Koguja
7 Hea nimi* on parem kui kallis õli+ ja surmapäev on parem kui sündimispäev. 2 Parem minna leinakotta kui pidukotta,+ sest surm on iga inimese lõpp ja elavad pidagu seda meeles. 3 Parem äng kui naer,+ sest kurb nägu teeb südame paremaks.+ 4 Tarkade süda on leinakojas, aga rumalate süda rõõmukojas.+
5 Parem kuulata targa noomimist+ kui rumalate laulu. 6 Sest rumala naer on nagu okastaimede praksumine paja all,+ seegi on tühisus. 7 Rõhumine võib targa pööraseks teha ja altkäemaks rikub südame.+
8 Asja lõpp on parem kui selle algus. Parem olla kannatlik kui kõrk.+ 9 Ära saa kergesti pahaseks,+ sest pahameel pesitseb rumalate põues*.+
10 Ära ütle: „Miks olid endised päevad paremad kui praegused?”, sest nii küsida pole tark.+
11 Tarkus koos pärandiga on hea ja kasuks neile, kes päevavalgust näevad*. 12 Sest tarkus on kaitseks,+ nagu ka raha on kaitseks,+ aga teadmiste ja tarkuse eelis on see, et need hoiavad enda omaniku elus.+
13 Mõtle Jumala töödele, sest kes suudab teha sirgeks selle, mille tema on teinud kõveraks?+ 14 Heal päeval ole rõõmus,+ aga õnnetuspäeval mõtle sellele, et Jumal on teinud nii selle kui ka teise,+ et inimesed ei teaks, mis neid tulevikus ootab.+
15 Oma tühise elu+ päevil olen ma kõike näinud: nii õiget, kes hukkub oma õiguses,+ kui ka jumalatut, kes oma kurjusest hoolimata kaua elab.+
16 Ära ole liiga õiglane+ ja ära pea end ülearu targaks.+ Miks peaksid end hävingusse saatma?+ 17 Ära lase kurjusel endas võimust võtta ja ära ole rumal.+ Miks peaksid enneaegu surema?+ 18 On hea võtta kuulda esimest manitsust ja mitte unustada ka teist*,+ sest kes kardab Jumalat, paneb tähele neid mõlemaid.
19 Tarkus teeb targa vägevamaks kümnest tugevast mehest linnas.+ 20 Maa peal pole ühtki õiget inimest, kes teeks alati head, aga mitte kunagi pattu.+
21 Ära võta südamesse igat sõna, mida räägitakse,+ siis sa ei pane tähele, kui su sulane sind sajatab. 22 Sa tead ju hästi, et oled ise palju kordi teisi sajatanud.+
23 Kõike seda kaalusin ma kogu oma tarkusega ja ütlesin: „Ma saan targaks.” Kuid see jäi mulle kättesaamatuks. 24 Kõik olemasolev on kättesaamatu ja äärmiselt sügav. Kes seda mõistaks?+ 25 Ma võtsin oma südames nõuks õppida, uurida ja otsida tarkust ning kõigi asjade põhjust ning mõista rumaluse kurjust ja meeletuse narrust.+ 26 Siis ma avastasin, et surmast kibedam on selline naine, kes on nagu püünisvõrk, kelle süda on nagu noot ja kelle käed on nagu vangiahelad. See, kes on Jumalale meelepärane, pääseb niisuguse naise käest,+ aga patustaja laseb end kinni püüda.+
27 Koguja+ ütleb: „Vaat seda ma olen mõistnud, kui olen uurinud üht asja teise järel, et jõuda lõppjärelduseni. 28 Aga seda, mida ma lakkamata otsisin, ma ei leidnud. Tuhande seast leidsin ma ühe õige mehe, kuid mitte ühtki õiget naist. 29 Ma olen näinud vaid seda, et Jumal on loonud inimesed ausaks,+ aga nad ise hauvad igasuguseid plaane.”+