Sea endale mõistlikke sihte ja tunne teenistusest rõõmu

„JÄLLE ma ei saanud hakkama!” Kui palju kordi oled sa midagi taolist öelnud, nähes, et pole suutnud plaanitut korda saata? Selliseid mõtteid võib väljendada noor kristlik ema, kes tunneb, et kõik asjad on kasvanud üle pea, sest vastsündinu nõuab pidevalt tema hoolt, mistõttu ta ei suuda pöörata oma kristlikule tegevusele nii suurt tähelepanu, kui tahaks. Teine kristlane võib kodust saadud kasvatuse tõttu tajuda oma piiratust ning mõelda, et ta pole koguduses kunagi piisaval määral tegus. Eakas tunnistaja võib tunda masendust, sest ta ei suuda lüüa kaasa kristlikus tegevuses täiel määral, nii nagu see oli siis, kui ta oli energilisem ja liikuvam. „Pioneerteenistusse astuma innustav kõne ajab mulle mõnikord lausa nutu peale,” täheldab Christiane, kel perekondlik olukord ei võimalda saata Jehoova teenistuses korda nii palju, kui ta sooviks.

Mida teha, kui me end nii tunneme? Kuidas on mõningad kristlased suutnud õppida oma oludele realistlikult vaatama? Mida head toob kaasa see, kui meie ootused on tasakaalukad?

Ole mõistlik

Apostel Paulus toob ära rõõmu säilitamise võtmeteguri, kui ta ütleb: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad! Teie leebus [„mõistlikkus”, UM] saagu teatavaks kõigile inimestele” (Fil. 4:4, 5). Et saaksime Jumalat teenides tunda rõõmu ja rahulolu, tuleb meil vastavalt oma võimetele ja oludele seada endale mõistlikke sihte. Kui me üritame saavutada ülemäära suuri eesmärke mis tahes hinnaga, seame end liigse surve alla. Teisest küljest peaksime olema hoolsad, et me ei muutuks enda suhtes liiga leebeks, kasutades oma oletatavaid piiranguid ettekäändena kahandada enda kristlikku aktiivsust rohkem kui vaja.

Olgu meie olud millised tahes, Jehoova ootab, et me annaksime oma parima – teeniksime teda kogu oma hingest ja kogu oma südamest (Kol. 3:23, 24). Kui me ei annaks Jehoovale oma parimat, siis me ei elaks temale pühendumise kohaselt (Rooml. 12:1). Pealegi jätaksime end ilma sügavast rahulolutundest, ehtsast rõõmust ja muudest rikkalikest õnnistustest, mida toob kaasa kogu hingest teenimine (Õpet. 10:22).

Sõnaga „mõistlik” tõlgitud Piibli sõna sisaldab mõtet tasakaalukast tegutsemisest. Sõnasõnaline tähendus on sellel „paindlik” (Jak. 3:17). Selles sõnas kätkeb ka mõte mitte olla üleliia nõudlik. Seega, kui oleme mõistlikud, oskame oma olusid tasakaalukalt hinnata. Kas seda on raske teha? Mõningatel küll, ehkki nad võivad osata suhtuda tasakaalukalt teistesse. Kas ei ürita me näiteks aidata oma heal sõbral mõista, kui tark oleks võtta elus ette muudatusi, kui näeme tema juures ülepingutusest tingitud kurnatuse märke? Samuti tuleb meil enda juures panna tähele märke, mis võivad osutada sellele, et kipume minema üle piiri (Õpet. 11:17).

Suhtuda oma võimetesse mõistlikult võib olla raskem siis, kui meid on kasvatanud ülemäära nõudlikud vanemad. Mõni on lapseeas tajunud, et oma vanemate armastuse pälvimiseks tuleb tal kõike ikka ja alati rohkem või paremini teha. Kui see on olnud nõnda ka meiega, võib meil olla väärastunud pilt sellest, kuidas Jehoova meisse suhtub. Ta armastab meid, kuna me teenime teda kogu südamest. Jumala Sõna kinnitab meile, et Jehoova „teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm” (Laul 103:14). Ta teab meie puudusi ja armastab meid, kui me neist hoolimata teda innukalt teenime. Pidades meeles seda, et Jumal ei ole karm kubjas, suudame olla mõõdukad ses suhtes, mida me endalt ootame, ning oskame tunnetada oma piire (Miika 6:8).

Sellegipoolest leiab mõni, et sellist tasakaalukat hoiakut on raske omandada. Kui see on nõnda sinuga, siis miks mitte küsida abi mõnelt kogenud kristlaselt, kes sind hästi tunneb (Õpet. 27:9, P 1997). Kas sa näiteks sooviksid teenida üldpioneerina? Kui tore eesmärk! Kas sul on raske seda teoks teha? Ehk on sul tarvis abi, et oma elu lihtsustada. Või ehk saaks usaldusväärne kristlik sõber sinuga koos kaaluda, kas üldpioneerteenistus on ikka praktiline eesmärk praegu, mil sul on palju perekondlikke kohustusi. Ta võib aidata sul näha, kas sinu soovitud lisaettevõtmised on sulle jõukohased või kas saaks ehk võtta ette midagi, mis võimaldaks sul rohkem ära teha. Ka abielumehel on soodus võimalus aidata oma naisel leida sobiv, võimetele vastav tegutsemistempo. Näiteks võib ta soovitada naisel veidi puhata, enne kui ta järjekordset teguderohkemat kuud alustab. Nõnda saab naine koguda uut jõudu, et teenistuses rõõm säilitada.

Taotle seda, mida sa suudad teha

Kõrge iga või halvenev tervis võib seada piirid sellele, mida me Jehoovat teenides suudame ära teha. Lapsevanemana võib sulle tunduda, et omal käel uurimisest või kristlikel koosolekutel käimisest kipub sul vähe kasu olema, sest väiksed lapsed nõuavad sult lõviosa ajast ja energiast. Ent kas ei või mõnikord juhtuda nii, et oma piiratusele keskendumine ei lase sul näha võimalusi, mis sul on?

Tuhandeid aastaid tagasi väljendas üks leviit soovi, mis tema puhul kuidagi täituda ei saanud. Tal oli ainulaadne võimalus teenida templis kaks nädalat aastas. Tema aga väljendas kiiduväärt soovi jääda alatiseks altari juurde (Laul 84:2–4). Mis aitas sel ustaval mehel oludega leppida? Ta mõistis, et ka üks päev templi õuedes on harukordne eesõigus (Laul 84:5, 6, 11). Niisiis, selle asemel et haududa mõtteid oma piiratud võimalustest, peaksime märkama ja hindama neid võimalusi, mis meil on.

Näitena võiks tuua Nerlande’i, kristliku õe Kanadast. Olles sunnitud viibima ratastoolis, tundis ta, et suudab kuulutustöös väga vähe ära teha. Ent ta hakkas asjale uutmoodi vaatama ning nägi, et ta võib võtta endale kuulutusterritooriumiks lähedalasuva kaubanduskeskuse. Ta jutustab: „Kaubanduskeskuses istun oma ratastoolis mõne pingi juures. Mulle teeb rõõmu, et saan anda tunnistust inimestele, kes tulevad veidikeseks jalgu puhkama.” Sellises tähtsas kuulutustöövormis osalemine pakub Nerlande’ile suurt rahuldust.

Võta vajaduse korral ette muudatusi

Tuulest pungil purjedega paat võib liikuda kursil täie kiirusega. Kui aga purjekat tüüriv meresõitja satub raevuka tormi kätte, on ta sunnitud purjesid seadma. Tema võimuses pole tormi taltsutada, küll aga purjesid seades paati juhitavana hoida. Sarnaselt sellega pole tihtilugu meie võimuses muuta tormiga võrreldavaid ebasoodsaid olusid, mis meil elus ette tulla võivad. Ent me saame oma elu niipalju kui võimalik suunata, kui teeme muudatusi oma füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete jõuvarude kasutamise osas. Kui arvestame enda muutunud oludega, on meil kergem säilitada Jumalat teenides rahulolu ja rõõmu (Õpet. 11:2).

Vaadelgem mõnda näidet. Kui meil kipub energiat väheseks jääma, oleks ehk kohane vältida kurnavaid ettevõtmisi varasemas päevaosas, nii et meil on jaksu õhtul kristlikule koosolekule minna. See loob meile soodsa võimaluse saada kaaskristlastega läbikäimisest täit kasu. Kui aga ema ei saa minna näiteks majast majja kuulutustööle, sest ta laps on haige, leiab ta ehk olevat sobiliku kutsuda enda poole mõni kristlik õde, et koos temaga telefoni teel tunnistust anda ajal, mil laps magab.

Mida teha siis, kui olud ei võimalda meil eelnevalt uurida kõike, mida koguduse koosolekutel käsitletakse? Otsustagem, kui palju me suudame ette valmistada, ning tehkem seda nii hästi kui võimalik. Oma lähemaid sihte kohandades saame püsida aktiivse ja õnnelikuna.

Sihtide kohandamine võib eeldada kindlameelsust ja jõupingutusi. Serge ja Agnès, abielupaar Prantsusmaalt, pidid oma plaane kardinaalselt muutma. „Kui selgus, et Agnès ootab beebit, purunes kildudeks meie unistus misjonitööle minna,” sõnab Serge. Olles nüüd kahe elavaloomulise tüdrukutirtsu isa, selgitab ta, kuidas nad naisega üheskoos endile uue sihi seadsid: „Kuna me ei saanud välismaale teenima minna, otsustasime hakata „omamaamisjonärideks”. Läksime üle võõrkeelsesse gruppi.” Kas selle uue sihi seadmine on neile kasuks tulnud? Serge märgib: „Tunneme, et meist on koguduses palju abi.”

Odile, 70. aastates kristlik õde Prantsusmaalt, põeb osteoartriiti ega suuda haigete põlvede pärast kuigi kaua püsti seista. Teda masendas see, et ta oma terviseprobleemide pärast ei saanud majast majja kuulutustööl käia. Kuid ta ei andnud alla. Ta kohandas oma tegevuslaadi ning hakkas telefoni teel tunnistust andma. Nüüd ütleb ta: „Asi on hõlpsam ja nauditavam, kui ma arvatagi oleksin osanud!” See, et ta oma töömeetodit kohandas, andis talle kuulutustööks uue tõuke.

Mõistlikud ootused toovad õnnistusi

Kui kasvatame endas mõistlikku suhtumist sellesse, mida suudame teha, väldime tusa- ja pettumustunnet. Tasakaalukalt sihte seades saame hoolimata oma piiratusest kogeda kordaminekuid. Nõndaviisi võime tunda rõõmu oma saavutuste üle, ehkki need võivad olla suhteliselt tagasihoidlikud (Gal. 6:4).

Kui püüame olla endale sihte seades tasakaalukad, oskame ka kaaskristlastega paremini arvestada. Olles teadlikud nende piiridest, oleme alati tänulikud selle eest, mida nad meie heaks teevad. Väljendades tänumeelt igasuguse pakutud abi eest, edendame koostöövaimu ja vastastikust mõistmist (1. Peetr. 3:8). Pidagem meeles, et armastav Isa Jehoova ei oota meilt kunagi enamat, kui me suudame anda. Ning kui me oleme ootustes tasakaalukad ja seame endale saavutatavaid sihte, valmistavad vaimsed ettevõtmised meile rohkem rahulolu ja rõõmu.

[Väljavõte lk 29]

Et saaksime Jumalat teenides tunda rõõmu ja rahulolu, tuleb meil vastavalt oma võimetele ja oludele seada endale mõistlikke sihte

[Pilt lk 30]

Nerlande tunneb rõõmu sellest, et saab jõudumööda kuulutustöös osaleda

[Pilt lk 31]

Õppigem „purjesid seadma”

[Allikaviide]

© Wave Royalty Free/age fotostock

[Pilt lk 32]

Serge ja Agnès said kasu uute sihtide seadmisest