Kuidas teha lõpp kahjulikule keelepeksule

„Jehoova, pane valvur mu suu ette, sea hoidja mu huulte uksele!” — LAUL 141:3.

 1. Milline võime on meile Jumala poolt antud ajul?

JEHOOVA andis meile aju ja kui suurepärane see on! Raamatus The Incredible Machine öeldakse: „Ka kõige keerulisemad kompuutrid, milliseid suudame ette kujutada, on kohmakad, võrreldes inimaju peaaegu piiramatu komplekssuse ja paindlikkusega ... Miljonid ükskõik mis hetkel läbi aju kihutavad signaalid kannavad tavatult suurt hulka informatsiooni. Need toovad teateid sinu keha sees- ja väljaspool valitsevatest olukordadest ... Teised signaalid põhjustavad informatsiooni läbi töötades ja eraldades teatavaid tundeid, meenutusi, mõtisklusi või kavatsusi, mis viivad otsuste tegemiseni. Sinu peaajust vahetult tulevad signaalid räägivad sinu teistele kehaosadele, mida teha ... Samaaegselt kontrollib peaaju hingamist, vere keemilist koostist, kehasoojust ja teisi tähtsaid protsesse, mis on väljaspool sinu teadvust.” — Lehekülg 326.

 2. Milline küsimus tuleb meil nüüd läbi kaaluda?

² Kindlasti ei tule sellist suurepärast Jumalalt saadud kingitust mitte kunagi kasutada prügikasti või jäätmehunnikuna. Ent me võime oma aju kasutada ka vääralt, kui me kuulame ja levitame kahjulikku keelepeksu. Kuidas me võime sellist kõnet vältida ja aidata teistel sellega tegelemisest hoiduda?

Hinda sulle Jumala poolt antud mõistust

 3. Miks ükski tõeline kristlane ei peaks tegelema kahjuliku kõnega?

³ Jumala poolt meile antud mõistuse hindamine takistab meil kuulamast kahjulikku keelepeksu ja seda levitamast. Jehoova vaim ei ajenda kedagi täitma oma mõistust selliste mõtetega ega kasutama oma keelt kellegi solvamiseks. Selle asemel Jumala sõna ütleb: „Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted.” (Jesaja 55:7) Kurja inimese mõistus on täis kurje mõtteid ja ta on kärme õiglasi laimama. Aga me ei oota kunagi sellist kõnet neilt, kes hindavad neile Jumala poolt antud mõistust.

 4. Kui me oma aju ja kõnevõimet hindame, kuidas me siis oma mõistust ja keelt kasutame?

⁴ Õige hindamine aitab meil hoiduda oma mõistuse ja keele kasutamisest meie patuse liha toitmiseks. Selle asemel me hoiame oma mõtteviisi ja kõne kõrgemal tasemel. Me võime hoiduda kahjulikust keelepeksust, paludes usaldavalt Teda, kelle mõtted on palju ülemad kui meie omad. Apostel Paulus andis nõu: „Mis tõsi [mitte vale ega laimav], mis väärib tõsist tähelepanu [ei ole tühine], mis on õiglane [mitte kuri ega kahjulik], mis on kõlbeliselt puhas [mitte ebapuhas laim või pahatahtlik kahtlustus], mis on armastusväärne [mitte vihkav ja halvustav], millest räägitakse head [mitte solvavat], milles on midagi vooruslikku [mitte halba] ja kui midagi on kiiduväärt [mitte hukkamõistetavat], sellest kõigest mõtelge pidevalt.” — Filiplastele 4:8, NW.

 5. Mida olid teised usklikud seoses Paulusega näinud ja kuulnud?

⁵ Paulus lisas: „Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.” (Filiplastele 4:9) Mida olid teised Paulusest kuulnud ja näinud? Asju, mis olid kõlbeliselt puhtad ja vaimselt ülesehitavad. Ta ei täitnud nende kõrvu keelepeksuga Liidia või Timoteose viimastest tegudest. Võid olla kindel selles, et Paulus ei kuulanud ega levitanud kuulujutte Jeruusalemma vanemate kohta.a On tõenäoline, et austus Jumala poolt antud mõistuse vastu aitas Paulusel hoiduda osalemast kahjulikus keelepeksus. Me jäljendame tema eeskuju, kui me tõeliselt hindame mõistust ja keelt, mis Jehoova on meile andnud.

Austa Jumalat ja tema Sõna

 6, 7. a) Kuidas Jakoobus näitas taltsutamatu keele mõju? b) Mida ei juhtu siis, kui me austame Jumalat ja tema Sõna?

⁶ Ka aitab südamest lähtuv austus Jumala ja tema Püha Sõna vastu meil teha lõpp kahjulikule keelepeksule. Selline austus paneb meid tõepoolest kuuletuma jünger Jakoobuse nõuandele, mille ta andis keelt arvestades. (Jakoobuse 3:2—12) Kui inimene võiks oma keelt valitseda, suudaks ta ohjeldada kogu oma keha, samuti kui suulised hobuse suus võivad seda looma juhtida. Nii nagu väike säde võib süüdata metsa põlema, võib ka keel olla tuli, mis süütab meie eluratta põlema. Inimene võib taltsutada metsloomi, linde, roomajaid ja mereelajaid, „kuid keelt ei suuda ükski inimene talitseda,” ütleb Jakoobus. Seda ei või muidugi kasutada ettekäändeks, kui me ei püüa teha lõppu kahjulikule keelepeksule.

⁷ Jakoobus ütles veel, et keel saadab samast suust välja õnnistusi ja needust. See ei ole sobiv, sest allikas ei keeda välja ühtlasi magusat ja mõru vett. Viigipuu ei või kasvatada oliive ega soolane allikas anda magusat vett. Teatavasti nii kaua, kui kristlased on ebatäiuslikud, ei saa keelt taltsutada täiuslikult. See peaks meid panema kahetsevatesse süüdlastesse halastavalt suhtuma, kuid sellega ei või vabandada kahjulikku keelepeksu. Siiski, niipalju, kui meist oleneb ja kuivõrd me austame Jumalat ja tema Sõna, me ei jätka keele mürgitavat vääriti kasutamist.

Kuidas palve võib aidata

 8. Kuidas võib palve meile abiks olla kahjulikule keelepeksule lõpu tegemisel?

⁸ Kiusatus kuulata solvavat keelepeksu ja seejärel seda levitada võib olla küllaltki tugev. Kui sa siis minevikus oled sellisele kiusatusele järele andnud, kas ei tuleks sul paluda Jumalalt andestust ja abi? Jeesus õpetas meid palvetama: „Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast [„selle käest, kes on kuri”, NW].” (Matteuse 6:13) Kristlased, kes hardalt palvetavad, et Jumal päästaks neid sellise kurja kõne kiusatusest, ei jää selle Saatana sepitsuse ohvriks; nad päästetakse selle suure laimaja käest.

 9. Mida võiksime paluda, kui tunneme kiusatust kellegi laimamiseks?

⁹ Kui tunneme kiusatust kedagi laimata, me võiksime palvetada: „Jehoova, pane valvur mu suu ette, sea hoidja mu huulte uksele! ” (Laul 141:3) Me võime hävitada oma võimalused igavesele elule kiusatusele järeleandmisega, jäljendades Kuradit, kes on vihkav, valetav, tapmishimuline laimaja. (Johannese 8:44) Apostel Johannes kirjutas: „Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.” — 1. Johannese 3:15.

Armastus ajab keelepeksu välja

10. Mida me keelepeksmise asemel teistele võlgneme?

¹⁰ Me kõik oleme üksteisele midagi võlgu, aga me ei võlgne vihkamist, mis tekitab solvavat keelepeksu. „Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et teie üksteist armastate,” kirjutas Paulus. (Roomlastele 13:8) Meil tuleks iga päev seda võlga maksta, selle asemel et teistest halba rääkida ja nende head mainet kahjustada. Kui väidame, et armastame Jehoovat, ei või me laimata oma kaaskummardajat, „sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud”. — 1. Johannese 4:20.

11. Kuidas Jeesuse tähendamissõna lammastest ja sikkudest meile kahjuliku laimu suhtes mõtlemisainet annab?

¹¹ Vaatle Jeesuse tähendamissõna lammastest ja sikkudest. Sikkudega võrreldud inimestele öeldi, et see, mis nad tegid Kristuse vendadele, loeti otsekui temale tehtuks. Kas peksaksid sa keelt Kristuse üle? Kui sa ei räägiks nii oma Issandast ja Isandast, siis ära kohtle selliselt ka tema võitud vendi. Ära tee sellist viga nagu sikud, kes „lähevad igavesse äralõikamisse”. (NW) Kui sa armastad Jeesuse vendi, siis näita seda sellega, kuidas sa neist kõneled. — Matteuse 25:31—46.

12. Mis on Õpetussõnade 16:2 mõte ja kuidas peaks see mõjutama meie mõtteviisi, tegusid ja kõnet?

¹² Kuna me kõik oleme patused ja vajame Jeesuse lunastusohvrit, siis kui keegi tahaks meie kohta halvustavaid märkusi teha, leiaks ta palju, mida öelda. (1. Johannese 2:1, 2) Muidugi, me võime mõelda, et me asjad on peaaegu korras. „Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Jehoova katsub vaimud läbi! ” Soosimine või erapoolikus ei kalluta Jumala vaekausse. (Õpetussõnad 16:2; Apostlite teod 10:34, 35) Ta kaalub meie vaimu ja paneb tähele meie meelelaadi ning ajendeid, mis panevad meid mõtlema, tegutsema ja kõnelema. Me ju kindlasti ei taha, et Jumal leiaks, et me ekslikult peame end puhasteks, kuid teisi määrdunuiks ja sellisteks, kes on solvavaid märkusi ära teeninud. Me peame nagu Jehoovagi olema erapooletud, halastavad ja armulised.

13. a) Kuidas see, et „armastus on pikameelne ja lahke”, aitab meil kahjulikule keelepeksule lõppu teha? b) Mis takistab meil rääkimast kellegi vastu, kes on saanud teenistuseesõiguse, mida meil pole?

¹³ Selle kohaldamine, millest Paulus rääkis 1. Korintlastele 13:4—8, võib aidata meil kahjulikule keelepeksule lõppu teha. Ta kirjutas: „Armastus on pikameelne ja lahke.” (NW) Keegi õde, kes kannatab vaenamist lahkmeelses perekonnas, ei tervita meid võib-olla rõõmsalt. Ehk võib keegi olla kehaliselt aeglasem, sest tal pole tervis korras. Kas ei peaks armastus meil aitama olla kannatlikud ja lahked selliste inimeste vastu, selle asemel et teeksime neist halvustava keelepeksu märklaua? ’Armastus ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis.’ Kui siis keegi teine kristlane saab teenistuses eesõiguse, mida meil ei ole, siis armastus takistab meid tema vastu kõnelemast ja vihjamast, et ta ei sobi sellele tööle. Armastus takistab meid ka hooplemast oma saavutustega, sest selline kõne võib mõjuda rusuvalt neile, kellel on vähem eesõigusi.

14. Millised teised armastuse omadused mõjutavad seda, mida räägime teistest?

¹⁴ Paulus ütles veel, et armastus „ei ole viisakuseta [„ei käitu sündsusetult”, NW], ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha”. Selle asemel, et räägiksime sündsusetult ebakristlikke jutte, peaksime laskma armastusel ajendada meid rääkima teistest head ja silmas pidama nende huvisid. See takistab meid ärritumast ja kõnelemast inimeste vastu tegelike või kujuteldavate solvumiste pärast. Kuna ’armastus ei rõõmutse ülekohtust, vaid tõest’, takistab see meil tegelemast kahjuliku keelepeksuga isegi vastupanijate suhtes, kes ülekohut teevad.

15. a) Kuidas peab see tõsiasi, et armastus ’usub ja loodab kõik’, meid mõjutama? b) Millised armastuse omadused võivad aidata meil püsida Jehoova organisatsioonis, kuigi teised selle vastu räägivad?

¹⁵ Armastus ’usub ja loodab kõigele’, mis on Jumala Sõnas, see paneb meid hindama ustavalt sulaseklassilt saadavat vaimset toitu, selle asemel, et valetavate ärataganejate laimavaid kõnesid kuulata. (Matteuse 24:45—47; 1. Johannese 2:18—21) Kuna ’armastus kannatab kõik ega hävi iial’, (NW) aitab see ka meil püsida lojaalsetena Jumala organisatsioonile isegi siis, kui „valevennad” või teised räägivad selle või selle liikmete vastu. — Galaatlastele 2:4.

Lugupidamine vaigistab keelepeksu

16. Kuidas kohtlesid valevennad Paulust Korintoses?

¹⁶ Ka lugupidamine kaasusklike vastu aitab teha lõppu solvavale keelepeksule. Kuna Jumal neid heaks kiidab, ei peaks me kindlasti neid laimama. Ärgem olgem kunagi nende „valevendade” sarnased, keda Paulus kohtas. Kahtlemata rääkisid nad temast halba. (2. Korintlastele 11:26) Kindlasti laimasid teda ka ärataganejad. (Võrdle Juuda 3, 4.) Korintoses rääkisid mõned: „Tema kirjad on küll ranged ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn! ” (2. Korintlastele 10:10) Inimesed ei tee selliseid märkusi nende kohta, keda nad armastavad.

17. Milliste sõnadega rääkis Diotrefes apostel Johannesest?

¹⁷ Vaadelgem apostel Johannest, kelle vastu Diotrefes rääkis. Johannes ütles: „Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu. Seepärast mina, kui tulen, tuletan temale meelde tuletada teod, mis ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sõnadega.” (3. Johannese 9, 10) Selline lobisemine oli väga tõsine asi, ja kui me tänapäeval kuulame või levitame samasugust kõnet, tuleks meil sellele otsekohe lõpp teha.

18. Kuidas erines Demeetrios Diotrefesest ja kuidas see võrdlus võib mõjutada meie käitumist?

¹⁸ Johannes õhutas Gaajust olema lugupidav ausate inimeste vastu, öeldes: „Armas, ära võta eeskujuks kurja, vaid head. Kes teeb head, on Jumalast; kes teeb kurja, ei ole Jumalat näinud. Demeetriosel on kõigilt ja tõelt eneselt hea tunnistus, ja meiegi tunnistame sedasama, ja sina tead, et meie tunnistus on tõsi.” (3. Johannese 1, 11, 12) Me kõik võime eneselt küsida: „Kas olen lobisev Diotrefes või olen ustav Demeetrios?” Kui peame lugu kaasusklikest, me ei tee nende kohta negatiivseid märkusi ega anna teistele põhjust pidada meid lobisejaiks.

19. Kuidas üritasid valevennad C. T. Russelli avalikult laimata?

¹⁹ Valevendi ei olnud ainult esimesel sajandil. Jumala organisatsiooniga ühenduses olnud jultunud isikud üritasid 1890-ndatel aastatel võtta Vahitorni Ühing oma juhtimise alla. Nad sepitsesid salanõu Charles Taze Russelli vastu ja püüdsid teha lõpu tema seisundile Ühingu esimese presidendina. Kui see salasepitsus oli hõõgunud umbes kaks aastat, süttis see leegina põlema 1894. aastal. Valesüüdistused koondusid peamiselt väitesse, et Russell oli ebaõiglane äritehingutes. Mõned nendest väiklastest süüdistustest tõid esile süüdistajate eesmärgi — C. T. Russelli avaliku laimamise. Erapooletud kristlased uurisid asjaolusid ja leidsid ta olevat süütu. Nii see eesmärk, „õhkida härra Russell ja tema töö nelja tuule poole”, ebaõnnestus. Nagu Paulusel, nii ka vend Russellil tuli kogeda raskusi valevendade tõttu, kuid see sepitsus tunnistati Saatana poolt korraldatuks. Pärast seda ei peetud vandenõus osalejaid enam kristliku seltskonna väärilisteks.

Head ettevõtmised summutavad kahjuliku keelepeksu

20. Milliseid puudusi märkas Paulus mõningatel noortel leskedel?

²⁰ Paulus teadis, et kahjulik keelepeks kaasneb tihti jõudeolekuga, sellega, et rohkesti ei osaletud heades ettevõtmistes. Talle ei meeldinud, et mõned noored lesed olid õppinud „käima mööda maju, ja siis ei ole nad mitte ainult jõude, vaid ka lobisejad ja uudishimulikud ja räägivad sobimatuid asju”. Kuidas saaks olukorda parandada? Ülesehitavate ettevõtmistega. Selleks Paulus kirjutas: „Ma tahan siis, et nooremad läheksid mehele ja tooksid lapsi ilmale, valitseksid majatalitusi ega annaks vastasele põhjust solvamiseks.” — 1. Timoteosele 5:11—14.

21. Kuidas aitab 1. Korintlastele 15:58 kahjuliku keelepeksu püüniseid vältida?

²¹ Kui naised tegelevad majapidamisega, õpetavad lapsi Jumala nõuetele vastavalt ja osalevad teistes ülesehitavates ettevõtmistes, jääb neil väga vähe aega üle tühjadeks juttudeks, mis võivad viia solvava keelepeksuni. Ka meestel jääb siis sellisteks kõnedeks vähem aega, kui nad on hõivatud heade töödega. See, et meil on „alati rohkesti tegemist Issanda töös”, aitab meil kõigil vältida kahjuliku keelepeksu püüniseid. (1. Korintlastele 15:58, NW) Eriti kogu südamest tulev osalemine kristlikus teenimises, koguduse koosolekutel ja teistes jumalateenistusega seotud ettevõtmistes hoiab meie mõtted vaimsete asjade juures, nii et me ei muutu tegevusetuteks keelepeksjateks ja teiste asjadesse sekkujateks.

22. Mida öeldakse Õpetussõnad 6:16—19 Jumala suhtumisest laimajatesse?

²² Kui oleme hõivatud Jumalale meelepärastes töödes ja püüame teistele vaimseks õnnistuseks olla, siis oleme lojaalsed sõbrad, mitte ebalojaalsed keelekandjad. (Õpetussõnad 17:17) Ja kui me väldime kahjulikku keelepeksu, siis on meil parim Sõber — Jehoova Jumal. Pidagem meeles, et seitse asja, mis temale on vastikud, on „ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd, süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole, valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes tõstab riidu vendade vahel! ” (Õpetussõnad 6:16—19) Keelepeksjad liialdavad ning esitavad fakte valesti ja laimajatel on valelik keel. Nende sõnad panevad liikuma need jalad, mis on usinad keelepeksu edasi kandma. See viib tihti riiuni. Aga kui me vihkame seda, mida vihkab Jumal, siis hoidume solvavast keelepeksust, mis võib kahjustada ausaid inimesi ja valmistada rõõmu suurele laimajale, Kurat-Saatanale.

23. Kuidas võime oma kõnega rõõmustada Jehoova südant?

²³ Sellepärast rõõmustagem Jehoova südant. (Õpetussõnad 27:11) Vältigem kõnet, mida ta vihkab, keeldugem laimu kuulamast ja tehkem oma parim, et lõpetada kahjulik keelepeks. Kindlasti võime seda teha meie püha Jumala Jehoova abiga.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas võib palve aidata meil vältida teiste laimamist?

◻ Kuidas aitab 1. Korintlastele 13:4—8 kohandamine meil kahjulikule keelepeksule lõppu teha?

◻ Kuidas võib enesest lugupidamine aidata meil ohjeldada kiusatust kaasusklike üle keelt peksta?

◻ Kuidas võib 1. Korintlastele 15:58 mõjutada meid kahjuliku keelepeksu püünistest hoiduma?