Apostlite tegude raamatu salmid, kus nimi Jehoova ei esine otseses või kaudses tsitaadis

APOSTLITE TEOD 1:24 „Jehoova, sina, kes sa tunned kõigi südant”

PÕHIALLIKAD

„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Salmi Apostlite teod 1:24 kommenteeritakse järgmiselt: „Issand, kõikide südametundja. Kristlased kasutavad Jumala kohta sõna Kyrie [üks sõna kýrios vorm]. Seda tiitlit kasutas Luukas mujal VT [vana testamendi] Jahve kohta (Luuka 1:16, 32, 68; 4:8, 12; 10:27; 19:38; 20:37, 44; Apostlite teod 2:39; 3:22; 5:9).” Väljendi „südametundja” kohta öeldakse, et niimoodi nimetatakse Jumalat, ja seda ainult kristlikes tekstides.
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 1:24 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Lisas 98 „Jumala kohta käivad nimed ja nimetused uues testamendis” (lk 143) on tekst Apostlite teod 1:24 toodud pealkirja all „ISSAND ... kasutatakse Jehoova kohta”.
„The Aramaic English New Testament (Third Edition)”, Andrew Gabriel Roth, 2008. Tekst Apostlite teod 1:24 kõlab järgmiselt: „Sina isand JHVH tead, mis on igaühe südames.” Selle salmi allmärkus ütleb: „Varased talmidim palvetasid JHVH nime poole. Ent kui JHVH isiku- ja lepingunime hakati asendama üldiste kreeka sõnadega, polnud enam selge, kelle poole pöörduti. Sellega rikuti järgmisi käske: ärge lisage midagi sellele ja ärge võtke midagi ära Sõnast D’varim/5. Moos 4:2 ning sa ei tohi JHVH nime asjata suhu võtta, Sh’mot [2Mo] 20:7.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 22, 23, 29, 30, 32, 36, 44, 65, 66, 93, 96, 100, 106, 115, 125, 132, 138, 139, 145-147, 160, 164, 201, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 2:39 „kõigile neile, keda meie Jumal Jehoova enda juurde kutsub”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand). Kontekst (Apostlite teod 2:33–38) aga näitab, et tõotus, mida Peetrus selles salmis mainib, käib püha vaimu väljavalamise kohta, millest räägib tekst Joel 2:28–32. Seega paistab, et väljendile „kõigile neile, keda meie Jumal Jehoova enda juurde kutsub” vastab fraas teksti Joel 2:32 lõpuosas. Heebreakeelses tekstis esineb selles salmis Jumala nimi kolm korda ning seal öeldakse otse, et Jehoova on see, kes kutsub. Pealegi, kui piibli kreekakeelses osas tsiteeritakse heebreakeelset osa või viidatakse sellele, on tavaline, et koos esinevad sõnad kýrios, theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna (selles salmis „meie Jumal Jehoova”). (Luuka 4:8, 12; 10:27.) Samuti näitab määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest, et see sõna on samaväärne nimega. Niisiis annavad piibli heebreakeelne osa, määrava artikli puudumine ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt Luuka 1:16 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

„The Interpretation of the Acts of the Apostles”, R. C. H. Lenski, 1934, lk 110. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Κύριος ὁ Θεὸς [Kýrios ho Theós] = Yahweh Haelohim ... see lepingu Issand ja kõigeväeline Jumal kasutab oma väge Iisraeli hüvanguks.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 2:39 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 2:39 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.
„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Salmi Apostlite teod 1:24 märkuses on toodud ära tekst Apostlite teod 2:39 kui näide selle kohta, et Luukas kasutas sõna kýrios vana testamendi Jahve kohta. (Vt Apostlite teod 1:24 selgitust.)
„The Complete Jewish Bible”, David H. Stern, 1998. Selles piiblis kirjutatakse selles salmis sõna ADONAI suurtähtedega. Tõlkija selgitab piibli eessõnas, et kasutas teatud salmides sõna ADONAI, kuna ta on seisukohal, et neis kohtades on kreeka sõna kurios tetragrammi vaste.
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles lis kirjutatakse tekstis Apostlite teod 2:39 sõna „ISSAND” suurtähtedega, näitamaks, et see käib Jehoova kohta. Lisas 98 „Jumala kohta käivad nimed ja nimetused uues testamendis” (lk 143) on tekst Apostlite teod 2:39 pealkirja all „ISSAND ... kasutatakse Jehoova kohta”.
„The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Teksti Apostlite teod 2:21 allmärkuses öeldakse: „„Jehoova”; nõnda [salmis] 39.”
„The Scofield Reference Bible”, C. I. Scofield, 1909. Teksti Apostlite teod 2:39 ääremärkuses öeldakse: „Jehoova. Joel 2.32.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 18, 22-24, 32-35, 37, 40, 41, 43, 44, 46, 48, 52, 61, 65, 66, 88, 90, 95, 100-102, 105, 106, 114, 115, 117, 125, 138, 144-147, 154, 163-167, 172, 181, 185-187, 201, 202, 223, 236, 243, 244, 271, 273, 275, 293, 306, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 2:47 „Jehoova lisas iga päev nende hulka neid, kes pääseteele asusid”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis väljend ho kýrios (isand, issand; ho on määrav artikkel), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Apostlite tegude raamatu 2. peatükis esineb sõna kýrios kaheksa korda. Kahes kohas on selgelt näha, et räägitakse Jeesusest, ja seega on see tõlgitud sõnaga „isand”. (Apostlite teod 2:34b, 36.) Mis puudutab ülejäänud kuut kohta, siis neli neist on piibli heebreakeelse osa tsitaadid (Apostlite teod 2:20, 21, 25, 34a), kus heebreakeelses algtekstis on Jumala nimi. Seega on neis kohtades sõna kýrios tõlgitud vastega „Jehoova”. Veel üks esinemiskoht, Apostlite teod 2:39, sarnaneb tekstiga Joel 2:32, kus Jumala nimi esineb kolm korda. Ja kui vaadata teksti Apostlite teod 2:47 tervikuna, ilmneb, et sõna kýrios käib Jumala kohta. Pealegi sarnaneb fraas, mis on tõlgitud kui „neid, kes pääseteele asusid”, salmi Joel 2:32 lõpuosaga; salmi algusosa tsiteeris Peetrus tekstis Apostlite teod 2:21. Niisiis annavad kaastekst, piibli heebreakeelne osa ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt Apostlite teod 2:39 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 2:47 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Lisas 98 „Jumala kohta käivad nimed ja nimetused uues testamendis” (lk 143) on tekst Apostlite teod 2:47 pealkirja all „ISSAND ... kasutatakse Jehoova kohta”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 31-33, 37, 41, 44, 48, 65, 94, 99-102, 115, 125, 144-147, 167, 172, 187, 201, 202, 250, 263, 265, 271, 310}

APOSTLITE TEOD 3:19 „et Jehoovalt tuleksid kosutuse ajad”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend, mis tähendab „Issanda palgest”. Ent on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Kreeka sõna kýrios (isand, issand) esineb ka tekstis Apostlite teod 3:22. Selles salmis on tsitaat tekstist 5. Moosese 18:15, kus heebreakeelses algtekstis on tetragramm. (Vt Apostlite teod 3:22 kommentaari.) Peetrus selgitab, et kui juudid, kes teadmatusest Jeesuse ära põlgasid, kahetsevad, annab Jumal neile andeks. Niisiis näitab teksti Apostlite teod 3:19 kontekst (Apostlite teod 3:17–22), et selles salmis mõeldakse sõnaga kýrios Jumal Jehoovat. Piibli heebreakeelses osas esinev fraas „Jehoova pale” koosneb heebrea vastest sõnale „pale” ja tetragrammist. (1. Moosese 3:8; 2. Moosese 34:24; Kohtumõistjate 5:5; Laul 34:16.) Kuigi seni leitud Septuaginta käsikirjades on neis salmides sõna kýrios, näitavad käsikirjalised tõendid, et Septuaginta varastes käsikirjades esines siiski Jumala nimi. Seega annavad nii kontekst kui ka see, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, alust järeldada, et sõna kýrios on siin kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

„The Interpretation of the Acts of the Apostles”, R. C. H. Lenski, 1934, lk 141. Selle salmi kohta öeldakse: „Kosutuse ... ajad tulevad Issandalt (Jahvelt).”
„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Salmi Apostlite teod 3:20 kommentaaris öeldakse salmis 19 esineva väljendi kohta: „Kýrios käib VT [vana testamendi] Jumala Jahve kohta, nagu ka tekstides 2:39; Luuka 1:16, 32, 68; 4:12; 10:27; 20:37.”
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Apostlite teod 3:19 sõna „ISSAND” suurtähtedega, näitamaks, et see käib Jehoova kohta.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{14-18, 22, 23, 28-32, 34, 35, 38, 40, 41, 43, 44, 46, 47, 52, 65, 88, 93, 95, 96, 100-102, 105, 106, 114, 115, 138, 144-147, 154, 167, 172, 186, 187, 201, 202, 250, 265, 271, 273, 275, 295, 306, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 4:29 „nüüd, Jehoova, pane tähele nende ähvardusi”

PÕHJENDUS(ED). Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Näiteks on need sõnad osa palvest, mis on esitatud kõrgeimale valitsejale (Apostlite teod 4:24b). Vastega „kõrgeim valitseja” tõlgitud kreeka sõna on despótes, mis esineb ka tekstis Luuka 2:29, kus selle sõnaga pöördutakse samuti palves Jumala poole. Palves, mis on kirjas tekstis Apostlite teod 4:24b–30, öeldakse Jeesuse kohta „sinu püha sulane”. See näitab, et sõna kýrios ei käi tekstis Apostlite teod 4:29 mitte Jeesuse, vaid Jumal Jehoova kohta. Jüngrid kasutasid selles palves sõnu tekstist Laul 2:1, 2, kus on Jumala nimi. (Vt Apostlite teod 4:26 kommentaari.) Lisaks palusid nad, et Jehoova paneks tähele „nende [ehk sanhedrini] ähvardusi”. Samalaadseid mõtteavaldusi on kasutatud ka piibli heebreakeelse osa palvetes ning neis esineb Jumala nimi. Vaata näiteks tekste 2. Kuningate 19:16, 19 ja Jesaja 37:17, 20. (Vt Apostlite teod 1:24 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

„The Expositor’s Greek Testament”, W. Robertson Nicoll, 2002, 2. kd, lk 68. Teksti Apostlite teod 1:24 kommenteeritakse järgmiselt: „On ilmselge, et ... [tekstis Apostlite teod 4:29] on sõna Κύριος [Kýrios] kasutatud palves, millega pöörduti Issand Jehoova poole.”
„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Teksti Apostlite teod 4:29 kommenteeritakse järgmiselt: „Võrdle 2Ku 19:19. Kristlased paluvad, et Jumal paneks tähele sanhedrini ähvardusi Peetruse ja Johannese vastu, mis olid kaudselt suunatud nende kõigi vastu. Nad anuvad, et Jumalal ei jääks need ähvardused märkamata.” Heebreakeelses tekstis on salmis 2. Kuningate 19:19 Jumala nimi.
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 4:29 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 29-36, 40, 41, 43, 46, 61, 65, 66, 88, 93, 100-102, 114, 115, 132, 145-147, 222, 237, 250, 265, 271, 275, 283, 295, 306, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 5:9 „Jehoova vaimu”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis väljend to pneúma kyríu (Issanda vaim), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Sama väljend esineb ka tekstis Luuka 4:18, kus see on osa tsitaadist, mis on võetud salmist Jesaja 61:1. Heebreakeelses algtekstis on salmis Jesaja 61:1 sõna tähendusega „vaim” koos tetragrammiga. (Vt Luuka 4:18 kommentaari.) Väljend „Jehoova vaim” esineb piibli heebreakeelses osas korduvalt. (Nt Kohtumõistjate 3:10; 6:34; 11:29; 13:25; 14:6; 15:14; 1. Saamueli 10:6; 16:13; 2. Saamueli 23:2; 1. Kuningate 18:12; 2. Kuningate 2:16; 2. Ajaraamat 20:14; Jesaja 11:2; 40:13; 63:14; Hesekiel 11:5; Miika 2:7; 3:8.) Sõnad, mille vasteteks on „vaim” ja „Issand”, esinevad piibli heebreakeelses osas ühes ja samas fraasis vaid korra. Aga isegi sel juhul on fraasis ka tetragramm ja see ütlus kõlab järgmiselt: „Issanda Jehoova Vaim” (Jesaja 61:1, P 1938–40.) Veel väärib märkimist, et tekstis Apostlite teod 5:9 puudub kreeka sõna kýrios (isand, issand) eest määrav artikkel, kuigi grammatika seda nõuaks. See näitab, et sõna kýrios on samaväärne nimega. Niisiis näitavad piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine sõna kýrios eest, et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Teksti Apostlite teod 5:9 kommenteeritakse järgmiselt: „Jumala proovilepanemisest räägitakse ka VT-s [vanas testamendis] salmides 2. Moos. 17:2; 4. Moos. 20:13, 24 (mässumeelsed iisraellased panevad kõrbes Jumalat proovile); Laul 106:32. Luukas kasutab sama verbi (peirazein), mida on kasutatud Iisraeli kohta tekstis 5. Moos. 33:8 (LXX). Kyrios tähistab Jahvet, kelle Vaim pandi proovile.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 5:9 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„A Critical and Exegetical Commentary on the Second Epistle to the Corinthians”, Margaret E. Thrall. Raamatus kommenteeritakse teksti 2. Korintlastele 3:17, kus esineb sama fraas, järgmiselt: „See on ainus kord, kui ta [Paulus] nimetab Vaimu väljendiga πνεῦμα κυρίου [pneúma kyríu]. See väljend näitab, et teda mõjutab endiselt VT [vana testament], kuna πνεῦμα κυρίου esineb LXX-s [Septuagintas] korduvalt ja sellega on tõlgitud [heebreakeelset] fraasi ruaḥ yhwh, Jahve Vaim.”
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 5:9 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta.”
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Apostlite teod 5:9 sõna „ISSAND” suurtähtedega, näitamaks, et see käib Jehoova kohta. Lisas 98 „Jumala kohta käivad nimed ja nimetused uues testamendis” (lk 143) on tekst Apostlite teod 5:9 pealkirja all „ISSAND ... kasutatakse Jehoova kohta”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22-24, 29-34, 40-43, 46, 47, 52, 61, 65, 66, 88, 93-96, 100-102, 106, 114, 115, 132, 145-147, 154, 187, 201, 222, 250, 265, 271, 273, 290, 293, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 5:19 „Jehoova ingel”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tähendusega „Issanda ingel”, kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli heebreakeelses osas esineb palju kordi väljend, mis koosneb heebrea vastest sõnale „ingel” ja tetragrammist, esimest korda tekstis 1. Moosese 16:7. Kui see esineb Septuaginta varastes käsikirjades, on see tõlgitud kreeka sõnaga ángelos (ingel; sõnumitooja), millele järgneb heebrea tähtedega Jumala nimi. Sellisel kujul esineb see väljend näiteks tekstides Sakarja 3:5 ja 6 ühes Septuaginta käsikirjas, mis leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja mis on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Väärib märkimist, et kui hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati selles ja teistes salmides Jumala nimi sõnaga kýrios (isand, issand), ei lisatud selle ette määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika nõuaks. Seega on sõna kýrios neis salmides otsekui nimi. Niisiis annavad piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine alust kasutada selles salmis Jumala nime. Ka mitmed teised piiblitõlked kasutavad salmis Apostlite teod 5:19 Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„The Interpretation of St. Luke’s Gospel”, R. C. H. Lenski, lk 128–129. Selles väljaandes kommenteeritakse väljendit „Issanda ingel” ja teksti Luuka 2:9 kohta öeldakse järgmist: „Κύριος [Kýrios] on kreekakeelne vaste Jahvele ja genitiiv koos artiklita nimisõnadega moodustab ühe mõiste: „Jehoova-ingel”, „Jehoova-auhiilgus”. ... See oli Jehoova ingel, kes tuli nende juurde nagu valgussähvatus.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmides Apostlite teod 5:19; 8:26; 12:7, 23 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22-24, 28-35, 41, 43, 46, 47, 52, 61, 65, 66, 88, 93-95, 100-104, 106, 114, 115, 117, 128, 132, 138, 144-147, 154, 164, 165, 187, 201, 202, 237, 250, 265, 271, 273, 290, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 7:31 „Jehoova hääl”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tähendusega „Issanda hääl” (phoné kyríu), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Selles osas oma kõnest (Apostlite teod 7:30–33) jutustab Stefanos ümber lugu, mis on kirjas tekstis 2. Moosese 3:2–10. Selle kontekstist on näha, et ingli kaudu räägib Jehoova. Tekstis Apostlite teod 7:32 on tsiteeritud teksti 2. Moosese 3:6 sõnu, mis Jehoova ütles Moosesele. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „hääl” ja tetragrammist. (Nt 1. Moosese 3:8; 2. Moosese 15:26; 5. Moosese 5:25; 8:20; 15:5; 18:16; 26:14, P 1988; 27:10; 28:1, 62; Joosua 5:6; 1. Saamueli 12:15, P 1988; 1. Kuningate 20:36; Laul 106:25; Jesaja 30:31; Jeremija 3:25; Taaniel 9:10, P 1988; Sakarja 6:15.) Väärib märkimist, et ühel varasel Septuaginta käsikirja fragmendil (kogus Papyrus Fouad Inv. 266) on tekstides 5. Moosese 26:14; 27:10; 28:1, 62 väljendis „Jehoova hääl” Jumala nimi kirjutatud kreeka tekstis heebrea kvadraatkirjas. See fragment pärineb 1. sajandist e.m.a. Väljend „Jehoova hääl” esineb ka koodeksis Ambrosiano O 39 sup. tekstis Laul 29:3. See koodeks pärineb 9. sajandi lõpust ja seda hoitakse Ambrosiuse raamatukogus, mis asub Itaalias Milanos. Koodeksis on viies tulbas erinevad piibli heebreakeelse osa kreekakeelsed tõlked. Kõik tõlked kasutavad kreeka tekstis tetragrammi, mis on kirjutatud heebrea kvadraatkirjas (). Pealegi pole tekstis Apostlite teod 7:31 kreekakeelse sõna kýrios ees määravat artiklit, mida grammatika nõuaks. Seega esineb sõna kýrios seal otsekui nimi. Niisiis annavad kontekst, piibli heebreakeelne osa, väljendi „Jehoova hääl” kasutamine vanades piiblitõlgetes ja määrava artikli puudumine alust kasutada selles salmis Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Salmi Apostlite teod 7:31 kohta öeldakse järgmist: „Sõna-sõnalt „kostis Issanda hääl”. Kyrios käib taas Jahve kohta.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 7:31 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„Word Pictures in the New Testament”, Archibald Thomas Robertson, 1930, 3. kd. Seda salmi kommenteeritakse järgmiselt: „Jehoova ingel, kellest on juttu 30. salmis on Jehoova ise.” Salmi Apostlite teod 7:30 kohta öeldakse: „Tekstis 2Mo 3:20 räägib Jehoova.”
„The Expositor’s Greek Testament”, W. Robertson Nicoll, 2002, 2. kd, lk 191. Teksti Apostlite teod 7:30 kohta öeldakse: „Vastasel juhul võime vaid öelda, et Jehoova ise räägib ingli kaudu.”
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 7:31 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.
„The Companion Bible”, E. W. Bullingeri kommentaaridega, 1999. a trükk. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Apostlite teod 7:31 sõna „ISSAND” suurtähtedega, näitamaks, et see käib Jehoova kohta. Lisas 98 „Jumala kohta käivad nimed ja nimetused uues testamendis” (lk 143) on tekst Apostlite teod 7:31 pealkirja all „ISSAND ... kasutatakse Jehoova kohta”.
„The Complete Jewish Bible”, David H. Stern, 1998. Selles piiblis kirjutatakse selles salmis sõna ADONAI suurtähtedega. Tõlkija selgitab piibli eessõnas, et kasutas teatud salmides sõna ADONAI, kuna ta on seisukohal, et neis kohtades on kreeka sõna kurios tetragrammi vaste.
„The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Salmi Apostlite teod 7:31 allmärkuses öeldakse: „Lauses puudub artikkel ja seega on see palju rõhulisem. „Issand” on püha tiitel. See väljend tähendab sisuliselt: „Jehoova kostis”.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{11, 12, 14-18, 22-24, 28-36, 38, 40-44, 46, 47, 52, 61, 65, 66, 80, 88-90, 93-96, 100-103, 105, 106, 114, 115, 117, 125, 130, 132, 144, 146, 152, 154, 160, 167, 172, 181, 185-187, 199, 201, 217, 222, 243, 244, 246, 250, 265, 268, 271, 273, 275-277, 283, 290, 293, 295-297, 306, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 7:33 „Jehoova ütles talle”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand), kuid kontekst (Apostlite teod 7:30–34) annab alust kasutada põhitekstis Jumala nime. Piiblijutustus, millest Stefanos räägib, on kirjas tekstis 2. Moosese 3:2–10 ja sealt on selgelt näha, et ingli kaudu räägib Jehoova. Kuigi enamik salmist Apostlite teod 7:33 pärineb tekstist 2. Moosese 3:5, on selle algusfraas samasugune nagu salmis 2. Moosese 3:7, kus heebreakeelses algtekstis on kirjas: „Ja Jehoova ütles”. Seega annavad kontekst, piibli heebreakeelne osa ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust järeldada, et see sõna esineb siin Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD. Vt Apostlite teod 7:31 selgitust.

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 7:33 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The New King James Version”, esmatrükk aastal 1979. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Apostlite teod 7:33 sõna „ISSAND” suurtähtedega. Eessõnas öeldakse järgmist: „„King James Versioni” vanas testamendis on Jumala lepingunimi tavaliselt tõlgitud heebrea keelest vastega „ISSAND” (suurtähtedega nagu siin). Jätkame seda traditsiooni. Selles väljaandes on nimi alati niimoodi kirjutatud, kui uues testamendis tsiteeritakse vana testamendi teksti, kus see lepingunimi esineb.”
„The NLT Study Bible”, 2. väljaanne, 2008. Selles piiblis on tekstis Apostlite teod 7:33 sõna „ISSAND” kirjutatud suurtähtedega. Selle tõlke eessõnas öeldakse: „Kreeka sõna kurios on tõlgitud järjepidevalt vastega „Issand”, kuid nendes kohtades, kus uue testamendi tekst ilmselgelt tsiteerib vana testamenti, on see tõlgitud sõnaga „ISSAND”, mis on kirjutatud väiksemas kirjas suurtähtedega.” Selgitamaks selle olulisust, lisatakse eessõnas: „Oleme üldiselt tõlkinud tetragrammi (JHVH) järjepidevalt sõnaga „ISSAND”, kasutades väiksemas kirjas suurtähti, mis on ingliskeelsetes tõlgetes tavaks.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{11, 12, 14-18, 22, 23, 27-36, 38, 40-44, 46, 47, 52, 61, 65, 66, 80, 88, 93-95, 100-102, 105, 106, 114, 115, 117, 130, 132, 144, 146, 152, 154, 160, 164-167, 172, 181, 185-187, 199, 201, 217, 222, 243, 244, 246, 250, 265, 271, 273, 275-277, 283, 290, 293, 295-297, 300, 306, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 7:60 „Jehoova, ära pane seda pattu neile süüks”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Stefanos kordab siin mõtet, mida Jeesus ütles oma taevasele isale tekstis Luuka 23:34: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” Stefanose kõnes, mis on kirjas tekstis Apostlite teod 7:2–53, esineb sõna kýrios kolm korda. Neis kohtades ta kas tsiteerib piibli heebreakeelset osa või viitab sellele ning on selge, et ta peab silmas Jumalat. (Vt Apostlite teod 7:31 ja 7:33 selgitust ning Apostlite teod 7:49 kommentaari.) Paljud piiblikommentaatorid ja -tõlkijad on seda meelt, et neis tekstides käib sõna kýrios Jehoova kohta. Sõna kýrios esineb ka tekstis Apostlite teod 7:59, kus Stefanos ütleb selgesõnu „Isand Jeesus”. See aga ei tähenda, et ka tekstis Apostlite teod 7:60 mõeldakse sõnaga kýrios Jeesust. On näha, et Stefanos ei lausu sõnu salmides 59 ja 60 järjest, vaid et nende vahel on paus. Stefanos seisis enne oma vaenlaste ees püsti, aga siis laskus ta põlvili, tõenäoliselt selleks, et palves Jehoova poole pöörduda. (Võrdle tekstidega Luuka 22:41; Apostlite teod 9:40; 20:36; 21:5, kus põlvitamist mainitakse seoses Jumala poole palvetamisega.) Seega võib järeldada, et Stefanose viimased sõnad olid palve kõikvõimsale Jumalale Jehoovale. Pealegi öeldakse tekstis Apostlite teod 7:56, et Stefanos nägi, „et taevas on avatud ja Inimesepoeg seisab Jumala paremal käel”. Niisiis on loogiline, et kõigepealt pöördus ta Jeesuse poole (59. salm) ja seejärel Jehoova poole (60. salm). Paljud piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad tetragrammi küll salmis 60, kuid ei tee seda salmis 59.

PÕHIALLIKAD

„The Expositor’s Greek Testament”, W. Robertson Nicoll, 2002, 2. kd, lk 204. Stefanose kõne kohta öeldakse järgmist: „Kõne alguses kuulutab ta Jehoova ülevust.”
„Kommentar und Studien zur Apostelgeschichte (Wissenschaftliche Untersuchungen zum Neuen Testament, 22)”, Otto Bauernfeind, 1980, lk 120. Tekstides Ap 7:59, 60 esinevat sõna kýrios kommenteeritakse järgmiselt: „Salmis 59 on κύριος Jeesus; salmis 60 ilmselt Jumal.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{17, 18, 22, 23, 41, 46, 95, 96, 100, 101, 132, 145, 147, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 8:22 „anu Jehoovat”

PÕHJENDUS(ED). Paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõnad tu kyríu (isand, issand), kuid mõnes on sõna, mis tähendab Jumalat. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et Siimon pidi anuma Jumalat. Siimon oli püüdnud osta „kinki, mida Jumal annab tasuta”. (Apostlite teod 8:20.) Peetrus ütles, et Siimoni süda „pole siiras Jumala ees”. (Apostlite teod 8:21.) Kreeka verbi, mis on tõlgitud vastega „anuma”, kasutatakse Septuagintas seoses Jehoovale esitatud palvete ja anumistega ning nendes kohtades on heebreakeelses tekstis tihti Jumala nimi. (1. Moosese 25:21; 2. Moosese 32:11; 4. Moosese 21:7; 5. Moosese 3:23; 1. Kuningate 8:59; 13:6.) Mõnes vanas piibli kreekakeelse osa tõlkes kasutatakse tekstis Apostlite teod 8:22 sõna „Jumal” ja mõnes heebreakeelses tõlkes tetragrammi. Seega näitavad nii kontekst kui ka piibli heebreakeelne osa, et selles salmis käib väljend tu kyríu Jumala kohta ja et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel. (Vt Apostlite teod 8:24 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 8:22 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{18, 22, 23, 36, 43, 46, 48, 65, 94, 95, 100, 101, 125, 132, 146, 275, 306, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 8:24 „Anuge minu pärast Jehoovat”

PÕHJENDUS(ED). Paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ton kýrion (isandat, issandat), kuid mõnes on sõna, mis tähendab Jumalat. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et sõnaga kýrios mõeldakse Jumalat. (Vaata eespool olevat Apostlite teod 8:22 selgitust.) Mõnes vanas piibli kreekakeelse osa tõlkes kasutatakse salmis Apostlite teod 8:24 sõna „Jumal” ja mõnes heebreakeelses tõlkes tetragrammi. Seega näitavad nii kontekst kui ka piibli heebreakeelne osa, et selles salmis mõeldakse väljendiga ton kýrion Jumalat ja et seda on kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 8:24 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Teksti Apostlite teod 8:24 kommenteeritakse järgmiselt: „Kontekst ei kinnita meie oletust, et Siimon arvas end olevat teinud pattu Jeesuse vastu või et tal tulnuks Jeesuse poole palvetada (vt salmi 22), selleks et ta südame mõte talle andeks antaks.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22, 23, 36, 43, 46, 65, 94, 95, 100, 101, 132, 201, 237, 250, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 8:25 „Jehoova sõnast”

PÕHJENDUS(ED). Paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on siin fraas ton lógon tu kyríu (isanda sõnast, issanda sõnast), mõnes aga on fraas tähendusega „Jumala sõnast”. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Apostlite tegude raamatus kasutatakse ka sünonüümi „Jumala sõna”, mis kinnitab, et tekstis Apostlite teod 8:25 käib sõna kýrios Jumala kohta. (Apostlite teod 4:31; 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7, 46; 17:13; 18:11.) Mõlemat väljendit on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Kuid väljendit „Jehoova sõna”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist, esineb seal palju rohkem kui väljendit „Jumala sõna”. (Algkeeles esinev fraas, mida võib tõlkida kui „Jehoova sõna” või „Jehoova sõnum”, leidub umbes 200 salmis. Vt nt 2. Saamueli 12:9; 24:11; 2. Kuningate 7:1; 20:16; 24:2, P 1988; Jesaja 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jeremija 1:4; 2:4; Hesekiel 1:3; 6:1; Hoosea 1:1; Miika 1:1; Sakarja 9:1.) See väljend esineb ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sakarja 9:1. See pärgamendirull leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes tekstis Apostlite teod 8:25 tetragramm. Võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, eelmainitud käsikirja ning sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Salm Apostlite teod 8:25 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on uues testamendis kasutatud Jahve/Jumala asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 18, 32, 41, 43, 46, 61, 65, 66, 95, 100, 101, 106, 114, 115, 132, 145-147, 167, 187, 201, 271, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 8:26 „Jehoova ingel”

PÕHJENDUS(ED). Väljend „Jehoova ingel” esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, esimest korda tekstis 1. Moosese 16:7. Septuaginta varastes käsikirjades on see väljend tõlgitud kreeka sõnaga ángelos (ingel; sõnumitooja), millele järgneb heebrea tähtedega Jumala nimi. Väärib märkimist, et kui hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati selles ja paljudes teistes salmides Jumala nimi sõnaga kýrios (isand, issand), ei lisatud tihti selle ette määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika nõuaks. Ka see tõendab, et sõna kýrios on kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD. Vt Matteuse 1:20, Luuka 1:11, Apostlite teod 5:19 ja 12:11 selgitust.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22-24, 28-36, 40-43, 46, 47, 61, 65, 66, 88, 90, 93, 95, 100-103, 106, 114, 115, 117, 125, 128, 132, 144-147, 187, 201, 250, 263, 265, 271, 273, 290, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 8:39 „Jehoova vaim”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis väljend pneúma kyríu (Isanda vaim, Issanda vaim), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Sama väljend esineb ka tekstis Luuka 4:18, kus see on osa tsitaadist, mis on võetud salmist Jesaja 61:1. Heebreakeelses algtekstis on salmis Jesaja 61:1 heebrea vaste sõnale „vaim” koos tetragrammiga. (Vt Luuka 4:18 kommentaari.) Väljend „Jehoova vaim” esineb piibli heebreakeelses osas korduvalt. (Nt Kohtumõistjate 3:10; 6:34; 11:29; 13:25; 14:6; 15:14; 1. Saamueli 10:6; 16:13; 2. Saamueli 23:2; 1. Kuningate 18:12; 2. Kuningate 2:16; 2. Ajaraamat 20:14; Jesaja 11:2; 40:13; 63:14; Hesekiel 11:5; Miika 2:7; 3:8.) Sõnad, mille tõlkevasteteks on „vaim” ja „Issand”, esinevad piibli heebreakeelses osas ühes ja samas fraasis vaid korra. Aga isegi sel juhul on fraasis ka tetragramm ja see ütlus kõlab järgmiselt: „Issanda Jehoova Vaim.” (Jesaja 61:1, P 1938–40.) Veel väärib märkimist, et tekstis Apostlite teod 8:39 puudub sõna kýrios (isand, issand) eest määrav artikkel, kuigi kreeka keele grammatika seda nõuaks. See näitab, et sõna kýrios on samaväärne nimega. Niisiis näitavad piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine sõna kýrios eest, et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 8:39 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 8:39 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.
„The Scofield Reference Bible”, C. I. Scofield, 1909. Teksti Apostlite teod 8:39 ääremärkuses öeldakse: „Jehoova.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{15-18, 22-24, 28-34, 36, 40-42, 46, 47, 52, 61, 65, 66, 88, 93-96, 100-102, 106, 114, 115, 125, 128, 132, 145-147, 187, 201, 202, 222, 236, 237, 243, 250, 263, 265, 271, 273, 322-324}

APOSTLITE TEOD 9:31 „Jehoova kartuses”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend to phóbo tu kyríu (Issanda kartuses). Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. See, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, annab aga alust panna põhiteksti Jumala nimi. Väljend, mis koosneb heebrea vastest sõnale „kartus” ja tetragrammist, esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi. (Nt 2. Ajaraamat 19:7, 9; Laul 19:9; 111:10; Õpetussõnad 2:5; 8:13; 9:10; 10:27; 19:23; Jesaja 11:2, 3.) Samas fraasi tähendusega „Issanda kartus” ei esine heebreakeelse osa algtekstis kordagi. Kuigi Septuaginta varastes käsikirjades oli Jumala nimi nagu heebreakeelses algtekstis, asendati see hilisemates käsikirjades sageli sõnaga kýrios. See näitab, et sõna kýrios hakati kasutama Jumala nime asemel. Ka paljud piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad selles salmis Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Salmi Apostlite teod 9:31 kohta öeldakse: „Kristliku kiriku kirjeldusse lisatakse uus mõiste: VT [vana testamendi] „Issanda kartus” (Õp 1:7, 29; 2:5; 9:10; 19:23; L 19:9.)” Heebreakeelses algtekstis on kõigis neis salmides Jumala nimi.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15, 16, 18, 22, 32, 40-43, 65, 66, 96, 100, 101, 106, 114, 115, 132, 144-147, 172, 187, 271, 293, 306, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 10:33 „mida Jehoova on käskinud sul öelda”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tu kyríu (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Siin tuleb kontekstist välja, et sõna kýrios käib Jumala kohta. Tekstis Apostlite teod 10:31 ütleb ingel, et Jumalal on meeles Korneeliuse armuannid. Peetrus ütleb: „Jumal on mulle näidanud, et ma ei tohi pidada ühtki inimest rüvedaks ega ebapuhtaks.” (Apostlite teod 10:28.) Ja Korneelius ütleb: „Me oleme kõik siin Jumala ees.” (Apostlite teod 10:33.) Seda, et sõna kýrios käib siin Jumala kohta, kinnitavad ka mõned kreekakeelsed käsikirjad, kus on selles salmis kasutatud sõna theós (jumal). Lisaks on mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes selles salmis tetragramm. Seega, pidades silmas konteksti ja soovides tuua selgelt välja, keda selles salmis sõnaga kýrios mõeldakse, on siin kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Teksti Apostlite teod 10:33 kommenteeritakse järgmiselt: „Kyrios võib viidata ülestõusnud Kristusele, kuid kuna need sõnad lausus Korneelius, kes ei olnud veel kristlikku sõnumit kuulnud, pidas ta tõenäoliselt silmas Jahvet. Vt salmide 2:20, 36 MÄRKUSI.” Salmi Apostlite teod 2:20 märkus ütleb: „Sõna kyrios kasutatakse Jahve kohta, nii nagu LXX-s.”
„The Interpretation of the Acts of the Apostles”, R. C. H. Lenski, 1934, lk 417. Selle salmi kohta öeldakse: „Kohalolijad tahavad kuulda, mida Issand (siin Jumal) neile Peetruse kaudu ütleb.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 10:33 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{17, 18, 23, 33, 40, 43, 48, 65, 94, 95, 100, 101, 125, 132, 145-147, 163, 167, 275, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 11:21 „Jehoova käsi”

PÕHJENDUS(ED). Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (Nt 2. Moosese 9:3; 4. Moosese 11:23; Kohtumõistjate 2:15; Rutt 1:13; 1. Saamueli 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1. Kuningate 18:46; Esra 7:6; Iiob 12:9; Jesaja 19:16; 40:2, P 1988; Hesekiel 1:3.) Kuigi seni leitud Apostlite tegude raamatu kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), annab piibli heebreakeelne osa mõjuvaid põhjusi kasutada siin Jumala nime. Õpetlased on märkinud, et tekstis Apostlite teod 11:21 ei ole sõna kýrios ees määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika nõuaks, ja seega on kýrios otsekui nimi. On huvitav, et sama võtet on kasutatud ka Septuaginta hilisemates käsikirjades. Kuigi varastes Septuaginta käsikirjades esineb Jumala nimi, on see hilisemates asendatud sõnaga kýrios, kusjuures määrav artikkel jäeti tihti lisamata, kuigi see oleks olnud grammatiliselt vajalik. (Nii on tehtud ülaltoodud piiblisalmides.) Seega näitab määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest, et seda sõna on tekstis Apostlite teod 11:21 kasutatud Jumala nime asemel. Kreekakeelne väljend, mis on tõlgitud kui „Jehoova käsi”, esineb ka tekstides Luuka 1:66 ja Apostlite teod 13:11. (Vt Luuka 1:6 ja 1:66 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

„The Interpretation of the Acts of the Apostles”, R. C. H. Lenski, 1934, lk 451. Selle salmi kohta öeldakse: „See toimus tänu „Issanda käele”; ilma artiklita Κύριος [Kýrios] tähendab Jahvet, keda Luukas eristab artikliga sõnast Κύριος, mis esineb tekstis enne ja pärast.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 11:21 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„A Translator’s Handbook on the Acts of the Apostles”, Barclay M. Newman ja Eugene A. Nida, 1972, Ühinenud Piibliseltsid. Teksti Apostlite teod 11:21 kommenteeritakse järgmiselt: „Fraasiga Issanda vägi on tõlgitud vana testamendi fraasi „Issanda käsi” ja tõenäoliselt mõeldakse Issanda all Jumalat, Isa, mitte Jeesust. Teisalt väljendis pöördusid Issanda poole mõeldakse Jeesust.”
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 11:21 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22, 23, 28, 29, 32, 34, 41, 47, 65, 93, 95, 96, 100-102, 106, 115, 132, 146, 187, 201, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 12:7 „Jehoova ingel”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ángelos kyríu (Issanda ingel), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli heebreakeelses osas esineb palju kordi väljend, mis koosneb heebrea vastest sõnale „ingel” ja tetragrammist, esimest korda tekstis 1. Moosese 16:7. Kui see esineb Septuaginta varastes käsikirjades, on see tõlgitud kreeka sõnaga ángelos (ingel; sõnumitooja), millele järgneb heebrea tähtedega Jumala nimi. Sellisel kujul esineb see väljend näiteks kirjakohas Sakarja 3:5, 6 ühes Septuaginta käsikirjas, mis leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist. See on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Väärib märkimist, et kui hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati selles ja paljudes teistes salmides Jumala nimi sõnaga kýrios (isand, issand), ei lisatud selle ette määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika nõuaks. Seega on kýrios neis salmides otsekui nimi. Ka paljud piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad siin tetragrammi. Niisiis annavad piibli heebreakeelne osa ja määrava artikli puudumine alust kasutada selles salmis Jumala nime. Allpool on loetletud mitmed piiblitõlked, kus on salmis Apostlite teod 12:7 samuti Jumala nimi.

PÕHIALLIKAD. Vt Matteuse 1:20, Luuka 1:11, Apostlite teod 5:19 ja 12:11 selgitust.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22-24, 28-34, 36, 41-43, 47, 61, 65, 66, 88, 90, 93, 95, 100-102, 104, 106, 114, 115, 117, 125, 128, 132, 139, 144-147, 185, 187, 201, 202, 250, 265, 271, 273, 290, 306, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 12:11 „Jehoova saatis oma ingli”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), kuid on mitmeid mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Esiteks, nagu salmi Apostlite teod 12:7 selgituses mainitakse, on tolles salmis õigustatult asendatud sõna kýrios Jumala nimega. Kuna sõna kýrios esineb salmis Apostlite teod 12:11 samas kontekstis ja kirjeldatakse sama sündmust, on loogiline kasutada ka selles salmis Jumala isikunime. Teiseks, fraas „saatis oma ingli” meenutab samalaadseid päästetegusid piibli heebreakeelsest osast. Näiteks tekstides Taaniel 3:28 ja 6:22 öeldakse, et Jumal saatis oma ingli päästma Taanieli ja tema kaaslasi. (Vrd Laul 34:7.) Kolmandaks, mitmetes varastes ja usaldusväärsetes kreekakeelsetes käsikirjades ei ole salmis Apostlite teod 12:11 sõna kýrios ees määravat artiklit, mida grammatika nõuaks. Seegi kinnitab, et sõna kýrios on selles salmis kasutatud Jumala nime asemel. Ka paljud piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad siin Jumala nime. Niisiis annavad kontekst, piibli heebreakeelne osa ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust kasutada selles salmis Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„The Interpretation of the Acts of the Apostles”, R. C. H. Lenski, 1934, lk 475. Selle salmi kohta öeldakse: „Κύριος [Kýrios] (Jahve) oli tegelikult andnud ülesande oma inglile.”
„The Expositor’s Greek Testament”, W. Robertson Nicoll, 2002, 2. kd, lk 275. Teksti Apostlite teod 12:11 kommenteeritakse järgmiselt: „Κύριος [Kýrios], vaata tekstikriitilisi märkusi, kui ilma artiklita ... Jumala, Jehoova.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 12:11 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 12:11 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15, 16, 18, 23, 28-34, 36, 41, 42, 47, 61, 65, 66, 88, 93, 95, 96, 100-102, 106, 115, 132, 139, 144-147, 187, 201, 202, 250, 265, 271, 306, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 12:17 „Jehoova oli ta vanglast välja toonud”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Eespool selgitatakse, miks on tekstis Apostlite teod 12:7 asendatud sõna kýrios Jumala nimega. Kuna salmis Apostlite teod 12:17 esineb sõna kýrios samas kontekstis ja kirjeldatakse sama sündmust, on loogiline järeldada, et ka siin on seda kasutatud Jumala nime asemel. Ka mõned piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad siin Jumala nime. Niisiis annavad selle salmi kontekst ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust kasutada siin Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 12:17 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 28-32, 41, 65, 93, 100-102, 106, 115, 132, 144-147, 187, 201, 310}

APOSTLITE TEOD 12:23 „Jehoova ingel”

PÕHJENDUS(ED). Piibli heebreakeelses osas esineb see väljend palju kordi, esimest korda tekstis 1. Moosese 16:7. Septuaginta varastes käsikirjades on see tõlgitud kreeka sõnaga ángelos (ingel; sõnumitooja), millele järgneb heebrea tähtedega Jumala nimi. Väärib märkimist, et kui hilisemates Septuaginta käsikirjades asendati selles ja paljudes teistes salmides Jumala nimi sõnaga kýrios (isand, issand), ei lisatud selle ette määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika nõuaks. Niisiis näitab ka määrava artikli puudumine siin ja teistes salmides, et sõna kýrios on kasutatud Jumala nime asemel.

PÕHIALLIKAD. Vt Matteuse 1:20 ja Luuka 1:11 selgitust.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22-24, 28-36, 41-43, 47, 48, 65, 66, 88, 90, 93, 95, 96, 100-102, 104, 106, 114, 115, 117, 125, 128, 132, 138, 144-147, 163, 167, 187, 201, 250, 265, 271, 273, 275, 293, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 12:24 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Mõnes varases käsikirjas ja tõlkes on siin väljend tähendusega „Issanda sõna”, mõnes teistes aga „Jumala sõna”. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis põhitekstis Jumala nime. Mõlemat väljendit on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Kuid väljendit „Jehoova sõna”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist, esineb seal palju rohkem kui väljendit „Jumala sõna”. Algkeeles esinevat fraasi, mida võib tõlkida kui „Jehoova sõna” või „Jehoova sõnum”, leidub umbes 200 salmis. (Nt 2. Saamueli 12:9; 24:11; 2. Kuningate 7:1; 20:16; 24:2, P 1988; Jesaja 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jeremija 1:4; 2:4; Hesekiel 1:3; 6:1; Hoosea 1:1; Miika 1:1; Sakarja 9:1.) See väljend esineb ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sakarja 9:1. See pärgamendirull leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 12:24 tetragramm. Võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, ülalmainitud käsikirja ning sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 12:24 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 23, 32, 33, 37, 48, 65, 94, 100, 101, 115, 125, 132, 144, 146, 163, 310}

APOSTLITE TEOD 13:2 „Kui nad siis Jehoovat teenisid”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Kreeka sõna leiturgéo, mis on selles salmis tõlgitud vastega „teenisid”, tuleb mõista piibli heebreakeelse osa valguses. Septuagintas kasutatakse seda sõna, kui räägitakse sellest, kuidas preestrid ja leviidid kogudusetelgis või templis Jumalat teenisid. (2. Moosese 28:35; 4. Moosese 8:22; 1. Kuningate 8:11.) Tihti esineb see sõna tekstides, kus heebreakeelses algtekstis on Jumala nimi. Näiteks tekstis 2. Ajaraamat 13:10 esinev heebrea väljend tähendusega „teenivad Jehoovat” on Septuagintas tõlgitud kreekakeelse fraasiga, mille tähendus on „teenivad Issandat”. Sama kreekakeelne fraas esineb ka tekstis Apostlite teod 13:2. Salmis 2. Ajaraamat 35:3 on kasutatud sama kreekakeelset fraasi, et tõlkida heebreakeelset väljendit tähendusega „teenige Jehoovat”. (Vt ka 1. Saamueli 2:11; 3:1; Hesekiel 45:4; Joel 2:17.) Seda väljendit on kasutatud Septuagintas tekstis 5. Moosese 18:5, et tõlkida heebrea fraasi tähendusega „teenima Jehoova nimel”. Väärib märkimist, et ühel 1. sajandist pärit Septuaginta käsikirja fragmendil (kogus Papyrus Fouad Inv. 266) on selles piiblisalmis selles fraasis Jumala nimi kirjutatud kreeka tekstis heebrea kvadraatkirjas. Niisiis, võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, käsikirjalisi tõendeid ja sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330.Salm Apostlite teod 13:2 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„Did the First Christians Worship Jesus?”, James D. G. Dunn, 2010. Selle salmi kohta öeldakse: „Kas „Issand” selles salmis on Jeesus (nagu tihti Apostlite tegude raamatus)? Või kas Luukas räägib Issand Jumala teenimisest? Seda pole lihtne öelda. Kuid nii nagu muudes Apostlite tegude raamatu kohtades, kus Issand = Jumal, annab ka selle salmi puhul selle väljendi kasutus vanas testamendis alust arvata, et Luukas pidas selles salmis silmas Jumala teenimist.”
„The Acts of the Apostles – A Commentary”, Ernst Haenchen, 1971. Selle väljendi kohta öeldakse: „Fraasis „Issandat teenisid” on Luukas laenanud püha väljendit LXX-st [Septuagintast], millega ta viitab eelkõige palvele.” Selle kommentaari allmärkuses tuuakse ära järgmised piiblikohad: „II Ajar. 5.14, 13.10 ja 35.3; ... Joel 1.13 ja 2.17; Hes. 40.46, 44.16 ja 45.4; Taan. 7.10.”
„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Selle väljendi kohta, mis esineb tekstis Apostlite teod 13:2, öeldakse järgmist: „Taas mõeldakse sõna kyrios all Iisraeli Jumalat, mitte ülestõusnud Kristust.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22, 23, 32, 34, 41, 43, 65, 95, 100, 101, 106, 115, 125, 132, 145-147, 201, 219, 250, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 13:10 „Jehoova sirgete teede”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Õpetlased on märkinud, et Pauluse vastuses juudi nõid Barjeesusele (salmides 10 ja 11) on mitmeid fraase, mida on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Näiteks kreekakeelne fraas, mis on siin tõlgitud vastega „teede väänamine”, esineb Septuagintas tekstis Õpetussõnad 10:9 („teed on kõverad”), ning fraas, mis on tõlgitud kui „Jehoova sirged teed”, esineb Septuagintas tekstis Hoosea 14:9. Tolles salmis on heebreakeelses algtekstis Jumala nimi („Sest Jehoova teed on õiged”). Peale selle on õpetlased märkinud, et tekstis Apostlite teod 13:10 ei ole mitmetes usaldusväärsetes kreekakeelsetes käsikirjades sõna kýrios ees määravat artiklit, mida grammatika nõuaks, ja seega on kýrios otsekui nimi. Samuti esineb järgmises salmis (Apostlite teod 13:11) sõna kýrios väljendis, mis on tõlgitud vastega „Jehoova käsi” ja mis on üle võetud piibli heebreakeelsest osast. See näitab, et tekstis Apostlite teod 13:11 on sõna kýrios kasutatud Jumala nime asemel. Mitmed piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad salmis Apostlite teod 13:10 Jumala nime. Seega annavad kontekst (sõnad on suunatud juudile) ja piibli heebreakeelne osa alust kasutada selles salmis Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Critical and Exegetical Handbook to the Acts of the Apostles”, Heinrich August Wilhelm Meyer, 1884. Selle salmi kohta öeldakse: „Κυρίου [kyríu, üks sõna kýrios vorm] ei ole Kristus, vaid Jumal, kellele Kuradi poeg vastupanu osutab. Seda kinnitab salm 11.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 13:10 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„The NET Bible, New English Translation”, 1996. Salmis Apostlite teod 13:10 esineva väljendi „Issanda teed” järel on järgmine märkus: „Manitsus meenutab VT [vana testamendi] prohvetite sõnu: Jer 5:27; 1Mo 32:11; Õp 10:7; Ho 14:9. ... Viimane retooriline küsimus salmis 10 („kas sa ei lakka ...?”) näitab, kui tugevalt ta [Elümas] Jumala teedele vastu seisis.”
„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Teksti Apostlite teod 13:10 kommenteeritakse järgmiselt: „Kyrios: Jumal või ülestõusnud Kristus; ilmselt esimene, nagu salmis 11.”
„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 13:10 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.
„The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Tekstis Apostlite teod 13:10 esineva väljendi „Issanda õiged teed” kohta öeldakse allmärkuses: „Võimalik, et „Jehoova”.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22, 23, 28-34, 42, 43, 47, 65, 66, 93-96, 100-102, 106, 114, 115, 132, 144-147, 154, 163, 167, 172, 187, 201, 250, 273, 293, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 13:11 „Jehoova käsi”

PÕHJENDUS(ED). Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (Nt 2. Moosese 9:3; 4. Moosese 11:23; Kohtumõistjate 2:15; Rutt 1:13; 1. Saamueli 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1. Kuningate 18:46; Esra 7:6; Iiob 12:9; Jesaja 19:16; 40:2, P 1988; Hesekiel 1:3.) Kuigi seni leitud Apostlite tegude raamatu kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), annab piibli heebreakeelne osa mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Seoses tekstiga Apostlite teod 13:11 on õpetlased märkinud, et sõna kýrios ees ei ole määravat artiklit, mida kreeka keele grammatika nõuaks, ja seega on kýrios otsekui nimi. See on märkimisväärne, kuna Septuaginta varastes käsikirjades oli Jumala nimi, ent hilisemates käsikirjades asendati see sõnaga kýrios, kusjuures määrav artikkel jäeti tihti lisamata, kuigi see oleks olnud grammatiliselt vajalik. (Nii on tehtud ülaltoodud piiblisalmides.) Määrava artikli ebaharilik puudumine sõna kýrios eest näitab samuti, et seda sõna on siin kasutatud Jumala nime asemel. Kreekakeelne väljend, mis on tõlgitud kui „Jehoova käsi”, esineb ka tekstides Luuka 1:66 ja Apostlite teod 11:21.

PÕHIALLIKAD

„ΙΗΣΟΥΣ ΚΥΡΙΟΣ [Iesús Kýrios] Their Usage and Sense in Holy Scripture”, Herman Heinfetter, 1857. Salm Apostlite teod 13:11 on tekstide hulgas, kus „artikli ärajätmine sõna Κυριος [Kýrios] eest ... näitab, et see nimetus käib kõikvõimsa Jumala kohta”.
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 13:11 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The ’Holy Scriptures’”, J. N. Darby, 1949. Tekstis Apostlite teod 13:11 esineva väljendi „Issanda käsi” kohta öeldakse allmärkuses: „Võimalik, et „Jehoova”.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22-24, 28-34, 36, 42, 43, 47, 65, 66, 93-96, 100-102, 104, 114, 115, 132, 144-147, 154, 172, 187, 201, 219, 250, 273, 293, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 13:12 „Jehoova õpetusest”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend te didaché tu kyríu (Issanda õpetus), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Kahes eelnevas salmis esineb sõna kýrios kaks korda. Mõlemal juhul mõeldakse selle all Jumalat ja seda on kasutatud Jumala nime asemel. (Vt Apostlite teod 13:10 ja 13:11 selgitust.) Väljendid „Jehoova õpetus” ja „Jumala sõna” (mis esineb tekstis Apostlite teod 13:5) on sünonüümid. See salm ütleb, et kui Paulus ja ta kaaslased jõudsid Küprosele, „hakkasid nad juutide sünagoogides Jumala sõna kuulutama”. Tänu sellele soovis prokonsul Sergius Paulus väga kuulda Jumala sõna. (Apostlite teod 13:7.) Niisiis on loogiline järeldada, et kui Sergius Paulus nägi, mida Paulus oli öelnud ja teinud, oli ta hämmastunud sellest, mida ta oli Jumal Jehoova kohta õppinud, ja õpetusest, mis lähtus Jumalalt. Ka mõned piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked kasutavad siin Jumala nime. Seega annavad selle salmi kontekst, selle väljendi kasutus ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust kasutada siin Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 13:12 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„Holy Bible From the Ancient Eastern Text – George M. Lamsa’s Translation From the Aramaic of the Peshitta”. Selles tõlkes on tekstis Apostlite teod 13:12 sõna „ISSAND” kirjutatud suurtähtedega ja allmärkuses öeldakse: „Apostlite teod 13:10, 11, 12, 49. Jumala nime süüria- ja arameakeelne vorm „Mar-Jah” või „Mor-Jah” on sõna-sõnalt „Issand Jah”, nagu „Jahve”, „JHVH”.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 29-31, 41, 43, 93, 100, 101, 106, 132, 144, 146, 187, 201, 250, 310}

APOSTLITE TEOD 13:44 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Paljudes varastes kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ton lógon tu kyríu (Issanda sõna), mõnes on ton lógon tu theú (Jumala sõna). Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Apostlite tegude raamatus kasutatakse ka sünonüümi „Jumala sõna”, näiteks tekstis Apostlite teod 13:46, mis kinnitab, et salmis 44 käib sõna kýrios Jumala kohta. (See väljend esineb ka tekstides Apostlite teod 4:31; 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7; 17:13; 18:11.) Mõlemat väljendit on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Kuid väljendit „Jehoova sõna”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist, esineb seal palju rohkem kui väljendit „Jumala sõna”. (Algkeeles esinev fraas, mida võib tõlkida kui „Jehoova sõna” või „Jehoova sõnum”, leidub umbes 200 salmis. Näiteks salmides 2. Saamueli 12:9; 24:11; 2. Kuningate 7:1; 20:16; 24:2, P 1988; Jesaja 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jeremija 1:4; 2:4; Hesekiel 1:3; 6:1; Hoosea 1:1; Miika 1:1; Sakarja 9:1.) See väljend esineb ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sakarja 9:1. See pärgamendirull leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Lisaks on mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes salmis Apostlite teod 13:44 tetragramm. Võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, ülalmainitud käsikirja ning sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 13:44 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{17, 22, 32, 33, 37, 48, 65, 94, 100, 101, 115, 125, 146, 167, 322, 324}

APOSTLITE TEOD 13:47 „Jehoova on käskinud meil”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Sellele fraasile järgnev tsitaat on võetud tekstist Jesaja 49:6 ja heebreakeelse algteksti kontekst näitab selgelt, et need sõnad lausus Jehoova. (Jesaja 49:5; vrd Jesaja 42:6.) Selle prohvetiennustuse täitumine hõlmab tööd, mida Jehoova teenija Jeesus Kristus ja tema järelkäijad pidid tegema. (Jesaja 42:1; vt Luuka 2:32 kommentaari.) Niisiis peab sõna kýrios selles salmis käima Jumala kohta. Võttes arvesse konteksti ja väljendi kasutust piibli heebreakeelses osas, on selles salmis mõtteselguse huvides kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„The Interpretation of the Acts of the Apostles”, R. C. H. Lenski, 1934, lk 551. Selle salmi kohta öeldakse: „Neil tuleb esmalt arved õiendada suure Jehoova sulasega (ʽEbed Jahve), kes rääkis seda, mida Jehoova oli talle öelnud ... Ja nüüd jätkavad Jeesuse saadikud Jehoova tahte täitmist.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 13:47 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The Acts of the Apostles Explained (Third Edition)”, Joseph Addison Alexander, 1872. Selle salmi kohta öeldakse: „Issand. Kui pidada silmas selle sõna kasutust uues testamendis, võib see tähendada Issand Jeesus Kristust ... Ent kuna järgnevad sõnad on öeldud Messiale, võib Issand olla Jehoova tavapärane tõlkevaste.”
„The Commentary on the Book of the Acts”, F. F. Bruce, 1954, lk 283. Selle salmi ja tsitaadi kohta, mis on võetud tekstist Jesaja 49:6, öeldakse: „Väärib märkimist, et selle prohvetiennustuse kontekstis (teine Sulase Laul) pöördutakse esmalt Iisraeli rahva kui Jehoova sulase poole ... Kuid Iisrael tervikuna ei olnud kuulekas sulane ja seepärast täitus prohvetiennustus eriliselt Messia puhul.”
„The Complete Jewish Bible”, David H. Stern, 1998. Selles piiblis kirjutatakse selles salmis sõna ADONAI suurtähtedega. Tõlkija selgitab piibli eessõnas, et kasutas teatud salmides sõna ADONAI, kuna ta on seisukohal, et neis kohtades on kreeka sõna kurios tetragrammi vaste.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 22, 23, 32, 35, 41, 43, 65, 68, 94, 100, 101, 106, 114, 115, 117, 132, 138, 144, 146, 201, 251, 256, 257, 293}

APOSTLITE TEOD 13:48 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ton lógon tu kyríu (Issanda sõna), mõnes on ton lógon tu theú (Jumala sõna). Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et sõna kýrios käib Jehoova kohta. Eelnevas salmis kasutatakse sõna kýrios isiku kohta, kes andis prohvetliku käsu, mis on kirjas tekstis Jesaja 49:6. See oli Jehoova. (Vt Apostlite teod 13:47 selgitust.) Nagu öeldakse teksti Apostlite teod 13:44 selgituses, on veel põhjusi, miks kasutada väljendis „Jehoova sõna” Jumala nime. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 13:48 tetragramm.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 13:48 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-17, 22, 23, 32, 33, 37, 41, 42, 65, 66, 94, 96, 100, 101, 106, 114, 115, 125, 132, 144, 146, 163, 167, 201, 250, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 13:49 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho lógos tu kyríu (Issanda sõna), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime, nagu näitavad tekstide Apostlite teod 13:44 ja 13:48 selgitused. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 13:49 tetragramm.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 13:49 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„Holy Bible From the Ancient Eastern Text – George M. Lamsa’s Translation From the Aramaic of the Peshitta”. Selles tõlkes on tekstis Apostlite teod 13:49 sõna „ISSAND” kirjutatud suurtähtedega ja allmärkuses öeldakse: „Apostlite teod 13:10, 11, 12, 49. Jumala nime süüria- ja arameakeelne vorm „Mar-Jah” või „Mor-Jah” on sõna-sõnalt „Issand Jah”, nagu „Jahve”, „JHVH”.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 22, 23, 28-32, 41, 65, 66, 93-95, 100, 101, 106, 114, 115, 125, 132, 144, 146, 167, 201, 250, 293, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 14:3 „tänu Jehoova jõule”

PÕHJENDUS(ED). Sõna-sõnalt „Issanda tõttu”. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et kýrios käib Jumala kohta. Apostlite tegude raamatus kasutatakse sõna „arm” tihti seoses Jumalaga (Apostlite teod 11:23; 13:43; 14:26; 20:24) ning tekstis Apostlite teod 20:32 räägitakse Jumalast ja tema armusõnumist. Ja tekstis Apostlite teod 15:12 öeldakse, et tunnustähtede ja imede taga oli Jumal. (Vt ka Apostlite teod 2:19; 19:11.) Salmis Apostlite teod 14:3 viitab kreekakeelne eessõna epí (tõttu) põhjusele või alusele, miks jüngrid julgelt rääkisid. Ülejäänud salm näitab, et Jumal kinnitas, et see, mida nad kuulutavad, on tõesti tema sõna ja et neil on tema heakskiit ja toetus. (Vrd Apostlite teod 4:29–31.) Kreekakeelne väljend tähendusega „Issanda tõttu” esineb ka Septuagintas ja sellega on tõlgitud fraasid, kus heebreakeelses algtekstis on tetragramm. (Laul 31:6 [30:7, LXX]; Jeremija 17:7.) Kooskõlas sellega on mõned järeldanud, et see väljend kannab endas ka mõtet rääkimisest Jehoovale lootes. Niisiis annavad kontekst ja sõna kýrios mitmetimõistetavus alust kasutada selles salmis Jumala nime.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 23, 29-31, 41, 93-95, 100, 101, 106, 132, 146, 201, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 14:23 „jätsid nad need mehed Jehoova hoolde”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna to kyrío (Issanda), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et kýrios käib Jumala kohta. Tekstis Apostlite teod 14:26 on kasutatud sarnast väljendit: „jätnud nad Jumala armu hoolde”. Salmis Apostlite teod 14:23 on kasutatud sama kreeka verbi, nagu tekstis Apostlite teod 20:32 fraasis „usaldan ma teid Jumala ... hoolde”. Üks sõnaraamat selgitab seda fraasi järgmiselt: „Usaldama kedagi kellegi hoolde või kaitse alla ... Mõeldakse Jumala kaitset ... Ap 14:23; vrd 20:32.” Sama verb on ka tekstis Luuka 23:46, kus on kirjas Jeesuse sõnad „Isa, sinu kätte ma usaldan oma vaimu”. See on tsitaat salmist Laul 31:5 (30:6, LXX), kus Septuagintas on sama kreeka verb tähendusega „usaldama” ja kus heebreakeelses algtekstis on selle fraasi kaastekstis Jumala nimi. Piibli heebreakeelses osas esineb mitmel korral mõte enda usaldamisest Jehoova hoolde. (Laul 22:8; 37:5; Õpetussõnad 16:3.) Võttes arvesse konteksti, piibli heebreakeelset osa ja sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 14:23 Jumala nimi.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15, 16, 41, 65, 100, 101, 106, 132, 163, 167, 201}

APOSTLITE TEOD 15:17a „et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõnad ton kýrion (Issandat), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Tekstis Apostlite teod 15:14 ütleb Jaakobus, et „Simeon on selgitanud, kuidas Jumal ise on pööranud tähelepanu mittejuutidele” ja salmis 19 mainib ta mittejuute, „kes Jumala poole pöörduvad”. Tekstis Apostlite teod 15:17a tsiteerib Jaakobus teksti Aamos 9:11, 12, kus heebreakeelses algtekstis on väljendis „lausub Jehoova” Jumala nimi. Niisiis, võttes arvesse konteksti, piibli heebreakeelset osa ja sõna kýrios kasutust Septuagintas, on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime ka esimeses kohas, kus esineb sõna kýrios, ehkki heebreakeelses tekstis ei ole sellele otsest vastet.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 15:17a on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„Critical and Exegetical Handbook to the Acts of the Apostles”, Heinrich August Wilhelm Meyer, 1884. Salme Apostlite teod 15:14–17 kommenteeritakse järgmiselt: „Aamos ennustab, et ... võõramaalased ühinevad sellega [Taaveti teokraatiaga] ja hakkavad kummardama Jehoovat. ... Jehoova oli oma rahvast eemaldunud, kuid nüüd lubab ta prohveti kaudu: Ma pöördun tagasi ja ehitan üles hävingu tõttu langenu, Taaveti telgi.”
„The Jerome Biblical Commentary”, toimetanud Raymond E. Brown, Joseph A. Fitzmyer ja Roland E. Murphy, 1968. Salmi Apostlite teod 15:17 kohta öeldakse: „See VT [vana testamendi] väljend (vt 2Aj 6:35; 7:14) märgib pühendumust Jahvele; Aamos rääkis seega rahvastest, kes kuulusid Jumalale.”
„The New King James Version”, esmatrükk aastal 1979. Selles piiblis kirjutatakse tekstis Apostlite teod 15:17 sõna „ISSAND” suurtähtedega kaks korda. Eessõnas öeldakse järgmist: „„King James Versioni” vanas testamendis on Jumala lepingunimi tavaliselt tõlgitud heebrea keelest vastega „ISSAND” (suurtähtedega nagu siin). Jätkame seda traditsiooni. Selles väljaandes on nimi alati niimoodi kirjutatud, kui uues testamendis tsiteeritakse vana testamendi teksti, kus see lepingunimi esineb.”
„The NLT Study Bible”, 2. väljaanne, 2008. Selles piiblis on tekstis Apostlite teod 15:17 sõna „ISSAND” kirjutatud suurtähtedega kaks korda. Selle tõlke eessõnas öeldakse: „Kreeka sõna kurios on tõlgitud järjepidevalt vastega „Issand”, kuid nendes kohtades, kus uue testamendi tekst ilmselgelt tsiteerib vana testamenti, on see tõlgitud sõnaga „ISSAND”, mis on kirjutatud väiksemas kirjas suurtähtedega.” Selgitamaks selle olulisust, lisatakse eessõnas: „Oleme üldiselt tõlkinud tetragrammi (JHVH) järjepidevalt sõnaga „ISSAND”, kasutades väiksemas kirjas suurtähti, mis on ingliskeelsetes tõlgetes tavaks.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{11, 12, 14-18, 22, 23, 28-31, 34, 35, 38, 41-43, 47, 59, 61, 65, 66, 88, 90, 93, 94, 96, 100-102, 104-106, 114, 115, 126, 132, 145-147, 149, 154, 164, 178, 186, 187, 201, 228, 236, 244, 250, 265, 267, 271, 273, 275, 283, 290, 293, 295-297, 300, 306, 310, 322-324}

APOSTLITE TEOD 15:35 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ton lógon tu kyríu (Issanda sõna), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Apostlite tegude raamatus kasutatakse ka sünonüümi „Jumala sõna”, mis kinnitab, et tekstis Apostlite teod 15:35 käib sõna kýrios Jumala kohta. (Apostlite teod 4:31; 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7, 46; 17:13; 18:11.) Mõlemat väljendit on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Kuid väljendit „Jehoova sõna”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist, esineb seal palju rohkem kui väljendit „Jumala sõna”. (Algkeeles esinev fraas, mida võib tõlkida kui „Jehoova sõna” või „Jehoova sõnum”, leidub umbes 200 salmis. Näiteks 2. Saamueli 12:9; 24:11; 2. Kuningate 7:1; 20:16; Jesaja 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jeremija 1:4; 2:4; Hesekiel 1:3; 6:1; Hoosea 1:1; Miika 1:1; Sakarja 9:1.) See väljend esineb ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sakarja 9:1. See pärgamendirull leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes tekstis Apostlite teod 15:35 tetragramm. Süüriakeelses Pešittas on selles salmis väljend „Jumala sõna”. Võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, ülalmainitud käsikirja ja sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 15:35 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„The New Testament in Basic English”, 1946. Selles tõlkes on vaste „Jumala sõna”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{17, 18, 22, 23, 31, 32, 41, 65, 66, 94, 95, 100, 101, 106, 115, 132, 146, 201, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 15:36 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ton lógon tu kyríu (Issanda sõna), kuid nagu näitab teksti Apostlite teod 15:35 selgitus, on mõjuvaid põhjusi kasutada siin Jumala nime. Kontekst näitab, et sõna, mida selles salmis mainitakse, lähtub Jehoovalt. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 15:36 tetragramm. Süüriakeelses Pešittas on selles salmis fraas „Jumala sõna”.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 15:36 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„The New Testament in Basic English”, 1946. Selles tõlkes on vaste „Jumala sõna”.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 18, 22, 23, 32, 41, 65, 66, 94, 95, 100, 101, 106, 115, 132, 146, 201, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 15:40 „Jehoova armu”

PÕHJENDUS(ED). Paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõnad tu kyríu (Issanda), mõnes aga sõna, mis tähendab Jumalat. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et kýrios käib Jumala kohta. Apostlite tegude raamatus kasutatakse sõna „arm” kõige rohkem seoses Jumalaga. (Apostlite teod 11:23; 13:43; 20:24.) Tekstis Apostlite teod 14:26 on kasutatud sarnast väljendit: „jätnud nad Jumala armu hoolde”. Samuti on mõnes vanas käsikirjas ja tõlkes selles salmis sõna kýrios asemel theós (jumal). See kinnitab järeldust, et tegemist on Jumala armuga. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 15:40 Jumala nimi. Võttes arvesse konteksti ning sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 15:40 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The Orthodox Jewish Bible”, 2011. Selles tõlkes on salmis Apostlite teod 15:40 Jumala nime tähistamiseks sõna „Hashem”. See tuleb heebrea väljendist hašŠém, mis tähendab „Nimi”. Seda sõna kasutavad juudid sageli JHVH asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{17, 18, 22, 32, 48, 65, 94, 95, 100, 101, 115, 125, 132, 144, 146, 167, 322-324}

APOSTLITE TEOD 16:14 „Jehoova avas tema südame”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et sõnaga kýrios mõeldakse Jumal Jehoovat. Lüüdia kohta öeldakse, et ta oli „jumalakartlik naine”. Selle väljendi põhjal võib järeldada, et ta oli juudi proselüüt. (Vrd Apostlite teod 13:43.) Hingamispäeval oli ta koos teiste naistega kogunenud jõeäärsesse palvetamiskohta, mis asus Filippi lähedal. (Apostlite teod 16:13.) Lüüdia võis Jehoovat teenima hakata oma kodulinnas Tüatiiras, kus elas palju juute ja kus oli juutide kogunemispaik. Võttes arvesse konteksti, Lüüdia tausta ja sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes tekstis Apostlite teod 16:14 tetragramm.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 16:14 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The Orthodox Jewish Bible”, 2011. Selles tõlkes on salmis Apostlite teod 16:14 Jumala nime tähistamiseks sõna „Hashem”. See tuleb heebrea väljendist hašŠém, mis tähendab „Nimi”. Seda sõna kasutavad juudid sageli JHVH asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 18, 23, 32, 33, 48, 65, 94, 95, 100, 101, 105, 106, 115, 125, 130, 144, 146, 163, 167, 201, 250, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 16:15 „Jehoovale ustav”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõnad to kyrío (Issandale), mõnes aga väljend, mis tähendab „Jumalale”. Siiski on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et sõnaga kýrios mõeldakse Jumal Jehoovat. Nagu öeldakse teksti Apostlite teod 16:14 selgituses, oli Lüüdia juudi proselüüt, ning seega on loogiline, et ta pidas silmas Jehoovat. Ta oli Pauluselt alles kuulnud sõnumit Jeesus Kristuse kohta ja ei olnud veel näidanud, et on Jeesusele ustav. Niisiis on mõistlik järeldada, et Lüüdia rääkis oma ustavusest Jehoovale, Jumalale, keda ta juba teenis. Seega, võttes arvesse konteksti, Lüüdia tausta ning sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 16:15 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The Orthodox Jewish Bible”, 2011. Selles tõlkes on salmis Apostlite teod 16:15 Jumala nime tähistamiseks sõna „Hashem”. See tuleb heebrea väljendist hašŠém, mis tähendab „Nimi”. Seda sõna kasutavad juudid sageli JHVH asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 32, 41, 65, 94, 100, 101, 106, 115, 144-147, 172, 201, 250, 310}

APOSTLITE TEOD 16:32 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus varastes käsikirjades on siin väljend ton lógon tu kyríu (Issanda sõna). Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Kuigi eelnevas salmis kasutatakse sõna kýrios Jeesuse kohta (ton kýrion Iesún), on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime. Mõnes kreekakeelses käsikirjas on siin väljend ton lógon tu theú (Jumala sõna). Apostlite tegude raamatus on väljendid „Issanda sõna” ja „Jumala sõna” sünonüümid. See kinnitab, et tekstis Apostlite teod 16:32 käib sõna kýrios Jumala kohta. (Apostlite teod 4:31; 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7, 46; 17:13; 18:11.) Mõlemat väljendit on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Kuid väljendit „Jehoova sõna”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist, esineb seal palju rohkem kui väljendit „Jumala sõna”. (Algkeeles esinev fraas, mida võib tõlkida kui „Jehoova sõna” või „Jehoova sõnum”, leidub umbes 200 salmis. Näiteks salmides 2. Saamueli 12:9; 24:11; 2. Kuningate 7:1; 20:16; Jesaja 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jeremija 1:4; 2:4; Hesekiel 1:3; 6:1; Hoosea 1:1; Miika 1:1; Sakarja 9:1.) See väljend esineb ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sakarja 9:1. See pärgamendirull leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 16:32 Jumala nimi. Võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, ülalmainitud käsikirja ja ka sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 16:32 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on ilmselt kasutatud Jahve asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 18, 22, 23, 28-30, 32, 41, 65, 66, 93-95, 100, 101, 106, 115, 146, 163, 167, 310, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 18:21 „kui Jehoova tahab”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tähendusega „kui Jumal tahab”. Seda väljendit on tõlgitud ka „kui see on Jumala tahe”. Piibli kreekakeelses osas on sellistes väljendites kasutatud nii sõna kýrios (isand, issand) kui ka sõna theós (jumal). (Apostlite teod 21:14; 1. Korintlastele 4:19; 16:7; Heebrealastele 6:3; Jaakobuse 4:15.) Septuagintas on tihti kasutatud kreeka verbi, mille üks tõlkevaste on „tahtma”, ja nimisõna tähendusega „tahe”, et tõlkida piibli heebreakeelse osa tekste, kus on Jumala nimi. Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes tekstis Apostlite teod 18:21 tetragramm. Niisiis annavad piibli heebreakeelne osa ja sarnaste väljendite kasutus piibli kreekakeelses osas alust kasutada selles salmis Jumala nime. (Vt Apostlite teod 21:14 selgitust.)

PÕHIALLIKAD

„A Handbook on the Letter From James”, I-Jin Loh ja Howard A. Hatton, Ühinenud Piibliseltsid, 1997. Tekstis Jaakobuse 4:15 esinevat väljendit „kui Issand tahab” kommenteeritakse järgmiselt: „Kui Issand tahab ... ei ole pelgalt sisutühi käibefraas, vaid väljendab veendumust ja selle tunnustamist, et Jumalal on kõiges viimane sõna ning tulevik on Jumala kätes ... Issand selles salmis ei ole Jeesus, nagu salmis 2.1, vaid Jumal.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{17, 32, 33, 37, 48, 65, 94, 100, 101, 115, 125, 144-147, 163, 167, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 18:25 „Jehoova teed”

PÕHJENDUS(ED). Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ten hodón tu kyríu (Issanda teed), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Siin tuleb kontekstist välja, et sõnaga kýrios mõeldakse Jumalat. Tekstis Apostlite teod 18:26 esineb samatähenduslik väljend „Jumala tee”. Nagu näitab Apostlite tegude raamat, on kristlaste elu keskmes ainsa tõelise Jumala Jehoova teenimine ja usk tema pojasse Jeesus Kristusesse. Sellist eluviisi nimetatakse Apostlite tegude raamatus teeks. (Apostlite teod 19:9, 23; 22:4; 24:22; vt Apostlite teod 9:2 kommentaari.) Samuti esineb väljend, mis on tõlgitud kui „Jehoova tee” (ent kreeka keeles ilma määrava artiklita), evangeeliumites neli korda ja seda tekstides, kus on tsiteeritud piiblisalmi Jesaja 40:3. (Vt Matteuse 3:3, Markuse 1:3, Luuka 3:4 ja Johannese 1:23 kommentaari.) Heebreakeelses algtekstis esineb tekstis Jesaja 40:3 tetragramm. Väljend „Jehoova tee” leidub ka tekstides Kohtumõistjate 2:22 ja Jeremija 5:4, 5. Peale selle esineb sama väljend paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes tekstis Apostlite teod 18:25 ja seal on Jumala nimi või mõni tetragrammi vaste. Niisiis, võttes arvesse konteksti ja piibli heebreakeelset osa, on põhitekstis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 18:25 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„Holy Bible From the Ancient Eastern Text – George M. Lamsa’s Translation From the Aramaic of the Peshitta”. Selles tõlkes on tekstis Apostlite teod 18:25 sõna „ISSAND” kirjutatud suurtähtedega ja allmärkuses öeldakse: „Jumala nime süüria- ja arameakeelne vorm „Mar-Jah” või „Mor-Jah” on sõna-sõnalt „Issand Jah”, nagu „Jahve”, „JHVH”.”

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15, 16, 24, 29, 30, 32, 41, 42, 48, 65, 93, 94, 96, 100, 101, 115, 125, 132, 144, 146, 172, 201, 310}

APOSTLITE TEOD 19:20 „Jehoova sõna”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna tu kyríu (Issanda), kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Apostlite tegude raamatus kasutatakse ka sünonüümi „Jumala sõna”, mis kinnitab, et tekstis Apostlite teod 19:20 käib sõna kýrios Jumala kohta. (Apostlite teod 4:31; 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7, 46; 17:13; 18:11.) Mõlemat väljendit on kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. Kuid väljendit „Jehoova sõna”, mis koosneb heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist, esineb seal palju rohkem kui väljendit „Jumala sõna”. (Algkeeles esinev fraas, mida võib tõlkida kui „Jehoova sõna” või „Jehoova sõnum”, leidub umbes 200 salmis. Näiteks salmides 2. Saamueli 12:9; 24:11; 2. Kuningate 7:1; 20:16; Jesaja 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jeremija 1:4; 2:4; Hesekiel 1:3; 6:1; Hoosea 1:1; Miika 1:1; Sakarja 9:1.) See väljend esineb ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sakarja 9:1. See pärgamendirull leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Lisaks on paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes salmis Apostlite teod 19:20 Jumala nimi. Ladinakeelses Vulgatas ja süüriakeelses Pešittas on selles salmis väljend „Jumala sõna”. Võttes arvesse piibli heebreakeelset osa, ülalmainitud käsikirja ja ka sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selles salmis kasutatud Jumala nime.

PÕHIALLIKAD

„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329. Raamatus öeldakse, et salmis Apostlite teod 19:20 on kýrios uues testamendis Jahve/Jumala vasteks.
„The Orthodox Jewish Bible”, 2011. Selles tõlkes on salmis Apostlite teod 19:20 Jumala nime tähistamiseks sõna „Hashem”. See tuleb heebrea väljendist hašŠém, mis tähendab „Nimi”. Seda sõna kasutavad juudid sageli JHVH asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 15-18, 23, 31, 32, 41, 48, 65, 94-96, 100, 101, 115, 125, 146, 323, 324}

APOSTLITE TEOD 21:14 „Sündigu Jehoova tahtmine”

PÕHJENDUS(ED). Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tähendusega „Issanda tahtmine”, kuid on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Piibli kreekakeelses osas võib sõna kýrios (isand, issand) käia olenevalt kontekstist kas Jumal Jehoova või Jeesus Kristuse kohta. Vastega „tahtmine” tõlgitud kreeka sõna (thélema) kasutatakse piibli kreekakeelses osas kõige rohkem seoses Jumala tahtmise või tahtega. (Matteuse 7:21; 12:50; Markuse 3:35; Roomlastele 12:2; 1. Korintlastele 1:1; Heebrealastele 10:36; 1. Peetruse 2:15; 4:2; 1. Johannese 2:17.) Seega on loogiline järeldada, et selles väljendis käib sõna kýrios Jumala kohta. Septuagintas on kreeka sõnaga thélema sageli tõlgitud heebreakeelseid väljendeid, mis on seotud Jumala tahte või heameelega ja mis esinevad tekstides, kus on Jumala nimi. (Laul 40:8, 9 [39:9, 10, LXX]; 103:21 [102:21, LXX]; 143:9–11 [142:9–11, LXX]; Jesaja 44:24, 28; Jeremija 9:24 [9:23, LXX]; Malaki 1:10.) Niisiis, võttes arvesse vastega „tahtmine” tõlgitud kreeka sõna kasutust piiblis, piibli heebreakeelset osa ning sõna kýrios mitmetimõistetavust, on selle salmi põhitekstis kasutatud Jumala nime. Lisaks on mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes salmis Apostlite teod 21:14 Jumala nimi.

PÕHIALLIKAD

„The Anchor Yale Bible”, Joseph A. Fitzmyer, 1998, 31. kd. Teksti Apostlite teod 21:14 kommenteeritakse järgmiselt: „Siin viitab kyrios Jumalale, Isale.”
„Exegetical Dictionary of the New Testament”, 1991, 2. kd, lk 329–330. Salm Apostlite teod 21:14 on tekstide hulgas, kus sõna kýrios on kasutatud Jahve asemel.
„The New Testament in Basic English”, 1946. Selle salmi kohta öeldakse: „Sündigu Jumala tahtmine.”
„The Orthodox Jewish Bible”, 2011. Selles tõlkes on salmis Apostlite teod 21:14 Jumala nime tähistamiseks sõna „Hashem”. See tuleb heebrea väljendist hašŠém, mis tähendab „Nimi”. Seda sõna kasutavad juudid sageli JHVH asemel.

TOETAVAD ALLIKAD: J^{7, 8, 10, 17, 18, 23, 32, 43, 65, 94-96, 100, 101, 115, 132, 144-147, 167, 187, 201, 310, 323, 324}