Prohvetlik lugu, mis on meile õpetuseks
KUI raske oleks lõpuni aru saada mõningatest Pühakirja lõikudest, kui teistes Piibli osades poleks neile valgust heidetud. Jumala Sõna ajaloolisi ülestähendusi võib üldiselt võtta sõna-sõnalt. Ent mõned sellised jutustused on ka sügava sümboolse tähendusega, ehkki sellest pole lihtne otsekohe aru saada. Üheks näiteks võib tuua loo patriarh Aabrahami kahest naisest. Apostel Paulus ütles, et „need on võrdluskujud” (Galaatlastele 4:24).
See lugu väärib meie tähelepanu sellepärast, et selles kujutatu on väga tähtis kõigile neile, kes soovivad saada osa Jehoova Jumala õnnistustest. Enne kui vaatame, miks see on nii, uurigem, mis ajendas Paulust neid „võrdluskujusid” selgitama.
Esimesel sajandil oli Galaatia koguduse kristlastel üks probleem. Osa neist ’arvestas päevi ja kuid ja aegu ja aastaid’, sest nii nõudis Moosese Seadus. Need galaatlased väitsid, et inimene, kes soovib olla Jumala soosingus, peab järgima Moosese Seadust. (Galaatlastele 4:10; 5:2, 3.) Paulus aga teadis, et kristlastel pole vaja Seadusest tulenevaid kombetalitusi täita. Selle tõestamiseks viitas ta ühele loole, mis oli tuttav kõigile juudi päritolu inimestele.
Paulus meenutas galaatlastele, et juutide esiisa Aabraham oli sigitanud Ismaeli ja Iisaki. Esimese tõi ilmale teenija Haagar ja teise „vaba naine” Saara. Galaatlased, kes pidasid Moosese Seaduse järgimist tähtsaks, kindlasti teadsid Saara esialgsest viljatusest ja sellest, et ta andis Aabrahamile naiseks oma teenija Haagari, et see tema asemel lapse ilmale tooks. Need kristlased olid teadlikud ka sellest, et pärast seda, kui Haagar oli lapseootele jäänud, hakkas ta oma emandat Saarat põlgama. Ent Saara tõi vanas eas ilmale Iisaki, nagu Jumal oli tõotanud. Hiljem saatis Aabraham Haagari ja Ismaeli ära, sest Ismael kohtles Iisakit halvasti. (1. Moosese 16:1–4; 17:15–17; 21:1–14; Galaatlastele 4:22, 23.)
Kaks naist, kaks lepingut
Paulus selgitas, keda selle prohvetliku loo tegelased kujutavad. Ta kirjutas: „Need naised on kaks lepingut; üks Siinai mäelt, mis sünnitab orjapõlveks, see on Haagar. ... [Ta] vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ühes oma lastega” (Galaatlastele 4:24, 25). Haagar kujutas sõnasõnalist Iisraeli ja selle pealinna Jeruusalemma. Iisraellased olid Jehoovaga seotud seaduselepingu alusel, mis sõlmiti Siinai mäe juures, ning see leping tuletas neile pidevalt meelde, et nad on patu orjad, kes vajavad lunastust. (Jeremija 31:31, 32; Roomlastele 7:14–24.)
Keda kujutasid aga „vaba naine” Saara ja tema poeg Iisak? Paulus andis mõista, et „sigimatu” Saara kujutas Jumala naist ehk Jumala organisatsiooni taevast osa. See taevane naine oli sigimatu selles mõttes, et enne Jeesuse tulekut polnud tal maa peal ühtki vaimuga võitud „last”. (Galaatlastele 4:27; Jesaja 54:1–6.) Ent nelipühal aastal 33 m.a.j valati püha vaim meeste ja naiste peale, kes siis otsekui sündisid uuesti selle taevase naise lasteks. Jehoova võttis need lapsed oma poegadeks ja uue lepingu kohaselt said neist Jeesus Kristuse kaaspärijad (Roomlastele 8:15–17). Üks neist lastest oli apostel Paulus, kes võis kirjutada: „See Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema” (Galaatlastele 4:26).
Naiste lapsed
Piibel ütleb, et Ismael kiusas Iisakit taga. Niisamuti esimesel sajandil mõnitasid ja kiusasid orjastatud Jeruusalemma lapsed ’ülal oleva Jeruusalemma’ lapsi. „Nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järgi [Ismael], taga kiusas seda, kes oli sündinud Vaimu järgi [Iisak], nõnda on ka nüüd,” selgitas Paulus (Galaatlastele 4:29). Kui Jeesus Kristus tuli maa peale ja hakkas Kuningriiki kuulutama, käitusid juudi usujuhid samamoodi nagu Haagari poeg Ismael, kes kohtles halvasti Aabrahami tegelikku pärijat Iisakit. Nad mõnitasid ja kiusasid Jeesust, pidades ilmselt ennast Aabrahami seadusjärgseteks pärijateks ja Jeesust vaheletrügijaks.
Veidi enne hukkamist sünnipärase Iisraeli juhtide poolt ütles Jeesus: „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matteuse 23:37, 38).
Inspireeritud ülestähendus esimese sajandi sündmustest näitab, et sünnipärane Iisraeli rahvas, keda kujutas Haagar, ei toonud esile neid poegi, kellest pidid saama Jeesuse kaaspärijad. Juudid, kes uskusid ülbelt, et neil on sellele pärandile õigus pelgalt oma päritolu tõttu, heideti kõrvale – Jehoova hülgas nad. Ent muidugi oli ka selliseid sünnipäraseid iisraellasi, kellest said Kristuse kaaspärijad. Selle au osaliseks said nad aga usu alusel Jeesusesse, mitte tänu oma päritolule.
Nelipühal aastal 33 m.a.j sai selgeks, kes on mõned Kristuse kaaspärijatest. Aja möödudes võidis Jehoova ka teisi ’ülal oleva Jeruusalemma’ poegadeks.
Pauluse eesmärk seda prohvetlikku lugu selgitades oli näidata, et uus leping on parem seaduselepingust, mille vahemeheks oli Mooses. Keegi ei saanud Jumala heakskiitu ära teenida Moosese Seadust järgides, sest kõik inimesed on ebatäiuslikud. Seadus tuletas neile meelde, et nad on patu orjad. Paulus aga ütles, et Jeesus tuli „lahti ostma käsualuseid” (Galaatlastele 4:4, 5). Usk Kristuse ohvri väärtusse vabastas nad Seaduse hukkamõistust (Galaatlastele 5:1–6).
Mida me sellest õpime
Miks peaks meile huvi pakkuma selle loo inspireeritud selgitus, mille Paulus kirja pani? Üheks põhjuseks on see, et nii saame paremini aru Pühakirja mõtetest, mis muidu jääksid meile häguseks. See selgitus kinnitab meile, et Piibel on sisemiselt kooskõlaline. (1. Tessalooniklastele 2:13.)
Pealegi on selles loos kujutatu seotud meie tulevikuga. Kui ’ülal oleva Jeruusalemma’ pojad poleks esile tulnud, oleks meie ainus väljavaade patu ja surma orjus. Kristuse ja tema kaaspärijate juhtimise all aga „õnnistavad endid kõik maailma rahvad”, nagu Jumal Aabrahamile tõotas (1. Moosese 22:18). Peagi vabastatakse inimesed igaveseks patu, ebatäiuse, kurbuse ja surma mõjust (Jesaja 25:8, 9). Kui imeline aeg see saab küll olema!
[Pilt lk 11]
Seaduseleping sõlmiti Siinai mäe juures
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Pilt lk 12]
Mis tähendus on meie jaoks prohvetlikul lool, millest rääkis apostel Paulus?