Võta Piibel vastu sellena, mis see tegelikult on
„Meiegi täname lakkamatult Jumalat, et teie, kuuldes meilt Jumala sõna, ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana, mis ka on tegev teie sees, kes usute.” — 1. TESSALOONIKLASTELE 2:13.
1. Missugune Piiblis sisalduv informatsioon muudab selle raamatu tõeliselt väljapaistvaks?
PÜHA Piibel on raamat, mida on maailmas kõige enam tõlgitud ja ka kõige laialdasemalt levitatud. See on vastuvaidlematult tunnistatud üheks suurimaks kirjandusteoseks. Kuid veelgi tähtsam on see, et Piibel pakub eluliselt tähtsat juhatust kõikidest rassidest ja rahvustest inimestele, vaatamata sellele, missugune on nende elukutse või positsioon. (Ilmutuse 14:6, 7) Viisil, mis rahuldab nii mõistust kui ka südant, vastab Piibel sellistele küsimustele nagu mis on inimese elu eesmärk? (1. Moosese 1:28; Ilmutuse 4:11) Mispärast pole inimvalitsused suutnud saavutada kestvat rahu ja julgeolekut? (Jeremija 10:23; Ilmutuse 13:1, 2) Mispärast inimesed surevad? (1. Moosese 2:15—17; 3:1—6; Roomlastele 5:12) Kuidas võime meie keset seda rahutut maailma eluprobleemidega edukalt toime tulla? (Laul 119:105; Õpetussõnad 3:5, 6) Mida toob meile tulevik? — Taaniel 2:44; Ilmutuse 21:3—5.
2. Miks annab just Piibel meie küsimustele täiesti usaldusväärsed vastused?
2 Miks on just Piibel autoriteetne vastama sellistele küsimustele? Kuna see on Jumala Sõna. Jumal kasutas selle kirjapanekul inimesi, aga nagu 2. Timoteosele 3:16 selgelt näitab, on „kõik Kiri Jumala Vaimu poolt sisendatud”. See ei ole inimeste endi püüdluse tulemus tõlgendada inimkonna sündmusi. „Inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust [tulevaste asjade ettekuulutusi, Jumala käske, Piibli moraalinorme] esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.” — 2. Peetruse 1:21.
3. a) Too näiteid selle kohta, kui väärtuslikuks on eri maades elavad inimesed Piiblit pidanud. b) Mispärast olid inimesed valmis riskima oma eluga, et nad saaksid Pühakirja lugeda?
3 Paljud Piiblit väärtuslikuks pidanud inimesed on riskinud sellega, et neid võidakse vangistada, isegi tappa, kui nad seda oma valduses hoiavad ning loevad. Selline olukord valitses aastaid tagasi katoliiklikus Hispaanias, kus vaimulikkond kartis, et kui inimesed loevad Piiblit omas keeles, vähendab see nende mõjuvõimu; sama olukord oli ka Albaanias, kus ateistliku režiimi all võeti kasutusele väga julmad meetmed, et kaotada täielikult igasugune religioosne mõjuvõim. Kuid siiski hoidsid jumalakartlikud inimesed Pühakirja nagu aaret, lugesid seda ise ja andsid ka teistele lugeda. Teise maailmasõja ajal anti Sachsenhauseni koonduslaagris Piiblit ettevaatlikult ühest kambrite blokist teise (kuigi see oli keelatud) ning need, kes said seda lugeda, õppisid mõned osad pähe, et neid teistega arutada. Jehoova tunnistajad, kes 1950-ndatel aastatel tolleaegsel kommunistlikul Ida-Saksamaal usu pärast vangistati, riskisid sellega, et neid võidaks panna pikaks ajaks karistuseks üksikkongi, sest nad andsid Piiblit väikeste osade kaupa ühelt vangilt teisele, et seda öösiti lugeda. Mispärast nad seda tegid? Sest nad mõistsid, et Piibel on Jumala Sõna, ning nad teadsid, et „inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid . . . kõigest, mis lähtub Jehoova suust”. (5. Moosese 8:3) Need Piiblisse kirja pandud mõtted aitasid neil Jehoova tunnistajatel vaimselt ellu jääda, vaatamata neile osaks saanud sõnulseletamatutele julmustele.
4. Millisel kohal peaks olema Piibel meie elus?
4 Piibel ei ole raamat, mis on mõeldud selleks, et see lihtsalt riiulile panna ja siis vaid aeg-ajalt kätte võtta, ega selleks, et kasutada seda ainult siis, kui kaasusklikega Jumalat kummardama kogunetakse. Seda peaks kasutama iga päev, et see aitaks mõista meie ette kerkivaid olukordi ning näitaks meile õiget teed, mida käia. — Laul 25:4, 5.
Seda tuleb lugeda ja mõista
5. a) Mis peaks meil kõigil võimaluse korral olemas olema? b) Kuidas võisid inimesed vanaaja Iisraelis teada, mida Pühakiri sisaldab? c) Kuidas mõjutab sinu suhtumist Piibli lugemisse Laul 19:8—12?
5 Tänapäeval saab Piiblit enamikus maades hõlpsasti hankida ning me innustame kõiki Vahitorni lugejaid, et nad muretseksid endale Piibli. Tol ajal, kui Piiblit kirja pandi, ei olnud veel trükipressi. Üldiselt polnud inimestel oma isiklikku Piiblit. Kuid Jehoova tegi korralduse, et tema sulased võiksid kirjapandut kuulda. Niisiis annab 2. Moosese 24:7 meile teada, et pärast seda kui Mooses oli Jehoova poolt öeldu kirja pannud, „võttis [ta] seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes”. (Meie kursiiv.) Olnud Siinai mäel asetleidnud üleloomuliku vaatemängu tunnistajaks, mõistsid iisraellased, et see, mida Mooses neile ette loeb, on Jumalalt, ning et neil on neid teadmisi tarvis. (2. Moosese 19:9, 16—19; 20:22) Ka meie peame teadma, mis on kirjas Jumala Sõnas. — Laul 19:8—12.
6. a) Mida tegi Mooses enne seda, kui Iisraeli rahvas Tõotatud Maale läks? b) Kuidas me võiksime jäljendada Moosese eeskuju?
6 Kui Iisraeli rahvas valmistus ületama Jordani jõge, et minna Tõotatud Maale, jättes seega seljataha oma nomaadielu kõrbes, oli kohane korrata Jehoova Seadust ning ka seda, kuidas Jehoova oli selle rahvaga tegelnud. Jumala vaimust ajendatuna kordas Mooses koos iisraellastega Seadust. Ta tuletas neile meelde Seaduse teatud osi ning tõstis esile ka peamisi põhimõtteid ja seisukohti, mis pidid mõjutama nende suhteid Jehoovaga. (5. Moosese 4:9, 35; 7:7, 8; 8:10—14; 10:12, 13) Kui meie võtame tänapäeval vastu uusi ülesandeid või seisame silmitsi uute olukordadega, oleks hea mõelda sellele, kuidas Pühakirja nõuanne peaks meie tegusid mõjutama.
7. Mida tehti peagi pärast Jordani ületamist, et Jehoova Seadus võiks kinnistuda iisraellaste mõistuses ja südames?
7 Peagi pärast Jordani jõe ületamist tuli Iisraeli rahvas jälle kokku, et korrata seda, mida Jehoova neile Moosese kaudu oli öelnud. Rahvas kogunes umbes 50 kilomeetrit Jeruusalemmast põhja pool. Pooled suguharud seisid Eebali mäe ees ja pooled Gerisimi mäe ees. Seal „luges [Joosua] ette kõik käsuõpetuse sõnad, õnnistuse ja needuse”. Seega korrati meestele, naistele, lastele ja ka võõrastele õigeaegselt seadusi käitumise kohta, mida Jehoova heaks ei kiida, ning õnnistusi, mis tulenevad Jehoovale kuuletumisest. (Joosua 8:34, 35) Neil pidi olema täpselt meeles, mis on Jehoova seisukohalt hea ja mis halb. Peale selle pidid nad tugevasti oma südamesse juurutama hea armastamist ning kurja vihkamist, nii nagu igaüks meist seda tänapäevalgi teeb. — Laul 97:10; 119:103, 104; Aamos 5:15.
8. Mis kasu saadi sellest, et teatud kokkutulekute ajal loeti Iisraelis korrapäraselt Jumala Sõna?
8 Lisaks Seaduse lugemisele nendel ajaloolistel momentidel on tekstis 5. Moosese 31:10—12 toodud välja korraldus lugeda Jumala Sõna korrapäraselt. Iga seitsme aasta tagant pidi kogu rahvas kokku kogunema, et Jumala Sõna lugemist kuulata. See võimaldas iisraellastel saada vaimset toitu. See hoidis tõotused Seemne kohta nende mõistuses ja südames elavana ning juhtis seeläbi ustavad inimesed Messia juurde. Need korraldused, mis tehti vaimse toidu jagamiseks ajal, mil iisraellased olid kõrbes, ei kaotanud kehtivust ka siis, kui nad Tõotatud Maale olid jõudnud. (1. Korintlastele 10:3, 4) Jumala Sõna hoopis rikastati prohvetite edasiste ilmutustega.
9. a) Kas iisraellased lugesid Pühakirja ainult siis, kui nad suurte gruppidena kokku kogunesid? Selgita. b) Kuidas anti Pühakirja õpetust edasi perekonnaringis ning mis oli selle eesmärk?
9 Jumala Sõna nõuandeid ei pidanud kordama ainult siis, kui rahvas suure grupina kokku kogunes. Jumala Sõna osi ning selles sisalduvaid põhimõtteid pidi arutatama iga päev. (5. Moosese 6:4—9) Tänapäeval on enamikus paikkondades elavatel noortel võimalik hankida endale Piibel, ning oleks väga hea, kui nad seda teeksid. Kuid muistses Iisraelis oli olukord teistsugune. Kui vanemad tol ajal Jumala Sõna õpetasid, pidid nad lootma sellele, mis neile endile meelde oli jäänud, ning tõdedele, mida nad oma südames kalliks pidasid, kaasa arvatud ka need vähesed ülestähendused, mida nad ehk olid teinud. Neid mõtteid alatasa korrates püüdsid nad kasvatada oma lastes armastust Jehoova ja tema teede vastu. Eesmärgiks polnud mitte mõistust faktidega täita, vaid hoopis aidata igal perekonnaliikmel elada sellist elu, mis näitaks armastust Jehoova ja tema Sõna vastu. — 5. Moosese 11:18, 19, 22, 23.
Pühakirja lugemine sünagoogides
10., 11. Millist Pühakirja lugemise kava järgiti sünagoogides, ning kuidas suhtus sellistesse lugemistesse Jeesus?
10 Mõni aeg pärast seda, kui juudid olid Babüloni vangi viidud, hakati kummardamispaikadena kasutama sünagooge. Et nendes kogunemispaikades Jumala Sõna lugeda ja arutada, tehti Pühakirjast rohkem ärakirju. Selle tulemusena on säilinud ligikaudu 6000 iidset käsikirja Heebrea Kirjade osadest.
11 Tähtsat osa sünagoogi teenistuses etendas Toora ehk kaasaegse Piibli esimese viie raamatu lugemine. Apostlite teod 15:21 teatab, et esimesel sajandil m.a.j. loeti seda igal hingamispäeval, ning Mišna näitab, et teisel sajandil loeti Toorat ka teisel ja viiendal nädalapäeval. Teatud hulk inimesi luges kindlaksmääratud osi kordamööda. Babülonis elavatel juutidel oli tavaks kogu Toora kord aastas läbi lugeda; Palestiinas oli tavaks jagada lugemine kolmele aastale. Loeti ning selgitati ka prohvetite raamatuid. Jeesusel oli tavaks oma kodukohas igal hingamispäeval kavakohase piiblilugemise ajal kohal olla. — Luuka 4:16—21.
Isiklik vastukaja ning Piibli õpetuste ellurakendamine
12. a) Kuidas said iisraellased sellest kasu, kui Mooses neile Seadust ette luges? b) Kuidas rahvas vastas?
12 Inspireeritud Pühakirja lugemine ei pidanud olema vaid tühipaljas formaalsus. Seda ei tehtud pelgalt selleks, et rahuldada inimeste teadmishimu. Mooses luges iisraellastele Siinai mäe ees laiuval tasandikul „seaduseraamatut” selleks, et nad teaksid oma kohustusi Jumala ees ning täidaksid neid. Kas nad tegid seda? Loetu nõudis vastukaja. Rahvas mõistis seda ja vastas valjul häälel: „Kõik, mida Jehoova on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!” — 2. Moosese 24:7; võrdle 2. Moosese 19:8; 24:3.
13. Kui Joosua luges rahvale ette sõnakuulmatusest tulenevad nuhtlused, siis mida pidi rahvas tegema ning mis oli selle eesmärk?
13 Kui Joosua hiljem rahvale tõotatud õnnistused ja nuhtlused ehk needused ette luges, nõudis see vastukaja. Anti juhis, mida tuleb teha pärast iga needuse ettelugemist: „Ja kogu rahvas öelgu: ’Aamen!’ ” (5. Moosese 27:4—26) Seega tegid iisraellased iga punkti järel teatavaks, et nad on nõus sellega, et Jehoova mõistab etteloetud väärteod hukka. Milline mõjuavaldav sündmus see küll oli, kui kogu rahvas kõuehäälel oma nõusolekut väljendas!
14. Mispärast osutus avalik Seaduse lugemine Nehemja päevil eriti kasulikuks?
14 Kui kõik iisraellased Nehemja päevil Jeruusalemma Seadust kuulama kogunesid, nägid nad, et nad pole tegutsenud täielikult kooskõlas antud juhenditega. Sel korral rakendasid nad õpitu koheselt ellu. Mis oli selle tulemus? „Rõõm oli väga suur.” (Nehemja 8:13—17) Pärast seda, kui nad olid pühade ajal nädala jooksul iga päev Piiblit lugenud, mõistsid nad, et neilt oodatakse veelgi rohkem. Nad kordasid palvemeeles, kuidas Jehoova on ajaloo jooksul Aabrahami päevist alates oma rahvaga tegelnud. See kõik ajendas neid andma vannet selle kohta, et nad tegutsevad kooskõlas Seaduse nõuetega ega sõlmi segaabielusid võõramaalastega ning kohustuvad säilitama templi ja selle teenistuse. — Nehemja, peatükid 8—10.
15. Kuidas näitavad 5. Moosese 6:6—9 antud juhendid, et Jumala Sõna õpetus ei pidanud perekonna raames olema vaid tühipaljas formaalsus?
15 Samamoodi ei pidanud ka Pühakirja õpetamine perekonnaringis olema vaid tühipaljas formaalsus. Nagu me juba nägime, kästi rahval vastavalt tekstile 5. Moosese 6:6—9 piltlikus keeles ’siduda Jumala sõnad märgiks oma käe peale’ — näidates seega oma eeskuju ja tegudega armastust Jehoova teede vastu. Ning iisraellased pidid panema Jumala sõnad justkui ’naastuks oma silmade vahele’ — hoides seega Pühakirja põhimõtteid pidevalt oma silme ees ning võttes need aluseks oma otsuste langetamisel. (Võrdle väljendusviisi, mida on kasutatud 2. Moosese 13:9, 14—16.) Nad pidid ’kirjutama need oma koja piitjalgadele ja väravatele’ — näidates sellega, et nende kodud ja ümbruskond on paik, kus Jumala sõna austatakse ja ellu rakendatakse. Teiste sõnadega, nende elu pidi andma ilmselgelt tunnistust selle kohta, et nad armastavad ja rakendavad ellu Jehoova õiglasi õpetusi. Kui kasulikuks see küll võis osutuda! Kas Jumala Sõna on ka meie perekondade igapäevaelus samasugusel olulisel kohal? Kahjuks muutsid juudid selle korralduse tühipaljaks formaalsuseks, hakates kaasas kandma pühakirjatekste sisaldavaid karbikesi, otsekui oleks nendel võluvägi. Juudid ei kummardanud Jehoovat enam südamest ning Jehoova hülgas nad. — Jesaja 29:13, 14; Matteuse 15:7—9.
Nende vastutus, kes on ülevaataja ametis
16. Mispärast oli tähtis, et Joosua loeks Pühakirja korrapäraselt?
16 Seoses Pühakirja lugemisega pöörati erilist tähelepanu nendele, kes olid rahva ülevaatajad. Jehoova ütles Joosuale: ’Tee hoolsasti kogu käsuõpetuse järgi.’ Pidades silmas selle kohustuse täitmist, öeldi talle: „Mõtle sellele [„loe seda poolel häälel”, NW] päeval ja öösel, . . . sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” (Joosua 1:7, 8) Nii nagu korrapärane Pühakirja lugemine aitas Joosual pidada selgelt meeles neid erilisi käske, mis Jehoova oli oma rahvale andnud, kehtib see ka iga kristliku ülevaataja puhul tänapäeval. Joosua pidi ka mõistma, mil viisil oli Jehoova oma sulastega erinevates olukordades tegelnud. Kui ta luges mõtteid Jumala eesmärgi kohta, oli väga tähtis see, et ta mõtleks selle üle, missugune on tema enda vastutus seoses selle eesmärgiga.
17. a) Mida pidid kuningad tegema, et lugeda Pühakirja nii, nagu Jehoova oli öelnud, ja et nad saaksid sellest kasu? b) Mispärast on korrapärane Piibli lugemine ja selle üle mõtisklemine kristlikele kogudusevanematele väga tähtis?
17 Jehoova andis käsu, et igaüks, kes on tema rahva kuningas, peab oma kuningavõimu alguses tegema Jumala Seadusest ärakirja, võttes aluseks preestrite käes oleva koopia. Seejärel pidi ta ’lugema seda kõik oma elupäevad’. Eesmärgiks polnud lihtsalt selle sisu päheõppimine. Eesmärgiks oli hoopis see, et ta „õpiks kartma Jehoovat” ning et „ta süda [ei] suurustleks oma vendade ees”. (5. Moosese 17:18—20) See eeldas seda, et ta mõtiskleks sügavalt loetu üle. Arvatavasti mõtlesid aga mõned kuningad, et neil pole võimalik seda teha, kuna nad on oma ametikohustuste täitmisega liigselt hõivatud, ning nende hoolimatuse tõttu kannatas terve rahvas. Loomulikult pole kogudusevanemad kristlikus koguduses kuninga rollis. Kuid on väga oluline, et kogudusevanemad loeksid ja mõtiskleksid Jumala Sõna üle, just nii, nagu see oli vajalik ka kuningate puhul. Kui nad seda teevad, aitab see neil säilitada õige suhtumise nendesse, kes on nende hoolde usaldatud. See teeb nad ka võimeliseks täitma oma õpetajakohustust sellisel viisil, mis tõepoolest austab Jumalat ning tugevdab kaaskristlasi vaimselt. — Tiitusele 1:9; võrdle Johannese 7:16—18; vastanda 1. Timoteosele 1:6, 7.
18. Milles me saame apostel Paulust jäljendada, kui me loeme ja uurime regulaarselt Piiblit?
18 Apostel Paulus, esimese sajandi kristlik ülevaataja, tundis hästi inspireeritud Pühakirja. Kui ta andis inimestele tunnistust vanaaja Tessaloonikas, suutis ta nendega Pühakirja alusel veenvalt vestelda ning aidata neil mõista kuuldud asjade tähendust. (Apostlite teod 17:1—4) Ta jõudis siiraste kuulajate südameni. Seega said paljud inimesed, kes teda kuulasid, usklikeks. (1. Tessalooniklastele 2:13) Kas sa suudad tänu oma piiblilugemise ja -uurimise kavale vestelda veenvalt Pühakirja alusel? Kas see, millisel kohal on Piibli lugemine sinu elus, ning viis, kuidas sa seda loed, annab tunnistust sellest, et sa tõepoolest hindad seda, et sul on Jumala Sõna? Järgmises artiklis vaatleme, kuidas isegi need inimesed, kelle päevakava on väga tihe, võivad anda sellele küsimusele jaatava vastuse.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mispärast on inimesed olnud valmis riskima oma elu ja vabadusega, et nad saaksid lugeda Piiblit?
◻ Kuidas me saame kasu sellest, kui kordame üle need korraldused, mis tehti muistsele Iisraelile selleks, et see saaks kuulda Jumala Sõna?
◻ Kuidas peaksime kasutama seda, mida me Piiblist loeme?
◻ Mispärast on Piibli lugemine ja selle üle mõtisklemine eriti tähtis kristlikele kogudusevanematele?
[Pilt lk 9]
Jehoova ütles Joosuale: „Loe seda poolel häälel päeval ja öösel”