Jumalale andunud inimeste vabastamine on lähedal!
„Jehoova teab, kuidas Jumalale andunud inimesi katsumusest vabastada, aga ebaõiglasi inimesi säilitada kohtupäevaks, et neid ära lõigata.” — 2. PEETRUSE 2:9, NW.
1. a) Millistes rahututes tingimustes elab inimkond tänapäeval? b) Milliste küsimustega me peame seda silmas pidades arvestama?
KOGU inimkonna eluprobleemid suurenevad. See on nii igal pool, vaatamata sellele, kas seal, kus elatakse, on materiaalseid asju külluses või on neist puudus. Kõikjal valitseb ebakindlus. Just nagu ebastabiilsetest majanduslikest tingimustest ei oleks veel muretsemiseks küllalt, ründavad planeet Maad tõsised keskkonnaprobleemid, mis ohustavad kõike elavat. Haigused võtavad võimust. Nakkushaigused, südamehaigused ja vähktõve nuhtlus nõuavad loendamatuid inimelusid. Amoraalsus on mõjunud inimtunnetele ja perekonnaelule laastavalt. Kõigele lisaks on maailm täis vägivalda. Arvestades seda, mille ees inimühiskond seisab, peab olema realist ja küsima: „Kas on kindlat alust loota sellest lähitulevikus vabaneda? Kui jah, siis kuidas see tuleb ja keda vabastatakse?” — Võrdle Habakuk 1:2; 2:1—3.
2, 3. a) Miks 2. Peetruse 2:9 sõnad on meile tänapäeval rahustavad? b) Millised Piiblis kirjeldatud erilised vabastamised on meile julgustuseks?
2 See, mis toimub tänapäeval, meenutab meile teisi ülimalt tähtsaid aegu inimkonna ajaloos. Apostel Peetrus juhib tähelepanu vabastamistele, mille Jumal neil juhtudel täide viis, ja tuleb siis rahustavale lõppjäreldusele: „Jehoova teab, kuidas Jumalale andunud inimesi katsumusest vabastada.” (2. Peetruse 2:9, NW) Pange tähele selle väite kaasteksti 2. Peetruse 2:4—10:
3 „Sest kui Jumal ei säästnud ingleidki, kes pattu tegid, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse [„Tartarosse”, NW] säilitatavaiks kohtu jaoks, ja kui ta ei säästnud muistset maailma, vaid varjas ainult õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi, kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale; ja mõistis ka hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks ja pannes hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud, ja päästis Loti, kes oli õige ja keda üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega — sest elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid — nii Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda, iseäranis aga neid, kes liha järgi elavad roppudes himudes ja põlgavad Issanda valitsust.” Nagu need salmid näitavad, on Noa päevil ja Loti ajal toimunul meie jaoks suur tähendus.
Noa päevil valitsenud vaim
4. Miks Jumal pidas maad Noa päevil rikutuks? (Laul 11:5)
4 Moosese esimese raamatu kuuenda peatüki ajalooline aruanne informeerib meid, et Noa päevil oli maa tõelise Jumala ees muutunud rikutuks. Mille tõttu? Vägivalla tõttu. Asi ei seisnenud vaid üksikutes vägivalla juhtumites. Esimene Moosese raamat 6:11 ütleb, et „vägivald täitis maad”.
5. a) Milline inimeste hoiak Noa päevil soodustas vägivalda? b) Mida oli Eenok jumalakartmatuse suhtes hoiatavalt öelnud?
5 Mis oli selle põhjus? Peetruse teisest läkitusest tsiteeritud tekst viitab jumalatutele inimestele. Jah, inimeste süsteem oli täis jumalakartmatuse vaimu. See ei hõlmanud üksnes üldist Jumala seaduste põlgamist, vaid ka trotsivat hoiakut Jumala enda vastu.a Ja kui inimesed on Jumala suhtes trotsivad, kuidas saab siis oodata, et nad oma kaasinimestega käituks lahkelt? Jumalakartmatus oli juba enne Noa sündimist nii palju võimust võtnud, et Jehoova lasi Eenokil lõpptulemust prohvetlikult ette kuulutada. (Juuda 14, 15) Inimeste Jumalat trotsiv hoiak pidi paratamatult endaga kaasa tooma Jumala kohtuotsuse täideviimise.
6, 7. Milline inglite käitumine oli peamine tegur halbade olukordade arenemisel enne Veeuputust?
6 Oli veel ka teine mõju, mis tolleaegset vägivalda edendas. Esimeses Moosese raamatus 6:1, 2 on sellele juhitud tähelepanu. Seal on öeldud: „Kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid, siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid.” Kes need tõelise Jumala pojad olid? Need ei olnud inimesed. Mehed olid juba sajandeid ilusa välimusega naistele tähelepanu pööranud ja nendega abiellunud. Need Jumala pojad olid materialiseerunud inglid. Tekstis Juuda 6 on neid kirjeldatud kui „ingleid, kes oma seisust ei hoidnud, vaid jätsid maha oma eluaseme”. — Võrdle 1. Peetruse 3:19, 20.
7 Kui need üliinimlikud olevused meesteks materialiseerusid ja inimeste tütardega vahekorda astusid, siis milline oli selle tagajärg? „Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased [„nefilimid”, NW] maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.” Jah, selle ebaloomuliku ühenduse järglasteks olid nefilimid, vägevad, kes kasutasid oma ebatavalist jõudu teiste terroriseerimiseks. — 1. Moosese 6:4.
8. Kuidas Jehoova reageeris halbadele olukordadele, mis olid maa peal?
8 Aga kui halvaks see olukord muutus? See viis lõpuks selleni, et „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad”. Kuidas Jumal sellele reageeris? „Siis Jehoova kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.” See ei tähenda, et Jumal tundis, et ta oli inimsugu luues vea teinud. Pigem oli tal kahju, et inimesed olid pärast loomist muutunud oma eluviisiga nii kurjadeks, et ta oli sunnitud neid ära hävitama. — 1. Moosese 6:5—7.
Teguviis, mis tõi vabastamise
9. a) Mispärast Noa Jehoova juures armu leidis? b) Millise eelteate Jumal Noale andis?
9 Noa kohta on öeldud, et ta „leidis armu Jehoova silmis. . . . Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga”. (1. Moosese 6:8, 9) Seepärast andis Jehoova Noale teada, et Ta toob maa peale ülemaailmse veeuputuse ja andis talle laeva ehitamiseks juhised. Kõik inimesed, väljaarvatud Noa ja tema pere, pidid saama maa pealt ära pühitud. Hävitamisele pidid kuuluma isegi loomad, väljaarvatud iga põhilise loomaliigi vähesed esindajad, keda Noa pidi võtma laeva. — 1. Moosese 6:13, 14, 17.
10. a) Milliseid ettevalmistusi pidi pääste jaoks tehtama ja kui suur see töö oli? b) Mis on märkimisväärne selle juures, kuidas Noa oma ülesandesse suhtus?
10 See etteteadmine pani Noa peale suure vastutuse. Tarvis oli ehitada laev. Sellel pidi olema hiigelsuure kasti kuju, kogumahuga umbes 40000 kuupmeetrit. Noa pidi sellesse varuma toitu ja siis koguma loomi ja linde „kõigest lihast”, et nad võiksid ellu jääda. See oli ettevõte, mis nõudis aastatepikkust tööd. Kuidas Noa reageeris? Ta „tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi”. — 1. Moosese 6:14—16, 19—22; Heebrealastele 11:7.
11. Milline tähtis vastutus oli Noal oma perekonna suhtes?
11 Seda tööd tehes pidi Noa ka pühendama aega oma perekonnaliikmete vaimseks ülesehitamiseks. Neid oli tarvis kaitsta ümbritsevate inimeste vägivaldsete meetodite ja trotsiva suhtmise omaksvõtmise vastu. Oli tähtis, et nad igapäevase elu askeldustesse liigselt ei süveneks. Jumalal oli nende jaoks töö ja oli ülimalt tähtis, et nad teeks selle oma elu keskpunktiks. Meie teame, et Noa perekond järgis tema juhendeid ja osales tema usus, sest Noast, tema naisest, nende kolmest pojast ja poegade naistest — kokku kaheksast isikust — on Pühakirjas räägitud heakskiitvalt. — 1. Moosese 6:18; 1. Peetruse 3:20.
12. Millist vastutusrikast ülesannet Noa ustavalt täitis, nagu on näidatud 2. Peetruse 2:5?
12 Noal oli veel teine tähtis ülesanne — hoiatada eelseisva Veeuputuse eest ja teha teatavaks selle saabumise põhjus. On ilmne, et ta täitis selle ülesande ustavalt, sest Jumala Sõnas on teda nimetatud „õiglusekuulutajaks”. — 2. Peetruse 2:5, NW.
13. Milliste olukordadega oli Noa silmitsi, kui ta täitis Jumala poolt antud ülesannet?
13 Kujutle, millistes olukordades Noa seda ülesannet täitis. Aseta ennast tema olukorda. Kui sina oleksid olnud Noa või keegi tema perekonnaliikmetest, siis oleks sinu ümber olnud vägivald, mida panid toime nefilimid ja jumalakartmatud inimesed. Sa oleksid olnud vahetult silmitsi mässuliste inglite mõjuga. Kui sa oleksid töötanud laeva ehitamisel, siis oleksid sa olnud pilkeobjektiks. Kui sa oleksid aastast aastasse hoiatanud eelseisva Veeuputuse eest, siis sa oleksid leidnud, et inimesed olid igapäevase elu askeldustele täielikult andunud „ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära”. — Matteuse 24:39; Luuka 17:26, 27.
Mida tähendavad Noa kogemused sinule?
14. Miks ei ole meil tänapäeval raske mõista seda olukorda, milles viibis Noa ja ta pere?
14 Sellise olukorra kujutlemine ei ole enamikule meie lugejaist üldsegi raske. Mispärast mitte? Seepärast, et olukorrad meie päevil on väga sarnased nendega, mis valitsesid Noa ajal. Jeesus Kristus ütles, et seda oligi oodata. Oma suures prohvetikuulutuses enda juuresviibimise aja ning asjadesüsteemi lõpetamise kohta ennustas Jeesus: „Sest nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine [„juuresviibimine”, NW].” — Matteuse 24:37.
15, 16. a) Kuidas on maa tänapäeval samuti täis vägivalda nagu Noa ajal? b) Milliseid vägivallategusid on eriti Jehoova tunnistajate vastu toime pandud?
15 Kas niiviisi on sündinud? Kas maailm on tänapäeval täis vägivallategusid? Jah, on! Meie sajandil on sõdades surma saanud enam kui sada miljonit inimest. Mõned meie lugejaist on tunda saanud selle otsest mõju. Veelgi rohkem on olnud neid, kes on olnud ohus, kui kriminaalkurjategijad kavatsesid neilt ära võtta raha või väärtasju. Ka koolis on noored vägivallaga silmitsi.
16 Kuid Jehoova sulased saavad tunda rohkemat, kui seda on laastavad sõjad ja üldine kriminaalne vägivald. Vägivald on neile osaks saanud ka sellepärast, et nad ei ole maailma osa, vaid püüavad olla inimesed, kes on Jumalale andunud. (2. Timoteosele 3:10—12, NW) Mõnikord väljendub see vägivald ainult tõukamises või kõrvakiilus. Teistel puhkudel hävitatakse nende vara, neid pekstakse metsikult ja isegi tapetakse. — Matteuse 24:9.
17. Kas jumalakartmatus võimutseb ka tänapäeval? Selgita.
17 Jumalakartmatud inimesed, kes selliseid vägivallategusid sooritasid, on mõnikord jultunult kuulutanud, et nad Jumalat põlgavad. Ühes Aafrika piirkonnas ütles politsei: „Valitsus on meie käes. Pöörduge Jumala poole, kui ta on olemas, ja paluge teda, et ta tuleks ja teid aitaks.” Vanglates ja koonduslaagrites on Jehoova tunnistajatel olnud tegemist meestega, nagu seda oli Baranowsky Sachsenhausenis Saksamaal, kes pilkas: „Ma olen alustanud Jehoova vastu võitlust. Tahame näha, kes on tugevam, mina või Jehoova.” Varsti pärast seda jäi Baranowsky haigeks ja suri; aga teised jätkavad samasuguse suhtumise ilmutamist. Ametnikud, kes tagakiusamiste kampaaniaid läbi viivad, ei ole ainsad, kes Jumalat trotsivad. Jumala sulased kuulevad ja näevad kõikjal maailmas asju, mis tõendavad, et neil, kes selles osalevad, ei ole südames mingit jumalakartust.
18. Kuidas kurjad vaimud inimkonna rahutule olukorrale kaasa aitavad?
18 Meie päevil, mis on Noa ajaga väga sarnased, näeme meie ka kurjade vaimude tegevust. (Ilmutuse 12:7—9) Need deemonid on samad inglid, kes materialiseerusid inimesteks ja abiellusid naistega Noa päevil. Kui tuli Veeuputus, siis nende naised ja lapsed hävitati, aga need sõnakuulmatud inglid olid sunnitud vaimude valdkonda tagasi minema. Nende koht ei olnud enam Jehoova pühas organisatsioonis, vaid neid pandi Tartarosse, sügava pimeduse olukorda, mis on jumalikust valgusest ära lõigatud. (2. Peetruse 2:4, 5, NW) Tegutsedes Saatana juhtimisel, on nad jäänud inimestega lähedasse kontakti. Kuigi nad ei ole enam võimelised materialiseeruma, püüavad nad juhtida mehi, naisi ja isegi lapsi. See toimub osaliselt okultse tegevuse abil. Deemonid õhutavad inimesi ka täiesti mõistusevastastele tegudele, nii et need üksteist hävitavad. Aga see ei ole veel kõik.
19. a) Kelle vastu eriti on deemonite viha otseselt suunatud? b) Mida tahavad deemonid sundida meid tegema?
19 Piibel ilmutab, et deemonid peavad sõda nende vastu, „kes peavad Jumala käske ja kellel on Jeesusest tunnistamise töö”. (Ilmutuse 12:12, 17, NW) Need kurjad vaimud on peamised Jehoova teenijate tagakiusamise õhutajad. (Efeslastele 6:10—13) Nad kasutavad kõiki võimalikke vahendeid, et ustavaid inimesi kas sundida või ahvatleda loobuma laitmatusest Jehoova ees, ning lõpetama Jehoova Kuningriigi ja selle Messias-Kuninga Jeesuse kuulutamist.
20. Kuidas püüavad deemonid inimesi takistada, et nad nende juhtimise alt ei vabaneks? (Jakoobuse 4:7)
20 Deemonid püüavad takistada inimesi, kes igatsevad nende rõhuva mõju alt vabaneda. Brasiiliast teatab üks naine, kes oli endine spiritist, et kui tunnistajad teda kodus külastasid, siis deemonite hääled andsid talle käsu, et ta ust ei avaks; aga ta siiski avas ja õppis tõde tundma. Paljudes piirkondades kasutavad deemonid otseselt neid, kes nõiakunstiga tegelevad, püüdes Jehoova tunnistajate tööd seisma panna. Näiteks ühes Surinami külas otsisid Jehoova tunnistajate vastased üles spiritisti, kes oli hästi tuntud seetõttu, et ta oli võimeline põhjustama inimeste äkilist surma lihtsalt sellega, et ta oma nõiakepiga nende peale näitas. See kurjade vaimude mõju all olev spiritist astus koos oma tantsijate ja trummilööjate kaaskonnaga Jehoova tunnistajatele vastu. Ta rääkis oma nõiasõnu ja näitas nende peale oma kepiga. Külaelanikud ootasid, et tunnistajad langevad surnult maha, aga spiritist ise kaotas teadvuse ja tema kimbatusse sattunud toetajad pidid ta kiires korras ära viima.
21. Kuidas reageerib enamik inimesi meie kuulutustööle, samuti nagu Noa päevil, ja miks?
21 Isegi neis kohtades, kus nõiakunsti ja maagiat nii avalikult ei praktiseerita, on iga Jehoova tunnistaja kogenud, mida tähendab kuulutada inimestele, kes on kogu tähelepanuga andunud igapäevaelu askeldustele nii, et nad ei soovi, et neid tülitatakse. Suur enamik ’ei pane seda tähele’, nagu see oli ka Noa päevil. (Matteuse 24:37—39, VP) Mõned võivad imetleda meie ühtsust ja saavutusi. Aga meie vaimne ehitustöö — mis hõlmab palju tunde isiklikku uurimist, korrapärast osavõttu koosolekutest ja kuulutusteenistusest — see kõik on neile rumalus. Nad peavad naeruväärseks, et me Jumala Sõna tõotusi usaldame, sest nende elu on keskendunud peamiselt materiaalsetele varadele ja meelelistele lõbustustele, mida nad võivad nautida juba nüüd.
22, 23. Kuidas Noa aja sündmused selgesti kinnitavad, et Jehoova vabastab katsumusest kõik Jumalale andunud inimesed?
22 Kas Jehoova lojaalsed teenijad peavad alati taluma teotusi neilt, kes Jumalat ei armasta? Hoopiski mitte! Mis juhtus Noa päevil? Jumala korraldusel läks Noa ja tema pere valmissaanud laeva. Siis, Jumala poolt kindlaksmääratud ajal, „puhkesid kõik suure sügavuse allikad ja taeva luugid tehti lahti”. Veeuputus jätkus ja vesi tõusis, kuni kõik mäed said kaetud. (1. Moosese 7:11, 17—20) Inglid, kes olid maha jätnud oma õige eluaseme, olid sunnitud loobuma endi materialiseerunud inimkehadest ja vaimude valdkonda tagasi minema. Nefilimid ja kõik teised, kes kuulusid jumalakartmatute inimeste maailma, kaasaarvatud need, kes olid liiga ükskõiksed Noa hoiatusele reageerima, said hävitatud. Seevastu Noa ja tema naine ning nende kolm poega ja poegade naised pääsesid. Niiviisi vabastas Jehoova Noa ja tema pere katsumusest, mida nad olid palju aastaid lojaalselt talunud.
23 Kas Jehoova vabastab Jumalale andunud inimesed ka tänapäeval? Selles ei ole vähimatki kahtlust. Ta on seda tõotanud ja ta ei või valetada. — Tiitusele 1:2; 2. Peetruse 3:5—7.
[Allmärkus]
a „Anomia on Jumala seaduste põlgamine või trotsimine; asebeia [nimisõnaline vorm sõnast, mis on tõlgitud sõnadega ’jumalakartmatud inimesed’] on samasugune suhtumine Jumala Isiksusse.” — Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words, 4. köide, lehekülg 170.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas Peetrus näitas, et Jehoova teab, kuidas Jumalale andunud inimesi katsumusest vabastada?
◻ Millised tegurid aitasid kaasa vägivallategudele Noa päevil?
◻ Milline vastutav ülesanne oli Noal, silmas pidades saabuvat ülemaailmset Veeuputust?
◻ Missuguseid paralleele Noa päevadega me näeme meie ajal?
[Pilt lk 12]
Laeva ehitamine nõudis aastatepikkust kõva tööd
[Pilt lk 13]
Noa pühendas aega oma pere vaimseks ülesehitamiseks