Jehoova kasutab „rumalust”, et päästa need, kes usuvad

„Kuna maailm ei õppinud oma tarkuse kaudu tundma Jumalat, nägi Jumal oma tarkuses heaks selle rumaluse kaudu, mida kuulutatakse, päästa need, kes usuvad.” —1. KORINTLASTELE 1:21, NW.

 1. Mis mõttes kasutab Jehoova „rumalust” ja kuidas me teame, et maailm oma tarkuses pole Jumalat tundma õppinud?

MIS? Kas Jumal kasutaks rumalust? Muidugi mitte! Kuid ta võib kasutada ja kasutab seda, mis maailma silmis näib rumalusena. Ta teeb nii selleks, et päästa inimesi, kes teda tunnevad ja armastavad. Maailm ei saa oma tarkuse kaudu Jumalat tundma õppida. Jeesus Kristus tegi selle selgeks, kui ta lausus palves: „Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud [„tundma õppinud”, NW].” — Johannese 17:25.

 2. Miks võib ehk näida, et Jehoova ja maailma viisid liiguvad teineteisega paralleelselt, aga millised on tõsiasjad?

² Jeesuse sõnad näitavad, et Jehoova viisid erinevad maailma viisidest. Pealiskaudsel vaatlemisel võib paista, et Jumala eesmärk ja maailma eesmärk liiguvad teineteisega paralleelselt. Võib ehk näida, et selle maailma eesmärkidel lasub Jumala õnnistus. Näiteks ütleb Piibel, et Jumal rajab õiglase valitsuse, mis toob inimkonnale maa peal elu rahus, õnnes ja heaolus. (Jesaja 9:5, 6; Matteuse 6:10) Samamoodi kuulutab maailm valjult oma eesmärki anda inimestele niinimetatud uue maailmakorra kaudu rahu, heaolu ja hea valitsus. Kuid Jumala eesmärgid ja maailma eesmärgid pole samad. Jehoova eesmärk on enda kui universumi Kõrgeima Suverääni õigeksmõistmine. Seda teeb ta oma taevase valitsuse kaudu, mis hävitab täiesti ära kõik maised valitsused. (Taaniel 2:44; Ilmutuse 4:11; 12:10) Niisiis pole Jumalal selle maailmaga midagi ühist. (Johannese 18:36; 1. Johannese 2:15—17) Seepärast Piiblis räägitaksegi kahte liiki tarkusest — „Jumala tarkusest” ja „maailma tarkusest”. — 1. Korintlastele 1:20, 21.

Ilmaliku tarkuse põhiviga

 3. Kuigi maailma tarkus võib avaldada muljet, miks ei oleks inimese tõotatud uus maailmakord mitte kunagi kõiki rahuldav?

³ Nendele, keda ei juhi Jumala tarkus, avaldab maailma tarkus tugevat muljet. Kõrgelennulised ilmalikud filosoofiad kütkestavad meelt. Tuhandetes kõrgkoolides jagavad teadmisi paljude meelest inimkonna helgeimad pead. Avarad raamatukogud on täis teadmisi, mida on sajandite jooksul inimkogemustest kogutud. Ent vaatamata sellele see uus maailmakord, mille ideed ilmalikud valitsejad esitavad, võib olla vaid ebatäiusliku, patuga määritud, sureliku inimese valitsus. Seetõttu oleks see maailmakord ebatäiuslik, kordaks arvukaid mineviku väärsamme ega rahuldaks iialgi kogu inimkonna vajadusi. — Roomlastele 3:10—12; 5:12.

 4. Millele esitatud uue maailmakorra idee allub ja mis on selle tulemus?

⁴ Inimese poolt esitatud uue maailmakorra idee pole alluv mitte ainult inimnõrkuste, vaid ka kurjade vaimolevuste — jah, Kurat-Saatana ja ta deemonite — mõjule. Saatan on inimeste meeled niivõrd pimestanud, et nad ei usu „hiilgavat head sõnumit Kristusest”. (2. Korintlastele 4:3, 4, NW; Efeslastele 6:12) Niisiis järgneb maailmas üks häda teisele. Maailm võitleb ja kannatab oma hukatuslikes püüetes valitseda ise ilma Jumala abita ja Jumala tahet arvestamata. (Jeremija 10:23; Jakoobuse 3:15, 16) Apostel Paulus ütleski, et „maailm ei õppinud oma tarkuse kaudu tundma Jumalat”. — 1. Korintlastele 1:21, NW.

 5. Mis on selle maailma tarkuse põhiviga?

⁵ Mis siis on selle maailma tarkuse, kaasa arvatud ka selle uue maailmakorra plaanide põhiviga? See, et maailm jätab tähele panemata selle, mida ei saa iialgi edukalt tähele panemata jätta — Jehoova Jumala kõrgeima suveräänsuse. Maailm keeldub kõrgilt tunnustamast Jumala suveräänsust. Ta jätab tahtlikult Jehoova kõigist arvestustest välja ja loodab omaenda võimetele ning tegevusplaanidele. (Võrdle Taaniel 4:28—31; Johannese 18:37.) Piibel näitab selgesti, et „Jehoova kartus on tarkuse algus”. (Õpetussõnad 9:10; Laul 111:10) Ometi pole maailm isegi seda tarkuse põhinõuet õppinud. Kuidas võib tal siis ilma Jumala toetuseta edu olla? — Laul 127:1.

Kuningriigi kuulutamine — rumal või praktiline?

6, 7. a) Mida kuulutavad need, keda juhib Jumala tarkus, aga kuidas maailm neisse suhtub? b) Vastavalt kelle tarkusele kuulutab ristiusumaailma vaimulikkond ja mis on selle tulemus?

⁶ Teisest küljest ilmutavad need, kes tunnevad Jumalat, Jumala tarkust ja otsustavad sellest end juhtida lasta. Nagu Jeesus ennustas, kuulutavad nad „seda head sõnumit Kuningriigist . . . kogu asustatud maa peal”. (Matteuse 24:14, NW; 28:19, 20) Kas on taoline kuulutamine praktiline praegu, mil meie maa on täis tülisid, saastamist, vaesust ja inimkannatusi? Ilmaliku tarkusega inimeste meelest on taoline Jumala Kuningriigi kuulutamine puhas rumalus, ebapraktiline. Nende meelest on Jumala Kuningriigi kuulutajad nagu vääneljalalised, kes riigilaeva külge klammerdudes takistavad ja aeglustavad selle arenemist poliitilise ideaalvalitsusega riigiks. Selles toetab neid ristiusumaailma vaimulikkond, kes jutlustab kooskõlas selle maailma tarkusega ega räägi inimestele, mida nad peavad saama teada Jumala uuest maailmast ja selle Kuningriigi valitsusest, isegi kuigi see oli Kristuse põhiõpetus. — Matteuse 4:17; Markuse 1:14, 15.

⁷ Ajaloolane H. G. Wells juhtis tähelepanu sellele ristiusumaailma vaimulikkonna puudusele. Ta kirjutas: „On tähelepanuväärne, kui tähtsale kohale seadis Jeesus õpetuse sellest, mida ta nimetas Taeva Kuningriigiks, ja kui suhteliselt tähtsusetul kohal on see enamiku kristlike kirikute toimimisviisis ja õpetuses.” Kui selle sugupõlve inimesed tahavad ellu jääda, peavad nad kõigepealt kuulma rajatud Jumala Kuningriigist, ja sellepärast peab keegi kuulutama seda head sõnumit. — Roomlastele 10:14, 15.

 8. Miks on Jumala hea sõnumi kuulutamine kõige praktilisem asi, mida tänapäeval teha, kuid millisel toimimisviisil poleks kestvat kasu?

⁸ Niisiis on Jumala hea sõnumi kuulutamine kõige praktilisem asi, mida tänapäeval võib teha. See on nõnda seepärast, et Kuningriigi sõnum pakub tõelist lootust, mis täidab inimsüdamed rõõmuga neil viimseil päevil, mil on „kriitilised ajad, millega on raske toime tulla”. (2. Timoteosele 3:1—5, NW; Roomlastele 12:12; Tiitusele 2:13) Samal ajal kui elu selles maailmas on ebakindel ja lühike, on elu Jumala uues maailmas igavene, täis rõõmu, küllust ja rahu siinsamas, maa peal. (Laul 37:3, 4, 11) Jeesus Kristus ütles: „Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks? Või mis lunastushinda võib inimene anda oma hinge eest?” Kui inimene kaotab õiguse elada Jumala uues maailmas, mis kasu on sellest maailmast, mis kaob? Sellise inimese rõõm, mida ta praegu tunneb materiaalsetest asjadest, on asjatu, tühine ja üürike. — Matteuse 16:26; Koguja 1:14; Markuse 10:29, 30.

 9. a) Mida soovitas Jeesus teha mehel, keda ta kutsus end järgima ja kes palus asja edasi lükata? b) Kuidas Jeesuse vastus peaks meile mõju avaldama?

⁹ Üks mees, keda Jeesus kutsus oma järelkäijaks saama, ütles: „Luba mind enne minna ja oma isa maha matta!” Mida Jeesus tal teha soovitas? Teades, et see mees lükkab edasi eluliselt kõige tähtsama töö lihtsalt seepärast, et oodata, kuni ta vanemad loomuliku elutee lõpuni jõuavad, vastas Jeesus: „Lase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala riiki!” (Luuka 9:59, 60) Need, kes ilmutavad tarkust, kuuletudes Kristusele, ei või hoiduda täitmast neile volitatud ülesannet kuulutada Kuningriigi sõnumit. Jumala tarkus teeb nad teadlikuks sellest, et see maailm ja selle valitsejad on hukka mõistetud. (1. Korintlastele 2:6; 1. Johannese 2:17) Jumala suveräänsuse toetajad teavad, et inimkonna ainus tõeline lootus lasub Jumala vahelesegamisel ja valitsemisel. (Sakarja 9:10) Niisiis ajal, mil need, kel on selle maailma tarkus, ei usu Jumala Kuningriiki ja ei soovi seda taevast valitsust, teevad inimesed, keda juhib Jumala tarkus, seda, mis toob tõelist kasu nende kaasinimestele, valmistades neid ette igaveseks eluks Jehoova tõotatud uues maailmas. — Johannese 3:16; 2. Peetruse 3:13.

„Rumalus neile, kes hukka lähevad”

10. a) Millist tööd hakkas tegema Saulus Tarsosest, kui ta usule pöörati, ja kuidas ta sellele vaatas? b) Mille poolest olid vanaaja kreeklased kuulsad, aga kuidas Jumal nende tarkusesse suhtus?

¹⁰ Saulus Tarsosest, kellest sai Jeesus Kristuse apostel Paulus, hakkas tegema seda elupäästvat tööd. Kas on mõistlik arvata, et kui Jeesus Kristus Sauluse usku pööras, tegi Ta talle ülesandeks osalemise rumalas tegevuses? Paulus ei arvanud nõnda. (Filiplastele 2:16) Tol ajal peeti kreeklasi maailma kõige haritumateks inimesteks. Nad hooplesid oma suurte filosoofide ja tarkade meestega. Kuigi Paulus rääkis kreeka keelt, ei järginud ta kreeka filosoofiat ega õpetust. Mispärast? Sest taoline selle maailma tarkus on Jumala silmis rumalus.a Paulus otsis Jumala tarkust, mis ajendas teda kuulutama head sõnumit majast majja. Jeesus Kristus, kõigi aegade suurim Kuulutaja, oli andnud eeskuju ja oli õpetanud teda sedasama tööd tegema. — Luuka 4:43; Apostlite teod 20:20, 21; 26:15—20; 1. Korintlastele 9:16.

11. Mida põhilist ütles Paulus oma volitusest kuulutada ja maailma tarkusest?

¹¹ Paulus ütleb oma ülesande kohta kuulutada: „Kristus [läkitas] mind . . . armuõpetust kuulutama, mitte sõna tarkuses, et Kristuse risti ei tehtaks tühiseks. Sest sõna ristist [Jeesuse lunastusohvrist] on rumalus neile, kes hukka lähevad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi. Sest on kirjutatud: ’Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!’ Kus on targad [näiteks filosoof]? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud rumaluseks? Sest kuna maailm ei õppinud oma tarkuse kaudu tundma Jumalat, nägi Jumal oma tarkuses heaks selle rumaluse kaudu, mida kuulutatakse, päästa need, kes usuvad.” — 1. Korintlastele 1:17—20, EP allmärkus; 1:21, NW.

12. Mida saadab Jehoova korda „rumaluse kaudu, mida kuulutatakse”, ja kuidas reageerivad need, kes soovivad „tarkust, mis on ülalt”?

¹² Nii uskumatu kui see ka näib, kasutab Jehoova kuulutajatena just neid, keda maailm rumalaks nimetab. Jah, nende kuulutajate teenistuse rumaluse kaudu päästab Jumal need, kes usuvad. Jehoova korraldab asjad nii, et need selle „rumaluse” kuulutajad ei saa ülistada iseennast, ja teised inimesed ei saa õigusega ülistada neid, kelle kaudu nad head sõnumit kuulsid. See on nii selleks, et „ükski liha ei kiitleks Jumala ees”. (1. Korintlastele 1:28—31; 3:6, 7) On tõsi, et kuulutajal on tähtis osa, kuid sõnum, mida ta on volitatud kuulutama, on see, mis toob inimesele pääste, kui ta seda usub. Need, kes soovivad „tarkust, mis on ülalt”, ei põlga kuulutaja sõnumit seepärast, et kuulutaja näib rumala ja tühisena, et teda taga kiusatakse ja et ta käib majast majja. Selle asemel peavad alandlikud inimesed lugu Kuningriigi kuulutajast kui kuulutajast, keda Jehoova on volitanud ja kes tuleb Jumala nimel. Nad omistavad suurt tähelepanu sõnumile, mida kuulutaja suusõnal ja trükitud kujul toob. — Jakoobuse 3:17; 1. Tessalooniklastele 2:13.

13. a) Kuidas suhtusid juudid ja kreeklased kuulutamisse ristilöödud Kristusest? b) Millistest inimgruppidest polnud palju kutsutud olema Jeesuse järelkäijad ja miks?

¹³ Jätkates arutelu Jumala viisidest, ütleb Paulus: „Juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele pahandus [„komistamise põhjus”, NW] ja paganaile rumalus, kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust. Sest mis rumal on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed. Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid, vaid mis on rumal maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev.” — 1. Korintlastele 1:22—27, EP allmärkus; võrdle Jesaja 55:8, 9.

14. a) Millele Jehoova tunnistajad osutavad, kui neilt volituskirju küsitakse? b) Miks keeldus Paulus mingil moelgi maailma tarkust esile toomast, et kreeklastele meeldida?

¹⁴ Kui Jeesus oli maa peal, küsisid juudid tunnustähte taevast. (Matteuse 12:38, 39; 16:1) Kuid Jeesus keeldus tunnustähte andmast. Samamoodi tänapäeval ei esita Jehoova tunnistajad tunnustähe sarnaseid volituskirju. Selle asemel nad rõhutavad oma volitust kuulutada head sõnumit, nagu see on kirjas sellistes piiblisalmides nagu Jesaja 61:1, 2; Markuse 13:10 ja Ilmutuse 22:17. Vanaaja kreeklased otsisid tarkust, selle maailma asjadega seotud kõrgharidust. Kuigi Paulus oli selle maailma tarkuses haritud, keeldus ta seda mingil moelgi esile toomast, et kreeklastele meeldida. (Apostlite teod 22:3) Ta rääkis ja kirjutas lihtrahva poolt kasutatavas kreeka kõnekeeles, mitte klassikalises kreeka keeles. Paulus ütles korintlastele: „Kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud [ma] mitte kõne või tarkuse hiilgega teile kuulutama Jumala tunnistust. . . . Minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises, et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.” — 1. Korintlastele 2:1—5.

15. Mida Peetrus hea sõnumi pilkajaile meelde tuletab ja kuidas sarnaneb kaasaegne olukord Noa päevade olukorraga?

¹⁵ Praegustel viimsetel päevadel tuletab apostel Peetrus neile, kes Jumala tulevast uut maailma ja praegusele maailmale saabuvat lõppu puudutavat head sõnumit pilkavad, meelde, et Noa päevade maailm „hukkus veeuputuses”. (2. Peetruse 3:3—7) Mida tegi Noa, kui ta selle vapustava lõpuga silmitsi seisis? Paljud inimesed mõtlevad, et ta oli vaid laevaehitaja. Kuid Peetrus ütleb, et kui Jumal vanaaja maailma peale Veeuputuse tõi, Ta „varjas ainult õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi”. (2. Peetruse 2:5) Need enneveeuputusaegsed jumalatud inimesed oma ilmalikus tarkuses kahtlemata pilkasid seda, mida Noa kuulutas, ja nimetasid teda rumalaks, mitterealistiks ja ebapraktiliseks. Tänapäeval seisavad tõelised kristlased samasuguse olukorraga silmitsi, sest Jeesus võrdles meie sugupõlve Noa päevade sugupõlvega. Ent vaatamata pilkajatele on Kuningriigi hea sõnumi kuulutamine rohkem kui vaid jutt. Sarnaselt Noa kuulutamisega tähendab see päästet kuulutajale ja neile, kes teda kuulevad! — Matteuse 24:37—39; 1. Timoteosele 4:16.

’Rumalaks saamine, et targaks saada’

16. Mis juhtub selle maailma tarkusega Harmagedoonis ja kes jäävad ellu Jumala uude maailma?

¹⁶ Jehoova Jumal toob peagi Harmagedoonis hävingu kogu „tarkade tarkusele”. Ta lükkab kõrvale kogu „mõistlike mõistuse”, kes ennustasid, kuidas nende uus maailmakord toob inimkonnale paremad tingimused. ’Kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’ teeb tuhaks kogu sofistika, filosoofia ja selle maailma tarkuse. (1. Korintlastele 1:19; Ilmutuse 16:14—16) Ainukesed, kes selle sõja üle elavad ja Jumala uues maailmas elu saavad, on need, kes kuuletuvad sellele, mida see maailm rumaluseks nimetab — Jehoova hiilgavale Kuningriigi heale sõnumile.

17. Kuidas on Jehoova tunnistajad saanud ’rumalateks’ ja mida on otsustanud Jumala hea sõnumi kuulutajad kindlalt teha?

¹⁷ Jehoova tunnistajail, keda juhib ta vaim, pole häbi kuulutada seda, mida see maailm rumaluseks nimetab. Selle asemel et püüda olla ilmalikult targad, on nad saanud ’rumalateks’. Kuidas? Tehes Kuningriigi kuulutamise tööd, et olla targad, nagu Paulus kirjutas: „Kui keegi teie seast arvab enese targa olevat selles maailmas, siis ta saagu rumalaks, et ta saaks targaks.” (1. Korintlastele 3:18—20, EP allmärkus) Jehoova hea sõnumi kuulutajad teavad oma sõnumi elupäästvat väärtust ja nad jätkavad katkematult kuulutamist kuni selle maailma ja ta tarkuse lõpuni Harmagedooni sõjas. Peagi mõistab Jehoova Jumal õigeks oma universaalse suveräänsuse ja toob igavese elu kõigile neile, kes nüüd sellesse ’rumalusse, mida kuulutatakse’, usuvad ja sellele vastavalt tegutsevad.

[Allmärkus]

Millised on sinu vastused?

◻ Millised kaks tarkuse liiki on olemas?

◻ Mis on maailma tarkuse põhiviga?

◻ Miks on hea sõnumi kuulutamine kõige praktilisem asi, mida teha?

◻ Mis juhtub peagi kogu maailma tarkusega?

◻ Miks pole Jehoova tunnistajatel häbi kuulutada seda, mida maailm rumaluseks nimetab?

[Pilt lk 23]

Kreeklased otsisid ilmalikku tarkust ja pidasid Pauluse kuulutamist tihti rumaluseks