LAUL NR 142
Lootus, hinge ankur
Trükiväljaanne
1. Rahvad on pilkases pimeduses käinud,
eksinud sootuks ja tallanud vaid tuult.
Loojata eesmärgid luhta neil läinud.
Patt oma haardes neid hoiab ju.
(REFRÄÄN)
Julge meil meel, kuningriik silma ees.
On Kristusel võim, see meid kartmatuks teeb.
Ootab meid päev, millal kurjust ei näe.
See lootus kui ankur on tormide käes.
2. Saabumas aeg, millal Jumal kohut mõistab.
Lakkab siis hüüd „Oh, Jehoova, kaua veel!”.
Loodu saab priiuse, rõõmsasti hõiskab.
Kõrgeimat kiitku nüüd iga keel.
(REFRÄÄN)
Julge meil meel, kuningriik silma ees.
On Kristusel võim, see meid kartmatuks teeb.
Ootab meid päev, millal kurjust ei näe.
See lootus kui ankur on tormide käes.
(Vaata ka Laul 27:14; Kog. 1:14; Joel 2:1; Hab. 1:2, 3; Rooml. 8:22.)