Laevahukk saare lähedal

VAATA! Laev on merehädas! See laguneb tükkideks! Kas sa näed inimesi, kes on vette hüpanud? Mõned on juba kaldale jõudnud. Kas see seal on Paulus? Vaatame, mis temaga on juhtunud.

Tuleta meelde, et Paulus on olnud kaks aastat Kaisareas vangis. Siis pannakse ta koos teiste vangidega laevale, mis läheb Rooma. Kui laev möödub Kreeta saarest, puhkeb hirmus torm. Tuul on nii tugev, et mehed ei suuda enam laeva juhtida. Nad ei näe päeval päikest ega öösel tähti. Mõne päeva pärast kaotavad laevalolijad igasuguse pääsemislootuse.

Kuid siis tõuseb Paulus püsti ja ütleb: „Mitte keegi teist ei kaota oma elu; ainult laev hukkub. Sest möödunud ööl ilmus Jumala ingel mulle ja ütles: ’Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma Rooma keisri ette. Jumal päästab kõik inimesed, kes sinuga koos laeval sõidavad.’ ”

Kui torm on 14 päeva möllanud, märkavad meremehed keskööl, et vesi muutub madalamaks! Kuna nad kardavad, et laev võib pimedas mõne kalju otsa sõita ja puruks minna, lasevad nad ankrud merre. Järgmisel hommikul näevad nad üht lahte. Nad otsustavad laeva ranna poole juhtida.

Kui nad rannale lähenevad, sõidab laev liivaseljakule ja jääb sinna kinni. Siis hakkavad lained vastu laeva peksma ning laev hakkab tükkideks lagunema. Vastutav sõjaväeohvitser ütleb: „Kõik, kes oskavad ujuda, hüpaku vette ja ujugu kaldale. Ülejäänud hüpaku nende järel ja haaraku kinni laevarusudest, et vee peal püsida.” Nii nad teevadki. Niiviisi jõuavad kõik 276 laeval olnud inimest ohutult kaldale, nagu ingel oli tõotanud.

Saare nimi on Malta. Inimesed on seal väga sõbralikud ja nad hoolitsevad laeval olnud inimeste eest. Kui ilm paraneb, pannakse Paulus teisele laevale ja viiakse Rooma.