’Ilma piltliku näiteta ei rääkinud ta neile midagi’

1.—3. a) Milline haruldane võimalus on jüngritel, kes rändavad koos Jeesusega, ja kuidas teeb ta neile oma õpetuste meeldejätmise kergemaks? b) Miks on mõjusaid piltlikke näiteid kerge meelde jätta?

JÜNGRITEL, kes rändavad koos Jeesusega, on haruldane võimalus. Nad saavad õppida otse Suurelt Õpetajalt. Nad kuulevad tema häält, kui ta avab neile Jumala Sõna mõtteid ja õpetab vaimustavaid tõdesid. Praegu peavad nad talletama tema väärtuslikud ütlused oma meelde ja südamesse; veel pole saabunud aeg tema sõnade kirjalikuks jäädvustamiseks.a Kuid Jeesus teeb neile oma õpetuste meeldejätmise kergemaks. Kuidas? Oma õpetusviisiga, eriti oma piltlike näidetega, mida ta kasutab nii meisterlikult.

² Tõepoolest, tõhusad piltlikud näited ei lähe kiiresti meelest. Üks autor märkis, et piltlikud näited ”teevad kõrvad silmadeks ja annavad kuulajatele vabaduse mõtelda piltide abil”. Kuna meil on sageli kõige lihtsam mõelda piltide abil, võivad isegi abstraktsed mõtted saada piltlike näidete kaudu kergemini haaratavaks. Piltlikud näited panevad sõnad elama ja annavad õpetusi edasi nii, et need sööbivad mällu.

³ Ükski maa peal elanud õpetaja pole kunagi kasutanud piltlikke näiteid oskuslikumalt kui Jeesus Kristus. Tänaselgi päeval jäävad tema piltlikud näited kergesti meelde. Miks pani Jeesus sellele õpetamismeetodile nii palju rõhku? Mis tegi tema piltlikud näited nii mõjusaks? Kuidas me saame seda õpetamismeetodit kasutama õppida?

4., 5. Miks Jeesus kasutas piltlikke näiteid?

⁴ Piibel toob välja kaks tähtsat põhjust, miks Jeesus kasutas piltlikke näiteid. Esiteks viis ta sellega täide prohvetiennustuse. Tekstist Matteuse 13:34, 35 võime lugeda: ”Jeesus [rääkis] rahvahulkadele piltlike näidete abil. Õigupoolest ei rääkinud ta ilma piltliku näiteta neile midagi, et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad: ”Ma avan oma suu piltlike näidetega.”” Prohvet, keda Matteus mainib, on see, kes pani kirja Laulu 78:2. See laulik kirjutas Jumala vaimust inspireerituna sajandeid enne Jeesuse sündi. Mõtle, mida see tähendab. Jehoova oli juba sadu aastaid ette otsustanud, et Messias hakkab õpetama piltlike näidete abil. Seega on kindel, et Jehoova peab seda õpetusmeetodit väärtuslikuks.

⁵ Teine põhjus, miks Jeesus kasutas piltlikke näiteid, oli tema enda sõnul see, et sõeluda välja need, kelle süda oli ”läinud tuimaks” (Matteuse 13:10—15; Jesaja 6:9, 10). Mida oli tema piltlikes näidetes sellist, mis paljastas inimeste motiivid? Mõnikord soovis ta ajendada oma kuulajaid selgitust küsima, et tema sõnadest täielikult aru saada. Alandlikud inimesed olid valmis küsima, kuid üleolevad või ükskõiksed seda ei teinud (Matteuse 13:36; Markuse 4:34). Seega selgitasid Jeesuse piltlikud näited tõde neile, kelle süda selle järele janunes; samal ajal varjasid tema näited tõde nende eest, kelle süda oli uhke.

 6. Milliseid kasulikke eesmärke täitsid Jeesuse piltlikud näited?

⁶ Jeesuse piltlikud näited täitsid mitmeid teisigi kasulikke eesmärke. Need äratasid huvi, pannes inimesi kuulama. Ta maalis nende abil kujutluspilte, mida oli kerge mõista. Nagu algul märkisime, aitasid Jeesuse piltlikud näited kuulajatel tema sõnu meelde jätta. Mäejutlus, mis on kirjas Matteuse 5:3—7:27, on tähelepanuväärne näide sellest, kui ohtralt Jeesus kasutas pildikeelt. Ühe arvestuse järgi leidub selles kõnes üle 50 kõnekujundi. See on märkimisväärne, kui pidada meeles, et selle kõne võib ette lugeda umbes 20 minutiga. Sel juhul tuleb üks kõnekujund ette keskmiselt iga 20 sekundi järel! On selge, et Jeesus pidas sõnadega maalitud pilte tähtsaks!

 7. Miks meil tuleks Jeesuse eeskujul piltlikke näiteid kasutada?

⁷ Meie kui Kristuse järelkäijad tahame jäljendada tema õpetusviisi ja kasutada samuti piltlikke näiteid. Nagu maitseained teevad toidu isuäratavamaks, nii võivad mõjusad piltlikud näited muuta teistele köitvamaks selle, mida me õpetame. Hästi läbimõeldud kõnekujundid võivad aidata tähtsatest tõdedest ka kergemini aru saada. Vaadelgem nüüd lähemalt mõningaid tegureid, mille tõttu Jeesuse piltlikud näited olid nii mõjusad. Siis oskame näha, kuidas meie saame kasutada seda väärtuslikku õpetamismeetodit.

8., 9. Kuidas kasutas Jeesus lihtsaid võrdlusi, ja mis tegi need nii tõhusaks?

⁸ Sageli kasutas Jeesus õpetades lihtsaid võrdlusi, milleks oli vaja ainult paari sõna. Kuid nendesamade lihtsate sõnadega maalis ta värvikaid kujutluspilte ja õpetas oma kuulajatele tähtsaid vaimseid tõdesid selgelt. Näiteks kui ta andis jüngritele nõu mitte olla mures igapäevaste vajaduste pärast, osutas ta ”taeva lindudele” ja ”liiliatele väljal”. Linnud ei külva ega lõika, liiliad ei ketra ega koo. Siiski Jumal hoolitseb nende eest. On kerge mõista, mida ta tahtis öelda: kui Jumal hoolitseb juba lindude ja lillede eest, siis kindlasti kannab ta hoolt ka inimeste eest, kes otsivad ”alati esmalt Jumala kuningriiki” (Matteuse 6:26, 28—33).

⁹ Jeesus kasutas ohtralt ka metafoore, mis on veelgi jõulisemad võrdlused. Metafoor kannab ühe sõna tähenduse üle teisele. Ka neid võrdlusi hoidis ta lihtsana. Kord ütles ta oma jüngritele: ”Teie olete maailma valgus.” Kindlasti polnud jüngritel raske mõista selle metafoori mõtet — et oma sõnade ja tegudega võivad nad lasta paista vaimse tõe valgusel ja aidata teistel tuua au Jumalale (Matteuse 5:14—16). Pane tähele mõningaid muid Jeesuse kasutatud metafoore: ”Teie olete maa sool” ja ”Mina olen viinapuu, teie olete oksad” (Matteuse 5:13; Johannese 15:5). Sellised kõnekujundid on jõulised oma lihtsuses.

10. Too näiteid selle kohta, kuidas sa saad õpetades piltlikke näiteid kasutada.

¹⁰ Kuidas saad sina õpetades piltlikke näiteid kasutada? Selleks pole sul vaja välja mõelda pikki keerulisi lugusid. Püüa leida lihtsaid võrdlusi. Kujutle, et sa arutad ülestõusmise teemat ja soovid tuua piltliku näite selle kohta, et surnute ülesäratamine pole Jehoovale mingi probleem. Milline võrdlus sulle pähe tuleb? Piibel räägib surmast metafoorselt kui unest. Sa võid öelda: ”Jumal suudab surnuid üles äratada sama lihtsalt, nagu meie võime kedagi unest üles äratada.” (Johannese 11:11—14.) Oletame, et sa tahad piltliku näite abil selgitada, et lapsed vajavad normaalseks arenguks armastust ja hellust. Millist näidet sa kasutaksid? Piibel toob sellise võrdluse: lapsed ”on nagu õlipuu võsud” (Laul 128:3). Sa võiksid öelda: ”Laps vajab armastust ja hellust, nagu puu vajab päikesepaistet ja vett.” Mida lihtsam võrdlus, seda kergem on su kuulajatel mõtet tabada.

11. Kuidas kajastusid Jeesuse piltlikes näidetes asjad, mida ta oli tõenäoliselt tähele pannud Galileas üles kasvades?

¹¹ Jeesus oli meister kasutama piltlikke näiteid, mis olid seotud inimeste eluga. Paljudes tema näidetes kajastusid igapäevased olukorrad, mida ta oli Galileas üles kasvades ilmselt ise tähele pannud. Mõtle hetkeks tema lapsepõlvele. Kui sageli nägi ta oma ema jahvatamas jahu, lisamas tainale juuretist, süütamas lampi või pühkimas põrandat? (Matteuse 13:33; 24:41; Luuka 15:8.) Kui palju kordi oli ta näinud kalamehi laskmas võrke Galilea merre? (Matteuse 13:47.) Kui tihti oli ta vaadelnud lapsi mängimas turuplatsil? (Matteuse 11:16.) Kahtlemata oli Jeesus näinud ka teisi tavalisi asju, mida ta mainib oma paljudes piltlikes näidetes — seemnete külvamist, rõõmsaid pulmapidusid ja päikesepaistel küpsevaid viljapõlde (Matteuse 13:3—8; 25:1—12; Markuse 4:26—29).

12., 13. Miks väärib märkimist, et Jeesus rääkis halastaja samaarlase loos teest, mis läks ”Jeruusalemmast alla Jeeriko poole”?

¹² Oma piltlikes näidetes mainis Jeesus üksikasju, mida tema kuulajad hästi teadsid. Näiteks alustas ta lugu halastajast samaarlasest sõnadega: ”Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite kätte, kes tegid ta paljaks ja andsid talle hoope ..., jättes ta poolsurnuna maha” (Luuka 10:30). Väärib märkimist, et Jeesus mainis teed, mis ”läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole”. Seda tähendamissõna rääkides oli ta Judeas Jeruusalemma lähedal, seega tema kuulajad kahtlemata teadsid seda teed. Teati, et see tee oli ohtlik, eriti kui keegi rändas üksinda. See lookles läbi kõrvaliste paikade, kus röövlitel oli palju sobivaid varitsuskohti.

¹³ Jeesus lisas muidki tuttavaid detaile selle tee kohta, mis ”läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole”. Selle tähendamissõna järgi läksid mööda seda teed ka üks preester ja seejärel leviit — kuid kumbki neist ei peatunud, et kannatanut aidata (Luuka 10:31, 32). Preestrid teenisid Jeruusalemma templis ja leviidid olid neile abiks. Paljud preestrid ja leviidid elasid Jeerikos, kui nad polnud parajasti templis tööl; Jeeriko asus kõigest 23 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast. Seega võis neid sellel teel kohata. Pane ka tähele, et Jeesus ütles ränduri kohta, et ta läks Jeruusalemmast ”alla” — mitte üles. See oli tema kuulajatele täiesti arusaadav. Jeruusalemm asus kõrgemal kui Jeeriko. Seetõttu pidi Jeruusalemmast lahkuv teekäija tõesti ”alla” minema.b On selge, et Jeesus mõtles oma kuulajatele.

14. Kuidas me saame piltlikke näiteid kasutades oma kuulajatega arvestada?

¹⁴ Kui meie kasutame piltlikke näiteid, tuleb ka meil oma kuulajatega arvestada. Millised on mõned asjaolud, mis võivad mõjutada seda, mille järgi me valime oma piltlikke näiteid? Mängu võivad tulla sellised tegurid nagu vanus, amet ja kultuuriline või perekondlik taust. Näiteks võib selline piltlik näide, kus mainitakse põllumajandusega seotud detaile, olla kergemini mõistetav maapiirkonnas kui suures linnas. Sobivaid piltlikke näiteid võib ka leida seoses meie kuulajate igapäevase elu ja tegevustega — nende laste, kodu, hobide, toiduga.

15. Miks pole põhjust imestada, et Jeesus tundis loodust nii põhjalikult?

¹⁵ Paljudest Jeesuse piltlikest näidetest ilmneb see, kui hästi ta tundis loodust, sealhulgas taimi, loomi ja ilmastikku (Matteuse 16:2, 3; Luuka 12:24, 27). Kust ta seda kõike teadis? Galileas üles kasvades oli tal kahtlemata rohkesti võimalusi jälgida loodut. Veel tähendusrikkam on see, et Jeesus on ”kogu loodu esmasündinu”, ja kõiki asju luues kasutas Jehoova teda oma ”meistertöölisena” (Koloslastele 1:15, 16; Õpetussõnad 8:30, 31, UM). Kas on siis midagi imestada, et Jeesus tundis loodust nii põhjalikult? Vaadelgem, kui oskuslikult ta neid teadmisi kasutas.

16., 17. a) Mis näitab, et Jeesus tundis lammaste olemust väga hästi? b) Millisest näitest ilmneb, et lambad tõesti kuulavad oma karjase häält?

¹⁶ Tuleta meelde, et Jeesus nimetas ennast ”heaks karjaseks” ja oma järelkäijaid ”lammasteks”. Jeesuse sõnad näitavad, et ta tundis kodulammaste olemust väga hästi. Ta teadis, et karjase ja tema lammaste vahel on eriline side. Ta oli näinud, et need usaldavad olendid lasevad ennast meeleldi juhatada ja järgnevad ustavalt oma karjasele. Miks lambad oma karjasele järgnevad? ”Sest nad tunnevad tema häält,” ütles Jeesus (Johannese 10:2—4, 11). Kas lambad tõesti tunnevad oma karjase häält?

¹⁷ George A. Smith kirjutas omaenda tähelepanekute põhjal: ”Mõnikord tegime keskpäevase puhkepeatuse mõne Juudamaa kaevu ääres, kuhu tulid oma karjadega kokku kolm või neli karjast. Karjad segunesid üksteisega ja me imestasime, kuidas küll iga karjane pärast enda karja jälle kokku saab. Aga kui karjad olid joonud ja kepsutanud, läks iga karjane ise suunda ja hüüdis oma erilise kutse, mille peale igaühe lambad eraldusid suurest hulgast ja tulid oma karjase juurde. Karjad lahkusid sama korra järgi nagu nad olid tulnudki.” (”The Historical Geography of the Holy Land”.) Vaevalt oleks Jeesus leidnud parema piltliku näite, millega selgitada oma mõtet, et kui me tunnustame tema õpetusi ja kuuletume neile ning järgneme tema juhtimisele, siis võime olla ”hea karjase” hoole all.

18. Kust me võime leida infot Jehoova loodu kohta?

¹⁸ Kuidas me saame õppida ammutama piltlikke näiteid loodusest? Loomade tähelepanuväärsed omadused võivad olla aluseks lihtsatele, kuid tõhusatele võrdlustele. Kust me võime Jehoova loodu kohta infot leida? Piibel sisaldab rikkalikke teadmisi mitmesugustest loomadest, ja mõnikord räägitakse seal loomade omadustest piltlikus tähenduses. Piibel mainib neid, kes on kiired nagu gasellid või pantrid, ettevaatlikud nagu maod ja süütud nagu tuvid (1. Ajaraamat 12:9; Habakuk 1:8; Matteuse 10:16).c Lisaks võib väärtuslikku infot leida ajakirjadest ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” ning teistest Jehoova tunnistajate väljaannetest. Sa võid palju õppida, kui jälgid, kuidas neis väljaannetes kasutatakse lihtsaid võrdlusi, mis põhinevad arvukatel Jehoova loomingu imedel.

19., 20. a) Kuidas kasutas Jeesus näitena hiljutist sündmust, et lükata ümber üks valeuskumus? b) Kuidas me saame õpetades kasutada tegelikust elust võetud näiteid ja kogemusi?

¹⁹ Tõhusate piltlike näidetena võib kasutada ka tõsielulisi juhtumeid. Kord mainis Jeesus üht hiljutist sündmust selleks, et lükata ümber valeuskumus, nagu juhtuksid õnnetused nendega, kes on selle ära teeninud. Ta ütles: ”Kas te arvate, et need kaheksateist, kelle peale kukkus Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased [patused] kui kõik teised Jeruusalemma elanikud?” (Luuka 13:4). Tõesti, need 18 hinge ei hukkunud mingi patu pärast, mis oleks kutsunud esile Jumala meelepaha. Nende traagiline surm leidis aset hoopis ”aja ja juhuse” tõttu (Koguja 9:11, UM). Nii kummutas Jeesus valeõpetuse, mainides sündmust, mis oli tema kuulajatele hästi teada.

²⁰ Kuidas meie saame õpetades kasutada tegelikust elust võetud näited ja kogemusi? Oletame, et sa arutad, kuidas on täitunud Jeesuse prohvetikuulutus tema juuresoleku tundemärgi kohta (Matteuse 24:3—14). Sa võid viidata hiljutistele uudistele sõdade, näljahädade või maavärinate kohta, et näidata, kuidas selle tundemärgi mitmesugused aspektid praegu täituvad. Või kujutle, et sa tahad mingi kogemuse abil näitlikustada, millised muutused kaasnevad uude isiksusse riietumisega (Efeslastele 4:20—24). Kust sa võiksid selliseid kogemusi leida? Sa võid mõelda erisuguse taustaga usukaaslaste peale või kasutada näidet, mis on ilmunud mõnes Jehoova tunnistajate väljaandes.

21. Millise tasu toob see, kui oleme Jumala Sõna tõhusad õpetajad?

²¹ Jeesus oli tõesti meisterõpetaja! Nagu oleme näinud selles osas, oli ’hea sõnumi õpetamine ja kuulutamine’ tema elutöö (Matteuse 4:23). See on ka meie elutöö. Kui oleme tõhusad õpetajad, toob see rikkaliku tasu. Õpetades me anname teistele, ja andmine teeb õnnelikuks (Apostlite teod 20:35). See õnnetunne tuleneb teadmisest, et me anname teistele edasi midagi tõeliselt ja kestvalt väärtuslikku — tõde Jehoova kohta. Meile pakub rahuldust ka teadmine, et me järgime eeskuju, mida andis Jeesus, suurim Õpetaja, kes kunagi maa peal on elanud.