Käi Jehoova kartuses
„Käies Jehoova kartuses ja püha vaimu lohutuses, [kogudus] kasvas pidevalt.” — APOSTLITE TEOD 9:31, NW.
1, 2. a) Mis toimus, kui kristlik kogudus astus rahuajastusse? b) Kuigi Jehoova lubab tagakiusamist, mida ta veel teeb?
ÜHELE jüngrile sai osaks kõige suurem katse. Kas ta säilitaks Jehoova ees laitmatuse? Jah, tõesti! Ta oli käinud Jehoova kartuses, tundes aukartust oma Looja vastu, ja pidi surema Jehoova ustava tunnistajana.
2 See jumalakartlik laitmatuse säilitaja oli Stefanos, mees „täis usku ja Püha Vaimu”. (Apostlite teod 6:5) Tema mõrvamine päästis lahti tagakiusamise laine, kuid seejärel astus kogudus kõikjal Juudamaal, Galileas ja Samaarias rahuajastusse ja ehitati vaimselt üles. Lisaks, „käies Jehoova kartuses ja püha vaimu lohutuses, ta kasvas pidevalt”. (Apostlite teod 9:31, NW) Tänapäeva Jehoova tunnistajatena me võime olla kindlad, et Jumal õnnistab meid, saagu meile osaks kas rahu või tagakiusamine, nagu seda näidatakse Apostlite tegude raamatu peatükkides 6 kuni 12. Käigem siis Jumalat austavas kartuses, kui meid taga kiusatakse, ja kasutagem kõiki tagakiusamisajast vabu hetki vaimseks edenemiseks ja tema aktiivsemaks teenimiseks. — 5. Moosese 32:11, 12; 33:27.
Lõpuni ustav
3. Milline probleem lahendati Jeruusalemmas ja kuidas?
3 Kui rahu ajal kerkib üles probleeme, võib hea organiseerimine aidata need ära lahendada. (6:1—7) Jeruusalemmas kreeka keelt rääkivad juudid kaebasid, et nende leskedele eelistati igapäevases toidujagamises juudi usklikke, kes rääkisid heebrea keelt. See probleem lahenes, kui apostlid ’seadsid sellesse ametisse’ seitse meest. Üks neist oli Stefanos.
4. Kuidas suhtus Stefanos valesüüdistustesse?
4 Varsti seisis jumalakartlik Stefanos katse ees. (6:8—15) Teatud mehed hakkasid Stefanosega vaidlema. Mõned olid „libertiinid [„Vabastatute sünagoogist”, NW]”, võib-olla roomlaste poolt vangistatud juudid, kes hiljem vabastati, või juudi proselüüdid, kes olid kunagi olnud orjad. Suutmata seista tarkuse ja vaimu vastu, millega Stefanos rääkis, viisid vaenlased ta sünedriumi. Seal ütlesid valetunnistajad: „Me oleme kuulnud teda ütlevat, et Jeesus Naatsaretlane hävitavat selle paiga ja muutvat kombed, mis Mooses meile on andnud.” Kuid isegi Stefanose vastased võisid näha, et ta ei olnud kurjategija, vaid tal oli selline rahulik ilme nagu inglil, kes Jumala saadikuna oli veendunud Ta toetuses. Kuidas see küll erines nende pahasoovlikest nägudest, sest nad olid ennast andnud Saatana käsutusse!
5. Milliseid mõtteid esitas Stefanos oma tunnistuses?
5 Stefanos andis kartmatult tunnistust, kui kõige ülem preester Kaifas teda üle kuulas. (7:1—53) Tema ülevaade Iisraeli ajaloost näitas, et Jumala eesmärgiks oli Messia tulekuga Seadus ja templiteenistus kõrvale heita. Stefanos märkis, et iisraellased hülgasid Moosese, vabastaja, keda iga juut väitis austavat, täpselt samuti kui nad nüüd hülgasid selle Isiku, kes tõi suurema vabastuse. Öeldes, et Jumal ei ela kätega tehtud kodades, osutas Stefanos, et tempel ja selles kummardamise süsteem kaovad ära. Aga kuna ta kohtumõistjad ei kartnud Jumalat ega soovinud teada Tema tahet, ütles Stefanos: „Te kangekaelsed . . . Te panete ikka vastu Pühale Vaimule! Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle Õige tulemist, kelle äraandjaiks ja tapjaiks nüüd olete saanud teie.”
6. a) Milline uskukinnitav kogemus oli Stefanosel enne surma? b) Miks võis Stefanos õigustatult öelda: „Issand Jeesus, võta minu vaim vastu”?
6 Stefanose kartmatu avaldus viis ta mõrvamiseni. (7:54—60) Kuna niimoodi paljastati kohtunike süü Jeesuse surmas, sattusid nad raevu. Aga kuidas küll kinnitus Stefanose usk, kui ta „vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel”! Stefanos võis nüüd seista oma vaenlaste vastas, kinnitatuna selles, et ta oli teinud Jumala tahtmist. Kuigi Jehoova tunnistajad ei näe nägemusi, võib meil olla tagakiusamise ajal samasugune Jumala poolt antud rahu. Ajanud Stefanose Jeruusalemmast välja, hakkasid tema vaenlased teda kividega viskama ja ta esitas palve: „Issand Jeesus, võta minu vaim vastu!” See oli kohane, kuna Jumal oli volitanud Jeesuse teisi surnuist ellu äratama. (Johannese 5:26; 6:40; 11:25, 26) Olles põlvili, hüüdis Stefanos: „Issand [„Jehoova”, NW], ära arva seda pattu neile süüks!” Siis uinus ta märtrina surmaunne, nagu nii paljud Jeesuse järelkäijad sellest ajast alates teinud on, seda isegi tänapäeval.
Tagakiusamine levitab head sõnumit
7. Millised olid tagakiusamise tulemused?
7 Tegelikult oli Stefanose surma tagajärjeks hea sõnumi levimine. (8:1—4) Tagakiusamine hajutas kõik jüngrid, väljaarvatud apostlid, üle kogu Juudamaa ja Samaaria. Saulus, kes Stefanose mõrva heaks kiitis, hävitas kiskjana kogudust, tungides majast majja, et tuua välja Jeesuse järelkäijaid ja toimetada neid vanglasse. Saatana plaanid peatada tagakiusamise abil jumalakartlikud Kuningriigi kuulutajad tehti tühjaks, kui hajutatud jüngrid jätkasid kuulutamist. Ka tänapäeval on tagakiusamine tihti head sõnumit levitanud või Kuningriigi kuulutustööle tähelepanu tõmmanud.
8. a) Millised tagajärjed olid kuulutamisel Samaarias? b) Kuidas kasutas Peetrus talle Jeesuse poolt usaldatud teist võtit?
8 Evangelist Filippus läks Samaariasse ’kuulutama Kristust’. (8:5—25) Selles linnas valitses suur rõõm, kui kuulutati head sõnumit, aeti välja kurje vaime ja tervendati inimesi. Apostlid läkitasid Peetruse ja Johannese Jeruusalemmast Samaariasse ja kui nad palvetasid ning käed nende ristitute peale panid, said uued jüngrid püha vaimu. Äsjaristitud endine nõid Siimon püüdis seda väge endale osta, kuid Peetrus ütles: ’Kadugu su raha sinuga tükkis. Su süda ei ole avameelne Jumala ees.’ Kui tal kahetseda ja Jehoova andeksandi paluda kästi, palus ta apostleid, et need tema eest palvetaksid. See peaks panema tänapäeval kõiki, kes kardavad Jehoovat, paluma Jumala abi oma südame kaitsmiseks. (Õpetussõnad 4:23) (Sellest loost on pärit sõna „simoonia”, „kirikuameti või religioosse teenistuskoha ostmine või müümine”.) Peetrus ja Johannes kuulutasid head sõnumit paljudes Samaaria külades. Niiviisi kasutas Peetrus teist talle Jeesuse poolt antud võtit, avamaks teadmiste ja võimaluste ust, et pääseda taevasesse Kuningriiki. — Matteuse 16:19.
9. Kes oli see etiooplane, kellele Filippus tunnistust andis, ja miks see mees võis minna ristimisele?
9 Siis andis Jumala ingel Filippusele uue ülesande. (8:26—40) Jeruusalemmast Gaasasse sõitis tõllas „eunuhh”, Etioopia kuninganna Kandake ülemvarahoidja. Ta ei olnud füüsiliselt eunuhh, sest muidu poleks tal lubatud tulla juudi kogudusse, vaid ta läks Jeruusalemma kummardama kui ümberlõigatud proselüüt. (5. Moosese 23:2) Filippus leidis eunuhhi lugemas Jesaja raamatut. Saanud kutse astuda tõlda, vestles Filippus Jesaja prohvetikuulutusest ja „kuulutas temale evangeeliumi Jeesusest”. (Jesaja 53:7, 8) Peagi hüüdis etiooplane: „Ennäe vett! Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” Ei miski, kuna ta tundis Jumalat ja uskus nüüd Kristusesse. Nii Filippus ristiski etiooplase, kes siis rõõmsalt jätkas oma teekonda. Kas on mingeid takistusi sinu ristimiseks?
Tagakiusaja pööratakse ümber
10, 11. Mis juhtus Damaskuse teel ja kohe selle järel Saulusega Tarsosest?
10 Sel ajal püüdis Saulus viia Jeesuse järelkäijaid kas vangistuse või surma ähvardusel ususalgamiseni. (9:1—18a) Kõige ülem preester (tõenäoliselt Kaifas) andis talle Damaskuse sünagoogide jaoks kirjad, mis volitasid teda tooma Jeruusalemma kinniseotult mehi ja naisi, kes olid omaks võtnud „usutee” ehk Kristuse eeskujule rajaneva eluviisi. Keskpäeval Damaskuse lähedal sähvatas taevast valgus ja hääl küsis: „Saul, miks sa mind taga kiusad?” Saulusega kaasasolijad kuulsid „häält”, kuid ei mõistnud, mida öeldi. (Võrdle Apostlite teod 22:6, 9.) Sellest ausseseatud Kristuse osalisest ilmumisest piisas, et teha Saulus pimedaks. Talle nägemise tagasiandmiseks kasutas Jumal jünger Ananiast.
11 Pärast ristimist sai endisest tagakiusajast tagakiusatav. (9:18b—25) Damaskuse juudid tahtsid Saulust tappa. Kuid jüngrid lasid ta öösel tõenäoliselt köitest või vitstest punutud suures korvis müüriavast alla. (2. Korintlastele 11:32, 33) Avaus võis olla aken mõne jüngri kodus, mis oli ehitatud müüri sisse. See ei olnud argus, vaid osav vaenlase käest pääsemine ja kuulutustöö jätkamine.
12. a) Mis juhtus Saulusega Jeruusalemmas? b) Kuidas käis koguduse käsi?
12 Jeruusalemmas aitas Barnabas jüngritel Saulust usukaaslasena vastu võtta. (9:26—31) Seal väitles Saulus kartmatult kreeka keelt rääkivate juutidega, kes samuti teda tappa püüdsid. Saanud sellest teada, viisid vennad ta Kaisareasse ja läkitasid ta edasi kodulinna Tarsosesse, mis asub Kiliikias. Seejärel kõikjal Juudamaal, Galileas ja Samaarias oli kogudusel ’rahu ja see kasvas ja täienes ja edenes’ vaimselt. „Käies Jehoova kartuses ja püha vaimu lohutuses, ta kasvas pidevalt.” (NW) Kui suurepärane eeskuju on see kõigile tänapäeva kogudustele, kui nad tahavad saada Jehoova õnnistust!
Mittejuudid saavad usklikeks!
13. Milliseid imesid tegi Peetrus Lüddas ja Joppes Jumala abiga?
13 Ka Peetrus tegutses aktiivselt. (9:32—43) Saaroni tasandikul asetsevas Lüddas (tänapäeva Lod) tegi ta terveks halvatud Ainease. See tervendamine ajendas paljusid pöörduma Issanda poole. Joppes haigestus ja suri armastatud jünger Tabiita (Dorkas). Kui saabus Peetrus, näitasid nutvad lesed talle rõivaid, mida Dorkas oli teinud ja mida nad ehk kandsid. Ta tõi Dorkase tagasi ellu ja kui see uudis levis, said paljud usklikeks. Joppes viibis Peetrus nahkur Siimona juures, kelle maja asus mererannal. Nahkurid leotasid loomanahku meres ja töötlesid neid enne karvade eemaldamist lubjaga. Toornahku töödeldi parknaha saamiseks teatud taimeleotisega.
14. a) Kes oli Korneelius? b) Mis oli Korneeliuse palvete tagajärg?
14 Sel ajal (aastal 36 m.a.j.) toimus ka mujal tähelepanuväärne edasiminek. (10:1—8) Kaisareas elas vaga mittejuut Korneelius, Rooma ohvitser, kelle käsutuses oli umbes sadakond meest. Ta oli „Itaalia väesalga” pealik. See oli ilmselt moodustatud Rooma kodanike seast värvatud vabatahtlikest ja Itaalia vabakslastud orjadest. Kuigi Korneelius kartis Jumalat, ei olnud ta juudi proselüüt. Ingel ütles talle nägemuses, et ta palved olid ’tõusnud Jumala ette teda meelde tuletama’. Kuigi Korneelius ei olnud sel ajal Jehoovale pühendunud, sai ta oma palvele vastuse. Kuid vastavalt ingli nõuandele läkitas ta mehed Peetrust tooma.
15. Mis juhtus, kui Peetrus Siimona maja katusel palves oli?
15 Vahepeal, kui Peetrus Siimona maja katusel palvetamas oli, sai ta nägemuse. (10:9—23) Transis olles nägi ta linase riide nagu anuma taevast alla laskuvat, see oli täis ebapuhtaid neljajalgseid, roomajaid ja linde. Kui Peetrust kästi veristada ja süüa, ütles ta, et ta pole mitte kunagi söönud midagi roojast. „Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!” öeldi talle. Nägemus viis Peetruse segadusse, kuid ta järgis vaimu juhendeid. Nii järgnesidki tema ja veel kuus juudi venda Korneeliuse saadikutele. — Apostlite teod 11:12.
16, 17. a) Mida rääkis Peetrus Korneeliusele ja neile, kes tema majja olid kogunenud? b) Mis juhtus Peetruse rääkimise ajal?
16 Nüüd olid esimesed mittejuudid kuulmas head sõnumit. (10:24—43) Kui Peetrus ja ta kaaslased Kaisareasse jõudsid, olid Korneelius, tema sugulased ja lähedased sõbrad juba ootamas. Korneelius langes Peetruse jalge ette, kuid apostel keeldus alandlikult sellisest austamisest. Ta rääkis, kuidas Jehoova Jeesuse püha vaimu ja väega Messiaks võidis ja selgitas, et igaüks, kes temasse usub, saab pattude andeksandmise.
17 Nüüd tegutses Jehoova. (10:44—48) Kui Peetrus veel rääkis, valas Jumal nende usklike mittejuutide peale püha vaimu. Seal paigas sigitati neid Jumala püha vaimuga ja inspireeriti rääkima võõrastes keeltes ja ülistama teda. Nii ristitigi nad sobivalt Jeesus Kristuse nimel. Nii kasutas Peetrus kolmandat võtit, avamaks jumalakartlikele mittejuutidele teadmiste ja võimaluste ust, et siseneda taevasesse Kuningriiki. — Matteuse 16:19.
18. Kuidas suhtusid juudi vennad sellesse, kui Peetrus selgitas, et mittejuudid ’ristiti pühas vaimus’?
18 Hiljem vaidlesid Peetrusega ümberlõikamise pooldajad Jeruusalemmast. (11:1—18) Kui ta selgitas, kuidas mittejuudid ’ristiti pühas vaimus’ (NW), jäid ta juutidest vennad rahule ja andsid Jumalale au, öeldes: „Siis on Jumal ka paganaile [„inimestele rahvaste seast”, NW] andnud meeleparanduse eluks!” Ka meie peaksime olema vastuvõtlikud, kui meile Jumala tahet selgitatakse.
Rajatakse mittejuutide kogudus
19. Kuidas hakati jüngreid kristlasteks nimetama?
19 Nüüd moodustati esimene mittejuutide kogudus. (11:19—26) Kui jüngrid pärast Stefanost tekkinud tagakiusamise tõttu laiali hajutati, läksid mõned Süüria Antiookiasse, mis oli tuntud ebapuhta kummardamise ja moraalse rikutuse poolest. Kui nad head sõnumit sealsetele kreeka keelt rääkivatele inimestele rääkisid, „Issanda [„Jehoova”, NW] käsi oli nendega” ja paljudest said usklikud. Barnabas ja Saulus õpetasid seal terve aasta ning „Antiookias hakati kõige enne [„jumalikust ettenägelikkusest juhitult”, NW] nimetama jüngreid kristlasteks”. Kindlasti juhatas selle nime andmist Jehoova, sest kreekakeelne sõna khre·ma·tiʹzo tähendab „kutsutud Jumala ettenägelikkuse abil” ja seda on Piiblis kasutatud alati seoses millegagi, mis lähtub Jumalalt.
20. Mida ennustas Aagabus ja kuidas reageeris Antiookia kogudus sellele?
20 Ka jumalakartlikud prohvetid tulid Jeruusalemmast Antiookiasse. (11:27—30) Üks neist oli Aagabus, kes „andis Vaimu läbi teada, et suur nälg oli tulemas üle kogu maailma”. See prohvetikuulutus läks täide Rooma keisri Claudiuse (41—54 m.a.j.) ajal ja ka ajaloolane Josephus viitab sellele „suurele näljahädale”. (Jewish Antiquities, XX, 51 [ii, 5]; XX, 101 [v, 2]) Armastus sundis Antiookia kogudust läkitama toetust puudustkannatavatele Juudamaa vendadele. — Johannese 13:35.
Tagajärjetu tagakiusamine
21. Mida võttis Agrippa I Peetruse vastu ette, kuid milliste tulemustega?
21 Kui Heroodes Agrippa I hakkas Jeruusalemmas taga kiusama neid, kes kartsid Jehoovat, oli rahuajastu läbi. (12:1—11) Heroodes tappis mõõgaga Jakoobuse, võib-olla raiudes ta pea maha, ja ta oli esimene märter apostlite seast. Nähes, et see juutidele meeldis, vangistas Heroodes Peetruse. Ilmselt aheldati apostel kummalgi pool oleva sõduri külge, samal ajal kui veel kaks sõdurit ta vangikongi valvasid. Heroodes kavatses ta hukata paasapüha ja hapnemata leibade pühade järgsel ajal (14.—21. niisan), kuid koguduse palvetele, mida Peetruse eest esitati, vastati just õigel ajal, nii nagu ka meie palvetele tihti on vastatud. See juhtus siis, kui Jumala ingel apostli ime läbi vabastas.
22. Mis juhtus, kui Peetrus Markuse ema Maarja majja läks?
22 Peatselt oli Peetrus Maarja (Johannes Markuse ema) majas, mis ilmselt oli kristlike koosolekute paigaks. (12:12—19) Pimedas tundis teenijatüdruk Roode Peetruse hääle ära, kuid jättis ta lukustatud värava taha. Algul võisid jüngrid mõelda, et Jumal oli läkitanud oma saadiku, ingli, kes Peetrust esindab ja temale sarnaneva häälega räägib. Aga kui nad Peetruse sisse lasksid, käskis ta neil oma vabastamisest Jakoobusele ja vendadele (võib-olla vanematele) teatada. Siis ta lahkus ja hakkas tegutsema põranda all, avaldamata oma asukohta, et vältida nende või enda ohtusattumist juhul, kui tuleb ülekuulamisi. Heroodese otsingud Peetruse leidmiseks jäid viljatuiks ja valvureid karistati, arvatavasti nad isegi hukati.
23. Kuidas lõppes Heroodes Agrippa I valitsemisaeg ja mida me võime sellest õppida?
23 Heroodes Agrippa I valitsusaeg lõppes Kaisareas aastal 44 m.a.j. äkitselt, kui ta oli 54-aastane. (12:20—25) Ta oli sõjajalal Tüürose ja Siidoni foiniiklastega, kes meelitasid ta teenrit Blastust, et see korraldaks avaliku arutelu, kus nad võiksid rahu sobitada. „Määratud päeval” (mis oli ka keiser Claudiuse auks korraldatud pidupäev) riietus Heroodes kuninglikult, istus kohtujärjele ning hakkas pidama avalikku kõnet. Vastuseks karjus kuulajaskond: „See on Jumala, aga mitte inimese hääl!” Samas lõi teda Jehoova ingel, „sest et ta ei andnud au Jumalale”. „Ussid sõid [Heroodese] ära ja ta heitis hinge.” Aidaku see hoiatav näide meil jätkata Jehoova kartuses käimist, hoiduda ülbusest ja anda talle au selle eest, mida me tema rahvana teeme.
24. Mida näitab juurdekasvu kohta tulevane artikkel?
24 Hoolimata Heroodese poolt organiseeritud tagakiusamisest, „Jumala sõna kasvas ja levis”. Tegelikult võisid jüngrid oodata juurdekasvu, nagu selgub tulevasest artiklist. Miks? Seepärast, et nad ’käisid Jehoova kartuses’.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas Stefanos, sarnaselt paljudele temale järgnevatele Jumala sulastele, näitas, et ta kartis Jehoovat?
◻ Kuidas Stefanose surm mõjutas Kuningriigi kuulutustegevust ja kas on sellele tänapäeval vastet?
◻ Kuidas tagakiusaja Saul Tarsosest hakkas Jehoovat kartma?
◻ Kes olid esimesed mittejuudi usklikud?
◻ Kuidas Apostlite tegude 12. peatükk näitab, et tagakiusamine ei peata neid, kes kardavad Jehoovat?
[Pilt lk 16, 17]
Valgus sähvatas taevast ja hääl küsis: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?”