Lunastus, Jumala suurim and

1., 2. a) Mis teeb kingituse sinu jaoks väärtuslikuks? b) Miks võib lunastust pidada parimaks kingituseks, mida me üldse võiksime saada?

MIS on parim kingitus, mille sa elu jooksul oled saanud? Kingitus ei pea olema kallis, et olla tähendusrikas. Selle tõelist väärtust ei saagi tihtipeale rahas mõõta. Kingitus on väärtuslik pigem siis, kui see toob rõõmu või kui see on just midagi sellist, mida sa väga vajasid.

² Ent üks kingitus on kaugelt väärtuslikum kõigest muust, mida su hing võib ihaldada. Selle on teinud inimkonnale Jumal. Muidugi oleme Jehoovalt palju head saanud, kuid tema suurim and on tema poja Jeesus Kristuse lunastusohver. (Loe Matteuse 20:28.) Nagu see peatükk selgitab, on see parim võimalik kingitus, kuna see võib tuua meile kirjeldamatult suurt rõõmu ning rahuldada meie kõige tähtsamad vajadused. Lunastus on Jehoova armastuse suurim väljendus inimeste vastu.

 3. Mis on lunastus ning mida me peame mõistma, et võiksime seda andi vääriliselt hinnata?

³ Lühidalt öeldes, lunastus on abinõu, mida Jehoova kasutab inimkonna vabastamiseks ehk päästmiseks patust ja surmast. (Efeslastele 1:7.) Et Piibli lunastusõpetuse tähendusest täielikult aru saada, tuleb meil meenutada Eedeni aias toimunut. Ainult siis, kui mõistame, mida Aadam oma patustamise tõttu kaotas, mõistame ka seda, miks on lunastus nii väärtuslik and.

 4. Mida täiuslik inimelu Aadamale tähendas?

⁴ Aadamat luues andis Jehoova talle midagi ülimalt kallihinnalist – täiusliku inimelu. Mõelgem, mida see Aadamale tähendas. Olles täiusliku keha ja mõistusega, ei pidanud ta iialgi haigestuma, vananema ega surema. Kuna ta oli täiuslik inimene, oli tema ja Jehoova vahel eriline side. Piibel ütleb, et Aadam oli „Jumala poeg”. (Luuka 3:38.) Niisiis olid tal Jumalaga lähedased suhted – nagu pojal oma armastava isaga. Jehoova rääkis oma maise pojaga, sealjuures andis ta Aadamale meeldivad tööülesanded ning selgitas, mida ta temalt ootab. (1. Moosese 1:28–30; 2:16, 17.)

 5. Mis mõttes loodi Aadam „Jumala sarnaseks”?

⁵ Aadam loodi „Jumala sarnaseks”. (1. Moosese 1:27.) See ei tähenda seda, et Aadam sarnanes Jumalaga oma välimuse poolest. Nagu 1. peatükis öeldi, on Jehoova nähtamatu vaim. (Johannese 4:24.) Tal ei ole füüsilist keha. Aadam loodi Jumala sarnaseks hoopis selles mõttes, et talle anti samasugused omadused, nagu on Jumalal, näiteks armastus, tarkus, õiglus ja jõud. Lisaks sarnanes Aadam oma isaga sel olulisel moel, et tal oli vaba tahe. Ta polnud nagu masin, mis teeb ainult seda, milleks see on programmeeritud. Aadam võis langetada otsuseid ning kaalutleda, mis on õige ja mis vale. Kui ta oleks otsustanud Jumalale kuuletuda, oleks ta elanud paradiisliku maa peal igavesti.

 6. Millest jäi Aadam selle tõttu ilma, et ta ei kuuletunud Jumalale, ning mida see tema järeltulijatele tähendas?

⁶ Niisiis on selge, et kui Aadam oli Jumalale sõnakuulmatu ja mõisteti surma, maksis ta väga kallist hinda. Patt läks talle maksma täiusliku inimelu ning kõik sellega kaasnevad õnnistused. (1. Moosese 3:17–19.) Paraku jäid ka tema tulevased lapsed sellest kõigest ilma. Jumala sõna ütleb: „Nagu ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse, sest nad kõik on patused.” (Roomlastele 5:12.) Jah, me kõik oleme pärinud Aadamalt patu. Piibel ütleb, et Aadam müüs enda ja oma järeltulijad patu ja surma orjusesse. (Roomlastele 7:14.) Aadamal ja Eeval polnud mingit lootust sellest pääseda, sest nad olid tahtlikult Jumalale vastu hakanud. Kuidas on aga lugu nende järeltulijatega, kelle hulgas oleme ka meie?

7., 8. Millist kahte asja lunastushind põhiliselt tähendab?

⁷ Jehoova tuli inimkonnale appi, muretsedes vajaliku lunastushinna. Mida kujutab endast lunastushind? Piibli järgi tähendab see põhiliselt kahte asja. Esiteks, lunastushinna eest saab kedagi või midagi vabaks või tagasi osta. Seda võib võrrelda lunarahaga, mis makstakse sõjavangi vabastamiseks. Teiseks, lunastushind katab ehk maksab kinni mingi tekkinud kahju. Seda võib võrrelda kahjutasuga. Näiteks kui keegi põhjustab avarii, peab ta välja maksma sellise summa, mis hüvitab tekitatud kahju täies ulatuses.

⁸ Kuidas oleks võimalik katta seda hiigelsuurt kahju, mida Aadam on meile kõigile tekitanud, ning vabastada meid patu ja surma orjusest? Uurigem nüüd lähemalt Jehoova tehtud lunastuskorraldust ning selle tähendust meie igaühe jaoks.

 9. Millist lunastushinda oli tarvis?

⁹ Kuna kaotatud oli täiuslik inimelu, ei saanud ühegi ebatäiusliku inimese elu olla sobivaks hinnaks, mille eest täiuslikku inimelu tagasi osta. (Laul 49:7, 8.) Tarvis oli kaotatuga võrdväärset lunastushinda. See on kooskõlas Jumala sõnas leiduva täiusliku õigluse põhimõttega „elu elu vastu”. (5. Moosese 19:21.) Mis oleks samaväärne täiusliku inimeluga, mille Aadam kaotas? Üksnes teine täiuslik inimelu võis olla „täpselt vastavaks lunastushinnaks”. (1. Timoteosele 2:6.)

10. Kuidas Jehoova muretses lunastushinna?

¹⁰ Kuidas Jehoova selle lunastushinna muretses? Ta saatis maa peale ühe oma täiuslikest vaimpoegadest. Seejuures ei saatnud ta ükskõik millist inglit, vaid selle, kes oli talle kõige kallim, oma ainusündinud poja. (Loe 1. Johannese 4:9, 10.) See poeg oli meeleldi valmis oma taevasest kodust lahkuma. (Filiplastele 2:7.) Nagu mainiti eelmises peatükis, kandis Jehoova oma poja elu imepäraselt üle Maarja emaihusse. Jumala püha vaimu tegevus tagas selle, et Jeesus sündis täiusliku inimesena ja seega ta ei pärinud pattu ega surma. (Luuka 1:35.)

11. Kuidas sai üks inimene olla lunastushinnaks miljardite eest?

¹¹ Kuidas sai üks inimene olla lunastushinnaks paljude, tegelikult miljardite eest? Mõelgem, kuidas nad kõik üldse patuseks said. Kui Aadam patustas, jäi ta ilma kallihinnalisest omandist – täiuslikust inimelust. Nii ei saanud ta seda ka oma lastele pärandada. Tal oli neile pärandada ainult patt ja surm. Jeesusel, keda Piibel nimetab „viimaseks Aadamaks”, oli täiuslik inimelu ning ta ei teinud kordagi pattu. (1. Korintlastele 15:45.) Teatavas mõttes võttis Jeesus Aadama rolli üle, et inimkonda päästa. Ohverdades oma täiusliku inimelu ja jäädes surmani Jumalale kuulekaks, maksis ta Aadama patuvõla kinni. Nii andis Jeesus Aadama järglastele tulevikulootuse. (Roomlastele 5:19; 1. Korintlastele 15:21, 22.)

12. Mis sai tõestatud Jeesuse kannatustega?

¹² Piibel räägib üksikasjalikult, milliseid kannatusi pidi Jeesus enne surma taluma. Teda piitsutati ja ta naelutati posti külge, kus ta piinarikkalt suri. (Johannese 19:1, 16–18, 30. Lisa „Kas kristlased peaksid kasutama Jumala teenimisel risti?”.) Miks pidi Jeesus nii palju kannatama? Nagu ühes järgnevatest peatükkidest näeme, väidab Saatan, et raskustesse sattudes ei jää ükski inimene Jehoovale ustavaks. Jeesus jäi ustavaks, hoolimata ränkadest kannatustest, ning andis seega Saatana süüdistusele parima võimaliku vastuse. Jeesus tõestas, et täiuslik vaba tahtega inimene võib jääda Jumala ees täiuslikult laitmatuks, ükskõik mida Kurat ka ära ei teeks. Jehoova tundis kindlasti suurt rõõmu oma kalli poja ustavusest! (Õpetussõnad 27:11.)

13. Kuidas lunastushind maksti?

¹³ Kuidas lunastushind maksti? Aastal 33 m.a.j, juudi kalendrikuu niisani 14. päeval lubas Jumal oma täiusliku ja patuta poja hukata. Nii ohverdas Jeesus oma täiusliku inimelu „üks kord ja alatiseks”. (Heebrealastele 10:10.) Kolmandal päeval pärast Jeesuse surma äratas Jehoova ta üles vaimolendina. Jeesus esitas taevas Jumalale oma ohverdatud täiusliku inimelu väärtuse kui lunastushinna Aadama järeltulijate eest. (Heebrealastele 9:24.) Jehoova võttis selle meeleldi vastu, et osta inimkond välja patu ja surma orjusest. (Loe Roomlastele 3:23, 24.)

14., 15. Mida me peame tegema pattude andekssaamiseks?

¹⁴ Tänu lunastusele võime kogeda hindamatuid õnnistusi juba praegu, ehkki oleme veel patused. Vaadelgem mõningaid praegusi ja tulevasi õnnistusi, mis tulenevad sellest Jumala suurimast annist.

¹⁵ Pattude andekssaamine. Päritud ebatäiuslikkuse tõttu peame kõvasti võitlema, et teha seda, mis on õige. Kõik me patustame sõnas või teos. Kuid Jeesuse lunastusohvri kaudu „me võime oma patud andeks saada”. (Koloslastele 1:13, 14.) Selleks aga peame siiralt kahetsema. Samuti peame alandlikult palvetama Jehoova poole ning paluma temalt andestust oma usu alusel tema poja lunastusohvrisse. (Loe 1. Johannese 1:8, 9.)

16. Mis võimaldab meil teenida Jumalat puhta südametunnistusega ning kui hinnaline on puhas südametunnistus?

¹⁶ Puhas südametunnistus Jumala ees. Vaevav südametunnistus võib meis kergesti tekitada lootusetuse ja väärtusetuse tunde. Ent lunastuse kaudu meile andestades võimaldab Jehoova meil teenida teda puhta südametunnistusega, hoolimata meie ebatäiuslikkusest. (Heebrealastele 9:13, 14.) Sellest omakorda tuleneb meie julgus Jehoovaga rääkida, vabalt tema poole palves pöörduda. (Heebrealastele 4:14–16.) Kui hoiame puhast südametunnistust, on meil ka meelerahu ja enesest lugupidamine ning oleme õnnelikumad.

17. Millised õnnistused on võimalikud tänu sellele, et Jeesus meie eest suri?

¹⁷ Lootus elada igavesti maises paradiisis. „Patt annab palgaks surma,” ütleb Roomlastele 6:23. Sama salm lisab: „Kuid Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.” 3. peatükis me juba rääkisime sellest, milliseid õnnistusi kogevad inimesed saabuvas maises paradiisis. (Ilmutus 21:3, 4.) Kõik need tulevased õnnistused, sealhulgas igavene elu täiusliku tervisega, on võimalikud tänu sellele, et Jeesus meie eest suri. Et nendest õnnistustest osa saada, on meil tarvis ilmutada tänulikkust lunastuse eest.

18. Miks peaksime Jehoovale lunastuse eest tänulikud olema?

¹⁸ Miks peaksime lunastuse eest Jehoovale sügavalt tänulikud olema? Kingitus on iseäranis väärtuslik siis, kui selle tegemine on nõudnud kinkijalt aega, pingutusi või kulutusi. Meie südant puudutab kingitus, milles tajume kinkija tõelist armastust meie vastu. Lunastus on kõige kallihinnalisem kingitus üleüldse, sest seda korraldades tõi Jumal suurima võimaliku ohvri. „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja,” ütleb Johannese 3:16. Lunastus on suurim tõend Jehoova armastusest meie vastu. See on tõend ka Jeesuse armastusest, kuna ta oli meeleldi valmis loobuma oma elust meie heaks. (Loe Johannese 15:13.) Lunastus peaks veenma meid selles, et Jehoova ja tema poeg armastavad igaühte meist. (Galaatlastele 2:20.)

19., 20. Kuidas sa saad väljendada oma tänu lunastuse eest?

¹⁹ Kuidas sa saad väljendada oma tänu lunastuse eest? Esmalt õpi tundma Jehoovat, kes on lunastuse korraldanud. (Johannese 17:3.) Piibli uurimine selle raamatu abil aitab sul seda teha. Jehoovat tundma õppides hakkad teda rohkem armastama ja tahad toimida talle meelepäraselt. (1. Johannese 5:3.)

²⁰ Ilmuta usku Jeesuse lunastusohvrisse. Jeesuse kohta on öeldud: „Kes Pojasse usub, saab igavese elu.” (Johannese 3:36.) Millest ilmneb, et usume Jeesusesse? Sõnadest üksi ei piisa. „Usk ilma tegudeta on surnud,” ütleb Jaakobuse 2:26. Usu ehtsust kinnitavad teod. Üks viis ilmutada usku Jeesusesse on jäljendada teda nii hästi, kui suudame, ning seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. (Johannese 13:15.)

21., 22. a) Miks peaksime viibima iga-aastasel Isanda õhtusöömaaja pühitsemisel? b) Mida selgitavad 6. ja 7. peatükk?

²¹ Viibi iga-aastasel Isanda õhtusöömaaja pühitsemisel. 14. niisani õhtul aastal 33 seadis Jeesus sisse ühe erilise püha, mida Piiblis nimetatakse „Isanda õhtusöömaajaks”. (1. Korintlastele 11:20; Matteuse 26:26–28.) Seda kutsutakse ka Kristuse surma mälestusõhtuks. Jeesus seadis selle püha sisse, aitamaks oma apostlitel ja kõigil tulevastel tõsikristlastel meeles pidada, et täiusliku inimesena surres andis ta oma elu lunastushinnaks. Selle pühaga seoses andis Jeesus käsu: „Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (Luuka 22:19.) Mälestusõhtu pühitsemine tuletab meile meelde nii Jehoova kui ka Jeesuse suurt armastust, mis avaldub lunastuse kaudu. Me saame oma tänulikkust väljendada sellega, et viibime iga-aastasel Jeesuse surma mälestamisel.a

²² Lunastus on tõesti hindamatu väärtusega kingitus Jehoovalt. (2. Korintlastele 9:14, 15.) Sellest on kasu isegi neile, kes on surnud. 6. ja 7. peatükk selgitavad, kuidas see on võimalik.