Hoolimata katsumustest, klammerdu oma usu külge!

”Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse.” (JAKOOBUSE 1:2)

 1. Millest hoolimata teenib Jehoova rahvas teda usus ja ”rõõmuga”?

JEHOOVA rahva liikmed on tema tunnistajad ning teenivad teda usus ja ”rõõmuga” (5. Moosese 28:47; Jesaja 43:10). Nad teevad seda, ehkki neile saab osaks palju katsumusi. Raskustest hoolimata ammutavad nad lohutust sõnadest: ”Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!” (Jakoobuse 1:2, 3).

 2. Mida on teada Jakoobuse kirja kirjutaja kohta?

² Selle mõtte kirjutas umbes aastal 62 m.a.j. jünger Jakoobus, Jeesuse Kristuse poolvend (Markuse 6:3). Jakoobus oli üks Jeruusalemma koguduse vanemaid. Teda, Keefast (Peetrust) ja Johannest ”peeti sambaiks” — koguduse tugevateks ja kindlateks alustugedeks (Galaatlastele 2:9). Kui 49. aasta paiku viidi ”apostlite ja vanemate” ette ümberlõikamisega seotud vaidlusküsimus, tegi Jakoobus Pühakirjaga kooskõlalise ettepaneku, mida esimese sajandi juhtiv kogu ka kuulda võttis (Apostlite teod 15:6—29).

 3. Mis olid mõningad probleemid, millega esimese sajandi kristlased silmitsi seisid, ja kuidas meie võime Jakoobuse kirjast suurimat kasu saada?

³ Jakoobus kui osavõtlik vaimne karjane ’pani tähele oma pudulojuste seisukorda’ (Õpetussõnad 27:23). Ta mõistis, et kristlased seisavad silmitsi tõsiste katsumustega. Mõningate mõtteviis vajas parandamist, kuna nad soosisid rikkaid. Nii mõnegi jumalateenimine oli tühipaljas formaalsus. Osa kristlasi tekitas kahju oma talitsemata keelega. Ilmalik mõtteviis avaldas laostavat mõju ning paljud ei olnud ei kannatlikud ega palvemeelsed. Õigupoolest oli osa kristlasi vaimselt haigeks jäänud. Oma kirjas käsitleb Jakoobus neid probleeme ülesehitavalt ning tema nõuanded on tänapäeval niisama praktilised kui meie ajaarvamise esimesel sajandilgi. Me võime tema läkitusest palju kasu saada, kui uurime seda, otsekui oleks see kirjutatud meile isiklikult.a

Kui kohtame katsumusi

 4. Kuidas me peaksime katsumustesse suhtuma?

⁴ Jakoobus selgitab, kuidas katsumustesse suhtuda (Jakoobuse 1:1—4). Ta ei maini oma sugulussidet Jumala Pojaga, vaid nimetab ennast alandlikult ”Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulaseks”. Jakoobus kirjutab vaimse Iisraeli ”kaheteistkümnele suguharule”, kes esialgse tagakiusamise tõttu ’asuvad hajuvil’ (Apostlite teod 8:1; 11:19; Galaatlastele 6:16; 1. Peetruse 1:1). Meid kui kristlasi kiusatakse samuti taga ja me ’satume mitmesugustesse kiusatustesse’. Ent kui hoiame meeles, et läbitud katsumused tugevdavad meie usku, siis ’peame neid lausa rõõmuks’. Kui jääme katsumustes Jumala ees laitmatuks, toob see meile jääva õnne.

 5. Mis võib meie katsumuste hulka kuuluda ja millised on tulemused, kui me katsumustes tublilt vastu peame?

⁵ Meie katsumuste hulka kuuluvad hädad, mida kogeb kogu inimkond. Näiteks võib kellelgi olla kehv tervis. Jumal ei soorita praegu imetervendamisi, kuid ta vastab meile, kui palume temalt haigusega toimetulekuks tarkust ja jõudu (Laul 41:2—4). Me kannatame ka õigluse pärast, sest meid kui Jehoova tunnistajaid kiusatakse taga (2. Timoteosele 3:12; 1. Peetruse 3:14). Kui me taolistes katsumustes tublilt vastu peame, saab meie usk ’läbi katsutud’. Usk, mis on meid katsumusest võitjana välja toonud, ’soetab kannatlikkust’ (UT). Katsumustes karastunud usk aitab meil pidada vastu tulevastes katsetes.

 6. Kuidas saab ’vastupidavuse töö olla täielik’ ning mida praktilist võib katsumuses olles ette võtta?

⁶ ”Aga kannatlikkuse [”vastupidavuse”, UM] töö olgu täielik,” ütleb Jakoobus (UT). Kui laseme katsumusel oma rada minna ega ürita seda pühakirjavastaste meetoditega kiiresti lõpetada, siis saab vastupidavus meie juures oma ”töö” täielikult ära teha. Selleks tööks on täiustada meid kui kristlasi, et meil poleks usupuudust. Kui katsumuses tuleb ilmsiks mõni meie nõrkus, peaksime kindlasti otsima Jehoovalt abi, et sellest jagu saada. Mida teha, kui meie katsumuseks on kiusatus käituda seksuaalselt ebamoraalselt? Palvetagem selle probleemi pärast ning seejärel tegutsegem kooskõlas oma palvega. Võib-olla tuleb meil isegi töökohta vahetada või astuda muid samme, et Jumala ees laitmatuks jääda (1. Moosese 39:7—9; 1. Korintlastele 10:13).

Tarkuse otsimine

 7. Kuidas me võime katsumustega toimetulekuks abi saada?

⁷ Jakoobus selgitab, mida teha siis, kui me ei tea, kuidas katsumuses käituda (Jakoobuse 1:5—8). Jehoova ei hakka meid hurjutama, kui palume usus temalt tarkust, mida meil omal vajaka jääb. Ta aitab meil katsumusse õigesti suhtuda ning vastu pidada. Kaasusklike või Piibli uurimise kaudu võidakse suunata meie tähelepanu teatud kirjakohtadele. Jumal võib juhtida asjade kulgu nii, et mõistame, mida peaksime tegema. Meid võib juhatada Jumala vaim (Luuka 11:13). Loomulikult saame selletaolist abi ainult siis, kui püsime kindlalt Jumala ja tema rahva ligi (Õpetussõnad 18:1).

 8. Miks ei saa kahtleja Jehoova käest midagi?

⁸ Jehoova annab meile tarkust tulla katsumustes toime, kui me ’palume usus, ilma kahtlemata’. Kahtleja ”sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab”. Kui oleme vaimselt sellised ebapüsivad, ’ei peaks me arvama, et me midagi saame Issandalt’. Ärgem olgem ”kaksipidise meelega” ega ’ebakindlad’ ei palves ega muis asjus. Olgu meil usk Jehoovasse, kes on tarkuse Allikas (Õpetussõnad 3:5, 6).

Nii rikkad kui vaesed võivad rõõmutseda

 9. Miks on meil Jehoova kummardajatena põhjust rõõmutsemiseks?

⁹ Isegi kui üheks meie katsumuseks on vaesus, pidagem meeles, et nii rikkad kui ka vaesed kristlased võivad rõõmutseda (Jakoobuse 1:9—11). Enamikul algkristlastel oli enne Jeesuse järelkäijaks saamist vähe materiaalset vara ning maailm vaatas neile ülevalt alla (1. Korintlastele 1:26). Sellegipoolest võisid nad rõõmutseda oma ”suurusest”, sest olid nad ju Kuningriigi pärijad (Roomlastele 8:16, 17). Seevastu rikkad, kellest varemalt lugu peeti, on Kristuse järelkäijatena saanud ’madalaks’, kuna maailm nüüd põlastab neid (Johannese 7:47—52; 12:42, 43). Siiski võivad kõik Jehoova sulased rõõmutseda, sest ilmalik rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon pole midagi, võrreldes meie vaimse varandusega. Kuidas me küll hindame seda, et meie seas pole kohta uhkusel, mis tähtsustaks ühiskondlikku positsiooni! (Õpetussõnad 10:22; Apostlite teod 10:34, 35.)

10. Kuidas peaks kristlane suhtuma materiaalsesse varandusse?

¹⁰ Jakoobus aitab meil mõista, et elu ei olene rikkusest ega ilmalikest saavutustest. Nagu õiekese ilu ei suuda hoida teda kärbumast ’palavas päikeses’, nõnda ei lisa ka varandus rikkale mehele elupäevi (Laul 49:7—10; Matteuse 6:27, UT). Ta võib surra, kui ta rändab oma elu ”retkedel”, näiteks ärimaailmas. Niisiis on meil tähtis olla ”rikas Jumalas” ja teha Kuningriigi huvide edendamiseks kõik, mida suudame (Luuka 12:13—21; Matteuse 6:33; 1. Timoteosele 6:17—19).

Õnnelikud on need, kes peavad vastu katsumustes

11. Millised väljavaated on neil, kes katsumustega silmitsi seistes klammerduvad oma usu külge?

¹¹ Olgu me rikkad või vaesed, me saame olla õnnelikud ainult siis, kui peame vastu katsumustes (Jakoobuse 1:12—15). Kui me peame katsumustes vastu ja säilitame usu puhtana, võib meid nimetada õnnelikuks, sest tehes, mis on õige Jumala silmis, kogeme rõõmu. Kui vaimust sigitatud kristlased kuni surmani klammerduvad oma usu külge, saavad nad ”elukrooni” — surematuse taevas (Ilmutuse 2:10; 1. Korintlastele 15:50). Kui meil on maine lootus ja me säilitame usu Jumalasse, võime oodata igavest elu paradiisliku maa peal (Luuka 23:43; Roomlastele 6:23). Kui hea on Jehoova kõigi vastu, kes temasse usku üles näitavad!

12. Miks me ei peaks hädas olles ütlema: ”Mind kiusab Jumal!”?

¹² Kas saadab äkki Jehoova ise meile hädasid, et meid katsele panna? Ei, me ei peaks ütlema: ”Mind kiusab Jumal!” Jehoova ei tõuka meid pattu tegema, vastupidi, ta tahab meid aidata ning annab meile jõudu, mida me katsumustes vastupidamiseks vajame, seda muidugi juhul, kui me usus ei kõigu (Filiplastele 4:13). Jumal on püha, seega ei pane ta meid olukorda, kus meil oleks vähem jõudu väärtegudest hoiduda. Kui me ise tikume ebapühasse olukorda ja teeme pattu, ei tohiks me süüdistada Jumalat, ”sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi”. Kuigi Jehoova võib lubada mingil katsumusel meid distsiplineerida meie endi heakäekäigu nimel, ei pane ta kedagi proovile kurjade kavatsustega (Heebrealastele 12:7—11). Saatan võib meelitada meid kurjale teele, Jumal aga suudab meid selle kurja olendi küüsist päästa (Matteuse 6:13).

13. Mis võib juhtuda, kui me ei tõrju tagasi väära himu?

¹³ Meil tuleb olla palvemeelsed, sest mõni olukord võib tekitada meis vääraid himusid, mis võivad meid patule õhutada. Jakoobus ütleb: ”Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb.” Me ei saa süüdistada oma patus Jumalat, kui me ise oleme südames patust himu hellitanud. Kui me ei heida ära väära himu, siis see ”rasestub”, kasvab südames ning ’toob patu ilmale’. Kui patt on tehtud, siis ”sünnitab ta surma”. On selge, et meil tuleb oma südant hoida ja patustele kalduvustele vastu seista (Õpetussõnad 4:23). Kain sai hoiatuse, et patt võib temast võitu saada, aga ta ei seisnud patule vastu (1. Moosese 4:4—8). Niisiis, mida teha, kui oleme hakanud mingis asjas pühakirjavastaselt käituma? Peaksime kindlasti olema tänulikud, kui kristlikud kogudusevanemad püüavad meid parandada ja nõnda hoida meid patustamast Jumala vastu (Galaatlastele 6:1).

Jumal on kõige hea allikas

14. Mis mõttes on Jumala annid ’täiuslikud’?

¹⁴ Pidagem meeles, et Jehoova on kõige hea, aga mitte katsumuste allikas (Jakoobuse 1:16—18). Jakoobus pöördub kaasusklike poole sõnadega ”armsad vennad” ning selgitab, et Jumal on ’kõige hea anni ja täiusliku annetuse’ Andja. Jehoova vaimsed ja materiaalsed annid on ’täiuslikud’, need ei jäta üheski mõttes soovida. Need tulevad ”ülalt”, Jumala taevasest asupaigast (1. Kuningate 8:39). Jehoova on ”valguse Isa” — päikese, kuu ja tähtede Isa. Tema annab meile ka vaimset valgust ja tõde (Laul 43:3; Jeremija 31:35; 2. Korintlastele 4:6). Erinevalt päikesest, mis liikudes varje muudab ning on haripunktis üksnes keskpäeval, on Jumal seoses heade asjade andmisega alati n.-ö. tipus. Me suudame kindlasti katsumused edukalt läbida, kui kasutame täiel määral ära vaimse abi, mida ta annab oma Sõna ning ”ustava ja mõistliku sulase” kaudu (Matteuse 24:45).

15. Mis on üks oivalisemaid Jehoova ande?

¹⁵ Mis on olnud üks Jumala oivalisemaid ande? See, et ta on püha vaimu ja hea sõnumi ehk ”tõe sõna” kaudu toonud esile vaimsed pojad. Need vaimselt sündinud pojad on ”esmasündinute hulgast” ehk ”teatud laadi uudsevili” (UM) ning nad on valitud inimkonna seast välja taevaseks ”kuningriigiks ja preestriks” (Ilmutuse 5:10, UM; Efeslastele 1:13, 14). Jakoobus pidas ehk silmas odra uudsevilja, mida toodi ohvrianniks 16. niisanil, kuupäeval, mil Jeesus üles äratati, ning kahe nisuleiva toomist nelipühapäeval, mil valati välja püha vaim (3. Moosese 23:4—11, 15—17). Sel juhul oleks Jeesus põhiline uudsevili, tema kaaspärijad aga ”teatud laadi uudsevili”. Aga kui meil on maine lootus? Selle lootuse meelespidamine aitab meil klammerduda oma usu külge, mis meil on ”kõige hea anni” Andjasse, kes on avanud meile võimaluse saada igavene elu Kuningriigi valitsuse all.

Ole ’sõna tegija’

16. Miks me peaksime olema ’nobedad kuulma, pikalised rääkima ja pikalised vihale’?

¹⁶ Ükskõik kas meil on praegu usukatseid või mitte, peame olema ”sõna tegijad” (Jakoobuse 1:19—25). Meil tuleb olla ’nobedad kuulma’ Jumala sõna ja täita seda kuulekalt (Johannese 8:47). Teisest küljest, olgem ’pikalised rääkima’, kaalugem oma sõnu hoolikalt (Õpetussõnad 15:28; 16:23). Võib-olla mõtles Jakoobus selle üleskutsega seda, et me ei peaks kärmesti väitma, et meie katsumused lähtuvad Jumalalt. Samuti antakse meile nõu olla ”pikaline vihale. Sest mehe viha ei tekita õigust Jumala ees”. Kui me vihastume kellegi sõnade pärast, siis pidurdagem end, et mitte vastata haavavalt (Efeslastele 4:26, 27). Vihane meel võib tekitada probleeme meile endile ja katsumusi teistele ning takistab meid käitumast nii, nagu õiglasse Jumalasse uskuv inimene peaks käituma. Peale selle, kui meil on ”palju arusaamist”, siis oleme ’pikameelsed’, ning selle tulemusena meie vennad ja õed tahavad meiega koos olla (Õpetussõnad 14:29).

17. Mida võib saavutada sellega, kui eemaldada kurjus oma südamest ja meelest?

¹⁷ Kindlasti tuleb meil saada lahti ”kõigest rüvedusest” — kõigest, mida põlgab Jumal ning mis kütab üles viha. Samuti peame ’heitma ära viimsegi paha’. Igaüks meist peaks rookima oma elust välja mistahes liha või vaimu rüveduse (2. Korintlastele 7:1; 1. Peetruse 1:14—16; 1. Johannese 1:9). Kurjuse kõrvaldamine südamest ja meelest aitas meil ’võtta tasase meelega vastu [tõe] sõna, mis meisse istutati’ (Apostlite teod 17:11, 12). Ükskõik kui kaua me ka pole kristlased olnud, peame laskma endasse istutada ikka rohkem ja rohkem Pühakirja tõdesid. Miks? Sest meisse istutatud sõna toob Jumala vaimu kaudu olemasollu ”uue inimese”, kes saab pääste (Efeslastele 4:20—24).

18. Mille poolest erineb üksnes sõna kuulja sellest, kes on ka sõna tegija?

¹⁸ Kuidas me saame näidata, et me järgime seda sõna? Olles kuulekad ”sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad” (Luuka 11:28). ”Tegijatel” on usk, mis ajendab neid osalema innukalt kristlikus teenistuses ja võtma korrapäraselt osa Jumala rahva koosolekutest (Roomlastele 10:14, 15; Heebrealastele 10:24, 25). Pelgalt sõna kuulja on ”mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis”. Ta vaatab, lahkub ja unustab, mida oleks oma välimuse juures tarvis korrastada. Meie kui ”sõna tegijad” uurime hoolega Jumala ”täiuslikku käsku”, kus on kirjas kõik, mida ta meilt nõuab, ja kuuletume sellele. Sellest tulenev vabadus on patu ja surma orjuse täielik vastand, kuna see viib ellu. Seepärast ’jäägem täiusliku käsu juurde’ ning uurigem seda põhjalikult ja pidevalt ning kuuletugem sellele alati. Ja mõtle, kui oleme ’teo tegijad, mitte unustavad kuuljad’, saame tunda rõõmu Jumala soosingust! (Laul 19:8—12.)

Midagi palju enamat kui vormikohane Jumala teenimine

19., 20. a) Mida nõuab meilt puhas kummardamine vastavalt tekstile Jakoobuse 1:26, 27? b) Mis on mõningad asjad, mis kuuluvad rüvetamata jumalakummardamise juurde?

¹⁹ Kui tahame Jumala heakskiitu, tuleb meil meeles pidada, et õige kummardamine pole pelgalt formaalsus (Jakoobuse 1:26, 27). Meie ehk arvame, et oleme Jehoovale meelepärased ’Jumala teenijad’, kuid tähtis on hoopis see, millise hinnangu tema meile annab (1. Korintlastele 4:4). Üks tõsine viga, mis meil võib olla, on suutmatus ’talitseda oma keelt’. Me petaksime iseend, kui arvaksime, et Jumalale meeldib meie kummardamisviis, kui me teisi laimame, luiskame või mingil muul moel oma keelt väärtarvitame (3. Moosese 19:16; Efeslastele 4:25). Me ju ei taha, et meie ”jumalateenistus” oleks ”tühine” ja mingil põhjusel Jumalale vastuvõetamatu.

²⁰ Jakoobus ei loetle küll puhta kummardamise kõiki aspekte, kuid ta mainib, et see hõlmab ’vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitsemist nende viletsuses’ (Galaatlastele 2:10; 6:10; 1. Johannese 3:18). Kristlik kogudus pöörab erilist tähelepanu lesknaiste eest hoolitsemisele (Apostlite teod 6:1—6; 1. Timoteosele 5:8—10). Kuna Jumal on lesknaiste ja vaeslaste Kaitsja, töötagem koos temaga ning tehkem kõik, mida suudame, et neid vaimselt ja materiaalselt aidata (5. Moosese 10:17, 18). Puhas kummardamine tähendab ka seda, et ’hoiame end reostamatuna maailmast’, ebaõiglasest inimühiskonnast, mis on Saatana võimuses (Johannese 17:16; 1. Johannese 5:19). Hoidugem siis edaspidigi selle maailma jumalakartmatust käitumisest, sest nii saame tuua austust Jehoovale ja olla kasulikud tema teenistuses (2. Timoteosele 2:20—22).

21. Millised teised küsimused seoses Jakoobuse kirjaga meie tähelepanu väärivad?

²¹ Jakoobuse nõuanded, mida oleme siiani arutanud, peaksid aitama meil pidada vastu katsumustes ning klammerduda oma usu külge. Need peaksid kasvatama meie hindamist armastava heade andide Andja vastu. Samuti aitavad Jakoobuse sõnad meil hoida oma jumalakummardamist puhtana. Ent millele ta veel meie tähelepanu suunab? Milliseid samme me veel võime astuda, tõestamaks, et meil on tõeline usk Jehoovasse?

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mis aitab meil katsumustes vastu pidada?

◻ Miks võivad kristlased katsumustest hoolimata rõõmsad olla?

◻ Kuidas me saame olla sõna tegijad?

◻ Mida hõlmab puhas kummardamine?

[Pilt lk 9]

Katsumuses olles näita üles usku Jehoova väesse vastata palvetele

[Pildid lk 10]

”Sõna tegijad” kuulutavad Jumala Kuningriiki kõikjal maailmas