„Jumal ei ole erapoolik”

 1.–3. Millist nägemust Peetrus näeb ja miks on oluline teada selle tähendust?

ON 36. aasta päikseline sügispäev. Peetrus palvetab Joppes ühe maja katusel. Ta on olnud juba mõnda aega külas Siimonil, kes on nahaparkija. Mitte just iga juut poleks nõustunud tema juures peatuma, kuid Peetrus on eelarvamustest üle.a Siiski on tal Jehoova erapooletuse kohta veel palju õppida.

² Palvetades langeb Peetrus transsi ja saab nägemuse. See, mida ta näeb, tekitaks tülgastust igas juudis. Taevast laskub alla midagi, mis on otsekui suur linane riie, ja selles on igasuguseid Moosese seaduse järgi ebapuhtaid loomi. Üks hääl ütleb Peetrusele: „Tapa ja söö!”, mispeale Peetrus kostab: „Ei mingil juhul, isand, sest ma pole kunagi söönud midagi rüvedat ega ebapuhast!” Hääl ütleb talle teist korda: „Ära nimeta enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud.” Nii juhtub ka kolmandat korda. (Ap. t. 10:13–16.) Peetrus on segaduses, kuid selgus saabub õige pea.

³ Mida see nägemus tähendas? Seda on oluline teada, sest selle kaudu õpetas Jehoova, kuidas ta inimestesse suhtub. Kuna meile on antud ülesanne kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist kõigist rahvustest inimestele, peame suhtuma neisse samamoodi nagu Jumal. Peetruse nägemuse tähendust aitab avada kontekst.

4., 5. Kes oli Korneelius ja mis juhtus, kui ta palvetas?

⁴ Peetrusel polnud aimugi, et eelmisel päeval oli üks teine mees saanud samuti Jumalalt nägemuse. See oli Rooma armee sadakonnaülem Korneelius, kes elas umbes 50 kilomeetri kaugusel Kaisareas.b Ta oli usklik ja jumalakartlik mees, samuti kogu tema majarahvas. Korneelius ei olnud proselüüt, vaid ümberlõikamata mittejuut. Kuid ta hoolis puudustkannatavatest juutidest ja toetas neid materiaalselt. Ta ka anus pidevalt Jumalat. (Ap. t. 10:2, õppepiibli allmärkus.)

⁵ Kella kolme paiku pärastlõunal oli Korneelius palvetanud ja saanud nägemuse, kus ingel ütles talle: „Jumal on kuulnud su palveid ja näinud su armuande, ta pole neid unustanud.” (Ap. t. 10:4.) Ingli käsul oli Korneelius saatnud mehed Peetrust kutsuma. Korneeliuse ees oli avanemas uks, mis oli varem olnud ümberlõikamata mittejuutidele suletud: peagi oli tal võimalus kuulda head sõnumit ja saada kristlaseks.

6., 7. a) Jutusta lugu, mis näitab, et Jumal vastab siiraste inimeste palvetele. b) Mida me võime sellistest juhtumitest järeldada?

⁶ Kuidas on lood tänapäeval? Kas Jumal vastab siirastele inimestele, kes paluvad temalt juhatust? Vaatame, mis juhtus Albaanias. Jehoova tunnistajad pakkusid ukselt uksele tööl ühele naisele Vahitorni, mis rääkis lastekasvatamisest.c Naine ütles: „Uskumatu! Ma just palvetasin, et Jumal aitaks mul lapsi kasvatada. Ja siin te nüüd olete oma ajakirjaga. Nii õigel ajal!” See naine ja ta tütred hakkasid piiblit uurima ning hiljem liitus piibliuurimisega ka tema mees.

⁷ Sedalaadi lugusid on juhtunud üle kogu maailma ja niivõrd tihti, et seda ei saa pidada pelgalt juhuseks. Mida siis sellest järeldada? Esiteks, Jehoova vastab siiraste inimeste abipalvetele. (1. Kun. 8:41–43; Laul 65:2.) Teiseks, meie kuulutustööd toetavad inglid. (Ilm. 14:6, 7.)

8., 9. Mida andis püha vaim Peetrusele teada ja mida Peetrus tegi?

⁸ Kui Korneeliuse saadetud mehed Siimoni maja juurde jõudsid, oli Peetrus ikka veel katusel. Ta oli segaduses ja mõtles, mida tema nähtud nägemus võiks küll tähendada. (Ap. t. 10:17.) Kas Peetrus, kes oli kolm korda öelnud, et ta ei söö mingil juhul midagi ebapuhast, on valmis Korneeliuse meestega kaasa minema ja tõstma oma jala mittejuudi majja? Püha vaim andis Peetrusele teada, mis on Jumala tahe: „Kolm meest otsivad sind. Tõuse, mine alla ja mine kõhklemata nendega kaasa, sest mina olen nad saatnud.” (Ap. t. 10:19, 20.) Nägemus, mida Peetrus oli näinud, aitas tal ilmselt püha vaimu juhtimisele alluda.

⁹ Kui mittejuutidest käskjalad ütlesid Peetrusele, et Korneelius oli saanud Jumalalt korralduse kutsuda ta oma majja, „kutsus ta nad sisse ja võõrustas neid”. (Ap. t. 10:23a.) On näha, et Peetrus hakkas juba uute tuultega kaasa minema.

10. Mida Jehoova ka praegusel ajal teeb ja millele me võiksime mõelda?

¹⁰ Ka praegusel ajal aitab Jehoova meil oma tahet järjest paremini mõista. (Õpet. 4:18.) Püha vaimu kaudu juhib ta ustavat ja arukat orja, kes täpsustab vahel mõnd meie arusaama ja teeb organisatsioonilisi muudatusi. (Matt. 24:45.) Kas me allume Jumala vaimu juhtimisele ja läheme muudatustega kaasa?

11., 12. Mida Peetrus Kaisareasse jõudes tegi ja mis oli talle selgeks saanud?

¹¹ Järgmisel päeval läksid Peetrus ja veel üheksa meest – kolm Korneeliuse käskjalga ja kuus juudikristlast – Joppest Kaisareasse. (Ap. t. 11:12.) Korneelius „oli kokku kutsunud oma sugulased ja lähimad sõbrad”, kes kõik olid arvatavasti mittejuudid. (Ap. t. 10:24.) Kohale jõudes tegi Peetrus midagi, mida ta varem poleks eales teinud: läks ümberlõikamata mittejuudi majja. Ta ütles: „Te teate, et juudil pole lubatud läbi käia teisest rahvusest inimesega ega minna tema juurde. Ent Jumal on mulle näidanud, et ma ei tohi pidada ühtki inimest rüvedaks ega ebapuhtaks.” (Ap. t. 10:28.) Peetrus sai aru, et tema nähtud nägemus ei puudutanud vaid toitu: ebapuhtaks ei tohtinud pidada ühtegi inimest, olgu ta mis rahvusest tahes.

¹² Peetrust ootas põnevil publik. Korneelius ütles: „Me oleme kõik siin Jumala ees, et kuulda, mida Jehoova on käskinud sul öelda.” (Ap. t. 10:33.) Mõtle, kui huviline sulle midagi sellist ütleks! Peetrus alustas võimsa mõttega: „Nüüd ma tõepoolest mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige.” (Ap. t. 10:34, 35.) Peetrusele oli saanud selgeks, et Jumal ei otsusta inimeste üle rahvuse ega millegi välise põhjal. Ta jätkas oma kõnet ning rääkis oma kuulajatele Jeesuse tegevusest, surmast ja ülestõusmisest.

13., 14. a) Mille poolest oli aasta 36 tähendusrikas? b) Miks ei tohiks otsustada teiste üle välise mulje põhjal?

¹³ Nüüd juhtus midagi ennenägematut. „Kui Peetrus alles rääkis, tuli püha vaim kõigi peale, kes seda sõnumit kuulsid. . . . püha vaim, Jumala kink, valati ka nende peale, kes polnud juudid.” (Ap. t. 10:44, 45.) See on piiblis ainus juhtum, kus püha vaimu saadi enne ristimist. Mõistnud, et need inimesed on Jumalale meelepärased, andis Peetrus käsu nad ristida. (Ap. t. 10:48.) Selle sündmusega aastal 36 lõppes aeg, mil juutidel oli võimalik eelisjärjekorras saada taeva kuningriigi pärijateks. (Taan. 9:24–27.) Sel korral kasutaski Peetrus kolmandat taeva kuningriigi võtit, mis avas ümberlõikamata mittejuutidele võimaluse saada võitud kristlasteks. (Matt. 16:19.)

¹⁴ Meiegi lähtume kuulutustööd tehes põhimõttest, et Jumal pole erapoolik. (Rooml. 2:11.) Ta tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid. (1. Tim. 2:4.) Me ei tohiks kunagi otsustada teiste üle välise mulje põhjal. Meie ülesanne on kuulutada head sõnumit kõigile inimestele olenemata nende rassist, rahvusest, välimusest või usutunnistusest.

15., 16. Miks hakkasid mõned juudikristlased Peetrust arvustama ja kuidas Peetrus oma käitumist põhjendas?

¹⁵ Kahtlemata Peetrus lausa põles soovist anda apostlitele ja teistele vendadele juhtunust teada ning ta läks Jeruusalemma. Kuid uudis, et ka mittejuudid on Jumala sõna vastu võtnud, levis kulutulena ja jõudis temast ette. Jeruusalemmas hakkasid ümberlõikamise toetajad teda arvustama ning ütlesid: „Sa läksid ümberlõikamata meeste majja ja sõid koos nendega!” (Ap. t. 11:1–3.) Neid juudikristlasi ei häirinud mitte see, et mittejuudid olid saanud Kristuse järelkäijateks, vaid hoopis see, et nad polnud ümber lõigatud. Nende meelest võisid Jumalat meelepäraselt teenida vaid need, kes järgisid Moosese seadust, sealhulgas nõuet lasta end ümber lõigata. On ilmne, et juudikristlastel polnud kerge Moosese seadusest lahti lasta.

¹⁶ Peetrus tõi välja neli tõendit, et see kõik oli toimunud Jumala tahtel. (Ap. t. 11:4–16.) Esiteks rääkis ta neile oma nägemusest (salmid 4–10). Teiseks andis ta teada, mida püha vaim oli talle öelnud (salmid 11, 12). Kolmandaks jutustas ta, kuidas ingel oli käinud Korneeliuse juures (salmid 13, 14). Ja neljandaks rääkis ta sellest, kuidas püha vaim oli langenud mittejuutide peale (salmid 15, 16). Peetrus võttis otsad kokku loogilise küsimusega: „Kui Jumal andis sellesama kingi [püha vaimu] neile [mittejuutidele], nagu ta andis ka meile [juutidele], kes oleme uskunud isandasse Jeesus Kristusesse, siis kes olen mina, et oleksin võinud takistada Jumalat?” (Ap. t. 11:17.)

17., 18. a) Kuidas juudikristlased Peetruse sõnadele reageerisid? b) Miks on ühtsuse hoidmine koguduses paras väljakutse ja millele meil tasuks mõelda?

¹⁷ Kuidas juudikristlased Peetruse sõnadele reageerisid? Kas nad olid valmis eelarvamused kõrvale heitma ja võtma vastristitud mittejuudid kogudusse vastu? Piibel ütleb: „Kui nad [apostlid ja teised juudikristlased] seda kõike kuulsid, jäid nad rahule, ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Järelikult on Jumal andnud ka mittejuutidele võimaluse oma patte kahetseda ja elu saada.”” (Ap. t. 11:18.) Tänu sellele, et juudikristlased olid valmis oma suhtumist muutma, jäi kogudus ühtseks.

¹⁸ Tänapäeval on Jehoova rahva seas „inimesi kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest”. (Ilm. 7:9.) Sellises kirevas seltskonnas on paras väljakutse ühtsust hoida. Seepärast tasuks meil end analüüsida ja mõelda, ega meie südames pole kellegi vastu eelarvamusi; ega meid ei mõjuta see maailm, kus on nii levinud rahvuslik uhkus, oma kultuuri paremaks pidamine ja rassism? On huvitav, et veel aastaid hiljemgi polnud Peetrus oma eelarvamustest täielikult vabanenud, vaid käitus silmakirjalikult ja erapoolikult. (Gal. 2:11–14.) Kuna erapoolikus on nii kerge tulema, olgem selles suhtes valvel ja jäljendagem alati oma erapooletut Jumalat.

19. Kellele hakkasid juudikristlased Antiookias kuulutama ja kuidas neil läks?

¹⁹ Kas Jeesuse jüngrid hakkasidki nüüd kuulutama ka ümberlõikamata mittejuutidele? Vaatame, mis juhtus Süüria Antiookias.d Selles linnas elas palju juute ja nad said mittejuutidega üsna hästi läbi. Tänu sellele oli sealne õhustik kuulutustööks väga soodus ning jüngrid kasutasid seda ära. Nad „hakkasid rääkima kreeka keelt kõnelevate inimestega ja kuulutasid neile head sõnumit”. (Ap. t. 11:20.) Ja nad ei kuulutanud mitte ainult juutidele, kes kõnelesid kreeka keelt, vaid kõigist rahvustest inimestele. Jehoova õnnistas nende tööd. Jutustuses öeldakse: „Jehoova käsi oli nendega ning suur hulk inimesi sai usklikuks.” (Ap. t. 11:21.)

20., 21. Miks võib öelda, et Barnabas oli alandlik, ja kuidas me saame teda eeskujuks võtta?

²⁰ Seepeale saatsid Jeruusalemma vennad Antiookiasse Barnabase. Ilmselt mõistis Barnabas, et ta ei saa kogu selle tööga üksi hakkama, ning otsustas kutsuda appi Sauluse. Ta läks Tarsosesse, otsis Sauluse üles ja tõi ta Antiookiasse. Saulus oli just õige mees aitama, kuna Jeesus oli valinud ta mittejuutide apostliks. (Ap. t. 9:15; Rooml. 1:5.) Üheskoos käisid Barnabas ja Saulus terve aasta Antiookia koguduses ja olid jüngritele toeks. (Ap. t. 11:22–26a.)

²¹ Mida me võime Barnabaselt õppida? Meil kõigil on erinevad tugevad küljed. Näiteks mõnel kuulutajal tuleb väga hästi välja eraviisil või majast majja kuulutamine, kuid pole nii kerge teha korduskülastusi või alustada piibliuurimisi. Kui sa tahaksid mõnes kuulutustöövaldkonnas areneda, siis miks mitte küsida abi kelleltki, kes on selles tugev? Nõnda lihvid oma oskusi ja tunned kuulutustööst rohkem rõõmu. (1. Kor. 9:26.)

22., 23. Kuidas Antiookia kristlased vennaarmastust väljendasid ja kuidas meie seda teeme?

²² „Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.” (Ap. t. 11:26b.) See nimi iseloomustas neid väga hästi, kuna nad käisid Kristuse jälgedes. Kas aga juudi- ja mittejuudi kristlaste vahel valitses tõeline vennaarmastus? Jah, nagu näitavad hästi 46. aasta sündmused. Tol aastal tuli Juudamaale suur näljahäda.e Eriti valusalt puudutas see vaeseid vendi ja õdesid, kel polnud toidutagavarasid ega sääste. Antiookia kristlased, sealhulgas mittejuudid, said sellest teada ning saatsid Juudamaa usukaaslastele abi. (Ap. t. 11:29.)

²³ Nii on see ka tänapäeval. Kui saame teada, et usukaaslased kas meie maal või kusagil mujal on hädas, tõttame neile appi. Näiteks kui toimub mõni loodusõnnetus, nagu orkaan, maavärin või tsunami, moodustab harubürookomitee kiiresti hädaabikomiteed, kes korraldavad vendadele-õdedele abiandmist. See tõendab, et meie keskel valitseb tõeline armastus. (Joh. 13:34, 35; 1. Joh. 3:17.)

24. Mis näitab, et oleme Peetrusele antud nägemusest aru saanud?

²⁴ Nägemus, mille Peetrus 1. sajandil Joppes sai, on siiani väga tähendusrikas. See õpetab, et Jumal on erapooletu ning soovib, et räägiksime head sõnumit tema kuningriigist kõigile inimestele olenemata nende rahvusest, rassist või sotsiaalsest staatusest. Andkem siis kõigile võimalus seda sõnumit kuulda! (Rooml. 10:11–13.)