Jehoova — Jumal, kes paljastab saladusi

„Taevas on Jumal, kes paljastab saladusi.” (TAANIEL 2:28)

1., 2. a) Mille poolest erineb Jehoova oma suurest Vastasest? b) Milles see erinevus inimeste puhul ilmneb?

JEHOOVA, universumi kõigekõrgem, armastav Jumal, üks ja ainus Looja, on tark ja õiglane Jumal. Tal pole põhjust varjata oma isikut, tegusid ega eesmärke. Omal ajal ja äranägemisel teeb ta oma mõtted teatavaks. Selle poolest erineb ta oma Vastasest Kurat-Saatanast, kes püüab enda tõelist isikut ja kavatsusi varjata.

² Nii nagu Jehoova ja Saatan, nõnda on ka nende kummardajad üksteise vastandid. Saatana järgijaid iseloomustab kahepalgelisus ja petlikkus. Nad püüavad näidata end heas valguses, tehes tegelikult pimeduse tegusid. Korintose kristlastele öeldi, et see tõsiasi ei peaks neid üllatama. „Sest need inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes endid moondavad Kristuse apostleiks. Ja see ei ole ime; sest saatan ise moondab ennast valguseingliks” (2. Korintlastele 11:13, 14). Seevastu kristlased järgivad oma Juhti Kristust. Maa peal elades peegeldas ta täiuslikult oma Isa Jehoova Jumala isiksust (Heebrealastele 1:1—3). Järelikult Kristust järgides jäljendavad kristlased Jehoovat, kes on tõe, avatuse ja valguse Jumal. Neilgi pole põhjust varjata oma isikut, tegusid ega eesmärke (Efeslastele 4:17—19; 5:1, 2).

 3. Kuidas me võime lükata ümber süüdistuse, et Jehoova tunnistajaks saadakse sunniviisil „salajasse sekti” astudes?

³ Kui Jehoova teab käes olevat õige aja, avalikustab ta oma eesmärkide ja tuleviku kohta üksikasju, mis on olnud inimeste eest varjul. Selles mõttes on ta Jumal, kes paljastab saladusi. Inimesi, kes tahavad teda teenida, kutsutakse — lausa õhutatakse — uurima tema avalikustatud infot. Küsitlus, mis korraldati 1994. aastal ühes Euroopa riigis rohkem kui 145000 Jehoova tunnistaja seas, näitas, et nad olid isiklikult uurinud Jehoova tunnistajate õpetusi keskmiselt kolm aastat, enne kui otsustasid tunnistajaks saada. Selle otsuse tegid nad vaba tahte alusel, mitte sunniviisil. Samuti jäi neile nende tahte- ja tegutsemisvabadus. Näiteks mõningatele on muutunud kristlaste kõrged moraalinormid vastumeelseks ja nad on otsustanud hiljem, et nad ei taha enam Jehoova tunnistajad olla. Väärib aga märkimist, et viimase viie aasta jooksul on suur osa endisi Jehoova tunnistajaid hakanud kogudusega jälle läbi käima ning tegutsema kui Jehoova tunnistajad.

 4. Mis ei peaks kristlasi häirima ja miks?

⁴ Muidugi ei pöördu tagasi kõik endised tunnistajad, sealhulgas mõningad, kes olid kristlikus koguduses vastutaval ametikohal. See ei peaks meid üllatama, sest üks Jeesuse lähimaid järelkäijaidki, apostel Juudas, taganes ära (Matteuse 26:14—16, 20—25). Kuid kas annab see alust kristlusega mitte rahul olla? Kas kahandab see edu, mis saadab Jehoova tunnistajaid nende järjepidevas haridustöös? Üldsegi mitte — nagu ka reeturliku apostli Juudas Iskarioti käitumine ei seisanud Jumala eesmärkide täitumist.

Kuigi kõikvõimas, siiski armastav

 5. Kust me teame, et Jehoova ja Jeesus armastavad inimesi, ning kuidas on nad oma armastust tõendanud?

⁵ Jehoova on armastuse Jumal. Ta hoolib inimestest (1. Johannese 4:7—11). Vaatamata oma kõrgeaulisele positsioonile, meeldib talle inimestega sõprust sõlmida. Ühe tema vanaaja sulase kohta ütleb Piibel: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks” (Jakoobuse 2:23; 2. Ajaraamat 20:7; Jesaja 41:8). Nii nagu sõbrad ikka räägivad üksteisele usalduslikke asju ehk saladusi, nõnda ka Jehoova räägib selliseid asju oma sõpradele. Selles suhtes jäljendas Jeesus oma Isa, sest sõlmis ju temagi oma jüngritega sõprussuhteid ja avaldas neile saladusi. Ta lausus neile: „Ma ei ütle teid enam orjad olevat; sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud” (Johannese 15:15). Usalduslik info ehk „saladused”, mida teavad Jehoova, tema Poeg ja nende sõbrad, ühendavad neid omavahel purustamatu armastuse ja andumuse sidemega (Koloslastele 3:14).

 6. Miks pole Jehooval tarvis oma kavatsusi varjata?

⁶ Jehoova nime tähendus „tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]” juhib tähelepanu tema võimele saada kelleks tahes, et oma eesmärk täide saata. Vastupidiselt inimestele ei ole Jehooval põhjust varjata oma kavatsusi kartuses, et teised võivad ehk takistada teda neid teoks tegemast. Kuna ükski tema ettevõtmine mitte kunagi ei ebaõnnestu, avalikustab ta oma Sõnas Piiblis enda eesmärkide kohta paljusid asju. Ta tõotab: „Minu sõna .. ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11).

 7. a) Mida ennustas Jehoova Eedenis ja kuidas tõestas Saatan, et Jumalal on õigus? b) Miks võib öelda, et 2. Korintlastele 13:8 toodud põhimõte peab alati paika?

⁷ Veidi aega pärast Eedenis toimunud mässu andis Jehoova üldjoontes teada, millega tema ja ta Vastase Saatana vaheline vaenutsemine lõpeb. Jumala tõotatud Seeme pidi saama valusasti, kuid siiski mitte hukatuslikult salvata, seevastu Saatan pidi lõpuks jäädavalt purustatama (1. Moosese 3:15). Kurat salvaski Seemet Jeesust Kristust aastal 33 m.a.j., põhjustades tema surma. Nõnda tegi Saatan midagi, mida ta mõistagi ei kavatsenud teha: ta viis täide Pühakirja ennustuse ning tõestas ühtlasi, et Jehoova on tõe Jumal. Tema tõe- ja õigluseviha ning uhke ja kahetsematu hoiak pani ta tegema just seda, mida Jumal oli ennustanud, et ta teeb. Jah, kõigi tõe vaenlaste, isegi Saatana enese kohta kehtib põhimõte: „Me ei suuda midagi tõe vastu, vaid üksnes tõe poolt!” (2. Korintlastele 13:8).

8., 9. a) Mida Saatan teab, kuid kas see ohustab Jehoova eesmärkide täideminekut? b) Millist selget hoiatust Jehoova vastased ignoreerivad ja miks?

⁸ Alates aastast 1914, mil rajati inimsilmale nähtamatult Jumala Kuningriik, on osutunud tõeks see, mida ütleb Ilmutuse 12:12: „Seepärast olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” Kuid kas teadmine, et tal on pisut aega, ajendab Saatanat oma teguviisi muutma? Seda tehes Saatan möönaks, et Jehoova on tõe Jumal ja Kõrgeim Valitseja, kes ainsana väärib teenimist. Kuigi Kurat seda tõde teab, ei taha ta end siiski lööduks tunnistada.

⁹ Jehoova annab salatsemata teada, mis leiab aset siis, kui Kristus tuleb Saatana maailma üle kohut mõistma (Matteuse 24:29—31; 25:31—46). Seda sündmust silmas pidades teatab tema Sõna maailma juhtide kohta: „Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal” (1. Tessalooniklastele 5:3). Saatana järgijad ignoreerivad seda selget hoiatust. Nende kuri süda on nad pimestanud ja takistab neid kahetsemast oma kurje teguviise ning muutmast Jehoova eesmärkide vastaseid plaane ja strateegiaid.

10. a) Mil määral võib 1. Tessalooniklastele 5:3 olla juba täitunud, ent kuidas peaks Jehoova rahvas toimima? b) Mis põhjusel võivad uskmatud inimesed hakata tulevikus ülbemalt Jumala rahva vastu tegutsema?

¹⁰ Iseäranis alates aastast 1986, mille ÜRO kuulutas rahvusvaheliseks rahuaastaks, on kogu maailmas räägitud palju rahust ja julgeolekust. Maailma rahu tagamiseks on astutud konkreetseid samme ja paistab, et saavutatud ka mõningast edu. Kas sellega ongi see prohvetiennustus täitunud või kuuleme veel tulevikus mõnd rabavat teadaannet? Jehoova toob selguse omal ajal. Seni aga püsigem vaimselt ärkvel, „oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut” (2. Peetruse 3:12). Kui aja möödudes räägitakse veel rohkemgi rahust ja julgeolekust, võivad mõned, kes seda hoiatust teadlikult ignoreerivad, hakata veelgi trotslikumalt väitma, et Jehoova ei täida või ei suuda täita oma lubadust. (Võrdle Koguja 8:11—13; 2. Peetruse 3:3, 4.) Kuid tõelised kristlased on kindlad, et Jehoova viib oma eesmärgi täide!

Jehoova esindajad väärivad lugupidamist

11. Mida Taaniel ja Joosep seoses Jehoovaga kogesid?

¹¹ Kui Uus-Babüloonia maailmariigi valitseja kuningas Nebukadnetsar oli näinud ärevusttekitavat unenägu, mida ta ei suutnud meelde tuletada, palus ta abi. Tema preestrid, nõiad ja posijad ei osanud unenägu talle ei jutustada ega seletada ka selle tähendust. Jumala sulane Taaniel aga suutis seda teha, kuid ta tunnistas varmalt, et ta ei tea unenägu ja selle tähendust mitte omaenda tarkusest. Taaniel ütles: „Taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib” (Taaniel 2:1—30). Mitu sajandit varem oli üks teine Jumala prohvet, nimelt Joosep, samamoodi kogenud, et Jehoova on Saladuste Paljastaja (1. Moosese 40:8—22; Aamos 3:7, 8).

12., 13. a) Kes oli Jumala suurim prohvet ja miks sa nii vastad? b) Kes on tänapäeval „Jumala saladuste majapidajad” ja kuidas me peaksime nendesse suhtuma?

¹² Suurim Jehoova prohvet, kes maa peal on tegutsenud, on Jeesus (Apostlite teod 3:19—24). Paulus selgitas: „Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu, siis on ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on pannud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on teinud maailmaajastud” (Heebrealastele 1:1, 2).

¹³ Jehoova rääkis algkristlastega oma Poja Jeesuse kaudu, kes avaldas neile Jumala saladusi. Jeesus ütles neile: „Teile on antud mõista Jumala riigi saladusi” (Luuka 8:10). Hiljem ütles Paulus võitud kristlaste kohta, et nad on „Kristuse sulased ja Jumala saladuste majapidajad” (1. Korintlastele 4:1). Ka tänapäeval on võitud kristlased sellessamas rollis; nemad moodustavad ustava ja mõistliku sulaseklassi, kes annab juhtiva kogu kaudu vaimset rooga õigel ajal (Matteuse 24:45—47). Kui me peame väga lugu läinud aegadel elanud inspireeritud prohveteist, ennekõike Jumala Pojast, kas ei peaks me siis lugu pidama ka Jehoova nüüdisaegsest esindusest, kelle kaudu ta avaldab piiblilist teavet, mida tema rahvas praegusel raskel ajal hädasti vajab? (2. Timoteosele 3:1—5, 13.)

Kas avalikult või salaja?

14. Millal tegutsevad kristlased salaja ja kelle eeskuju nad sellega järgivad?

¹⁴ Kas Jehoova salatsematu hoiak tähendab kristlastele seda, et nad peaksid alati ja igas olukorras avalikustama kõike, mis nad teavad? Kristlased võtavad kuulda Jeesuse nõuannet apostlitele: „Olge siis arukad nagu maod ja rikkumatud nagu tuvid!” (Matteuse 10:16, UT). Kui kristlastel ei lubata Jumalat oma südametunnistuse järgi teenida, ’kuulevad nad Jumala sõna’ ikka edasi, kuna nad mõistavad, et ühelgi inimesel pole õigust Jehoova teenimist ära keelata (Apostlite teod 5:29). Jeesus andis selles eeskuju. Piibel jutustab: „Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud käia Juudamaal, kuna juudid püüdsid teda tappa. Aga juutide lehtmajade püha oli ligi. Siis ütles Jeesus neile [oma uskmatutele lihastele vendadele]: „[—] Minge teie üles pühiks; mina veel ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.” Kui ta neile seda oli öelnud, jäi ta Galileasse. Ent kui ta vennad olid üles läinud pühiks, läks temagi üles, mitte avalikult, vaid otsekui salaja” (Johannese 7:1, 2, 6, 8—10).

Kas rääkida või mitte rääkida?

15. Kuidas ilmneb Joosepi eeskujust, et mõnikord väljendab saladuse pidamine armastust?

¹⁵ Mõnikord ei väljenda saladuse hoidmine mitte ainult tarkust, vaid ka armastust. Näiteks, kuidas reageeris Jeesuse kasuisa Joosep, saades teada, et tema kihlatud pruut Maarja on käima peal? Piibel ütleb: „Aga et tema mees Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse [„avalikult häbistada”, UT], siis ta võttis nõuks salaja tema hüljata” (Matteuse 1:18, 19, meie kursiiv). Kui julm olnuks teda avalikult häbistada!

16. Milline kohustus lasub kogudusevanematel ja ka teistel koguduseliikmetel seoses usalduslike asjadega?

¹⁶ Meile usaldatud delikaatseid asju ei tohiks kunagi rääkida isikutele, kel pole tarvis neid teada. Kristlikud kogudusevanemad peavad seda meeles, kui neil tuleb kaaskristlastele nõu anda või lohutust pakkuda või neid ehk distsiplineeridagi, kui nad on Jehoova vastu tõsiselt patustanud. On oluline, et taolistel puhkudel toimitaks kooskõlas Pühakirjaga; usaldusasjade rääkimine neile, kellesse need ei puutu, on mõttetu ja hoolimatu tegu. Mingil juhul ei püüa kristliku koguduse liikmed kogudusevanematelt usalduslikku infot välja peilida, vaid nad peavad lugu vanemate kohustusest hoida usaldusasju salajas. Õpetussõnad 25:9 ütleb: „Lahenda oma riiuasi ligimesega, aga teise saladust ära ilmuta.”

17. Miks hoiavad kristlased enamikul juhtudel teiste usaldusasju salajas, aga miks ei saa nad seda alati teha?

¹⁷ Sama põhimõte peab paika ka perekonnaringis ja lähedaste sõprade vahel. Konfidentsiaalsus mõningais asjus on väga oluline ning aitab vältida arusaamatusi ja pingestatud suhteid. „Põhjatuul sünnitab saju ja salalik keel vihaseid nägusid [„ja keel, mis räägib välja saladuse, häbistatud näo”, UM]!” (Õpetussõnad 25:23). Muidugi mõnikord võib lojaalsus Jehoova ja tema õiglaste põhimõtete vastu ning armastus eksinud inimeste vastu meilt nõuda, et räägiksime isegi usaldusasju kas vanematele, kristlikele kogudusevanematele või teistele, kel on õigus neid teada.a Kuid enamikul juhtudel hoiavad kristlased teiste saladusi niisama hoolikalt kui enda omigi.

18. Millised kolm kristlikku omadust aitavad meil otsustada, mida rääkida ja mida mitte?

¹⁸ Kokkuvõtteks võiks öelda, et kristlane jäljendab Jehoovat, hoides mõningad asjad salajas, kui see on vajalik, ja rääkides neist ainult siis, kui see on kohane. Alandlikkus, ustavus ja armastus aitavad tal otsustada, mida rääkida ja mida mitte. Alandlikkus hoiab teda pidamast end liiga tähtsaks ja soovimast avaldada teistele muljet kas rääkides neile kõike, mis ta teab, või õrritades teisi saladustega, mida ta ei või välja lobiseda. Ustavus Jehoova Sõnale ja kristlikule kogudusele ajendab teda kuulutama piiblilist, Jumala antud informatsiooni, kusjuures ta hoidub hoolega ütlemast midagi sellist, mis võiks inimest kohe alguses solvata. Jah, armastus ajendab teda rääkima avalikult seda, mis austab Jumalat ja mida inimesed elu saamiseks peavad teadma. Kuid isiklikke asju, mis talle on räägitud, hoiab ta salajas, mõistes, et üldjuhul ilmutaks nende paljastamine armastuse puudumist.

19. Millisest teguviisist võib tunda ära tõelisi kristlasi ja mis tulemusi see toob?

¹⁹ Sellise tasakaaluka teguviisi järgi võib tunda ära tõelisi kristlasi. Nad ei varja Jumala tegelikku isikut, jättes kasutamata tema nime või tunnistades müstilist, seletamatut kolmainuõpetust. Tundmatud jumalad on omased valele, aga mitte õigele religioonile. (Vaata Apostlite teod 17:22, 23.) Jehoova võitud tunnistajad hindavad väga eesõigust olla „Jumala saladuste majapidajad”. Neid saladusi meelsasti teistele paljastades innustavad nad ausa südamega inimesi otsima Jehoova sõprust (1. Korintlastele 4:1; 14:22—25; Sakarja 8:23; Malakia 3:18).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks pole Jehooval põhjust oma kavatsusi varjata?

◻ Kellele Jehoova oma saladusi paljastab?

◻ Milline kohustus lasub kristlastel seoses usaldusasjadega?

◻ Millised kolm omadust aitavad kristlasel mõista, mida rääkida ja mida mitte?

[Pildid lk 8, 9]

Jehoova paljastab saladusi oma Sõna kaudu