Oleme õpetatud Jehoova tahet täitma

„Õpeta mind tegema sinu meelt mööda [„täitma sinu tahet”, NW], sest sa oled mu Jumal!” (LAUL 143:10)

1., 2. a) Millal me peaksime õpetust saama ja milline on sealjuures meie realistlik lootus? b) Miks on eluliselt tähtis, et Jehoova meid õpetaks?

IGA päev, kui inimene elab ja tegutseb, võib talle midagi väärtuslikku õpetada. See peab paika nii sinu kui teiste puhul. Aga mis juhtub surma korral? Surnule pole võimalik midagi õpetada ega saa ta ka õppida. Piibel ütleb selgelt, et surnud „ei tea enam midagi”. Surmavallas ehk inimkonna ühises hauas ei ole kellelgi mingeid teadmisi (Koguja 9:5, 10). Kas see tähendab seda, et meil pole mõtet õpetust saada, teadmisi koguda? See sõltub sellest, mida meile õpetatakse ja kuidas me saadud teadmisi kasutame.

² Kui meile õpetatakse vaid ilmalikke asju, ei ole meil kestvat tulevikku. Kuid õnneks antakse miljonitele kõigist rahvustest inimestele õpetust Jumala tahte kohta, mis annab neile igavese elu lootuse. Selle lootuse aluseks on see, et meid on õpetanud Jehoova, eluandvate teadmiste Allikas (Laul 94:9—12).

 3. a) Miks võib öelda, et Jeesus oli Jumala esimene õpilane? b) Mis kinnitab meile, et Jehoova õpetab inimesi, ja milliseid tulemusi see annab?

³ Jumala esmasündinud Poeg, kes oli tema esimene õpilane, sai õpetust selle kohta, kuidas täita oma Isa tahet (Õpetussõnad 8:22—30; Johannese 8:28). Jeesus omakorda näitas, et tema Isa annab õpetust ka loendamatult paljudele inimestele. Millise lootuse annab see meie hulgast neile, kes lasevad ennast Jumalal õpetada? Jeesus ütles: „Prohvetite raamatuis on kirjutatud: nad kõik peavad olema Jumala [„Jehoova”, NW] poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud, ja on õppinud, tuleb minu juurde. [—] Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kes usub, sellel on igavene elu!” (Johannese 6:45—47).

 4. Kuidas mõjutab Jumala õpetus miljoneid inimesi ja milline lootus neil on?

⁴ Jeesus tsiteeris siin teksti Jesaja 54:13, mis oli suunatud Jumala sümboolsele naisele, taevasele Siionile. See prohvetiennustus käib eriti selle naise poegade, Jeesuse Kristuse 144000 vaimust sigitatud jüngri kohta. Nende vaimsete poegade jäänus tegutseb tänapäeval ülemaailmse õppeprogrammi eestvedajana. Selle tulemusena saavad Jehoova õpetusest kasu ka miljonid teised, kes moodustavad ’suure rahvahulga’. Neil on ainulaadne lootus õppida vahetpidamata, ilma et surm seda tegevust kunagi katkestaks. Kuidas nii? Nad võivad jääda ellu „suures viletsuses”, mis on kiiresti lähenemas, ja elada igavesti paradiisliku maa peal (Ilmutuse 7:9, 10, 13—17).

Suurem rõhk Jumala tahte täitmisele

 5. a) Mis on aastal 1997 meie aastatekst? b) Mida me peaksime tundma seoses kristlikel koosolekutel käimisega?

⁵ Aastal 1997 hoiavad Jehoova tunnistajad kogu maailma rohkem kui 80000 koguduses hoolega meeles Laulu 143:10 avasõnu: „Õpeta mind tegema sinu meelt mööda.” See on aastal 1997 meie aastatekst. Need sõnad, mis pannakse kuningriigisaalides selgelt nähtavale, tuletavad meile meelde, et jumaliku hariduse omandamiseks on tähtis koht koguduse koosolekutel, kus me saame osa võtta kestvast õppeprogrammist. Kui tuleme koos vendadega koosolekutele, et saada õpetust oma Suurelt Õpetajalt, võime tunda samuti nagu laulik, kes kirjutas: „Ma rõõmustusin, kui mulle öeldi: ’Lähme Jehoova kotta!’ ” (Laul 122:1; Jesaja 30:20, NW).

 6. Mida me tunnustame kooskõlas Taaveti sõnadega?

⁶ Jah, me soovime õppida täitma Jumala tahet, mitte meie vastase Kuradi või ebatäiuslike inimeste tahet. Seega me tunnustame sarnaselt Taavetiga Jumalat, keda me kummardame ja teenime: „Sest sa oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!” (Laul 143:10). Selle asemel et tunda soovi käia läbi valelike inimestega, eelistas Taavet olla hoopis seal, kus kummardatakse Jehoovat (Laul 26:4—6). Kuna Jumala vaim juhtis Taaveti samme, võis ta käia õigluse rööbastes (Laul 17:5; 23:3).

 7. Kuidas on Jumala vaim mõjutanud kristlikku kogudust?

⁷ Suurem Taavet Jeesus Kristus kinnitas oma apostlitele, et püha vaim õpetab neile ja tuletab meelde kõik, mis ta oli neile rääkinud (Johannese 14:26). Alates nelipühist on Jehoova järk-järgult ilmutanud „Jumala sügavusi”, mida sisaldab tema kirjapandud Sõna (1. Korintlastele 2:10—13). Ta on teinud seda nähtava kanali kaudu, keda Jeesus nimetas „ustavaks ja mõistlikuks orjaks”. See annab vaimset toitu, mida käsitletakse üle kogu maailma olevates Jumala rahva kogudustes läbiviidava õppeprogrammi käigus (Matteuse 24:45—47, NW).

Jumala tahte kohta antakse meile õpetust koosolekutel

 8. Miks on tähtis „Vahitorni” uurimisest osa võtta?

⁸ Koguduses iga nädal läbiviidava „Vahitorni” uurimise materjal käsitleb sageli Piibli põhimõtete rakendamist. Kindlasti aitab see meil elumuredega toime tulla. Teistel uurimistel arutatakse sügavaid vaimseid tõdesid või Piibli prohvetiennustusi. Kui palju meile nende õppetundide ajal küll õpetatakse! Paljudes maades on kuningriigisaalid nende koosolekute ajal rahvast tungil täis. Kuid mitmel maal on koosolekutel käijate hulk vähenenud. Mis sa arvad, miks? Kas lasevad ehk mõned ilmalikul tööl takistada ennast käimast korrapäraselt koosolekutel „õhutamiseks armastusele ja headele tegudele”? Või kas kulutavad nad palju tunde seltskondlikuks tegevuseks või teleri vaatamiseks, mille tõttu tundub ajakava kõigile koosolekutele jõudmiseks liiga tihe olevat? Tuleta meelde inspireeritud käsku Heebrealastele 10:23—25. Kas pole Jumalalt õpetuse saamiseks kogunemine veelgi tähtsam praegu, mil me ’näeme seda päeva lähenevat’?

 9. a) Kuidas aitab teenistuskoosolek meil teenistuseks ette valmistada? b) Milline peaks olema meie suhtumine tunnistuse andmisse?

⁹ Üks meie peamisi kohustusi on osaleda Jumala teenistuses. Teenistuskoosolek on kavandatud eesmärgiga õpetada meile, kuidas selle ülesandega tõhusalt toime tulla. Me õpime, kuidas inimeste poole pöörduda, mida neile öelda, mil viisil reageerida positiivsele vastukajale ja isegi seda, mida teha siis, kui inimesed meie sõnumit kuulda ei võta (Luuka 10:1—11). Kuna sellel iganädalasel koosolekul arutatakse ja demonstreeritakse tõhusaid töömeetodeid, oleme paremini ette valmistatud selleks, et saada inimestega kontakti lisaks majast majja tööle ka siis, kui kuulutame tänavatel, parkimisplatsidel, ühissõidukites, lennujaamades, ärides või koolides. Kuna meie palve on „õpeta mind täitma sinu tahet”, soovime kasutada ära iga võimaluse, et vastata meie Isanda üleskutsele: „Paistku teie valgus inimeste ees, et nad .. annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:16).

10. Kuidas me saame ’väärilistele inimestele’ tõeliseks abiks olla?

¹⁰ Neil koguduse koosolekutel õpetatakse meid ka teisi inimesi jüngriteks tegema. Kui oleme leidnud huvitatud inimese või jätnud kellelegi kirjandust, on meie korduskülastuste eesmärk alustada koduseid piibliuurimisi. Mõnes mõttes sarnaneb see sellega, kui jüngrid ’jäid vääriliste inimeste juurde’, et õpetada neile seda, mida Jeesus oli käskinud (Matteuse 10:11; 28:19, 20). Kuna meil on oivalised abivahendid, nagu näiteks raamat „Tundmine, mis viib igavesse ellu”, siis oleme tõesti hästi varustatud, et osaleda oma teenistuses täiel määral (2. Timoteosele 4:5, NW). Igal nädalal, kui sa teenistuskoosolekul ja teokraatlikus teenistuskoolis oled, püüa mõista ja seejärel ka rakendada kasulikke mõtteid, tõendades seega, et oled piisavalt kõlblik Jumala teenija, kes täidab tema tahet (2. Korintlastele 3:3, 5; 4:1, 2).

11. Kuidas on mõned ilmutanud usku sõnadesse, mis on kirjas Matteuse 6:33?

¹¹ Jumala tahe on see, et me ’otsiksime pidevalt esmalt kuningriiki ja tema õiglust’ (Matteuse 6:33, NW). Küsi endalt: „Kuidas ma rakendaksin seda põhimõtet siis, kui minu [või mu abikaasa] töö takistaks koosolekutel käimist?” Paljud vaimselt küpsed kristlased võtaksid nõuks asjast oma tööandjaga rääkida. Üks täisaegne teenija teatas oma tööandjale, et ta vajab igal nädalal aega koguduse koosolekutel käimiseks. Tööandja rahuldas ta soovi. Kuid uudishimust selle vastu, mida neil koosolekutel tehakse, küsis ta luba vaatama tulla. Seal kuulis ta teadaannet lähenevast piirkonnakonvendist. Seega korraldas tööandja oma asjad nii, et ta sai terve päeva konvendil viibida. Mida see näide sulle õpetab?

Jehoova tahte kohta annavad õpetust jumalakartlikud lapsevanemad

12. Mida peaksid kristlikud vanemad kannatlikult ja kindlameelselt tegema selleks, et anda oma lastele õpetust Jehoova tahte kohta?

¹² Kuid koguduse koosolekud ja konvendid ei ole ainus korraldus, mille kaudu võib Jumala tahet täitma õppida. Jumalakartlikel vanematel kästakse oma lapsi õpetada, distsiplineerida ja kasvatada nii, et nad tooksid kiitust Jehoovale ning täidaksid tema tahet (Laul 148:12, 13; Õpetussõnad 22:6, 15). Selleks tuleb meil oma lapsed kaasa võtta koosolekutele, kus nad võivad ’kuulda ja õppida’, aga kas on võimalik õpetada neile pühi kirju ka kodus? (5. Moosese 31:12; 2. Timoteosele 3:15.) Paljud perekonnad on kohusetundlikult alustanud korrapärast perekondlikku piibliuurimist, kuid juba mõne aja pärast on nad lasknud sellel harvemaks või hoopis soiku jääda. Kas seda on ka teil juhtunud? Kas te järeldate, et soovitus sel viisil korrapäraselt uurida on kohatu või et teie perekond on niivõrd eripärane, et teie puhul pole selle järgimine lihtsalt võimalik? Lapsevanemad, ükskõik milline teie olukord ka poleks, vaadake palun 1995. aasta 1. augusti „Vahitornist” veel kord üle toredad artiklid „Meie rikkalik vaimne pärand” ja „Tasu püsivuse eest”.

13. Kuidas võivad perekonnad päevateksti arutamisest kasu saada?

¹³ Perekondi innustatakse omandama harjumust arutada päevateksti väljaandest „Uuri Pühakirja iga päev”. Juba seegi on hea, kui tekst ja kommentaarid vaid ette lugeda, kuid veelgi kasulikum on seda teksti arutada ja kohaldada. Näiteks kui perekonnaliikmed vaatlevad teksti Efeslastele 5:15—17 (NW), võivad nad arutleda selle üle, kuidas ’osta välja sobivat aega’ isiklikuks uurimiseks, mingis täisaegse teenistuse vormis osalemiseks ja muude teokraatlike ülesannete täitmiseks. Jah, päevateksti perekondlik arutelu võib aidata nii mõnelgi selgemalt ’mõista, mis on Jehoova tahtmine’.

14. Mida näitab 5. Moosese 6:6, 7 selle kohta, millised õpetajad peavad lapsevanemad olema, ja mida see neilt nõuab?

¹⁴ Lapsevanemad peavad oma laste püüdlikud õpetajad olema (5. Moosese 6:6, 7). Kuid see ei tähenda vaid oma järeltulijatele loengute pidamist või nende käsutamist. Isa ja ema peavad ka kuulama, kuna see aitab paremini aru saada, mida tuleks selgitada, täpsustada, näitlikustada või korrata. Ühes kristlikus perekonnas ergutavad vanemad lapsi avameelsele suhtlemisele, julgustades neid küsimusi esitama asjade kohta, mida nad ei mõista või mis neile muret teevad. Sel viisil said nad teada, et ühel nende teismelisel pojal on raske mõista, et Jehooval pole algust. Vanematel oli võimalik kasutada Vahitorni ühingu väljaannetes avaldatud materjali ning näidata, et ka aega ja ruumi peetakse lõputuks. Selle näite abil selgitasid nad seda probleemi ja nende poeg jäi rahule. Niisiis võtke aega, et oma laste küsimustele selged ja Pühakirjal põhinevad vastused anda, aidates neil mõista, et Jumala tahte täitmaõppimine võib väga rahuldustpakkuv olla. Mida veel õpetatakse tänapäeval Jumala rahvale — nii noortele kui vanadele?

Õpetatud armastama ja võitlema

15. Millal võib juhtuda, et meie vennaliku armastuse ehtsus proovile pannakse?

¹⁵ Kooskõlas Jeesuse uue käsuga on meid „Jumal õpetanud armastama üksteist” (1. Tessalooniklastele 4:9). Kui elu on rahulik ja kõik läheb hästi, võib meile tunduda, et me tõesti armastame kõiki oma vendi. Aga mis juhtub siis, kui kerkivad esile isikute eripärad või kui me solvume sellest, mida teine kristlane ütleb või teeb? Siis võidakse meie armastuse ehtsus proovile panna. (Võrdle 2. Korintlastele 8:8, UT.) Mida õpetab Piibel meid sellistes olukordades tegema? Üks võimalus on püüda ilmutada armastust selle sõna kõige täielikumas mõttes (1. Peetruse 4:8). Selle asemel et omaenda huve silmas pidada, tähtsusetute puuduste pärast ärrituda või paha meeles pidada, peaksime hoopis tööd tegema selleks, et lasta armastusel pattude hulk kinni katta (1. Korintlastele 13:5). Me teame, et see on Jumala tahe, sest just seda õpetab tema Sõna.

16. a) Millises sõjas õpetatakse kristlasi võitlema? b) Millega me varustatud oleme?

¹⁶ Kuigi paljud ei leiaks midagi ühist armastusest ja sõdimisest, on viimane siiski veel üks asi, mida meile õpetatakse, kuid see on iselaadi sõdimine. Taavet mõistis, et ta vajab Jehoovalt õpetust selle kohta, kuidas sõdida, kuigi tema ajal tähendas see ka sõnasõnalist võitlust Iisraeli vaenlaste vastu (1. Saamueli 17:45—51; 19:8; 1. Kuningate 5:17; Laul 144:1). Milline on meie võitlus tänapäeval? Meie relvad ei ole lihalikud (2. Korintlastele 10:4). Meie võitlus on vaimne, ja selle tarbeks me vajame vaimset sõjavarustust (Efeslastele 6:10—13). Oma Sõna ja koguduse kaudu õpetab Jehoova meid vaimses võitluses häid tulemusi saavutama.

17. a) Millist taktikat kasutab Kurat selleks, et meid tõest kõrvale meelitada? b) Millest me peaksime targu hoiduma?

¹⁷ Pettusega ja salakavalalt kasutab Kurat sageli maailma mõju, ärataganejaid ning teisi tõe vaenlasi selleks, et meid tõest kõrvale meelitada ja tähtsusetute asjadega tegelema panna (1. Timoteosele 6:3—5, 11; Tiitusele 3:9—11). Ta otsekui näeb, et tal pole palju lootust võita meid otserünnakuga, sellepärast üritab ta meid komistama panna sellega, et me hakkame hädaldama oma lemmikteemadel ja esitama rumalaid küsimusi, millel pole mingit vaimset väärtust. Valvsate sõduritena peaksime selliste ohtude suhtes sama tähelepanelikud olema nagu otserünnakute puhul (1. Timoteosele 1:3, 4).

18. Milles tegelikult seisneb see, et me ei ela enam iseendale?

¹⁸ Me ei propageeri inimeste ihasid ega rahvaste tahet. Jehoova on õpetanud meid Jeesuse eeskuju kaudu, et me ei tohi enam iseendale elada, vaid peame olema varustatud samasuguse meelelaadiga, mis oli Kristusel Jeesusel, ja elama selleks, et täita Jumala tahet (2. Korintlastele 5:14, 15). Minevikus võisime elada ehk väga tasakaalutut ja kõlvatut elu, raisates kallist aega. Prassimised, joomingud ja ebamoraalsus iseloomustavad seda kurja maailma. Nüüd, kui meid õpetatakse Jumala tahet täitma, kas pole me tänulikud selle eest, et oleme eraldunud sellest laostunud maailmast? Võidelgem siis vapralt vaimses sõjas, et hoiduda omaks võtmast rüvetavaid ilmalikke kombeid (1. Peetruse 4:1—3).

Õpetus, mis tuleb meile kasuks

19. Millist kasu toob see, kui õpime Jehoova tahet tundma ja seejärel ka täidame seda?

¹⁹ On hädavajalik mõista, et meile tuleb suureks kasuks see, kui oleme õppinud Jehoova tahet täitma. Kahtlemata tuleb meil oma osa täita sellega, et oleme tähelepanelikud ning püüame õppida ja seejärel ka järgida juhtnööre, mida ta annab meile nii oma Poja, Sõna kui ka koguduse kaudu (Jesaja 48:17, 18; Heebrealastele 2:1). Kui me seda teeme, saame jõudu, et seista kindlalt neil hädaohtlikel aegadel ja jääda püsima eelolevates tormides (Matteuse 7:24—27). Kui täidame Jumala tahet, teeme talle juba praegu heameelt ja tagame selle, et ta vastab meie palvetele (Johannese 9:31; 1. Johannese 3:22). Siis võime tõeliselt õnnelikud olla (Johannese 13:17).

20. Mille üle oleks hea mõtiskleda, kui sa näed aastateksti kogu 1997. aasta jooksul?

²⁰ Meil tuleb 1997. aasta jooksul sageli võimalusi lugeda ja arutada aastateksti, Laulu 143:10: „Õpeta mind tegema sinu meelt mööda.” Seda tehes kasutagem mõningaid neist kordadest selleks, et mõtiskleda eelmainitud korralduste üle, mida Jumal on teinud selleks, et meid õpetada. Ja saagem nende sõnade üle mõtisklemisest innustust, et tegutseda kooskõlas selle palvega, teades, et „kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17).

Kuidas sa vastaksid?

◻ Keda õpetatakse tänapäeval Jehoova tahet täitma?

◻ Kuidas peaks Laul 143:10 mõjutama meid 1997. aasta jooksul?

◻ Kuidas õpetatakse meid Jehoova tahet täitma?

◻ Mida nõutakse kristlikelt lapsevanematelt seoses oma laste õpetamisega?