad nägijaiks. (Matteuse 20:29—34) Millise tähtsa õppetunni me sellest küll saame! Kohe on algamas Jeesuse maise teenistuse viimane nädal. Tal tuleb teha veel palju tööd enne, kui Saatana käsilased ta julmalt tapavad. Kuid ta ei lase selle otsustava aja survel tõrjuda kõrvale hella kaastunnet, mida inimeste vähemtähtsad vajadused temas tekitavad.
Piltlikud näited, mis kaastunnet esile tõstavad
21. Mida näitab see, et isand tühistas oma orja määratu võla?
21 Kreekakeelset verbi splag·khniʹzo·mai, mida on kasutatud neis ülestähendustes Jeesuse elust, kasutatakse ka kolmes Jeesuse piltlikus näites. Ühes loos palub ori, et talle antaks määratu võla tasumiseks rohkem aega. Tema isandal on „hale meel”, ja ta tühistab võla. Sellest on näha, et Jehoova Jumal on ilmutanud suurt kaastunnet, tühistades iga Jeesuse lunastusohvrisse usku ülesnäitava kristlase määratu patuvõla. — Matteuse 18:27; 20:28.
22. Mida näitab tähendamissõna kadunud pojast?
22 Veel esineb sama verb loos kadunud pojast. Tuleta meelde, mis juhtub siis, kui see isemeelne poeg koju tagasi tuleb. „Aga kui ta alles kaugel oli, nägi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ümber kaela ja andis temale [„hellalt”, NW] suud.” (Luuka 15:20) See näitab, et kui isemeelseks muutunud kristlane ilmutab ehtsat kahetsust, on Jehooval tema pärast hale meel ja Ta võtab ta enda juurde hellalt tagasi. Niisiis näitab Jeesus nende kahe piltliku näitega, et meie Isa Jehoova „on väga hell kiindumuses ja kaastundlik”. — Jakoobuse 5:11, NW allmärkus.
23. Millise õppetunni me saame Jeesuse piltlikust näitest halastaja samaarlase kohta?
23 Kolmandat korda kasutatakse sõna splag·khniʹzo·mai piltlikus tähenduses siis, kui räägitakse kaastundlikust samaarlasest, kelle „meel haledaks” läks, kui ta paljaksröövitud ja poolsurnuna mahajäetud juudi armetut olukorda nägi. (Luuka 10:33) Neist tunnetest ajendatuna tegi samaarlane kõik, mis tema võimuses, et võõrast meest aidata. See näitab, et Jehoova ja Jeesus ootavad, et tõelised kristlased järgiksid nende eeskuju ning osutaksid hellust ja kaastunnet. Järgmises artiklis arutatakse mõnda viisi, kuidas me seda teha saame.
Küsimusi kordamiseks
◻ Mida tähendab olla halastav?
◻ Kuidas ilmutas Jehoova kaastunnet oma nime pärast?
◻ Milline on suurim kaastundeväljendus?
◻ Millisel väljapaistval viisil peegeldab Jeesus oma Isa isiksust?
◻ Mida me õpime Jeesuse kaastundlikest tegudest, ja mida me õpime tema piltlikest näidetest?
[Kast lk 12, 13]
KUJUKAS SÕNA „HELLA ARMASTAVA HOOLITSUSE” KOHTA
„MU SISIKOND, mu sisikond,” hüüdis prohvet Jeremija. Kas ta oli söönud midagi halba ja kaebas nüüd kõhuvalu? Ei, asi polnud selles. Jeremija kasutas hoopis heebreakeelset kõnekujundit, andmaks edasi oma suurt muret häda pärast, mis Juuda kuningriigi peale tulemas oli. — Jeremija 4:19, Suur Piibel.
Kuna Jehoova Jumalal on sügavad tunded, kasutatakse heebreakeelset sõna „sisikond” või „soolestik” (me·ʽimʹ) ka selleks, et tema hellasid emotsioone edasi anda. Näiteks, Assüüria kuningas viis kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi juba aastakümneid enne Jeremija päevi vangi. Jehoova lubas sellel juhtuda karistuseks iisraellaste ustavusetuse eest. Aga kas Jumal jättis nad hoolimatult vangistusse? Ei jätnud. Ta oli ikka veel sügavalt kiindunud neisse, kuna nad olid osa tema lepingurahvast. Kasutades nende poole pöördumiseks Efraimi kui silmapaistva suguharu nime, küsis Jehoova: „Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu [„möllab mu sisikond tema pärast”, SP]: ma tahan tõesti halastada tema peale!” — Jeremija 31:20.
Kui Jehoova ütles: ’Mu sisikond möllab’, kasutas ta üht kõnekujundit, et anda edasi oma sügavat kiindumust oma vangiviidud rahva vastu. Kommenteerides seda salmiJr 31:20 , kirjutas 19. sajandi piibliõpetlane E. Henderson: „Mitte kuidagi teisiti ei saaks hella vanemlikku tunnet tagasipöörduva kadunud poja vastu väljendada paremini, kui seda teeb siin Jehoova. . . . Kuigi ta rääkis siin [ebajumalakummardajatest efraimlaste] vastu ja karistas neid . . . , ei unustanud ta neid mitte kunagi, hoopis vastupidi, ta ootas rõõmuga nende täielikku paranemist.”
Sarnaselt kasutatakse ka Kristlikes Kreeka Kirjades kreekakeelset sõna, mis tähendab „soolestikku” või „sisikonda”. Kui seda sõna ei ole kasutatud otseses tähenduses, nagu näiteks Apostlite teod 1:18, siis viitab see helladele emotsioonidele — kiindumusele või kaastundele. (Fileemonile 12, NW) See sõna liidetakse mõnikord kreekakeelse sõnaga, mille tähendus on „hea” või „hästi”. Apostlid Paulus ja Peetrus kasutavad seda liitväljendit, julgustades kristlasi ilmutama „hella kaastundlikkust”, mis tähendab sõna-sõnalt „olema meelestatud kaasa tundma”. (Efeslastele 4:32; 1. Peetruse 3:8; NW) Kreekakeelse sõna, mille tähendus on „soolestik”, võib liita kreekakeelse sõnaga pol·üʹ. See kombinatsioon tähendab sõna-sõnalt „omab palju soolestikku”. Seda väga harva esinevat kreekakeelset väljendit kasutatakse Piiblis ainult üks kord ja see viitab Jehoova Jumalale. New World Translation (Uue maailma tõlge) annab selle tõlkevasteks: „Jehoova on väga hell kiindumuses.” — Jakoobuse 5:11.
Kui tänulikud me peaksime küll olema selle eest, et Jehoova Jumal, kes on kogu universumis kõige vägevam, on niivõrd erinev kaastundetute inimeste poolt väljamõeldud julmadest jumalatest! Jäljendades oma „hellalt kaastundlikku” Jumalat, on tõelised kristlased ajendatud üksteisega läbi käies tegutsema samal viisil. — Efeslastele 5:1.
[Pilt lk 10]
Kui Jehoova kaastundlikkus jõudis viimse piirini, lasi ta babüloonlastel oma isemeelse rahva vallutada
[Pilt lk 11]
Kui Jehoova Jumal oli sunnitud nägema oma armastatud Poja surma, tegi see talle kindlasti suuremat valu, kui keegi iganes on pidanud taluma
[Pilt lk 15]
Jeesus peegeldas täiuslikult oma Isa kaastundlikku isiksust