Mida ütleb Piibel Jumala ja Jeesuse kohta?

KUI inimesed loeksid Piibli kaanest kaaneni läbi ilma mingi eelarvamusliku mõtteta Kolmainsusest, kas nad siis ise jõuaksid sellise arusaamani? Üldsegi mitte.

Erapooletule lugejale saab väga selgeks see, et Jumal üksi on Kõikvõimas, Looja, eraldiolev ja eraldatud kõigist teistest, ning et Jeesus, isegi oma olemasolus enne inimeseks saamist, on samuti eraldiolev ja eraldatud loodud olevus, alluv Jumalale.

Jumal on üks, mitte kolm

PIIBLI õpetust sellest, et Jumal on üks, nimetatakse monoteismiks. Ja kirikuajaloo professor L. L. Paine näitab, et monoteism oma puhtaimal kujul ei nõustu Kolmainsusega: „Vana Testament on rangelt monoteistlik. Jumal on üksiolev isikuline olend. Idee, nagu seal võiks leiduda kolmainsust, . . . on täielikult aluseta.”

Kas pärast seda, kui Jeesus tuli maa peale, toimus monoteismis mingi muudatus? Professor Paine vastab: „Selles punktis ei ole vahet Vana ja Uue Testamendi vahel. Monoteistlik traditsioon jätkub. Jeesus oli juut, keda kasvatasid juudi vanemad Vana Testamendi kirjade järgi. Tema õpetus oli täielikult juudipärane; tal oli küll uus evangeelium, kuid mitte uus teoloogia. . . . Ja ta tunnistas omaenese usuks juudi monoteismi suure teksti: ’Kuule, Oo Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Jumal.’ ”

Need sõnad leiduvad 5. Moosese 6:4. Eestikeelses Piiblis kõlavad need nii: „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!” Selles salmis ei ole sõnal „ainus” mingeid grammatilisi viiteid mitmusele, mis vihjaksid, et siin mõeldakse midagi muud kui ühte isikut.

Ka kristlik apostel Paulus ei vihjanud, et Jumala olemuses oleks toimunud mingeidki muutusi, seda isegi mitte pärast Jeesuse maa peale tulemist. Ta kirjutas: „Jumal on üks.” — Galaatlastele 3:20; vaata ka 1. Korintlastele 8:4—6.

Tuhandeid kordi terves Piiblis räägitakse Jumalast kui ühest isikust. Ja kui Jumal räägib, räägib ta kui üks jagamatu isik. Piibel ei saaks selles suhtes enam selgem olla. Nii Jumal ütlebki: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele.” (Jesaja 42:8) „Mina olen Jehoova, sinu Jumal . . . Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (Meie kursiiv.) — 2. Moosese 20:2, 3.

Miks kõik Jumala poolt inspireeritud piiblikirjutajad räägivad Jumalast kui ühest isikust, kui ta tegelikult oleks kolm isikut? Milline eesmärk, peale inimeste eksitamise, võiks sellel olla? Kui Jumal koosneks kolmest isikust, siis ta oleks kindlasti lasknud Piibli kirjutajatel teha selle väga selgeks, nii et selles ei oleks mitte mingit kahtlust. Vähemalt oleksid seda võinud teha Kristlike Kreeka Kirjade kirjutajad, kes olid isiklikus kontaktis Jumala enda Pojaga. Aga nad ei teinud seda.

Selle asemel tegid Piibli kirjutajad väga selgeks, et Jumal on üks Isik — ainulaadne jagamatu Olend, kellele ei ole võrdset: „Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole, ei ole ühtki jumalat peale minu.” (Jesaja 45:5) „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” — Laul 83:19.

Mitte mitmeisikuline Jumal

JEESUS nimetas Jumalat „ainsaks tõeliseks Jumalaks”. (Johannese 17:3) Ta ei viidanud Jumalale kunagi kui mitmeisikulisele jumalusele. Seepärast ei ole kuskil Piiblis kedagi peale Jehoova nimetatud Kõikväeliseks. Muidu teeks see tühjaks sõna „kõikväeline” tähenduse. Ei Jeesust ega püha vaimu pole kunagi nii nimetatud, sest Jehoova üksi on kõige kõrgem. Ta kuulutab 1. Moosese 17:1: „Mina olen kõigeväeline Jumal.” Ja 2. Moosese 18:11 ütleb: „Jehoova on suurim kõigist jumalaist.”

Heebrea Kirjades on sõnal ʼelohʹah (jumal) kaks mitmuse vormi, nimelt ʼelo·himʹ (jumalad) ja ʼelo·hehʹ ([kellegi, millegi] jumalad). Need mitmuse vormid viitavad üldiselt Jehoovale, ja sel puhul on need tõlgitud ainsuses: „Jumal.” Kas need mitmuse vormid viitavad Kolmainsusele? Ei viita. William Smith ütleb teoses A Dictionary of the Bible (Piibli sõnaraamat): „Selline kujuteldav idee, et [ʼelo·himʹ] viitab isikute kolmainsusele Jumalas, leiab vaevalt endale praegu õpetlaste seas toetajat. Grammatikud nimetavad seda hoopis majesteetlikkust näitavaks mitmuseks, ehk see viitab jumaliku väe täiusele, Jumala poolt ilmutatud võimu kogusummale.”

The American Journal of Semitic Languages and Literatures (Ameerika ajakiri semiidi keelte ja kirjanduse kohta) ütleb sõnast ʼelo·himʹ: „Peaaegu eranditult kuulub selle juurde ainsuses öeldis ja ainsuses omadussõnaline täiend.” Näiteks esineb tiitel ʼelo·himʹ 35 korda loomisaruandes, ja iga kord on tegusõna, mis kirjeldab seda, mida ütles või tegi Jumal, ainsuses. (1. Moosese 1:1—2:4) Niisiis lõpetab see väljaanne: „[ʼElo·himʹ] peaks olema selgitatud hoopis intensiivistava mitmusena, mis märgib suurust ja majesteetlikkust.”

ʼElo·himʹ ei tähenda mitte „isikuid”, vaid tähendab „jumalaid”. Seega need, kes väidavad, et see sõna käib Kolmainsuse kohta, teevad endist polüteistid, rohkem kui ühe Jumala kummardajad. Miks? Sellepärast, et see tähendaks, et Kolmainsuses oleks kolm jumalat. Aga peaaegu kõik Kolmainsuse toetajad lükkavad tagasi vaate, et Kolmainsus koosneb kolmest eraldi jumalast.

Piibel kasutab sõnu ʼelo·himʹ ja ʼelo·hehʹ ka siis, kui ta viitab mitmele ebajumalale. (2. Moosese 12:12; 20:23) Aga mõnikord võib ta viidata ka ainult ühele ebajumalale, nagu näiteks siis, kui vilistid viitasid „oma jumalale [ʼelo·hehʹ] Daagonile”. (Kohtumõistjate 16:23, 24) Baali kohta on öeldud „jumal [ʼelo·himʹ]”. (1. Kuningate 18:27) Lisaks on seda terminit kasutatud ka inimeste kohta. (Laul 82:1, 6) Moosesele öeldi, et ta peab teenima, olles „Jumalaks [ʼelo·himʹ]” Aaronile ja vaaraole. — 2. Moosese 4:16; 7:1.

On ilmne, et tiitlite ʼelo·himʹ ja ʼelo·hehʹ kasutamine ebajumalate ja isegi inimeste kohta ei tähendanud, et igaüks neist oli jumalate mitmus; samuti ei tähenda sõnade ʼelo·himʹ või ʼelo·hehʹ rakendamine Jehoova kohta seda, et ta on rohkem kui üks isik, eriti kui me vaatleme ülejäänud Piibli tunnistust selle asja kohta.

Jeesus on eraldiolev loodu

MAA peal olles oli Jeesus inimene, kuigi täiuslik inimene, sest Jumal oli see, kes kandis Jeesuse elujõu üle Maarja emakasse. (Matteuse 1:18—25) Aga see ei olnud tema algus. Ta ise kuulutas, et ta on „taevast maha tulnud”. (Johannese 3:13) Sellepärast oli täitsa loomulik, et ta ütles hiljem oma järelkäijatele: „Mis on siis, kui te näete Inimese Poja [Jeesuse] üles minevat sinna, kus ta enne oli?” — Johannese 6:62.

Jeesus oli seega taevas olemas enne maa peale tulemist. Aga kas ta oli üks isikutest kõikväelises igaveses kolmainus Jumalas? Ei, sest Piibel ütleb selgesti, et enne inimeseks saamist oli Jeesus vaimne loodolevus, justnagu inglid olid Jumala poolt loodud vaimolevused. Ei ingleid ega ka Jeesust ei olnud olemas enne nende loomist.

Jeesus oli enne inimeseks saamist „kõige loodu esmasündinu”. (Koloslastele 1:15) Ta oli „Jumala loodu algus”. (Ilmutuse 3:14) Sõna „algus” [kreeka keeles ar·kheʹ] pole õigust tõlgendada tähendama seda, et Jeesus oli Jumala loomistöö ’algataja’. Oma piiblikirjutistes kasutab Johannes kreekakeelse sõna ar·kheʹ erinevaid vorme üle 20 korra, ja alati on neil ühine tähendus „algus”. Jah, Jumal lõi Jeesuse oma nähtamatute loomistööde algusena.

Pane tähele, kui hästi sobivad need viited Jeesuse algupärale kokku Piibli Õpetussõnades esitatud piltliku „tarkuse” sõnadega: „Jehoova lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal! Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina, kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki!” (Õpetussõnad 8:12, 22, 25, 26) Kuigi selle isikustamiseks, keda Jumal lõi, on kasutatud väljendit „tarkus”, on enamik õpetlasi ühel meelel selles, et see on tegelikult kõnekujund Jeesuse kui vaimolevuse kohta enne tema inimeseks saamist.

Jeesus jätkab, et enne inimeseks saamist oli ta „Tarkusena” „tema [Jumala] kõrval meisterlik oskustööline”. (Õpetussõnad 8:30, katoliku Jerusalem Bible [JB]) Kooskõlas selle meisterliku oskustöölise osaga ütleb Koloslastele 1:16 Jeesuse kohta, et „läbi tema lõi Jumal kõik, mis on taevas ja maa peal”. — Today’s English Version [TEV].

Kõikväeline Jumal lõi niisiis selle meistertöölise, niiöelda oma noorema töökaaslase vahendusel kõik ülejäänu. Piibel võtab selle kokku nii: „On meil ometigi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, . . . ja üks Issand Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik.” (Meie kursiiv.) — 1. Korintlastele 8:6.

Kahtlemata just sellele meisterlikule oskustöölisele ütles Jumal: „Tehkem inimesed oma näo järgi.” (1. Moosese 1:26) Mõned on väitnud, et „tehkem” viitab siin Kolmainsusele. Aga kui sina ütleksid: „Tehkem endile midagi,” siis keegi ei saaks sellest tavaliselt aru nii, et sinu sees on ühinenud üheks mitu isikut. Sa lihtsalt mõtled, et kaks või enam inimest töötaksid millegi kallal koos. Ja samuti Jumal, kui ta ütles „tehkem”, pöördus ta lihtsalt teise isiku poole, oma esimese vaimse loodu, meisterliku oskustöölise Jeesuse poole enne tema inimeseks saamist.

Kas Jumalat võib kiusata?

MATTEUSE 4:1 räägitakse, et Jeesus oli „kuradi kiusata”. Näidanud Jeesusele „kõik maailma kuningriigid ja nende hiilguse”, ütles Saatan: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!” (Matteuse 4:8, 9) Saatan püüdis murda Jeesuse lojaalsust Jumala suhtes.

Aga mis lojaalsuse katse see oleks olnud, kui Jeesus oleks olnud Jumal? Kas Jumal võiks iseenese vastu mässu tõsta? Ei võiks, kuid inglid ja inimesed võiksid küll Jumala vastu mässata ja nad tegidki seda. See, et Jeesusel oli kiusatus, oleks loogiline ainult sel juhul, kui ta ei olnud Jumal, vaid eraldiolev isik, kellel on oma vaba tahe ja kes oleks võinud soovi korral olla ebalojaalne nagu mõni ingel või inimene.

Teisest küljest on kujuteldamatu, et Jumal võiks teha pattu ja olla iseenese suhtes ebalojaalne. „Tema töö on täiuslik . . . Jumal on ustav . . . tema on õige ja õiglane!” (5. Moosese 32:4) Seega, kui Jeesus oleks olnud Jumal, ei oleks saadud teda kiusata. — Jakoobuse 1:13.

Kuna Jeesus ei olnud Jumal, oleks ta võinud olla ebalojaalne. Aga ta jäi ustavaks, öeldes: „Tagane minust, saatan! Sest on kirjutatud: sina pead Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” — Matteuse 4:10.

Kui suur oli lunastushind?

ÜKS peamine põhjus, miks Jeesus maa peale tuli, on samuti otseselt seotud Kolmainsuse küsimusega. Piibel ütleb: „Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus, kes andis iseenese [„vastavaks”, NW] lunastushinnaks kõikide eest.” — 1. Timoteosele 2:5, 6.

Jeesus, kes oli mitte rohkem ega vähem kui täiuslik inimene, sai lunastuseks, mis kompenseeris täpselt selle, mille Aadam oli kaotanud: õiguse täiuslikule inimelule maa peal. Apostel Paulus võis Jeesust õigusega nimetada „viimseks Aadamaks”, öeldes kaastekstis: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” (1. Korintlastele 15:22, 45) Jeesuse täiuslik inimelu oli „vastav lunastus”, mida jumalik õigus nõudis, ei rohkem ega vähem. Isegi inimliku õiguse üks põhiprintsiipe on, et makstav hind peab olema samaväärne sooritatud väärteoga.

Aga kui Jeesus oleks olnud Jumala osa, oleks lunastushind olnud mõõtmatult kõrgem sellest, mida Jumala enda Seadus nõudis. (2. Moosese 21:23—25; 3. Moosese 24:19—21) See, kes patustas Eedenis, oli vaid täiuslik inimene Aadam, mitte Jumal. Seega, et lunastushind oleks Jumala õigusega tõeliselt kooskõlas, pidi see olema rangelt samaväärne — täiuslik inimene, „viimne Aadam”. Kui Jumal saatis Jeesuse maa peale lunastuseks, tegi ta niisiis Jeesuse selliseks, et see rahuldaks õigust: mitte kehastunud olevuseks, mitte jumal-inimeseks, vaid täiuslikuks inimeseks, „alamaks inglitest”. (Heebrealastele 2:9; võrdle Laul 8:6, 7.) Kuidas võiks üks osa kõikväelisest Jumalast — Isast, Pojast või pühast vaimust — olla kunagi alam inglitest?

Kuidas „ainusündinud Poeg”?

PIIBEL nimetab Jeesust Jumala „ainusündinud Pojaks”. (Johannese 1:14; 3:16, 18; 1. Johannese 4:9) Kolmainsuslased ütlevad, et kuna Jumal on igavene, on ka Jumala Poeg igavene. Aga kuidas võib keegi olla poeg ja samal ajal olla sama vana kui ta isa?

Kolmainsuslased väidavad, et Jeesuse juhtumil ei ole väljendil „ainusündinud” seost sigitamisega või elu andmisega. Nad ütlevad, et Jeesuse juhtumil tähendab see „tekitamisega mitte seotud suguluse tunnet”, ainukese poja sugulustunnet, mis ei tulene sigitamisest. (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words) Kas see tundub sulle loogiline? Kas inimene võib olla pojale isaks ilma teda sigitamata?

Ja edasi, miks kasutab Piibel täpselt sama kreekakeelset sõna „ainusündinud” (nagu autor Vine ilma mingi selgituseta möönab) Iisaki ja Aabrahami vahelise sugulussideme kirjeldamiseks? Heebrealastele 11:17 räägib Iisakist kui Aabrahami „ainusündinust”. Iisaki juhtumil ei teki mingit küsimust, ta oli tavalises mõttes ainusündinud, mitte võrdne oma isaga aja ja positsiooni poolest.

Jeesuse ja Iisaki kohta kreeka keeles kasutatud põhisõna „ainusündinud” on mo·no·ge·nesʹ, mis on tuletatud sõnadest moʹnos, mis tähendab „ainult”, ja giʹno·mai, mille põhitähendus on „tekitama”, „(olemasollu) tulema”, nagu ütleb Strongi sõnaregister Exhaustive Concordance. Seega defineeritakse sõna mo·no·ge·nesʹ nii: „Ainukesena sündinud, ainukesena sigitatud, s.o. ainuke laps.” — E. Robinson, A Greek and English Lexicon of the New Testament.

Gerhard Kitteli toimetatud sõnaraamat Theological Dictionary of the New Testament (Uue Testamendi teoloogiasõnaraamat) ütleb: „[Mo·no·ge·nesʹ] tähendab ’põlvnemiselt ainuke’, s.o. ilma vendade ja õdedeta.” See raamat ütleb ka, et Johannese 1:18; 3:16, 18 ja 1. Johannese 4:9 „ei ole Jeesuse sugulussuhet võrreldud lihtsalt isa ja tema ainukese lapse suhtega. See on ainusündinu sugulussuhe oma isaga”.

Seega oli Jeesuse, ainusündinud Poja elul algus. Ja Kõikväelist Jumalat võib õigusega nimetada tema Sigitajaks ehk Isaks samas mõttes, kui maine isa, nagu näiteks Aabraham, sigitab oma poja. (Heebrealastele 11:17) Kui siis Piibel räägib Jumalast kui Jeesuse „Isast”, mõtleb ta seda, mida ütleb — et nad on kaks eraldiolevat isikut. Jumal on vanem. Jeesus on noorem ja vähem — nii aja, positsiooni, võimu kui ka teadmiste poolest.

Kui mõelda sellele, et Jeesus ei ole Jumala poolt taevasse loodud vaimsetest poegadest ainuke, saab selgeks, miks sel juhtumil on kasutatud väljendit „ainusündinud Poeg”. Lugematuid teisi vaimolevusi, ingleid, on nimetatud ka „Jumala poegadeks” samas mõttes nagu Aadamatki, sest nende elujõud on pärit Jehoova Jumalast, elu Lättest ehk Allikast. (Iiob 38:7; Laul 36:10; Luuka 3:38) Kuid need kõik loodi „ainusündinud Poja” kaudu, kes ise oli ainukesena otseselt Jumala sigitatud. — Koloslastele 1:15—17.

Kas Jeesust peeti Jumalaks?

KUIGI Jeesust on Piiblis tihti nimetatud Jumala Pojaks, ei mõelnud keegi esimesel sajandil temale kunagi kui Jumal-Pojale. Isegi deemonid, kes ’uskusid, et Jumal on ainus’, teadsid vaimses maailmas saadud kogemustest, et Jeesus ei olnud Jumal. Nad pöördusid seega Jeesuse poole õigesti kui eraldioleva „Jumala Poja” poole. (Jakoobuse 2:19; Matteuse 8:29) Ja kui Jeesus suri, teadsid lähedalseisvad Rooma paganatest sõdurid asja piisavalt hästi, nii et nad võisid öelda, et see, mida nad tema jüngritelt olid kuulnud, oli õige, nimelt, et Jeesus ei olnud Jumal, vaid et „tõesti, see oli Jumala Poeg”. — Matteuse 27:54.

Seega viitab väljend „Jumala Poeg” Jeesusele kui eraldi loodolevusele, mitte kui osale Kolmainsusest. Jumala Pojana ei saa ta olla Jumal ise, sest Johannese 1:18 ütleb: „Ükski ei ole Jumalat iialgi näinud.”

Jüngrid vaatasid Jeesusele kui ’ühele vahemehele Jumala ja inimeste vahel’, mitte kui Jumalale endale. (1. Timoteosele 2:5) Ja kuna definitsiooni järgi on vahemees keegi, kes on eraldiolev nendest, kes vajavad vahendamist, oleks Jeesuse suhtes vasturääkiv, kui ta oleks olemuselt üks ükskõik kumma poolega neist, keda ta püüab lepitada. See tähendaks, et ta teeskleks end olevat keegi, kes ta ei ole.

Piibli seisukoht Jumala ja Jeesuse vahekorra suhtes on selge ja järjekindel. Jehoova Jumal üksi on Kõikväeline. Ta ise lõi otseselt Jeesuse enne inimeseks saamist. Seega oli Jeesusel algus ja ta ei saa kunagi olla Jumalaga võimu või igavese olemasolu poolest võrdne.

[Väljavõte lk 14]

Olles Jumala poolt loodud, on Jeesus teisejärgulisel positsioonil aja, võimu ja teadmiste poolest

[Pilt lk 15]

Jeesus ütles, et ta oli olemas enne inimeseks saamist, olles loodud Jumala poolt tema nähtamatute loomistööde algusena