Hinnakem kristlikke koosviibimisi
”Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi.” (HEEBREALASTELE 10:24, 25)
1., 2. a) Miks on see eesõigus, kui saame olla tõeliste kristlaste koosviibimisel? b) Mis mõttes viibib Jeesus oma järelkäijate kogunemistel?
KAS pole suur eesõigus viibida kristlikul kogunemisel, olgu seal siis kohal vähem kui kümme või hoopis mitmed tuhanded Jehoova kummardajad, sest Jeesus ütles: ”Kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel”! (Matteuse 18:20.) Tõsi küll, kui Jeesus selle lubaduse andis, käsitles ta õigusasju, millega peavad korralikult tegelema need, kes kogudust juhivad (Matteuse 18:15—19). Aga kas Jeesuse sõnu võib põhimõtteliselt rakendada ka kõigi kristlike koosviibimiste kohta, mida alustatakse ja lõpetatakse tema nimel esitatava palvega? Võib küll. Pea meeles, et kui Jeesus andis oma järelkäijatele ülesandeks inimeste jüngriteks tegemise töö, tõotas ta: ”Vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matteuse 28:20).
2 Ei saa jääda vähimatki kahtlust, et kristliku koguduse Pea Issand Jeesus Kristus on väga huvitatud kõigist oma ustavate järelkäijate koosviibimistest. Pealegi me võime olla kindlad, et ta viibib nende juures Jumala püha vaimu kaudu (Apostlite teod 2:33; Ilmutuse 5:6). Ka Jehoova Jumal on meie kooskäimisest huvitatud. Nende koosolekute põhieesmärk on tuua Jumalale ”koguduses” kiitust (Laul 26:12). Kui me käime koguduse koosolekutel, tõendab see meie armastust tema vastu.
3. Millistel tähtsatel põhjustel me hindame kristlikke koosviibimisi?
3 On ka muid häid põhjusi, miks me hindame kristlikke koosviibimisi. Enne kui Jeesus Kristus lahkus maa pealt, määras ta oma võitud jüngrid ametisse kui ”ustava ja mõistliku sulase”, et anda usuperele õigeaegset vaimset toitu (Matteuse 24:45). Oluline vahend, mille kaudu seda vaimset toitu antakse, on koguduse koosolekud ning ka suuremad koosviibimised — kokkutulekud ja konvendid. Issand Jeesus Kristus juhib seda ustavat sulast, et see annaks neil koosviibimistel elutähtsaid teadmisi kõigile, kes soovivad selle kurja süsteemi lõpus ellu jääda ja Jumala õiglases uues maailmas elu saada.
4. Millist ohtlikku ”kommet” mainitakse Piiblis ja mis aitab meil sellest hoiduda?
4 Seega ei või mitte ükski kristlane lubada seda, et hakkab arendama ohtlikku kommet, mida mainis apostel Paulus, kes kirjutas: ”Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat” (Heebrealastele 10:24, 25). Kui mõtiskleme selle eesõiguse ja hea üle, mida toob kristlikel koosviibimistel käimine, aitab see meil lojaalselt ja kogu südamest neid kogunemisi toetada.
Koosolekud, mis ehitavad üles
5. a) Millist mõju peaks meie kõne koosolekutel avaldama? b) Miks ei tohiks me huvitatute koosolekule kutsumisega viivitada?
5 Kuna kristlased paluvad Jehoovalt püha vaimu, et nad võiksid kristlikel koosolekutel aktiivsed olla, peaks iga kohalviibija tegema oma parima, toimimaks kooskõlas selle vaimuga ja et mitte ’kurvastada Jumala Püha Vaimu’ (Efeslastele 4:30). Kui apostel Paulus kirjutas need inspireeritud sõnad, arutles ta õigel viisil kõnelemise üle. Kui me midagi ütleme, peaks see alati olema ”tarvilikuks kasvatuseks [”ülesehituseks”, UM], et see pakuks mõnu kuulajaile” (Efeslastele 4:29). See on eriliselt tähtis kristlikel koosolekutel. Oma kirjas korintlastele rõhutas Paulus vajadust selle järele, et koosolekud oleksid ülesehitavad, õpetlikud ja julgustavad (1. Korintlastele 14:5, 12, 19, 26, 31). Sellised koosolekud tulevad kasuks kõigile kohalviibijaile, ka neile, kes on uued ja võivad vägagi tõenäoliselt järeldada: ”Jumal on tõesti teie seas!” (1. Korintlastele 14:25, UT). Sel põhjusel ei tohiks me viivitada, kui oleks võimalik äsjahuvitatuid koos meiega koosolekutele kutsuda, kuna koosolekutel käimine kiirendab nende vaimset edenemist.
6. Millised on mõningad tegurid, mis aitavad koosoleku ülesehitavaks teha?
6 Kõik, kellele tehakse ülesandeks esitada kristlikul koosolekul kõnesid, intervjuusid või demonstratsioone, soovivad kindlasti kanda hoolt selle eest, et nende kõne oleks ülesehitav, aga ka kooskõlas Jumala kirjapandud Sõna Piibliga. Lisaks sellele, et me esitame täpseid mõtteid, tuleks meil väljendada ka tundeid ning emotsioone, mis on kooskõlas Jumala ja Kristuse armastava isiksusega. Kui kõik, kes esitavad koosoleku ajal programmiosi, püüavad ilmutada ’Jumala Vaimu vilja’, näiteks rõõmu, pikameelsust ja usku, tunnevad kõik kohalviibijad ennast kindlasti ülesehitatuna (Galaatlastele 5:22, 23).
7. Kuidas saavad kõik kohalolijad teha midagi selle heaks, et koosviibimine oleks ülesehitav?
7 Kuigi koguduse koosolekutel saavad ainult vähesed programmis osaleda, võivad kõik anda oma osa selleks, et koosviibimine oleks ülesehitav. Sageli on kuulajatel võimalik küsimustele vastata. Sel viisil saavad nad avalikult oma usku kuulutada (Roomlastele 10:9). Mitte kunagi ei tohiks neid võimalusi kasutada selleks, et omaenda ideid propageerida, hoobelda oma saavutustega või kaasusklikku kritiseerida. Kas see ei kurvastaks Jumala vaimu? Kaasusklike vahelisi erimeelsusi on kõige parem lahendada omavahel armastuse vaimus. Piibel ütleb: ”Olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efeslastele 4:32). Millise toreda võimaluse annavad kristlikud koosviibimised meile selle väga hea nõuande rakendamiseks! Sel eesmärgil saabuvad paljud koosolekule juba varakult ja ei kiirusta minema kohe pärast selle lõppu. See on abiks ka äsjahuvitatutele, kes veel eriti soovivad ennast oodatuna tunda. Niisiis on kõigil pühendunud kristlastel täita oma osa, tegemaks koosolekuid ülesehitavaks, ’pidades üksteist silmas ning õhutades üksteist armastusele ja headele tegudele’.
Valmistu hästi
8. a) Milliseid kiiduväärseid ohvreid toovad mõned selleks, et koosolekutele tulla? b) Millist eeskuju annab Jehoova karjasena?
8 Kuigi mõnel on kristlikule koosolekule ehk suhteliselt kerge tulla, nõuab see teistelt pidevalt ohvreid. Näiteks kristlik ema, kes peab käima tööl selleks, et aidata oma perele hädavajalikke asju hankida, on töölt koju tulles tavaliselt väsinud. Siis tuleb tal ehk süüa teha ja aidata lastel ennast koosolekuks valmis seada. Teistel kristlastel tuleb koosolekule jõudmiseks võib-olla pikka maad sõita või takistab neid ehk vilets tervis või kõrge iga. Kindlasti mõistab Jehoova Jumal iga ustava koosolekulkäija olukorda, nagu ka armastav karjane mõistab oma karja hulgast iga lamba erivajadusi. Piibel ütleb: ”Otsekui karjane hoiab [Jehoova] oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid!” (Jesaja 40:11).
9., 10. Kuidas me võime koosolekutest parimat kasu saada?
9 Neil, kes peavad tooma suuri ohvreid selleks, et korrapäraselt koosolekutel käia, võib olla piiratud see aeg, mida nad saavad kasutada vaadeldava materjali ettevalmistamiseks. Kui pidada sammu iganädalase piiblilugemiskavaga, on teokraatlikus teenistuskoolis hoopis meeldivam olla. Nii teeb ka teisteks koosolekuteks, näiteks ”Vahitorni”-uurimiseks ja koguduse raamatu-uurimiseks valmistumine neil viibimise tulutoovamaks. Kui need, kes täidavad aeganõudvaid perekonnakohustusi, uuritava materjali eelnevalt siiski läbi loevad ja pööravad tähelepanu vähemalt mõningatele viidatud piiblitekstidele, on nad rohkem valmis osalema sisukalt neis tähtsates piibliteemalistes aruteludes.
10 Teised, kellele olukord nii suuri takistusi ei tee, võivad koosolekuteks valmistumiseks rohkem aega võtta. Näiteks võivad nad uurida kirjakohti, millele on viidatud, kuid mida pole tsiteeritud. Nii võivad kõik olla valmis selleks, et saada koosolekutest parim ning anda oma kõnede ja kommentaaridega hea osa koguduse ülesehitamiseks. Kui kogudusevanemad ja teenistusabilised on hästi valmistunud, annavad nad head eeskuju, kui esitavad lühikesi, tabavaid vastuseid. Lugupidamisest selle vastu, mida Jehoova pakub, hoiduvad kohalolijad koosoleku ajal igasugusest häirivast tegevusest (1. Peetruse 5:3).
11. Miks on koosolekuteks valmistumisel vajalik enesedistsipliin?
11 Toimingud ja lõbustused, mis pole meie vaimsele tervisele hädavajalikud, võivad liiga palju meie aega kulutada. Kui see on nii, tuleb meil ise endid läbi uurida ja ’mitte olla rumalad’ selles, kuidas me oma aega kasutame (Efeslastele 5:17). Meie siht peaks olema ’osta välja aega’ vähemtähtsate asjade arvelt, et võiksime kasutada rohkem aega isiklikuks piibliuurimiseks ja koosolekuteks valmistumiseks, aga ka Kuningriigi teenistuseks (Efeslastele 5:16, UM). Tuleb tunnistada, et see pole alati kerge ja nõuab enesedistsipliini. Noored, kes sellele tähelepanu pööravad, rajavad hea aluse tulevaseks edenemiseks. Paulus kirjutas oma nooremale kaaslasele Timoteosele: ”Nende asjade peale [nõuandele, mille Paulus andis Timoteosele] mõtle, ole selles, et su edenemine oleks avalik kõigile” (1. Timoteosele 4:15, UT).
Näiteid Jumala Sõnast
12. Millise märkimisväärse eeskuju jättis Saamueli pere?
12 Mõtle heale eeskujule, mille jättis Saamueli perekond, kes võttis korrapäraselt osa koosviibimistest kaaskummardajatega ajal, mil Jumala telk asus Siilos. Ainult meestelt nõuti seda, et nad käiksid igal aastal pühi pidamas. Kuid Saamueli isa Elkana võttis kaasa kogu oma pere ning ”läks igal aastal oma linnast kummardama ja ohverdama vägede Jehoovale Siilos” (1. Saamueli 1:3—5). Saamueli kodulinn Raamataim-Soofim asus tõenäoliselt ranniku lähedal nüüdisaegse Rentise juures ”Efraimi mäestiku” äärealal (1. Saamueli 1:1). Seega tuli Siilosse jõudmiseks reisida umbes 30 kilomeetrit, mis oli noil päevil kurnav ettevõtmine. Ent seda tegid Elkana pere liikmed lojaalselt ’aastast aastasse; iga kord, kui nad läksid üles Jehoova kotta’ (1. Saamueli 1:7).
13. Millist eeskuju andsid ustavad juudid ajal, mil Jeesus oli maa peal?
13 Ka Jeesus kasvas üles suures peres. Igal aastal reisis see pere Naatsaretist umbes 100 kilomeetrit lõuna poole, et olla paasapüha ajal Jeruusalemmas. On kaks võimalikku teed, mida nad võisid kasutada. Lühemat teed minnes tuli laskuda Megiddo orgu ja sellele järgnes umbes 600-meetrine tõus läbi Samaaria territooriumi ning edasi Jeruusalemma. Teine sageli kasutatav tee oli see, mille Jeesus valis oma viimasel reisil Jeruusalemma aastal 33 m.a.j. Selleks tuli tal laskuda Jordani orgu allapoole merepinda, kuni ta jõudis ”Judea aladele .. maale sealpool Jordanit” (Markuse 10:1). Sellest kohast on ”tee üles Jeruusalemma” ligikaudu 30 kilomeetrit pikk ja sellega kaasneb veel rohkem kui 1100-meetrine tõus (Markuse 10:32, UT). Ustavad rahvahulgad, kes läksid pühi pidama, võtsid korrapäraselt ette selle vaevalise reisi Galileast Jeruusalemma (Luuka 2:44). Kui hea eeskuju on see küll tänapäeval jõukates maades elavatele Jehoova sulastele, kellest paljud võivad moodsate sõiduvahendite abil jõuda kristlikele koosviibimistele suhteliselt kerge vaevaga!
14., 15. a) Millise eeskuju jättis Anna? b) Mida me võime õppida mõningate uute koosolekulkäijate heast meelelaadist?
14 Samuti on eeskujuks 84-aastane lesknaine Anna. Piibel ütleb, et ta ”ei läinud ära pühakojast” (Luuka 2:37). Pealegi ilmutas Anna armastavat huvi teiste vastu. Mida ta tegi, kui nägi väikest Jeesust ja sai teada, et see ongi tõotatud Messias? Ta tänas Jumalat ja ”kõneles Jeesusest kõikidele, kes ootasid Jeruusalemma lunastamist” (Luuka 2:38, UT). Milline suurepärane suhtumine, mis on eeskujuks tänapäeva kristlastele!
15 Tõesti, koosolekutel viibimine ja neil osalemine peaks meile sellist rõõmu valmistama, et me, nagu Annagi, ei taha neilt mitte kunagi puududa. Paljudel uutel on selles suhtes just samasugused tunded. Tulnud pimedusest välja Jumala imelise valguse juurde, soovivad nad teada saada kõik, mis võimalik, ja paljud neist on kristlike koosolekute suhtes väga entusiastlikud. Teisest küljest aga need, kes on tões kauem olnud, peavad valvama, et nad ei ’jätaks maha oma esimest armastust’ (Ilmutuse 2:4). Rasked tervisehäired või muud inimesest olenematud asjaolud võivad koosolekutel käimist aeg-ajalt takistada. Ent me ei tohiks mitte kunagi lasta juhtuda sellel, et me materialismi, meelelahutuse või huvipuuduse tõttu jätame koosolekuks valmistumata, oleme passiivsed või ebaregulaarsed kohalkäijad (Luuka 8:14).
Parim eeskuju
16., 17. a) Kuidas suhtus Jeesus vaimsetesse koosviibimistesse? b) Millist head tava peaksid kõik kristlased püüdma järgida?
16 Jeesus on tähelepanuväärne eeskuju selles, kuidas hinnata vaimseid koosviibimisi. Juba noores eas, 12-aastaselt, tõendas ta oma armastust Jumala koja vastu, mis oli Jeruusalemmas. Tema vanemad kaotasid ta silmist, kuid leidsid ta lõpuks templist arutamas õpetajatega Jumala Sõna. Kuna tema vanemad olid murelikud, küsis Jeesus neilt lugupidavalt: ”Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” (Luuka 2:49). Noor Jeesus läks sõnakuulelikult koos oma vanematega tagasi Naatsaretti. Seal osutas ta edaspidigi armastust jumalateenistuseks peetavate koosolekute vastu, käies korrapäraselt sünagoogis. Sellepärast teatab Piibel, et kui ta alustas oma teenistust, ”tuli [ta] Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja tõusis üles lugema”. Kui Jeesus oli lugenud ja selgitanud teksti Jesaja 61:1, 2, siis kuulajad ”panid imeks neid armu sõnu, mis lähtusid ta suust” (Luuka 4:16, 22, meie kursiiv).
17 Tänapäeval kulgevad kristlikud koosolekud põhimõtteliselt sama kava kohaselt. Pärast seda, kui koosoleku alustuseks on lauldud kiituslaul ja esitatud palve, loetakse ja selgitatakse Piibli salme (või salme, mida on tsiteeritud piibliuurimismaterjalis). Tõelised kristlased on kohustatud jäljendama Jeesuse Kristuse head tava. Nii palju, kui nende olukorrad võimaldavad, tunnevad nad rõõmu sellest, et saavad korrapäraselt kristlikel koosviibimistel olla.
Nüüdisaegsed eeskujud
18., 19. Millist eeskuju on vennad andnud vähem jõukates maades seoses koosolekute, kokkutulekute ja konventidega?
18 Paljud meie vennad ja õed, kes elavad vähem jõukates maakera paikades, annavad head eeskuju oma hindamisega kristlike koosviibimiste vastu. Mosambiigis kulus piirkonnaülevaatajal Orlandol ja tema naisel Amélial 45 tundi, et käia maha umbes 90 kilomeetrit üle kõrge mäe ja teenida ühel kokkutulekul. Nad pidid ka tagasi minnes sellesama vahemaa läbima, et teenida järgmisel kokkutulekul. Orlando teatas tagasihoidlikult: ”Meile tundus, et meie pole midagi teinud, kui kohtasime Bawa koguduse vendi. Et kokkutulekule jõuda ja pärast seda oma koju tagasi minna, tuli neil jalgsi ette võtta umbes 400-kilomeetrine teekond, mis kestis kuus päeva, pealegi oli nende hulgas üks 60-aastane vend!”
19 Kuidas hinnatakse aga iganädalasi koguduse koosolekuid? Kashwashwa Njamba on üle 70-aastane habras õde. Ta elab Kaisososis, väikeses külas, mis on Namibias Rundu külas asuvast kuningriigisaalist viie kilomeetri kaugusel. Koosolekutel käimiseks teeb ta 10-kilomeetrise edasi-tagasi jalgsimatka läbi põõsastu. Teisi on sellel teel röövitud, kuid Kashwashwa jätkab käimist. Enamik koosolekuid peetakse keeltes, mida ta ei mõista. Aga mis kasu ta koosolekutest siis saab? Kashwashwa ütleb: ”Jälgides kirjakohti, püüan ma aru saada, millest on jutt.” Aga kuna ta on kirjaoskamatu, kuidas ta siis kirjakohti jälgib? ”Ma kuulan kirjakohti, mida ma tean peast,” vastab ta. Ja aastate jooksul on ta juba üsna palju piiblitekste oma mällu talletanud. Et osata oma Piiblit paremini kasutada, käib ta koguduse korraldatud kirjaoskuskursusel. ”Mulle väga meeldib olla koosolekutel,” ütleb ta. ”Alati saab teada midagi uut. Mulle meeldib olla koos vendade ja õdedega. Kuigi ma ei oska nende kõigiga rääkida, tulevad ja tervitavad nad mind alati. Ja ma tean, et koosolekutel käimise juures on kõige tähtsam, et sellega ma rõõmustan Jehoova südant.”
20. Miks me ei tohi oma kristlikke koosolekuid maha jätta?
20 Nii nagu Kashwashwa, ilmutavad miljonid Jehoova kummardajad kogu maa peal kiiduväärset hindamist kristlike koosviibimiste vastu. Ajal, mil Saatana maailm hävingusse suundub, ei tohi me oma kooskäimisi maha jätta. Vastupidi, jäägem vaimselt valvsaks ja ilmutagem sügavat hindamist koosolekute, kokkutulekute ja konventide vastu. See teeb Jehoova südame rõõmsaks, aga lisaks sellele toob see meile rikkalikku kasu, kui me saame osa jumalikust õpetusest, mis viib igavesse ellu (Õpetussõnad 27:11; Jesaja 48:17, 18; Markuse 13:35—37).
Kordamisküsimused
◻ Miks on see eesõigus, kui me saame kristlikel koosviibimistel olla?
◻ Kuidas saavad kõik kohalolijad anda oma osa selleks, et teha koosolek ülesehitavaks?
◻ Millise tähelepanuväärse eeskuju andis Jeesus Kristus?
◻ Mida me võime õppida vendadelt, kes elavad vähem jõukates maades?
[Kast lk 17]
Nemad hindavad iganädalasi koosolekuid
Miljonid inimesed elavad linnades, mille nuhtluseks on vaesus ja kuritegevus. Sellistest tingimustest hoolimata ilmutavad sealsed tõelised kristlased kiiduväärset hindamist kristlike koosolekute vastu. Kogudusevanem, kes teenib ühes Soweto koguduses Gautengis Lõuna-Aafrika Vabariigis, ütleb: ”Meie koguduses, kuhu kuulub 60 tunnistajat ja ristimata kuulutajat, on koosolekutel kohalviibijaid 70 kuni 80, mõnikord isegi rohkem. Kuigi vennad ja õed ei pea kohaletulekuks pikka maad läbima, on olukord selles Soweto osas raske. Ühele vennale löödi nuga selga ajal, mil ta koosolekule tuli. Vähemalt kahte õde on rünnatud kavatsusega neid röövida. Kuid see ei peata neid tulemast. Pühapäeviti on meil lühike lauluharjutus pärast seda, kui oleme koosoleku palvega lõpetanud. Vähemalt 95 protsenti jääb korrapäraselt kohale ja laulab läbi kõik laulud, mis on kavas järgmisel nädalal. See aitab vasthuvitatutel laule õppida ja kaasa laulda.”
Maainimestel on muud takistused, näiteks pikk vahemaa, mida neil tuleb läbida selleks, et kolm korda nädalas koosolekutel käia. Üks huvitatud abielupaar Botswanas elab 15 kilomeetri kaugusel Lobatse kuningriigisaalist. Möödunud aasta jooksul on nad oma kahe lapsega korrapäraselt koosolekutel käinud. Mees parandab perekonna ülalpidamiseks kingi. Naine müüb väikesi asju ja täiendab sellega perekonna sissetulekuid, et nad jõuaksid maksta transpordi eest koosolekutele ja tagasi.
Ühel hiljutisel suveõhtul pärast ringkonnaülevaataja külastust sattus see perekond õhtul kell üheksa bussipeatuses hätta. Halva ilma tõttu olid bussid töö varakult lõpetanud. Üks politseinik peatas oma auto ja küsis, mida nad seal teevad. Kuuldes nende täbarast olukorrast, hakkas tal neist kahju ja ta viis nad koju 15 kilomeetri kaugusele. Naine, kes on ristimata kuulutaja, ütles oma abikaasale: ”Nägid, kui me paneme koosolekud esikohale, on Jehoova meile alati abiks.” Nüüd on ka mees avaldanud soovi saada hea sõnumi kuulutajaks.
[Pilt lk 18]
Tunnistajad, näiteks need siin, kes elavad Rumeenias, annavad kristlike koosviibimiste hindamises head eeskuju