Anɔkwale ni Kɔɔ Yesu He
ETAMƆ nɔ ni saji ni akaa yiŋ awieɔ kɛ yiŋsusumɔi ni kɔɔ mɔ ni Yesu ji kɛ nɔ ni etsu lɛ he lɛ bɛ naagbee. Ni Biblia lɛ diɛŋtsɛ hu? Mɛni ekɛɔ wɔ yɛ Yesu Kristo he?
Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ
Kɛ okane Biblia lɛ jogbaŋŋ lɛ, obaayoo anɔkwa saji nɛɛ:
◻ Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi koome, bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi.—Yohane 3:16; Kolosebii 1:15.
◻ Aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ, ni Nyɔŋmɔ jie Yesu wala kɛbawo Yudayoo obalayoo fro musuŋ koni afɔ lɛ akɛ adesa.—Mateo 1:18; Yohane 1:14.
◻ Yesu fe gbɔmɔ kpakpa ko kɛkɛ. Eji e-Etsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ su kɛ baŋ ni yɔɔ fɛo lɛ kpojiemɔ yɛ anɔkwale mli yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ.—Yohane 14:9, 10; Hebribii 1:3.
◻ Yɛ Yesu shikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ be lɛ mli lɛ, ekɛ suɔmɔ tsu mɛi ni anyɛɔ amɛnɔ lɛ ahiamɔ nii ahe nii. Etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsa mɛi ni he yeɔ lɛ, ni etee gbohii ashi po.—Mateo 11:4-6; Yohane 11:5-45.
◻ Yesu jaje akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji adesai ni ehao lɛ ahiɛnɔkamɔ kome pɛ, ni etsɔse ekaselɔi lɛ koni amɛya nɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ mli.—Mateo 4:17; 10:5-7; 28:19, 20.
◻ Yɛ Nisan 14 (aaafee April 1), afi 33 Ŋ.B. lɛ, amɔ Yesu, aye esane, abu lɛ fɔ, ni adamɔ apasa naafolɔmɔ ni ji maŋjwaa nɔ agbe lɛ.—Mateo 26:18-20, 48–27:50.
◻ Yesu gbele lɛ tsuɔ nii akɛ kpɔmɔ nɔ, ejieɔ adesai ni heɔ yeɔ lɛ kɛjɛɔ amɛ eshafeemɔ shihilɛ lɛ mli, ni egbeleɔ gbɛ kɛhaa naanɔ wala kɛhaa mɛi fɛɛ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ.—Romabii 3:23, 24; 1 Yohane 2:2.
◻ Yɛ Nisan 16 lɛ, atee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni ekwɔ kɛtee ŋwɛi, koni ekɛ eshihilɛ akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ kpɔmɔ jara lɛ ayaha e-Tsɛ.—Marko 16:1-8; Luka 24:50-53; Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-9.
◻ Akɛ Maŋtsɛ ni Yehowa ehala lɛ lɛ, Yesu ni atee lɛ shi lɛ yɛ hegbɛ fɛɛ ni ekɛaatsu Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha gbɔmɔ lɛ he nii.—Yesaia 9:6, 7; Luka 1:32, 33.
No hewɔ lɛ, Biblia lɛ jieɔ Yesu kpo akɛ mɔ titri yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe nitsumɔ mli. Shi te ooofee tɛŋŋ ole akɛ mɔ nɛɛ ji Yesu diɛŋtsɛ lɛ—yinɔsane mli Yesu, ni afɔ lɛ yɛ Betlehem, ni nyiɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ aaafee afii 2,000 ni eho nɛ lɛ?
Nɔdãamɔ Nɔ̃ Kɛha Hekɛnɔfɔ̃ɔ
Abaanyɛ ajie yiŋkɔshikɔshifeemɔi pii kɛya kɛtsɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ni akɛ jwɛŋmɔ ni mli kã shi faŋŋ aaakane kɛkɛ lɛ nɔ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, obaana akɛ, Biblia mli sane lɛ jeee saji komɛi ni atã kɛkɛ ni bɛ nɔmimaa, taakɛ blema adesãi ji lɛ. Shi moŋ, átsɔɔ gbɛi, bei pɔtɛɛ, kɛ hei pɔtɛɛ diɛŋtsɛ. (Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ Luka 3:1, 2.) Agbɛnɛ hu, atsɔɔ bɔ ni Yesu kaselɔi lɛ yeɔ anɔkwa ha, kɛ anɔkwayeli ni haa nikanelɔ lɛ naa hekɛnɔfɔɔ. Mɛi ni ŋmala lɛ ehaaa mɔ ko tɔ̃mɔ nɔ—amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃ po—yɛ anɔkwa saji ni amɛtaoɔ amɛŋmala amɛshwie shi lɛ hewɔ. Hɛɛ, obaana akɛ oonu anɔkwale he yɛ Biblia lɛ mli.—Mateo 14:28-31; 16:21-23; 26:56, 69-75; Marko 9:33, 34; Galatabii 2:11-14; 2 Petro 1:16.
Ni kɛlɛ, babaoo yɛ. Nibii ni atsaa shi anaa lɛ ema Biblia mli saji lɛ anɔ mi shii abɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ oyasara Israel Blema Nibii Atoohe ni yɔɔ Yerusalem lɛ, obaanyɛ ona tɛ ko ni tsiɔ Pontio Pilato gbɛi ata. Shitsaa mli nibii krokomɛi ni ana maa Lisania kɛ Sergio Paulo, ni Biblia lɛ tsiɔ amɛ tã, ákɛ gbɔmɛi diɛŋtsɛ, shi jeee mra be mli Kristofoi lɛ amale saji lɛ anɔ mi. Saji ni abɔ he amaniɛ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi (Kpaŋmɔ Hee) lɛ amli lɛ maa nɔ ni blema niŋmalɔi, ni Juvenal, Tacitus, Seneca, Suetonius, Pliny the Younger, Lucian, Celsus, kɛ Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus fata he lɛ ŋmala lɛ anɔ mi babaoo.a
Gbɔmɛi akpei abɔ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ kpɛlɛ saji ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ anɔ ni sanebimɔ ko bɛ he. Kristojamɔ henyɛlɔi po ejeee anɔkwale ni nɔ ni abɔ amaniɛ yɛ he akɛ Yesu wie ni efee lɛ ji lɛ he ŋwane. Ákɛ eeenyɛ eba akɛ ekaselɔi lɛ wo bɔ ni Yesu ji lɛ he babaoo tsɔ̃ yɛ egbele sɛɛ lɛ, Nilelɔ F. F. Bruce wie akɛ: “Enyɛŋ efee mlɛo taakɛ niŋmalɔi komɛi susuɔ lɛ, akɛ aaaka yiŋ ni akɛ Yesu wiemɔi kɛ nifeemɔi aba yɛ nakai mra be mli afii lɛ amli, yɛ be mli ni E-kaselɔi lɛ babaoo yɔɔ wala mli lolo, ni amɛbaanyɛ amɛkai nɔ ni ba kɛ nɔ ni baaa lɛ. . . . Kaselɔi lɛ nyɛŋ ni amɛkɛ nibii ni ejaaa awo mli (aahu ni amɛaaje gbɛ amɛtsɔ̃mɔ anɔkwa saji), nifeemɔ ni mɛi aaana he miishɛɛ babaoo akɛ amɛaakpa he mama amrɔ nɔŋŋ lɛ.”
Nɔ Hewɔ ni Amɛheee Amɛyeee
Kɛlɛ, woloŋlelɔi komɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi. Yɛ be mli ni amɛsusuɔ akɛ afo Biblia mli saji lɛ atã lɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ kpaà apokrifa niŋmaai lɛ amli, ni amɛkpɛlɛɔ enɛɛmɛi anɔ akɛ abaanyɛ ahe aye! Mɛni hewɔ? Eyɛ faŋŋ akɛ, nibii yɛ Biblia lɛ mli ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ nilelɔi pii sumɔɔɔ ni amɛhe amɛye.
S. Austin Allibone kɛ mpoatswaa wiemɔ ko fɔ mɛi ni wieɔ shiɔ lɛ ahiɛ yɛ ewolo ni ji Union Bible Companion, ni eŋma yɛ 1871 lɛ mli. Eŋma akɛ: “Bi mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ akɛ eyiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi yɛ anɔkwale ni Sanekpakpa lɛ yinɔsane ji lɛ he lɛ, nɔ̃ yiŋtoo ni eyɔɔ ni haa eheɔ eyeɔ akɛ Kaisare gbo yɛ Capitol, aloo akɛ Paapa Leo III wo Maŋtsɛ Charlemagne Anaigbɛ Maŋtsɛ yɛ afi 800 mli? . . . Wɔheɔ nɔ ni awie . . . yɛ gbɔmɛi nɛɛ ahe lɛ fɛɛ wɔyeɔ; ni nɔ hewɔ ji akɛ, wɔyɛ yinɔsane mli odaseyeli ni maa anɔkwale ni amɛji lɛ nɔ mi. . . . Kɛji akɛ, yɛ nɛkɛ odaseyelii nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi heee yeee lolo lɛ, wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ anɔ akɛ amɛfeɔ buulu waa, loo amɛfee shwɛm yɛ nilee mli. Belɛ mɛni wɔɔwie yɛ mɛi ni, yɛ odaseyelii babaoo ni akɛha agbɛnɛ, ni tsɔɔ bɔ ni Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ ja ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛɔ akɛ amɛyiŋ tsɔko lɛ ahe? . . . Amɛsumɔɔɔ ni amɛheɔ nɔ ni baa amɛ henɔwomɔ shi, ni baanyɛ amɛnɔ ni amɛhi shi yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ lɛ amɛyeɔ.”
Hɛɛ, mɛi ni amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ yiŋtoi ni amɛŋɔtee ni haa amɛkpoɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ. Amɛ naagba lɛ jeee nɔ ni kɔɔ he ni aaanyɛ ahe aye he, shi moŋ ekɔɔ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yesu wie yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:14) Shi kɛlɛ, mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe ewo je nɛŋ maŋkwramɔŋ saji amli vii, ni amɛkɛ amɛhe woɔ tawuu ni ashwieɔ lá shi yɛ mli lɛ po mli. Ni amɛkɛ amɛhe aaakpɛtɛ tɛi ni Biblia lɛ efolɔ eshwie shi lɛ ahe lɛ, gbɔmɛi pii baasumɔ ni Biblia lɛ moŋ kɛ tɛi ni amɛfolɔ amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ akpa gbee.
Agbɛnɛ hu susumɔ jeŋba he sane lɛ he. Yesu kɛ ŋaawoo ni mli wa ha Tiatira asafo lɛ yɛ kpɛlɛmɔ ni amɛkpɛlɛɔ ajwamaŋbɔɔ nɔ lɛ hewɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Miji mɔ ni taoɔ sabai kɛ tsuii amli lɛ, ni maha nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ bɔ ni nyɛ nitsumɔi lɛ yɔɔ lɛ.”b (Kpojiemɔ 2:18-23) Ni kɛlɛ, ani ejeee anɔkwale akɛ mɛi ni kɛɔ akɛ Kristofoi ji amɛ lɛ ateŋ mɛi pii shɛrɛɔ jeŋba kpakpa amɛshwieɔ shi? Amɛbaakpoo nɔ ni Yesu kɛɛ lɛ moŋ fe ni amɛaakpoo amɛ jeŋba gbonyo gbɛ lɛ.
Akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛkpɛlɛɔ Biblia mli Yesu lɛ nɔ hewɔ lɛ, woloŋlelɔi ebɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛ Yesu. Amɛyeɔ blema adesãi ni amɛtãa ni amɛkɛfolɔɔ Sanekpakpa lɛ ŋmalɔi lɛ anaa yɛ apasa mli lɛ he fɔ. Amɛmɔɔ Yesu shihilɛ lɛ fã ni amɛsumɔɔ ni amɛkpɛlɛ nɔ lɛ mli, ni amɛkpoɔ nɔ ni eshwɛ lɛ, ni amɛkɛ emlitsɔɔmɔ fioo ni jɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋɔɔ fataa he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛ nilelɔ ni kpaa shi, loo kwasafo shihilɛ mli tsakelɔ lɛ jeee yinɔsane mli Yesu ni amɛkɛɔ akɛ amɛmiitao lɛ lɛ; shi moŋ, eji amɛ woloŋlee mli henɔwomɔ yiŋfɛlɛfɛlɛ lɛ mli susumɔ ko kɛkɛ.
Yesu Diɛŋtsɛ lɛ ni Aaana Lɛ
Yesu bɔ mɔdɛŋ ni ekanya mɛi ni anɔkwale kɛ jalɛ he kumai yeɔ amɛ diɛŋtsɛ lɛ atsuii. (Mateo 5:3, 6; 13:10-15) Mɛi ni tamɔ nɛkɛ hereɔ Yesu ninefɔɔ nɛɛ nɔ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoɔ mipã lɛ nyɛfɔa nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaana hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛ susumai lɛ. Ejaakɛ mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.”—Mateo 11:28-30.
Anaŋ Yesu diɛŋtsɛ lɛ yɛ woji ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ woloŋlelɔi ŋmala lɛ amli; ni asaŋ anaŋ lɛ yɛ Kristendom sɔlemɔi, ni etsɔmɔ gbɔmɛi ablema saji ashikwɛ̃ɛ hei lɛ amli. Obaanyɛ ona yinɔsane mli Yesu lɛ yɛ bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ mli. Ani obaasumɔ ni okase ehe saji babaoo? Yehowa Odasefoi aaana he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua bo ni ofee nakai.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ The Bible—God’s Word or Man’s?, yitso 5, baafai 55-70, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ mli.
b Bei komɛi lɛ, akɛ sabai lɛ damɔɔ shi ahaa mɔ ko susumɔi kɛ henumɔi ni mli kwɔ waa, yɛ Biblia lɛ mli.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
AFII OHAI ABƆ NI AKƐWIE ASHI
Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ni awieɔ ashiɔ lɛ je shishi nɔ ni fe afii 200 ni eho nɛ, beni German jeŋ nilelɔ Hermann Samuel Reimarus (1694-1768) jaje akɛ: “Wɔ sane ja yɛ sɔrɔtofeemɔ agbo ni wɔna yɛ tsɔɔmɔi ni yɔɔ Bɔfoi lɛ aniŋmalamɔi lɛ amli kɛ sane ni Yesu Diɛŋtsɛ jaje etsɔɔ, ni ekɛtsɔɔ yɛ Lɛ diɛŋtsɛ ewala shihilɛ be lɛ mli lɛ teŋ lɛ mli.” Kɛjɛ Reimarus yinɔ kɛbaa nɛɛ, atsɔɔ woloŋlelɔi babaoo koni amɛnu he nakai nɔŋŋ.
The Real Jesus wolo lɛ tsɔɔ akɛ mɛi babaoo ni tsutsu lɛ amɛwieɔ amɛshiɔ nii lɛ ebuuu amɛhe akɛ amɛji hemɔkɛyeli kwalɔi. Shi moŋ, “amɛsusuɔ amɛhe akɛ amɛji Kristofoi ni hi fe fɛɛ, akɛni amɛye amɛhe kɛjɛ tsɔɔmɔi ni abiii he sane kɛ apasa hemɔkɛyeli he lɛ hewɔ.” Amɛnuɔ he akɛ Biblia mli saji ni awieɔ ashiɔ lɛ ji “Kristojamɔ nifeemɔ ko ni he tse.”
Anɔkwa sane ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, Kristendom ebafee he ni gbɔmɛi ablema saji shwereɔ yɛ. Tsɔɔmɔi ni kɔɔ susuma ni gbooo, Triniti, kɛ hɛl la ni tsoɔ grigri he lɛ ji tsɔɔmɔi ni kɛ Biblia lɛ kpãaa gbee lɛ ekomɛi. Shi jeee mɛi ni ŋmala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ji mɛi ni fite anɔkwale nɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛwuu amɛshi apasa tsɔɔmɔi ni je shishi klɛŋklɛŋ kwraa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ teŋgbɛ, beni Paulo ŋma akɛ mlakwamɔ ni yɔɔ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ateŋ lɛ “miitsu nii momo” lɛ. (2 Tesalonikabii 2:3, 7) Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ saji ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ji yinɔsane kɛ anɔkwa tsɔɔmɔi ni aŋmala ashwie shi.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 7]
MƐƐ BE AŊMALA SANEKPAKPAI LƐ?
Mɛi babaoo ni wieɔ shiɔ Kpãŋmɔ Hee lɛ maa nɔ mi akɛ, saji ni Sanekpakpai lɛ wieɔ he lɛ ba jeeŋmɔ dani aŋmala, ni no hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ tɔmɔi baahi mli.
Shi kɛlɛ, odaseyeli tsɔɔ akɛ aŋmala Mateo, Marko, kɛ Luka yɛ mra be mli. Niŋmaa loo yibɔ okadii ni aŋmala yɛ Mateo woji ni akɛ niji ŋmala lɛ ahe lɛ tsɔɔ akɛ shishijee niŋmaa lɛ je shishi mra yɛ afii 41 Ŋ.B. Ekolɛ, aŋma Luka yɛ afi 56 kɛ 58 Ŋ.B. teŋgbɛ, ejaakɛ Bɔfoi lɛ Asaji (ni ekolɛ agbe eŋmalamɔ naa yɛ 61 Ŋ.B.) lɛ tsɔɔ akɛ niŋmalɔ, ni ji Luka, eŋma ‘etsutsu wolo,’ ni ji Sanekpakpa lɛ egbe naa momo. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:1) Asusuɔ akɛ abua Marko Sanekpakpa lɛ naa yɛ Roma yɛ bɔfo Paulo klɛŋklɛŋ tsuŋwoo loo nɔ ni ji enyɔ lɛ beaŋ—ekolɛ yɛ 60 kɛ 65 Ŋ.B. teŋ.
Nilelɔ Craig L. Blomberg kpɛlɛɔ mra be mli ni akɛŋmala nakai Sanekpakpai lɛ nɔ. Ekɛɛ akɛ, kɛ wɔkɛ Yohane Sanekpakpa lɛ, ni abua naa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ naagbee lɛ po fata he lɛ, “wɔbɛŋkɛɔ be ni nibii ni afee lɛ tee nɔ lɛ he kwraa lolo fe blemabii awala shihilɛ mli saji babaoo po. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Arrian kɛ Plutarch, mɛi enyɔ ni ŋmala Alexander Kpeteŋkpele lɛ wala shihilɛ mli saji mra fe fɛɛ lɛ ŋmala yɛ Alexander gbele ni ba yɛ 323 D.Ŋ.B. lɛ sɛɛ nɔ ni fe afii ohai ejwɛ, ni kɛlɛ, yinɔsaneŋmalɔi kpɛlɛɔ nɔ akɛ esa akɛ akɛ he afɔ̃ nɔ. Blema adesãi ni yɔɔ naakpɛɛ ni kɔɔ Alexander wala shihilɛ he lɛ ba yɛ bei komɛi asɛɛ, shi efãi babaoo ba yɛ afii ohai abɔ lɛ mli yɛ niŋmalɔi enyɔ nɛɛ asɛɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ hoo lɛ, esa akɛ ahe Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli yinɔsane lɛ aye akɛ anɔkwale tamɔ bɔ ni aheɔ je lɛŋ yinɔsane ayeɔ lɛ nɔŋŋ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Hejɔlɛ baafa aha mɔ fɛɛ mɔ yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni baa lɛ mli