Armastus (agape) — mis see ei ole ja mis see on
„Varustage oma . . . vennalik kiindumus armastusega.” — 2. PEETRUSE 1:5, 7, NW.
1. a) Millist omadust tõstetakse Piiblis kõige enam esile? b) Millised neli kreekakeelset sõna tõlgitakse sageli „armastuseks”, ja millisele neist viidatakse 1. Johannese 4:8?
KUI on olemas üks omadus või voorus, mida Jumala Sõna Piibel teistest rohkem esile tõstab, siis on see armastus. Kreeka keeles, milles Kristlikud Kirjad algselt kirjutati, on neli sõna, mis sageli „armastuseks” tõlgitakse. See armastus, millele meie nüüd tähelepanu pöörame, ei ole eʹros (sõna, mida Kristlikes Kreeka Kirjades ei leidu), mis põhineb seksuaalsel veetlusel; samuti ei ole selleks stor·geʹ, mis on veresugulusel põhinev tunne, ning mitte ka fi·liʹa, mis on südamlik vastastikusel hindamisel põhinev sõbraarmastus, mida käsitles eelmine artikkel. See on hoopis a·gaʹpe — põhimõtetel rajanev armastus, mille kohta võiks öelda, et see on omakasupüüdmatuse sünonüüm; apostel Johannes viitas just sellele armastusele, kui ta ütles: „Jumal on armastus.” — 1. Johannese 4:8.
2. Mida on armastuse (a·gaʹpe) kohta tabavalt öeldud?
2 Selle armastuse (a·gaʹpe) kohta ütleb professor William Barclay oma raamatus New Testament Words (Uue Testamendi sõnad): „Agapē on seotud mõistusega: see ei ole lihtsalt mingi tunne, mis tekib käskimatult meie südames [nagu võib tekkida fi·liʹa]; see on põhimõte, mille järgi me vabatahtlikult elame. Agapē on väga tihedalt seotud tahtega. See on võitmine, võit ja saavutus. Mitte keegi ei ole kunagi loomupäraselt oma vaenlasi armastanud. Oma vaenlaste armastamine tähendab kõikide loomulike kalduvuste ja tunnete võitmist. See agapē . . . on tegelikult jõud armastada seda, mida me ei tahaks armastada, armastada inimesi, kes meile ei meeldi.”
3. Millise rõhu asetasid armastusele Jeesus Kristus ja Paulus?
3 Tõesti, Jehoova Jumala puhast kummardamist eristab kõikidest teistest kummardamisvormidest muu kõrval see, kuidas selles rõhutatakse taolist armastust. Jeesus Kristus ütles õigesti, millised on kaks kõige suuremat käsku: „Esimene on see: . . . Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest. Teine on see: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!” (Markuse 12:29—31) Apostel Paulus asetas armastusele sama suure rõhu 1. Korintlastele 13. peatükis. Pärast selle rõhutamist, et armastus on peamine asendamatu omadus, lõpetas ta sõnadega: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” (1. Korintlastele 13:13) Jeesus ütles õigustatult, et armastus on see tundemärk, millest võib tema järelkäijad ära tunda. — Johannese 13:35.
Mis armastus ei ole
4. Mitu armastusele mitteomast ja mitu omast tahku Paulus 1. Korintlastele 13:4—8 mainib?
4 On väidetud, et kergem on öelda seda, mis armastus ei ole, kui seda, mis armastus on. See on mõnes mõttes õige, sest 1. Korintlastele 13. peatüki 4. kuni 8. salmis, milles apostel Paulus räägib armastusest, mainib ta üheksat omadust, mis armastus ei ole ja seitset omadust, mis armastus on.
5. Kuidas on „armukadedust” defineeritud ja kuidas seda Pühakirjas positiivses tähenduses kasutatakse?
5 Esimesena ütleb Paulus, et armastus „ei ole [armu]kade”. See vajab pisut selgitamist, sest armukadedusel on nii positiivseid kui ka negatiivseid tahke. Üks sõnaraamat defineerib „armukadedust” kui „võistlemise mittetalumist” ja „ainulaadse andumise nõudmist”. Seepärast ütles Mooses 2. Moosese 34:14: „Sa ei tohi kummardada teist jumalat, sellepärast et Jehoova nimeks on ’Püha viha [„Armukadedus”, NW]!’ Ta on püha vihaga [„armukade”, NW] Jumal.” 2. Moosese 20:5 (NW) ütleb Jehoova: „Mina, Jehoova, sinu Jumal, olen Jumal, kes nõuab ainulaadset andumust.” Samamoodi kirjutas apostel Paulus: „Ma olen armukade teie pärast jumaliku armukadedusega.” — 2. Korintlastele 11:2.
6. Milliste Pühakirja näidete põhjal võib näha, et armastus ei ole armukade?
6 Kuid üldiselt on „armukadedusel” halb tähendus ja seepärast on see Galaatlastele 5:20 (NW) loetletud liha tegude hulka. Tõepoolest, selline armukadedus on omakasupüüdlik ja tekitab viha, ning viha on armastuse vastand. Armukadeduse tõttu hakkas Kain Aabelit sedavõrd vihkama, et tappis ta, ning armukadeduse tõukel vihkasid Joosepi kümme poolvenda Joosepit sedavõrd, et tahtsid teda tappa. Armastus ei kadesta kiivalt teisi nende omandi või eesõiguste pärast, nagu kuningas Ahab kiivalt Naabotit tema viinamarjaaia pärast kadestas. — 1. Kuningate 21:1—19.
7. a) Milline juhtum näitab, et hooplemine ei ole Jehoovale meelepärane? b) Miks armastus ei hoople isegi järelemõtlematult?
7 Järgnevalt ütleb Paulus meile, et armastus „ei hoople” (UT). Hooplemine reedab armastuse puudumist, sest sellega seab inimene ennast teistest kõrgemale. Jehoovale ei ole hooplejad meelepärased, nagu võib näha sellest, kuidas ta alandas kuningas Nebukadnetsarit, kui see hooples. (Taaniel 4:27—32) Tihti hoobeldakse järelemõtlematult, kuna ollakse oma saavutustest või omandist liigselt sisse võetud. Mõned võivad kalduda kiitlema oma eduga kristlikus teenimises. Teised sarnanevad ühe kogudusevanemaga, kes lihtsalt pidi helistama oma sõpradele ja ütlema neile, et ta ostis uue auto, mis maksis peaaegu 650000 krooni. Kõik see on armastusetu, sest see tõstab hoopleja oma kuulajatest kõrgemale.
8. a) Kuidas suhtub Jehoova nendesse, kes on iseennast täis? b) Miks ei käitu armastus niimoodi?
8 Seejärel öeldakse meile, et armastus „ei ole iseennast täis”. See, kes on iseennast täis ehk uhke, peab ennast armastusetult teistest kõrgemaks. Selline meelsus on väga arutu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu”. (Jakoobuse 4:6) Armastus tegutseb vastupidi; ta peab teisi ülemaks. Paulus kirjutas Filiplastele 2:2, 3: „Tehke mu rõõm täielikuks sellega, et mõtlete sama ja peate ühesugust armastust, olles üksmeelsed ja ühemõttelised ega tee midagi riiu [„rivaalitsemise”, NW] ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast.” Selline meelsus laseb teistel tunda end meeldivalt, samal ajal kui uhke inimene paneb oma rivaalitsemisega teisi ebamugavust tundma.
9. Miks armastus ei käitu viisakusetult?
9 Edasi ütleb Paulus, et armastus „ei ole viisakuseta”. Sõnaraamat defineerib „viisakusetust” kui „väga inetut või kommete või moraali seisukohast võetuna solvavat”. See, kes käitub viisakusetult (armastusetult), ei arvesta teiste tundeid. Paljud piiblitõlked annavad selle kreekakeelse väljendi edasi sõnaga „toores”. Selline inimene mõnitab seda, mida peetakse sobivaks ja viisakaks. Kindlasti tähendab armastav tähelepanelikkus teiste vastu seda, et me hoidume kõigest, mis on toores või viisakusetu, mis teisi solvab või isegi šokeerib.
Veel sellest, mis armastus ei ole
10. Mis mõttes ei otsi armastus omakasu?
10 Järgmisena öeldakse meile, et armastus „ei otsi omakasu”, see tähendab nendes olukordades, kus küsimuse all on korraga nii meie kui ka teiste isiklikud huvid. Apostel ütleb ühes teises kohas: „Ükski ei ole iialgi vihanud iseenese liha, vaid igaüks toidab ja hoiab seda.” (Efeslastele 5:29) Aga kui meie huvid põrkuvad teise inimese huvidega ja asjaga ei ole seotud mõni muu Piibli põhimõte, peaksime käituma nii, nagu Aabraham Lotiga käitus: andma armastavalt teisele inimesele eesõiguse. — 1. Moosese 13:8—11.
11. Mida tähendab see, et armastus ei ärritu?
11 Samuti ei haavu armastus kergesti. Seetõttu ütleb Paulus meile, et armastus „ei ärritu”. See ei ole ülitundlik. See ilmutab enesevalitsemist. Eriti peaksid abieluinimesed selle manitsuse südamesse võtma ja olema valvel, et nad ei hakkaks kannatamatult häält tõstma ega teineteise peale karjuma. On olukordi, milles on kerge ärrituda, ja seetõttu tundis Paulus vajadust anda Timoteosele nõu: „Issanda sulane ärgu tülitsegu, vaid olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja [just nii, ta ärgu ärritugu], kes tasase meelega noomib vastupanijaid.” — 2. Timoteosele 2:24, 25.
12. a) Kuidas ei pea armastus meeles paha? b) Miks pole tark paha meeles pidada?
12 Jätkates selle loetlemist, mis armastus ei ole, esitab Paulus nõuande: „Armastus . . . ei pea meeles paha.” See ei tähenda, et armastus ei pane paha tähele. Jeesus näitas, kuidas olukorda käsitleda, kui meile tõsiselt halba tehakse. (Matteuse 18:15—17) Kuid armastus ei luba meil pidevalt pahaseks jääda ja vimma pidada. See, et me ei pea meeles paha, tähendab seda, et me oleme andestavad ja unustame asja, kui see kord on juba Piiblile vastavalt korda seatud. Tõesti, ära piina ennast ega tee end õnnetuks sellega, et mõtled lakkamatult mingile pahateole ja pead meeles paha!
13. Mida see tähendab, et ülekohtu üle ei rõõmutseta, ja miks armastus seda ei tee?
13 Peale selle öeldakse meile, et armastus „ei rõõmutse ülekohtust”. Maailm tunneb rõõmu ülekohtust, nagu võib näha sellest, kui populaarsed on vägivaldne ja pornograafiline kirjandus, filmid ja telesaated. Kogu selline rõõmustamine on omakasupüüdlik ja ei austa Jumala õiglasi põhimõtteid ega teiste heaolu. Kogu selline omakasupüüdlik rõõmustamine on lihale külvamine ja omal ajal lõigatakse seetõttu lihast kadu. — Galaatlastele 6:8.
14. Miks võib veendunult öelda, et armastus ei hävi ilmaski?
14 Lõpuks see, mida armastus ei tee: „Armastus ei hävi ilmaski!” Üks põhjus, miks armastus kunagi ei hävi ega kao, on see, et Jumal on armastus ja ta on ka „igaviku Kuningas”. (1. Timoteosele 1:17, NW) Roomlastele 8:38 ja 39 kinnitatakse meile, et Jehoova armastus meie vastu ei hävi iialgi: „Ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” Samuti ei hävi armastus iialgi selles mõttes, et ta ei ole kunagi puudulik. Armastus suudab tulla toime iga olukorraga ja iga väljakutsega.
Mis armastus on
15. Miks mainib Paulus armastusele omaste tahkude seas esimesena pikameelsust?
15 Jõudes nüüd armastusele omase külje juurde, selle juurde, mis armastus on, alustab Paulus sõnadega: „Armastus on pikameelne.” On öeldud, et kristlikku vendlust ei saa olemas olla ilma pikameelsuseta, see tähendab ilma üksteise kannatliku sallimiseta. See on nõnda sellepärast, et me kõik oleme ebatäiuslikud ja meie ebatäius ning puudused panevad teisi katsele. Pole ime, et apostel Paulus nimetab seda esimesena nende tahkude hulgas, mis armastus on!
16. Kuidas võivad perekonnaliikmed üksteise vastu lahkust osutada?
16 Paulus ütleb, et armastus on ka „lahke” (NW). See tähendab, et armastus on abivalmis, arvestab teisi ja on nende vastu tähelepanelik. Lahkus avaldub nii suurtes kui ka väikestes asjades. Heanaaberlik samaarlane ilmutas kindlasti lahkust selle mehe vastu, keda röövlid olid ootamatult rünnanud. (Luuka 10:30—37) Armastus ütleb rõõmuga sõna „palun”. Kui öelda: „Anna leiba”, on see käsk. Kui panna selle ette sõna „palun”, muutub see palveks. Abielumehed on lahked oma naiste vastu, kui nad järgivad 1. Peetruse 3:7 toodud nõuannet: „Teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi, et teie palved poleks tagajärjeta.” Naised on lahked oma meeste vastu, kui nad osutavad neile „sügavat lugupidamist”. (Efeslastele 5:33, NW) Isad on lahked oma laste vastu, kui nad järgivad Efeslastele 6:4 toodud nõuannet: „Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses [„Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”, NW].”
17. Millises kahes mõttes rõõmutseb armastus koos tõega?
17 Armastus ei rõõmusta ülekohtu üle, vaid ta „rõõmutseb ühes tõega”. Armastus ja tõde käivad käsikäes — Jumal on armastus ja samal ajal on ta „tõe Jumal”. (Laul 31:6) Armastus rõõmustab, kui näeb tõde vale üle võidutsemas ja seda paljastamas, ning see aitab osaliselt kaasa sellele suurele arvulisele kasvule, mis Jehoova kummardajate seas praegu aset leiab. Aga kuna tõde on vastandatud ülekohtuga, võib mõte seisneda ka selles, et armastus rõõmustab õigluse üle. Armastus tunneb rõõmu õigluse võidutsemise üle, nagu Jehoova kummardajatel kästaksegi Suure Babüloni langemise ajal teha. — Ilmutuse 18:20.
18. Mis mõttes lepib armastus kõigega?
18 Samuti ütleb Paulus meile, et armastus „lepib kõigega” (UT). Nagu piiblitõlge Kingdom Interlinear näitab, seisneb mõte selles, et armastus katab kõik kinni. Ta ei ’valmista laitust’ venna kohta, nagu kurjadel on kalduvus teha. (Laul 50:20, UT; Õpetussõnad 10:12; 17:9) Tõesti, see mõte on sama mis 1. Peetruse 4:8: „Armastus katab pattude hulga.” Loomulikult hoiab lojaalsus meid varjamast seda, kui tehakse tõsist pattu Jehoova ja kristliku koguduse vastu.
19. Kuidas usub armastus kõike?
19 Armastus „usub kõik”. Armastus on positiivne, mitte negatiivne. See ei tähenda, et armastus on kergeusklik. Ta ei hakka sensatsioonilisi väiteid kergesti uskuma. Kuid selleks, et keegi Jumalasse uskuma hakkaks, peab ta tahtma uskuda. Niisiis ei ole armastus skeptiline ega põhjendamatult kriitiline. See ei võitle uskumisele vastu, nagu teeb ateist, kes väidab dogmaatiliselt, et Jumalat pole olemas, või nagu agnostik, kes kinnitab dogmaatiliselt, et seda pole lihtsalt võimalik teada saada, kust me oleme tulnud, miks me oleme siin ja milline on tulevik. Jumala Sõna annab meile kõikides nendes asjades kinnitust. Samuti on armastus valmis uskuma seetõttu, et ta on usaldav, mitte põhjendamatult kahtlustav.
20. Kuidas on armastus lootusega seotud?
20 Apostel Paulus kinnitab meile järgnevalt, et armastus „loodab kõik”. Kuna armastus suhtub kõigesse positiivselt, mitte negatiivselt, loodab ta kindlalt kõike, mida Jumala Sõnas tõotatakse. Meile öeldakse: „Kündja peab kündma lootuses ja rehepeksja peksma lootuses osa saada.” (1. Korintlastele 9:10) Nagu armastus on usaldav, on ta ka täis lootust ja loodab alati kõige paremat.
21. Milline Pühakirja kinnitus on olemas selle kohta, et armastus kannatab kõik?
21 Lõpuks kinnitatakse meile, et armastus „kannatab kõik” (VP). Ta suudab teha seda sellepärast, mida apostel Paulus meile 1. Korintlastele 10:13 ütleb: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” Armastus paneb meid vaatama nendele paljudele Pühakirja eeskujudele, kes Jumala sulastena on vastu pidanud ja kellest peamine on Jeesus Kristus, nagu meile Heebrealastele 12:2, 3 meelde tuletatakse.
22. Millise kõige silmapaistvama omaduse ilmutamisest tuleb meil Jumala lastena alati huvitatud olla?
22 Armastus (a·gaʹpe) on tõepoolest kõige silmapaistvam omadus, mida meil kui kristlastel, Jehoova tunnistajatel, on vaja arendada nii sellest küljest, mis see ei ole, kui ka sellest küljest, mis see on. Olgem Jumala lastena alati huvitatud selle Jumala vaimu vilja ilmutamisest. Selle tegemine tähendab, et me oleme Jumala sarnased, sest pea meeles, et „Jumal on armastus”.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas näitavad Jeesus Kristus ja Paulus, et armastus on kõige silmapaistvam omadus?
◻ Mis mõttes ei ole armastus armukade?
◻ Kuidas armastus „lepib kõigega”?
◻ Miks võib öelda, et armastus ei hävi ilmaski?
◻ Millises kahes mõttes rõõmustab armastus koos tõega?
[Kast lk 21]
ARMASTUS (AGAPE)
Mis see ei ole Mis see on
1. Armukade 1. Pikameelne
2. Ei hoople 2. Lahke
3. Ei ole iseennast täis 3. Rõõmustab ühes tõega
4. Ei ole viisakuseta 4. Lepib kõigega
5. Ei otsi omakasu 5. Usub kõik
6. Ei ärritu 6. Loodab kõik
7. Ei pea meeles paha 7. Kannatab kõik
8. Ei rõõmusta ülekohtust
9. Ei hävi ilmaski
[Pildid lk 18]
Jehoova alandas Nebukadnetsarit hooplemise pärast