Teeni Jehoovat otsusekindlalt!

„SA EI tohi kuulutama minna!” „Sinu kaaslased ärgu siia tulgu!” Paljudele kristlikele naistele ütlevad nii või umbes niimoodi nende abikaasad, kes avaldavad neile vastupanu. Ent kui need mehed on sõjaväelased, tuleb naistel seista silmitsi eriliste usukatsetega. (Jesaja 2:4; Johannese 17:16) Kuidas suudavad need kristlikud abielunaised vaimselt tugevaks jääda ning jätkuvalt Kuningriigi teenistuses osaleda?

Nende püsivuse taga on lojaalsus Jehoova Jumalale ja otsusekindlus. „Ma arvan, et mind aitas minu ilmselge otsusekindlus,” selgitab sõjaväelase naine Yvonne. „Ma teadsin, et kindlasti saab kuidagimoodi oma mehe vastupanu vältida.” See oli tõepoolest nii.

Üks teine kristlik naine, kes on abielus ohvitseriga, jutustab, kuidas tema otsusekindel hoiak tema mehe elu isegi lihtsamaks teeb. „Ta teab minu ajakava sama hästi kui enda oma, ajakava aga sõjaväelased hindavad,” selgitab ta. Sellest hoolimata pole tal kerge Jehoova teenimist jätkata.

Üksildusest ülesaamine

Kui sõjaväelaste naised soovivad oma mehega kaasa minna, kui see määratakse kodunt kaugel asuvasse teenistuskohta, seisavad nad tihtipeale silmitsi väljakutsega kolida ära vaid mõni päev pärast vastava käsu saamist. Võõras ümbruskonnas on aga kerge end üksildasena tunda. Kuid see ei pruugi nii olla. Jehoova teenijatel on selles suhtes üks eelis. Mis eelis see on? Vastavalt kristliku apostli Peetruse sõnadele on selleks „kogu vennaskond”. Jehoova tunnistajad, kelle arv ulatub praegu miljonitesse, tegutsevad 231 maal suure kristliku perena, „vennaskonnana”. Neid võib leida peaaegu kõikjalt. — 1. Peetruse 2:17, NW.

Susan, kes pidi oma kodukohast äkitselt ära kolima, asus elama lennuväebaasi, kuhu tema mees oli määratud. Ta jutustab, mida ta seejärel tegi, kuigi oli usus noor ning tema uskmatu mees avaldas talle survet, et ta lõpetaks kristliku teenimise: „Läksin otsekohe kohalikele koosolekutele, kus ma sain teiste õdedega koos istuda ning juttu ajada. Võin tõesti öelda, et just seltsing aitas mul püsima jääda.”

Mõnikord põhjustab üksildus masendust. Kuid isegi siis võib soovitud kergendust tuua näiteks hea sõnum. Inglismaalt pärit õde Glenys, kes läks koos oma abikaasaga selle uude teenistuskohta teisel pool merd, jutustab: „Just siis, kui olin väga rusutud, kirjutas mulle ootamatult üks inimene, kellega ma sain tuttavaks aastaid tagasi, mil ma ise sõjaväes olin, ja ütles, et ta ristiti hiljuti ning et ta on nüüd Jehoova tunnistaja. See andis mulle julgust just õigel ajal.”

Jane, kes läks koos oma mehega Keeniasse, leidis, et tema päästerõngaks on kristlikud koosolekud, kuigi neid peetakse keeltes, millest ta aru ei saa. „Ma teadsin, et see on koht, kus Jehoova tahab, et ma oleksin,” selgitab ta. „Olin koos vendadega, kes pakkusid mulle kosutust. Nad võtsid mind rõõmuga vastu ja ma tundsin, et oleme üks pere.”

Nagu Jane’gi, on paljud sellistes oludes leidnud vaimseid sugulasi, kelle olemasolust neil varem aimugi polnud! — Markuse 10:29, 30.

Ole vankumatu vastupanust hoolimata

„Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale,” hoiatas Jeesus. „Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!” (Matteuse 10:34) Mida ta selle all mõtles? Isegi perekonnas, kus peaks valitsema rahu, võib „äkitselt mõõk välkuda”, kommenteerib A. T. Robertson teoses Word Pictures in the New Testament. Jeesus ütles: „Inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.” (Matteuse 10:36) Need sõnad osutuvad tõesti õigeks, kui abikaasa on tõe suhtes vaenulik!

Kui Diane hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, oli tema õhujõudude ohvitserist mees selle peale väga pahane. Millist mõju see nende abielule avaldas? „Meie vahele oleks nagu jääpank ujunud,” selgitab Diane. „Olime õnnelikult abielus olnud. Ühtäkki olime vaid vormiliselt ühes leibkonnas.” Kuidas ta siis hakkama sai? „Määrava tähtsusega olid minu enda veendumus ja otsusekindlus ning Jehoova ja tema vaimu abi.” Diane võttis südamesse prohvet Taanieli eeskuju Piiblis.

Kui Taaniel Babüloni pagendati ja talle seal Jumala sulase jaoks vastuvõetamatut toitu pakuti, ta „võttis südames ette ennast mitte roojastada kuninga roaga”. Tõesti, Taaniel tegi teadliku otsuse. Ta otsustas südames, et ta ei roojasta ennast kunagi sellise toidu söömisega. Millist meelekindlust ta küll seejärel ilmutas, kui „ta taotles [„palus pidevalt”, NW] kammerteenrite ülemalt, et tal ei oleks vaja ennast roojastada”! Milline oli tulemus? Jehoova õnnistas tema otsusekindlat hoiakut. — Taaniel 1:8, 9, 17.

Samalaadselt võib tänapäeval olla nii, et mees, kes vastupanu avaldab, nõuab, et tema naine ei käiks enam koguduse koosolekutel. Mida peaks naine tegema? Jane oli sellises olukorras. Ta selgitab: „Surve all ei taganenud ma kunagi oma seisukohast. Ma teadsin, et kompromiss on välistatud. Ma pidin näitama, kui palju koosolekud mulle tähendavad.” Jehoova õnnistas tema otsust jätkata koosolekutel käimist.

„Mees püüdis küll takistada mind koosolekutel käimast, kuid see ei kestnud kuigi kaua,” jutustab Glenys. „Ma läksin ikkagi. Kui ma koju tagasi jõudsin, lõi ta mind vahetevahel, ja mõnikord tervitas ta mind vaikimisega.” Ometigi sai ta korduva palvetamise abil hakkama. Lisaks sellele palvetasid koos temaga korrapäraselt kaks kogudusevanemat, ja see andis talle rohkesti julgust koosolekutel edasi käia. — Jakoobuse 5:13—15; 1. Peetruse 2:23.

Mõnikord võivad ülemused avaldada mehele survet, et see võtaks naiselt julguse head sõnumit kuulutada. Diane nägi, et ta peab oma mehele selgeks tegema, mis on tema elus kõige tähtsamal kohal. Ta ütles: „Kuulutamist jätkates olin valmis ka tagajärgi vastu võtma.” Ka apostlite hoiak oli samasugune! (Apostlite teod 4:29, 31) Sellele vaatamata oli ta kuulutamisega ettevaatlik. Ta jutustab: „Ma kutsusin teisi enda juurde kohvi jooma ning pakkusin igale külalisele raamatut Truth [Tõde].” — Matteuse 10:16; 24:14.

Ole alluv kompromissi tegemata

Kuigi abielus valitsevad pinged kristlikke naisi kurvastavad, vaatavad nad tulevikku ja loodavad Jehoovale. See aitab neil tasakaalukust säilitada. Nad toetavad oma meest nii kuidas vähegi võimalik, kuid seejuures ei tee nad oma usu suhtes kompromissi. Sel viisil järgivad nad Peetruse inspireeritud nõuannet: „Teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele.” (1. Peetruse 3:1) Tõlkes The Amplified New Testament kõlab see apostli käsk niimoodi: „Alluge neile, olles neist madalamal ja sõltudes neist, ning kohandage end nendega.” Pane tähele, kuidas Jane seda nõuannet järgis. „Mu mees ütles mulle, et see, mida mina tahan teha, ei tohi tema karjääri ära rikkuda,” selgitab ta. „Niisiis püüdsin leida viise, kuidas teda aidata.”

Seepärast on mõned kristlikud abielunaised olnud nõus minema seltskondlikele üritustele, kuhu nende mees on kutsutud. Ent sellele vaatamata on nad teinud otsuse mitte kunagi oma usu suhtes kompromissi teha. Jane võttis aega, et sellest oma mehega rääkida. Ta selgitas lahkelt, et on nõus kohal viibima, kuid ta ei taha meest kohal olles piinlikusse olukorda seada. „Ma teadsin, et vahetevahel tõusevad kõik kohalviibijad püsti, et juua kellegi terviseks. Ma olin õppinud, et kõrgemalseisvale isikule osutatav truudus kuulub ainult Jehoovale ja et tervisejoomine tähendab palju rohkemat kui vaid lugupidamise ilmutamist. Kuna minu mees mõistis, kui ebamugav olukord võiks tekkida, ütles ta lihtsalt: ’Ära tule!’ Ma kuuletusin talle.”

Glenys küll läks koos oma mehega sellisele üritusele, kuid ta jälgis ohvitsere, kes istusid laua otsas. Kui ta nägi, et nad tahavad hakata toosti ütlema, lahkus ta taktitundeliselt, et minna tualettruumi! Need naised tõepoolest kohandasid end olukorraga, kuid ei teinud kunagi kompromissi.

’Võida ilma sõnata’

„Kui ma parandan ennast, nii et minust saab parem abielunaine, siis mu mees näeb, et tõde muudab mind,” arutles Yvonne. Seetõttu luges ta üha uuesti ja uuesti raamatust Family Life peatükki „Naine, keda armastatakse kogu südamest”.a „Pöörasin erilist tähelepanu materjalile alapealkirja all ’Nutjad ja torisejad’! Kuid ma nägin, et mida rohkem ma oma mehega rääkida püüan, seda halvemaks olukord muutub.” Tema püüded aidata oma abikaasal Jehoovat teenima hakata kandsid lõpuks siiski vilja. Miks? Sellepärast et ta rakendas 1. Peetruse 3:1 esitatud põhimõtet, et mehi saab ’võita ilma sõnata’.

See, kuidas kristlikud naised oma perekonna eest hoolitsevad, näitab teistele ilmekalt kristluse kasulikku mõju. „Ma püüdsin teha tõde nii kütkestavaks kui võimalik,” jutustab Diane. „Kui ma koosolekule läksin, tundis mu mees suurt üksindust, ja seetõttu käskisin ma lastel koju tagasi jõudes eriti hästi käituda. Ka mina püüdsin talle rohkem tähelepanu pöörata, kui olime tagasi tulnud.” Kuna tema perekond osutas talle lahkelt tähelepanelikkust, hakkas mehe suhtumine vähehaaval muutuma.

Kaassulased Jehoova teenimises saavad samuti aidata. Jane jutustab, et tema mehele meeldis olla koos tunnistajatest misjonäridega, kellega ta Keenias kohtus. „Nad said temaga sõbraks ning vestlesid jalgpallist, nad olid väga külalislahked. Nii mõnigi kord kutsusid nad meid misjonikodudesse sööma.” Tema mees selgitas hiljem: „Hakkasin Jane’i usku täiesti uue nurga alt nägema. Tema sõbrad olid väga intelligentsed inimesed, kes oskasid rääkida paljudel teemadel.” Ka Diane’i mees hakkas tõesse teistmoodi suhtuma. Kui auto, millega ta sõitis, rikki läks, tuli üks noor tunnistaja talle appi. „See avaldas mulle sügavat muljet,” ütleb ta.

Muidugi ei õnnestu kõiki abikaasasid tõe poole võita. Mida siis teha? Jehoova annab oma ustavatele sulastele abi, et nad suudaksid vastu pidada. (1. Korintlastele 10:13) Pane tähele, kuidas Glenys julgustab neid, kes on samasuguses olukorras nagu tema: „Ära kahtle mitte kunagi, et Jehoova on see, kes pani abielule aluse, ja et tema tahab, et abielupaarid püsiksid koos. Niisiis, ükskõik mida mees võib teha või millist vastupanu võivad sulle avaldada inimesed, kes on sinu ümber, Jehoova ei lase sul kunagi kõikuda.” Kuigi tema mees ei teeni veel Jehoovat, suhtub ta nii Glenysesse kui ka tõesse järeleandlikumalt.

’Külva pisaratega; lõika rõõmuga’

Need kristlikud naised teenivad Jehoovat tõepoolest otsusekindlalt. Kui sina oled samasuguses olukorras, ole samuti otsusekindel. Pea meeles järgnevat manitsust: „Jehoovat, oma Jumalat, pead sa kartma, teda pead sa teenima ja tema poole hoidma.” — 5. Moosese 10:20.

„Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes vihke,” ütleb laulukirjutaja. (Laul 126:6) „Sul tuleb tõesti palju pisaraid valada, kui sa püüad, ükskõik kas vaikides või rääkides, tõde oma abikaasani viia,” kinnitab üks Jehoova tunnistaja. „Kuid lõpuks hõiskad sa rõõmu pärast, sest isegi siis, kui mees tõde vastu ei võta, õnnistab Jehoova sind su pingutuste eest.”

Kõik, kes teenivad Jehoovat ustavalt, hoolimata sellest et kodus vastupanu avaldatakse, on kiituse kuhjaga ära teeninud. Nad väärivad toetust ja armastust. Jäägu nad oma tõekspidamistes kompromissituks ning teenigu nad Jehoovat otsusekindlalt!

[Allmärkus]

[Pilt lk 28]

Palvemeelne uurimine tugevdab kristlikku otsusekindlust