Kristlik vaade võimule

„Ei ole muud võimu kui Jumalalt.” — ROOMLASTELE 13:1, NW.

 1. Millega on seotud sõna „võim” ja miks saab seetõttu öelda, et Jehoova on Kõigekõrgem Võim?

VÕIM on ühenduses Looja positsiooniga. Sõna „võim” (ehk „autoriteet”) on seotud sõnaga „autor”, mis tähendab „seda, kes algatab, teeb või toob olemasollu”. Kõigekõrgem, kes tõi olemasollu kogu loodu, nii elava kui elutu, on Jehoova Jumal. Tema on vastuvaidlematult Kõigekõrgem Võim. Tõelistel kristlastel on samasugused tunded kui taevastel olevustel, kes kuulutavad: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” — Ilmutuse 4:11.

 2. Kuidas varasemate aegade inimvalitsejad teatud mõttes tunnustasid, et neil ei ole loomupärast õigust ligimeste üle valitseda, ja mida ütles Jeesus Pontius Pilatusele?

² Pelgalt see tõsiasi, et paljud varasemate aegade inimvalitsejad püüdsid oma võimu seaduslikult kinnitada seeläbi, et väitsid end olevat jumala või jumala esindaja, oli sõnatu tunnistus sellest, et mitte ühelgi inimesel ei ole kaasasündinud õigust teiste inimeste üle valitseda.a (Jeremija 10:23) Ainus seaduslik võimuallikas on Jehoova Jumal. Kristus ütles Pontius Pilatusele, Rooma prokuraatorile Judeas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda [„võimu”, NW] minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt.” — Johannese 19:11.

„Ei ole muud võimu kui Jumalalt”

 3. Mida teatas apostel Paulus „kõrgemate võimude” kohta ning milliseid küsimusi Jeesuse ja Pauluse ütlused tõstatavad?

³ Apostel Paulus kirjutas Rooma impeeriumi võimu all elavatele kristlastele: „Iga hing olgu alluv kõrgematele võimudele, sest ei ole muud võimu kui Jumalalt; olemasolevad võimud on oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina.” (Roomlastele 13:1, NW) Mida Jeesus mõtles, kui ta teatas, et Pilatusele oli võim antud „ülalt”? Ja mis mõttes ütles Paulus, et tema päevade poliitilised võimud on oma positsioonidel Jumala poolt seatuina? Kas nad mõtlesid sellega, et Jehoova vastutab isiklikult iga üksiku selle maailma poliitilise valitseja ametissemääramise eest?

 4. Kelleks Jeesus ja Paulus Saatanat nimetasid ning millist Saatana väidet Jeesus ei eitanud?

⁴ Kuidas sai see niimoodi olla, kui Jeesus kutsus Saatanat „selle maailma vürstiks” ning apostel Paulus nimetas teda „selle maailma jumalaks”? (Johannese 12:31; 16:11; 2. Korintlastele 4:4) Peale selle pakkus Saatan Jeesust kiusates viimasele „võimu” (NW) „kõikide maailma kuningriikide” üle, väites, et see võim on antud temale. Jeesus lükkas tema pakkumise tagasi, kuid ta ei eitanud, et Saatan saab sellist võimu anda. — Luuka 4:5—8.

 5. a) Kuidas me peame mõistma Jeesuse ja Pauluse sõnu inimvõimu kohta? b) Millises mõttes on kõrgemad võimud „oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina”?

⁵ Jehoova andis Saatanale valitsemisõiguse selle maailma üle sel moel, et lubas tal elada pärast tema mässu ning pärast seda, kui ta oli viinud kiusatusse Aadama ja Eeva ning pannud nad mässama Jehoova suveräänsuse vastu. (1. Moosese 3:1—6; võrdle 2. Moosese 9:15, 16.) Jeesuse ja Pauluse sõnad peavad seetõttu tähendama, et pärast seda kui esimene inimpaar hülgas Eedenis teokraatia ehk Jumala valitsuse, lubas Jehoova temast võõrdunud inimestel luua võimustruktuure, mis võimaldaksid neil elada ühiskonnas, kus valitseb kord. Mõnikord on Jehoova oma eesmärgi teostamise nimel mõne valitseja või valitsuse kukutanud. (Taaniel 2:19—21) Teistel on ta lubanud võimule jääda. Valitsejate kohta, kellel Jehoova lubab olemas olla, võib öelda, et nad „on oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina”.

Algkristlased ja Rooma võimud

 6. Kuidas suhtusid algkristlased Rooma võimudesse, ja miks?

⁶ Algkristlased ei ühendanud oma jõude juudi sektidega, kes punusid salasepitsusi ja võitlesid Iisraeli okupeerivate roomlaste vastu. Niikaua kui Rooma võimud hoidsid oma seadustikuks korraldatud õigussüsteemi abil korda maal ja merel, ehitasid palju kasulikke akvedukte, maanteid ja sildu ning tegutsesid peajoontes üldise heaolu nimel, pidasid kristlased neid ’Jumala teenriks [ehk „sulaseks”, NW allmärkus] endi heaks’. (Roomlastele 13:3, 4) Seadus ja kord lõid keskkonna, mis võimaldas kristlastel kuulutada head sõnumit igal pool, nagu Jeesus käskis. (Matteuse 28:19, 20) Nad said täiesti puhta südametunnistusega maksta roomlaste nõutud makse, ja seda isegi siis, kui osa rahast kasutati eesmärkidel, mida Jumal heaks ei kiitnud. — Roomlastele 13:5—7.

7., 8. a) Mis selgub Roomlastele 13:1—7 hoolikast lugemisest ja mida kaastekst näitab? b) Millises olukorras ei tegutsenud Rooma võimud „Jumala teenrina”, ja millise hoiaku algkristlased sel juhul võtsid?

⁷ Roomlastele 13. peatüki :1-7 esimese seitsme salmi hoolikast lugemisest selgub, et poliitilised „kõrgemad võimud” (NW) olid „Jumala teenriks”, et kiita neid, kes teevad head, ja karistada neid, kes teevad kurja. Kaastekst näitab, et hea ja halva määrab ära Jumal, mitte aga kõrgemad võimud. Seepärast, kui Rooma keiser või mõni teine poliitiline võim nõudis midagi, mida Jumal keelas, või vastupidi, keelas midagi, mida Jumal nõudis, ei tegutsenud ta enam Jumala teenrina. Jeesus teatas: „Andke . . . keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Matteuse 22:21) Kui Rooma riik nõudis midagi, mis kuulus Jumalale, näiteks kummardamist või inimese elu, järgisid tõelised kristlased apostellikku nõuannet: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.” — Apostlite teod 5:29.

⁸ See, et algkristlased keeldusid kummardamast keisrit ja ebajumalaid, jätmast maha oma kristlikke kooskäimisi ning lõpetamast hea sõnumi kuulutamist, tõi endaga kaasa tagakiusamise. Üldiselt arvatakse, et apostel Paulus hukati keiser Nero käsul. Ka teised keisrid, eriti Domitianus, Marcus Aurelius, Septimius Severus, Decius ja Diocletianus, kiusasid algkristlasi taga. Kui need keisrid ja nendele alluvad võimud kristlasi taga kiusasid, ei tegutsenud nad kindlasti „Jumala teenrina”.

 9. a) Missugused ikkagi on poliitilised kõrgemad võimud ning kellelt saab poliitiline metsaline väe ja võimu? b) Mida võib loogiliselt järeldada kristliku allumise kohta kõrgematele võimudele?

⁹ Kõik see näitab kujukalt, et kuigi poliitilised kõrgemad võimud on mõnes suhtes „Jumala antud korraldus” (UT), hoidmaks inimühiskonnas korda, jäävad nad ilmaliku asjadesüsteemi osaks, mille jumal on Saatan. (1. Johannese 5:19) Nad kuuluvad ülemaailmsesse poliitilisse organisatsiooni, mida sümboliseerib Ilmutuse 13:1, 2 kujutatud „metsaline”. See metsaline saab oma väe ja võimu „suurelt lohelt” Kurat-Saatanalt. (Ilmutuse 12:9) Seepärast on loogiline, et kristlik allumine sellistele võimudele on suhteline, mitte aga täielik. — Võrdle Taaniel 3:16—18.

Kohane lugupidamine võimu vastu

10., 11. a) Kuidas näitas Paulus, et me peaksime olema lugupidavad võimul olevate inimeste vastu? b) Kuidas ja miks võib esitada palveid „kuningate ja kõigi ülemate eest”?

¹⁰ Kuid see ei tähenda, et kristlased peaksid poliitilistesse kõrgematesse võimudesse jultunult ja trotsivalt suhtuma. Tõsi küll, paljud nendest inimestest ei vääri erilist lugupidamist oma eraelu või isegi oma ühiskondliku elu poolest. Ometigi näitasid apostlid oma eeskuju ja oma nõuannetega, et võimul olevaid inimesi peaks kohtlema lugupidamisega. Kui Paulus ilmus verepilastajast kuninga Herodes Agrippa II ette, rääkis ta temaga kohase aupaklikkusega. — Apostlite teod 26:2, 3, 25.

¹¹ Paulus ütles isegi seda, et meil on sobiv mainida ilmalikke võime oma palvetes, eriti siis, kui neil palutakse langetada otsuseid, mis mõjutavad meie elu ja kristlikku tegevust. Ta kirjutas: „Ma manitsen siis nüüd kõigepealt tegema palveid, palvusi, eestpalveid, tänupalveid kõigi inimeste [„igasuguste inimeste”, NW] eest, kuningate ja kõigi ülemate eest, et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses ja aususes. Sest see on hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest, kes tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid [„igasugused inimesed saaksid päästetud”, NW] ja tõe tunnetusele tuleksid.” (1. Timoteosele 2:1—4) Meie lugupidav suhtumine nendesse võimudesse võib viia selleni, et nad lubavad meil vabamalt teha tööd, mille kaudu me püüame päästa „igasuguseid inimesi”.

12., 13. a) Millist tasakaalukat nõu andis Peetrus võimu kohta? b) Kuidas me võime vastu seista nende „mõistmatute inimeste rumalusele”, kes tekitavad eelarvamusi Jehoova tunnistajate suhtes?

¹² Apostel Peetrus kirjutas: „Alistuge kõigele inimeste seatud korrale Issanda pärast, olgu kuningale kui ülemale valitsejale, või pealikuile kui neile, keda tema on läkitanud kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks. Sest nõnda on Jumala tahtmine, et teie, tehes head, tõkestaksite mõistmatute inimeste rumalust — kui vabad ja mitte kui need, kellele vabadus on kurjuse katteks, vaid kui Jumala sulased. Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!” (1. Peetruse 2:13—17) Kui tasakaalukas nõuanne! Jumala sulastena võlgneme Jumalale täieliku allumise, ning poliitiliste võimude ees, kes on läkitatud nuhtlema kurjategijaid, on meie allumine suhteline ja lugupidav.

¹³ On täheldatud, et paljudel ilmalikel võimudel on Jehoova tunnistajate kohta väga veidrad väärarusaamad. Tavaliselt tuleneb see sellest, et Jumala rahva pahatahtlikud vaenlased on neile andnud väärinformatsiooni. Või on nad ehk kõike, mida nad meie kohta teavad, saanud teada massiteabevahenditest, mis ei ole oma käsitlustes sugugi alati erapooletud. Mõnikord saame need eelarvamused kummutada oma lugupidava hoiakuga ja võimaluse korral ka sellega, et anname võimudele täpse pildi Jehoova tunnistajate tööst ja uskumustest. Hõivatud ametnikele annab kokkuvõtliku ülevaate brošüür Jehovah’s Witnesses in the Twentieth Century (Jehoova tunnistajad kahekümnendal sajandil). Täielikuma informatsiooni jagamiseks võib neile anda raamatu Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom (Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad), toreda abivahendi, mis väärib kohta kohalike ja rahvusraamatukogude riiulitel.

Võim kristlikes kodudes

14., 15. a) Millele toetub autoriteet kristlikus perekonnas? b) Milline hoiak peaks olema kristlikel abielunaistel oma mehe suhtes, ja miks?

¹⁴ On endastmõistetav, et kui Jumal nõuab kristlastelt kohase lugupidamise ilmutamist ilmalike võimude vastu, peaksid nad samamoodi lugu pidama sellest võimustruktuurist, mille Jumal on rajanud kristlikes perekondades. Apostel Paulus tõi napisõnaliselt esile pea-seisundi põhimõtte, mis kehtib Jehoova rahva seas. Ta kirjutas: „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea.” (1. Korintlastele 11:3) See on teokraatia ehk Jumala valitsuse põhimõte. Mida see hõlmab?

¹⁵ Lugupidamine teokraatia vastu saab alguse kodust. Kristlik abielunaine, kes ei ilmuta kohast lugupidamist oma mehe autoriteedi vastu — olgu see kaasusklik või mitte —, ei ole teokraatlik. Paulus andis kristlastele nõu: „Olge allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses. Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale! Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea, tema on ihu õnnistegija. Aga nõnda nagu kogudus on allaheitlik Kristusele, nõnda olgu ka naised oma meestele kõigis asjus.” (Efeslastele 5:21—24) Just nagu kristlikud mehed peavad alluma Kristuse pea-seisundile, peaksid ka kristlikud naised tunnustama, et on tark alluda autoriteedile, mille Jumal on andnud abielumehele. See toob neile sügava sisemise rahulolutunde, ja mis veelgi tähtsam, Jehoova õnnistuse.

16., 17. a) Kuidas saavad kristlikus kodus kasvatatud lapsed eristada end paljudest tänapäeva noortest, ja mis ergutab neid seda tegema? b) Kuidas oli Jeesus tänapäeva noortele heaks eeskujuks ja mida neid julgustatakse tegema?

¹⁶ Teokraatlikud lapsed ilmutavad rõõmuga kohast lugupidamist oma vanemate vastu. Viimsete päevade noortepõlvkonna kohta ennustati, et see on „sõnakuulmatu vanemaile”. (2. Timoteosele 3:1, 2) Ent kristlikele lastele öeldakse inspireeritud Jumala Sõnas niimoodi: „Lapsed, olge oma vanemaile sõnakuulelikud kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärast!” (Koloslastele 3:20) Lugupidamine vanemliku autoriteedi vastu meeldib Jehoovale ning toob tema õnnistuse.

¹⁷ Seda on ilmekalt näha Jeesuse puhul. Luukas jutustab: „Ta läks ühes nendega [oma vanematega] ja tuli Naatsaretti ja oli neile allaheitlik [„jäi neile allaheitlikuks”, NW]. . . . Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.” (Luuka 2:51, 52) Jeesus oli tol ajal 12-aastane, ja siin kasutatud kreekakeelse verbi vorm rõhutab, et ta ’jäi allaheitlikuks’ oma vanematele. Niisiis ei lõppenud tema allaheitlikkus murdeikka jõudmisega. Kui teie, noored, soovite edeneda vaimsuses ja armus Jehoova ning jumalakartlike inimeste juures, siis te peate ilmutama lugupidamist autoriteedi vastu nii oma kodus kui ka väljaspool seda.

Autoriteet koguduses

18. Kes on kristliku koguduse Pea ja kellele on ta andnud autoriteedi?

¹⁸ Rääkides vajadusest korra järele kristlikus koguduses, kirjutas Paulus: „Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal. . . . Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.” (1. Korintlastele 14:33, 40) Et kõik sünniks korra järgi, on kristliku koguduse Pea Kristus andnud autoriteedi ustavatele meestele. Me loeme: „Tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumikuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle . . . et me tõtt taotledes armastuses kasvaksime kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus.” — Efeslastele 4:11, 12, 15.

19. a) Kelle on Kristus määranud üle kogu oma maapealse vara ja kellele on ta andnud erilise autoriteedi? b) Kellele ja kes on andnud autoriteedi kristlikus koguduses, ja mida see meilt nõuab?

¹⁹ Praegusel lõpuajal on Kristus määranud kollektiivse „ustava ja mõistliku orja” (NW) üle „kogu oma vara” ehk üle Kuningriigi huvide maa peal. (Matteuse 24:45—47) Nagu esimesel sajandilgi, nii esindab seda orja võitud kristlike meeste juhtiv kogu, kellele Kristus on andnud autoriteedi langetada otsuseid ning määrata ametisse teisi ülevaatajaid. (Apostlite teod 6:2, 3; 15:2) Juhtiv Kogu omakorda annab autoriteedi harukomiteedele, piirkonna- ja ringkonnaülevaatajatele ning kogudusevanematele kõigis rohkem kui 73000 Jehoova tunnistajate koguduses kogu maailmas. Kõik need pühendunud kristlikud mehed väärivad meie toetust ja lugupidamist. — 1. Timoteosele 5:17.

20. Milline näide osutab, et need, kellel puudub lugupidamine autoriteeti omavate kaaskristlaste vastu, pahandavad Jehoovat?

²⁰ Lugupidamist, mida me võlgneme neile, kellel on autoriteet kristlikus koguduses, võib huvitavalt võrrelda allumisega, mida me võlgneme ilmalikele võimudele. Kui inimene astub üle inimeste seadusest, mis on Jumala poolt heaks kiidetud, on „valitsejate” karistus õigupoolest Jumala raevu kaudne väljendus „sellele, kes kurja teeb”. (Roomlastele 13:3, 4) Kui Jehoova on vihane selle peale, et inimene rikub inimeste seadusi ja tal puudub kohane lugupidamine ilmalike võimude vastu, kui palju enam pahandab teda see, et pühendunud kristlane mõnitab Piibli põhimõtteid ning ilmutab lugupidamatust autoriteeti omavate kaaskristlaste vastu!

21. Millist Pühakirja nõuannet me rõõmuga järgime ja mida vaadeldakse järgmises artiklis?

²¹ Selle asemel et tõmmata mässulise või sõltumatu hoiaku võtmisega enda peale Jumala meelepaha, järgime Pauluse nõuannet Filipi kristlastele: „Nõnda siis, mu armsad, otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet kartuse ja värinaga! Sest Jumal on see, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete tema hea meele järgi. Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas.” (Filiplastele 2:12—15) Vastupidiselt praegusele tigedale ja pöörasele sugupõlvele, mis on toonud enda peale võimukriisi, allub Jehoova rahvas meeleldi võimule. Seepärast lõikavad nad suurt kasu, nagu me järgmisest artiklist näeme.

[Allmärkus]

Kordamiseks

◻ Kes on Kõigekõrgem Võim ja miks on tema võim seaduslik?

◻ Millises mõttes on kõrgemad võimud „oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina”?

◻ Millal lakkavad kõrgemad võimud olemast „Jumala teener”?

◻ Milline võimustruktuur on olemas kristlikes perekondades?

◻ Kellele ja kes on andnud autoriteedi kristlikus koguduses?

[Pildid lk 18]

Jeesus teatas: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile”