Jeesus mõistab hukka ükskõikse põlvkonna

Jeesus peab Ristija Johannesest sügavalt lugu. Kuidas suhtuvad Johannesesse aga teised? Jeesus ütleb selle põlvkonna kohta: „See sarnaneb lastega, kes istuvad turgudel ning hõikavad oma mängukaaslastele: „Me mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Me laulsime leinalaulu, aga teie ei löönud endale kurbusest vastu rinda!”” (Matteuse 11:16, 17.)

Mida Jeesus silmas peab? Ta selgitab: „Tuli Johannes, ei söö ega joo, ent inimesed ütlevad: „Temas on deemon”; tuli Inimesepoeg, sööb ja joob, ent nad ütlevad: „See mees on õgard ja veinijoodik, maksukogujate ja patuste sõber.”” (Matteuse 11:18, 19.) Johannes on elanud nasiirina lihtsat elu ja hoidunud isegi veinist, ometi ütleb see põlvkond, et temas on deemon. (4. Moosese 6:2, 3; Luuka 1:15.) Vastupidi sellele elab Jeesus nagu muudki inimesed. Ta sööb ja joob mõõdukalt, kuid teda süüdistatakse äärmustesse kaldumises. Nendele inimestele paistab olevat võimatu meele järele olla.

Jeesus võrdleb seda põlvkonda turgudel olevate lastega, kes keelduvad tantsimast, kui teised lapsed vilepilli mängivad, ja kurvastamast, kui teised nutavad. „Ometi ilmneb tarkus tegudest,” sõnab ta. (Matteuse 11:16, 19.) Johannese ja Jeesuse teod tõendavad, et neile esitatud süüdistused ei vasta tõele.

Pärast seda, kui Jeesus on kirjeldanud selle põlvkonna ükskõiksust, hakkab ta laitma Korasini, Betsaidat ja Kapernauma, kus ta on teinud palju vägevaid tegusid. Jeesus ütleb, et kui ta oleks selliseid asju teinud Foiniikias Tüürose ja Siidoni linnas, oleksid sealsed elanikud kahetsenud. Kapernaum on olnud mõnda aega tema koduks, kuid isegi seal ei ole enamik inimesi tema sõnumit kuulda võtnud. Jeesus märgib selle linna kohta: „Soodomamaal on kohtupäeval kergem kui sinul.” (Matteuse 11:24.)

Seejärel ülistab Jeesus oma isa, kes peidab väärtuslikud vaimsed tõed „tarkade ja arukate eest” ja avaldab need neile, kes on alandlikud nagu lapsed. (Matteuse 11:25.) Ta esitab niisugustele inimestele südantsoojendava kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ning te saate uut jõudu. Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik, ning te leiate kosutust oma hingele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.” (Matteuse 11:28–30.)

Mis mõttes Jeesus neid kosutab? Usujuhid on koormanud rahvast orjastavate pärimustega, näiteks liiga rangete määrustega hingamispäeva kohta. Kuid Jeesus kosutab inimesi nii, et õpetab neile Jumala kohta tõde, mida pole rikkunud usujuhtide pärimused. Samuti pakub ta kosutust kõigile, keda võimulolijad rõhuvad ja kes on patu tõttu koormatud. Jeesus aitab neil mõista, kuidas nad võivad oma patud andeks saada ja Jumalaga rahu sõlmida.

Kõik, kes on nõus kandma Jeesuse head iket, saavad pühendada oma elu Jumalale ning teenida meie kaastundlikku ja halastavat taevast isa. See ei tähenda, et võtame enda kanda raske koorma, sest Jumala käsud pole kunagi koormavad. (1. Johannese 5:3.)