Andke üksteisele heldelt andeks

1., 2. Miks on asjakohane arutleda selle üle, kui tähtis on olla valmis andestama?

JEHOOVA kirjalik Sõna annab meile teada, kuidas Jehoova suhtub pattu ja kuidas ta reageerib, kui me patustame. Samuti räägib see palju andestamise kohta. Eelmisest artiklist nägime seda, kuidas Jehoova oli valmis andestama Taavetile ja Manassele tänu nende õigele suhtumisele. Nende siiras kurbus tehtu pärast ajendas neid oma eksimused üles tunnistama, pöörduma oma kurjadest tegudest ja ilmutama tõelist kahetsust. Jehoova omakorda võttis nad taas oma soosingusse.

² Mõelgem aga nüüd andestamisele teisest vaatenurgast. Mis sa arvad, mida sina oleksid tundnud Manasse vastu, kui tema süütute ohvrite hulgas oleks olnud mõni sinu lähedane? Kas sa oleksid suutnud talle andestada? See on tänapäeval asjakohane küsimus, kuna me elame seadusetus, vägivaldses ja isekas maailmas. Miks siis peaks kristlane soovima arendada andestavat vaimu? Ja kui keegi on sind solvanud või kohelnud ebaõiglaselt, siis mis aitaks sul hoida oma tundeid kontrolli all, reageerida nii, nagu Jehoova soovib, ja olla valmis andestama?

3.—5. a) Millise loo Jeesus rääkis, et aidata oma kuulajatel mõista, miks on vaja olla andestav? b) Mida tahtis Jeesus õpetada loo abil, mis on kirjas Matteuse 18:21—35?

³ Valmisolek andestada neile, kes meie vastu eksivad — olgu nendeks koguduseliikmed või mitte —, on ülitähtis, kui soovime hoida rahumeelseid suhteid pereliikmete, sõprade, kaasinimeste ja Jehoovaga. Pühakiri näitab seda, et valmisolek teistele andestada, sõltumata sellest, kui tihti keegi meie vastu eksib, on kristlik nõue. Illustreerimaks selle nõude mõistlikkust, jutustas Jeesus loo ühest orjast, kellel oli suur võlg.

⁴ See ori võlgnes oma isandale summa, mis võrdus töölise 60 miljoni päeva palgaga; sellegipoolest tema isand kustutas selle võla. Pärast seda läks see ori välja ja leidis ühe kaasorja, kes võlgnes talle vaid 100 päeva palga suuruse summa. Võlgnik anus, et temaga oldaks kannatlik, kuid ori, kelle enda tohutu suur võlg kustutati, lasi oma kaasorja vangi heita. Selline teguviis vihastas nende isandat. „Kas poleks sinagi pidanud oma kaasorjale halastama, nagu mina sulle halastasin?” küsis ta. „Ja isand oli nii vihane, et andis ta vangivalvurite kätte, kuni ta kogu oma võla ära maksab.” (Matt. 18:21—34.)

⁵ Mida tahtis Jeesus selle looga meile õpetada? Ta ütles lõpetuseks: „Samamoodi teeb mu taevane Isa teiega, kui te igaüks oma vennale südamest ei andesta” (Matt. 18:35). Jeesuse mõte on selge. Patud, mida me oleme oma ebatäiusliku elu jooksul teinud, teevad ilmsiks selle, et meil pole võimalik Jehoova normidele täielikult vastata. Siiski on ta valmis meile andestama ja meie patud unustama, nagu neid poleks olnudki. Seega on igaüks, kes soovib olla Jehoova sõber, kohustatud andestama kaasinimestele nende vead. Nagu Jeesus mäejutluses ütles: „Kui te andestate inimestele nende väärsammud, siis andestab ka teie taevane Isa teile. Aga kui te ei andesta inimestele nende väärsamme, siis ei andesta ka teie Isa teie väärsamme” (Matt. 6:14, 15).

 6. Miks ei ole alati kerge andestada?

⁶ Sa võid mõelda, et see kõik kõlab ju hästi, aga et seda on kergem öelda kui teha. Kui kellegi vastu on eksitud, tekivad tal tihti tugevad emotsioonid. Inimene võib tunda viha, seda, et teda on reedetud, soovida õiglust jalule seada või isegi kätte tasuda. Tegelikult võib mõni tunda, et ta ei suuda iialgi tema vastu eksinule andestada. Kui sina tunned midagi sarnast, siis kuidas sa saad arendada andestavat vaimu, mida Jehoova meilt ootab?

7., 8. Mis võib aidata sul olla andestav, kui kellegi lahkusetu käitumine on sind endast välja viinud?

⁷ Tunded, mis tekivad kas tegeliku või oletatava eksimuse puhul, võivad olla väga tugevad. Mõtle näiteks, kuidas reageeris üks noor mees, nagu on kirjeldatud ühes viha käsitlevas uurimuses: „Kord . . . kõndisin vihahoos kodunt välja, tõotades endale, et ei lähe enam kunagi tagasi. Oli ilus suvepäev ja ma jalutasin kaugele mööda kaunist teerada, kuni ümbritsev vaikus ja looduse ilu mind lõpuks rahustasid. Mõne tunni pärast oli mu viha lahtunud ning ma naasin koju, kahetsedes oma ägestumist.” Sellest kogemusest võib õppida, et see, kui annad endale aega maha rahuneda ja vaatad olukorrale kaine mõistusega, võib sul aidata olla andestav ja mitte teha midagi, mida sa hiljem kahetseksid (Laul 4:5; Õpet. 14:29; Jaak. 1:19, 20).

⁸ Ent kuidas toimida, kui oled endast väljas isegi pärast seda, kui oled püüdnud rahuneda? Püüa teha kindlaks, miks sa oled ärritunud? Kas sellepärast, et sind on koheldud ebaõiglaselt või ehk ebaviisakalt? Või on sul tunne, et teine inimene püüdis sulle sihilikult haiget teha? Kas see, mis ta tegi, oli tõesti nii halb? Kui analüüsid ja püüad mõista oma tunnete põhjuseid, aitab see sul otsustada, milline oleks parim, Pühakirjale põhinev toimimisviis. (Loe Õpetussõnad 15:28; 17:27.) Selline arutlemine võimaldab sul ehk vaadata asju objektiivsemalt ja olla valmis kergemini andestama. Isegi kui see nõuab pingutusi, võib Jumala Sõna aidata sul uurida oma „südame mõtteid ja kavatsusi” ning jäljendada Jehoova andestavat suhtumist (Heebr. 4:12).

9., 10. a) Millistel viisidel sa võid reageerida, kui tunned, et sinu vastu on eksitud? b) Kuidas me end tunneme, kui õpime olema positiivse ja andestava vaimuga?

⁹ Paljud olukorrad elus kutsuvad esile negatiivseid reaktsioone. Kujuta näiteks ette, et sõidad autoga ja et teine auto põrkab sinu omaga peaaegu kokku. Kuidas sa reageerid? Sa oled lugenud juhtumeid maanteeviha ilmnemisest, kus mõni autojuht on saanud teise peale nii vihaseks, et on teda rünnanud. Kristlasena ei tahaks sa kindlasti midagi sellist teha.

¹⁰ Kui palju targem on võtta korraks aega ja olukorda analüüsida. Võib-olla olid sina osaliselt toimunus süüdi, kuna olid millegi pärast hajevil. Või oli teisel juhil ehk mingi probleem oma autoga. Selle näite mõte on see, et me võime vähendada viha, pettumust ja teisi negatiivseid tundeid, kui püüame olla mõistvad, tunnustame seda, et me ei pruugi teada kõiki juhtunu põhjuseid, ja oleme valmis andestama. Kirjakohas Koguja 7:9 öeldakse: „Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues!” Ära võta kõike nii isiklikult. Paljudel juhtudel, kui tundub, et keegi on teinud meile meelega midagi halba, on tegelikult asi lihtsalt ebatäiuses või vääritimõistmises. Püüa olla ilma eelarvamusteta tegude või sõnade suhtes, mis võivad tunduda lahkusetutena, ja ole valmis armastavalt andestama. Kui nii toimid, oled palju õnnelikum. (Loe 1. Peetruse 4:8.)

11. Kuidas peaks meid kui kuningriigi kuulutajaid mõjutama inimeste reageering heale sõnumile?

¹¹ Mis aitab sul säilitada enesevalitsust, kui kuulutustööl on keegi sinu vastu ebaviisakas? Kui Jeesus saatis välja 70 kuulutajat, käskis ta neil soovida rahu igale majale, mida nad külastavad. „Kui seal on rahu sõber, siis jääb teie rahu tema peale,” ütles Jeesus, „aga kui ei ole, pöördub see tagasi teie juurde.” (Luuka 10:1, 5, 6.) Me oleme rõõmsad, kui inimesed kuulavad hea meelega sõnumit, mida me räägime, sest siis saavad nad sellest kasu. Mõnikord aga on inimeste reageering kõike muud kui rahumeelne. Kuidas siis toimida? Jeesus ütles, et rahu, mida me sellisele majale soovime, peaks jääma meiega. Me peaksime suutma lahkuda iga ukse tagant meelerahuga, sõltumata sellest, kuidas inimesed meid kohtlevad. Kui me provokatsiooni tõttu ärrituksime, poleks meil võimalik oma rahu säilitada.

12. Mil viisil me peaksime toimima, kui pidada silmas Pauluse sõnu tekstis Efeslastele 4:31, 32?

¹² Püüa säilitada rahu kõigis olukordades, mitte ainult kuulutustööl. Valmisolek teistele andestada ei tähenda muidugi seda, et meil tuleks kiita heaks nende vale käitumine või selle tagajärgedele läbi sõrmede vaadata. Küll aga tähendab andestamine seda, et me lakkame kandmast pahameelt teiste peale nende väärtegude pärast ning säilitame oma sisemise rahu. Mõned on lasknud teiste käitumisel röövida enda rõõmu sellega, et on keskendunud negatiivsele ja mõelnud kogu aeg, kui halvasti neid on koheldud. Ära lase sellistel mõtetel enda üle võimust võtta! Pea meeles, et sa ei saa olla õnnelik, kui pead kellegi vastu vimma. Seega, ole andestav! (Loe Efeslastele 4:31, 32.)

13. a) Mil viisil saab kristlane kuhjata „tuliseid süsi” oma vaenlase pea peale? b) Milline tulemus võib provokatsiooni korral olla leebel reageerimisel?

¹³ Vahel võid tunda, et saaksid aidata kellelgi, kes on sinu vastu eksinud, hakata hindama kristlikke põhimõtteid. Paulus kirjutas: „„Kui sinu vaenlasel on nälg, toida teda; kui tal on janu, anna talle juua; sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale.” Ära lase kurjal võitu saada enda üle, vaid võida kuri alati ära heaga” (Rooml. 12:20, 21). Kui jääd provokatsiooni korral lahkeks, võid sa pehmendada isegi kõige kõvemat südant ja tuua inimestes esile head. Olles sind halvasti kohelnud inimese vastu mõistev, empaatiline, isegi kaastundlik, võib sul avaneda võimalus aidata tal õppida tundma Piibli tõde. Milline olukord ka poleks, sinu leebe reageering võib panna inimest mõtlema sinu hea käitumise üle (1. Peetr. 2:12; 3:16).

14. Miks sa peaksid vimmapidamisest hoiduma, hoolimata sellest, kui halvasti sind on koheldud?

¹⁴ Mõningatel juhtudel pole kohane teatud inimestega suhelda. Nende hulka kuuluvad need, kes olid kord koguduses, kuid kes patustasid, ei ilmutanud kahetsust ja eemaldati kogudusest. Kui selline inimene on teinud haiget sulle, võib sul olla äärmiselt raske talle andestada, isegi kui ta kahetseb, sest emotsionaalsete haavade paranemine võtab aega. Niisuguses olukorras võiksid sa püsivalt paluda Jehoovat, et ta aitaks sul arendada andestavat vaimu kahetseva patustanu vastu. Pealegi, kuidas võid sa teada, mis on teise inimese südames? Seda teab Jehoova. Tema uurib inimese kõige sügavamaid mõtteid ja on eksinute suhtes kannatlik (Laul 7:10; Õpet. 17:3). Seepärast öeldaksegi Pühakirjas: „Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga. Püüdke teha seda, mis on hea kõigi inimeste silmis. Kui võimalik, nii palju kui teist oleneb, olge rahumeelsed kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte, armsad, vaid jätke ruumi vihale, sest on kirjutatud: „Kättemaks on minu päralt; mina tasun kätte, ütleb Jehoova”” (Rooml. 12:17—19). Kas sul on õigust teist inimest süüdi mõista? Ei ole (Matt. 7:1, 2). Kuid sa võid olla kindel, et Jumal mõistab õiglaselt kohut.

15. Mille meelespidamine nende kohta, kes on meie vastu eksinud, peaks mõjutama meie suhtumist neisse?

¹⁵ Kui tunned, et oled langenud ebaõigluse ohvriks ja et sul on raske andestada eksinule, kes on kahetsenud, siis oleks hea meeles pidada, et see, kes sinu vastu eksis, on samuti ohver. Teda mõjutab päritud ebatäius (Rooml. 3:23). Jehoova tunneb kaasa kõigile ebatäiuslikele inimestele. Seega on kohane palvetada eksinu eest. On ebatõenäoline, et kannaksime edasi viha kellegi peale, kelle eest me palvetame. Ning see, et me ei tohiks pidada vimma isegi nende vastu, kes meid halvasti kohtlevad, tuleb selgesti välja Jeesuse sõnadest: „Armastage jätkuvalt oma vaenlasi ja palvetage aina nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matt. 5:44).

16., 17. Kuidas sa peaksid reageerima, kui kogudusevanemad on veendunud, et patustanu ilmutab kahetsust, ja miks?

¹⁶ Jehoova tahte kohaselt on kogudusevanematele usaldatud koguduses vastutus väärtegusid käsitleda. Neil vendadel ei ole asjadest täielikku pilti, nagu on Jumalal, kuid nad püüavad teha oma otsused Jumala Sõnale tuginedes ja püha vaimu abiga. Niisiis peegeldab see, mida nad säärastes küsimustes pärast Jehoovalt palves abi otsimist otsustavad, tema seisukohta (Matt. 18:18).

¹⁷ Sellega seoses tuleb meil olla ustavad. Kui kogudusevanemad on veendunud, et patustanu ilmutab kahetsust, siis kas sa andestad talle ja kinnitad oma armastust tema vastu? (2. Kor. 2:5—8.) Seda ei pruugi olla kerge teha, eriti kui sina ise või sinu lähedane on väärteo puhul kannatajaks. Ent kui usaldad Jehoovat ja seda, kuidas ta koguduse kaudu asju käsitleb, toimid targasti. Nii saad sa näidata, et oled tõesti valmis heldelt andestama (Õpet. 3:5, 6).

18. Millised head tulemused on sellel, kui oleme valmis heldelt andestama?

¹⁸ Vaimse tervise eksperdid tunnustavad, kui head mõju avaldab valmisolek andestada. See vabastab inimese allasurutud ja isegi jõuetuks tegevatest tunnetest, mis mõjuvad tervisele kahjulikult, ning see aitab saavutada paremaid ja õnnelikumaid suhteid. Vastupidiselt sellele võib see, kui ei olda valmis andestama, tuua endaga kaasa kehva tervise, purunenud suhted, stressi ja suhtlemisraskused. Kuid kõige suurem õnnistus, mis andestamisega kaasneb, on see, et nii on meil head suhted oma taevase isa Jehoovaga. (Loe Koloslastele 3:12—14.)