Ngondo wa 1
Dinayi dia 1/1
Nulue bantu bakole mu ngumvuilu wenu wa malu.—1 Kol. 14:20.
Bumue bua ku malu atu asankisha mulume ne mukajende bikole mpatubu balela muana. Nansha mudibu banange muanabu au bikole, kabakujinga bua ashale anu muana kashidi to. Bualu muanabu yeye kayi ukola, nebituadije kubasamisha mutu bikole. Bidi kabidi nanku bua Yehowa. Utu umvua disanka patudi tutuadija kulonga malu ende, kadi ki mmusue bua tuimanyine anu apu to. (1 Kol. 3:1) Mmusue bua tulue “bantu bakole” mu nyuma. Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune mu Bible ne: “mukole,” udi mua kumvuija kabidi ‘mushindame,’ “mupuangane,” ne “mukumbane.” (1 Kol. 2:6) Nunku bua tuetu kufika ku dikola mu nyuma, tudi ne bua kutungunuka ne kukolesha malanda etu ne Yehowa anu mutu muana ukola ulua muntu mukulumpe. Ke bualu kayi, nansha tuetu bakole mu nyuma, katuena ne bua kuimanyina anu apu to.—1 Tim. 4:15. w24.04 2 §1, 3
Ditanu dia 2/1
Ntenta wanyi neikale nabu, ne meme nengikale Nzambi wabu.—Yeh. 37:27.
Muntu yeye mukuebeje ne: ‘Yehowa nnganyi kuudi?’ Udi mua kumuandamuna ne: ‘Yehowa nTatu wanyi, nNzambi wanyi, ne mMulunda wanyi.’ Yehowa udi kabidi ne mianzu mikuabu ya bungi. Kadi utuku kabidi umona Yehowa bu muntu udi ukuakidila kuende anyi? Mukalenge Davidi wakafuanyikija bulunda budi Yehowa mudie ne batendeledi bende ba lulamatu ne bulunda butu pankatshi pa muena nzubu ne bantu badiye muakidile kuende. Wakamba ne: “Yehowa, nnganyi udi mua kutudila mu ntenta webe? Nnganyi udi mua kusombela mu mukuna webe wa tshijila?” (Mis. 15:1) Mêyi mafunda ku bukole bua nyuma aa adi atulongesha ne: tudi mua kutudila mu ntenta wa Yehowa, tuambe ne: kulua balunda bende. Yehowa uvua nkayende kumpala kua kufukaye bintu bionso. Pashishe kufukaye Yezu Muanende muanabute. Bivua anu bu ne: Yehowa wakakidila muntu wa kumpala mu ntenta wende. Uvua ne disanka dia bungi. Bible udi uleja ne: Yehowa uvua “nangananga mutambe kunanga” Muanende. Muanende eu, uvua wa kumpala ku ditudila mu ntenta wende, uvua ‘usanka kumpala kua Yehowa dîba dionso.’—Nsu. 8:30. w24.06 2 §1-3
Disambombo dia 3/1
Sadoka [uvua] nsongalume wa bukole ne wa dikima.—1 Kul. 12:28.
Fuanyikija ne: kudi musumba wa bantu bapite pa 340 000, mbadisangishe bua kuteka Davidi mukalenge mu Isalele. Mbasombe pabuipi ne Hebelone mu mikuna ya mabue munkatshi mua matuku asatu, bayukila, ne bimbila Yehowa misambu ya kumutumbisha nayi ne disanka. (1 Kul. 12:39) Munkatshi muabu mudi Sadoka utshivua nsongalume. Bantu ba bungi ki mbamutuishile mêsu to. Kadi Yehowa yeye uvua mumumone ne mmusue bua tumanya ne: Sadoka uvua mu bantu abu. (1 Kul. 12:22, 26-28) Sadoka uvua muakuidi. Uvua wenza mudimu pamue ne muakuidi munene Ebeyatâ. Nzambi uvua mupeshe kabidi Sadoka meji a bungi ne bukole bua kujingulula nabu disua diende. (2 Sam. 15:27) Sadoka uvua muntu wa dikima. Mu matuku a ku nshikidilu aa, Satana udi wenza muende muonso bua kunyanga ditabuja dietu kudi Yehowa. (1 Pet. 5:8) Nanku mbimpe tupete dikima dia kunanukila too ne pabutula Yehowa ndongoluelu mubi wa malu wa Diabolo eu. (Mis. 31:24) Tuetu tuenza nunku ne tuidikije Sadoka. w24.07 2 §1-3
Dia lumingu dia 4/1
Matuku onso a muoyo wa Adama akafika ku bidimu 930, pashishe wakafua.—Gen. 5:5.
Pavua Yehowa mufuke muntu mulume ne muntu mukaji ba kumpala, uvua musue bua bikale ne disanka. Wakabapesha muaba mulenga wa kusombela, kubabuejaye mu dibaka ne kubapeshaye mudimu muimpe. Uvua mudimu wa kuwuja buloba ne ndelanganyi yabu ne kubuvuija buonso mparadizu anu muvua budimi bua Edene abu. Wakabelela mukenji umuepele. Wakabadimuija ne: bobu bawushipe, bamutumbokele ku bukole, mpekatu wabu uvua ubalelela lufu. Tudi bamanye tshiakenzeka. Muanjelu mubi uvua kayi munange Nzambi anyi kayi mubanange pabu, wakabasaka bua kubenga kutumikila Nzambi. Adama ne Eva bakakuluka mu buteyi buende abu. Bakapanga kueyemena Tatu wabu uvua mubanange, kuenzabu mpekatu. Tshivua Yehowa muambe tshiakabenzekela. Katshia anu ku dituku adi, bakatuadija kukulakaja ne ndekelu wa bionso kufuabu.—Gen. 1:28, 29; 2:8, 9, 16-18; 3:1-6, 17-19, 24. w24.08 3 §3
Dimue dia 5/1
Nulue benji ba dîyi, kanuyi anu bateleji patupu.—Yak. 1:22.
Yehowa ne Muanende munanga mbasue bua tuikale ne disanka. Mufundi wa Misambu 119:2 udi wamba ne: “Ba diakalenga mbadi batumikila mavuluija ende, badi bamukeba ne muoyo wabu mujima.” Yezu wakalua pende kutujadikila, wamba ne: “Bantu badi bateleja dîyi dia Nzambi ne badilama ke ba diakalenga!” (Luka 11:28) Bu mutudi batendeledi ba Yehowa tutu ne disanka patudi tubala Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu ne kudienzeja bua kuditumikila. (Yak. 1:22-25) Ebu ke bualu bunene butudi ne bua kuenza bua kusankisha Yehowa. (Muam. 12:13) Tuetu tutumikila malu atudi tulonga mu Dîyi dia Nzambi, netuikale mu malanda mimpe ne bena mu dîku dietu ne bena mu tshisumbu tshietu. Bualu bukuabu, kuatumikila kudi kutuepula ku ntatu itu ifikila bantu badi kabayi batumikila mikenji ya Nzambi. Tudi tuitaba tshivua mukalenge Davidi muambe. Yeye mumane kutela mikenji, mêyi matuma, ne mêyi a dilumbuluisha a Yehowa, wakajikija, wamba ne: “Kubilama kudi ne difutu dinene.”—Mis. 19:7-11. w24.09 2 §1-3
Dibidi dia 6/1
Yeye udi wondopa badi ne mioyo misunsuke; Udi usuika mputa yabu.—Mis. 147:3.
Yehowa mmumanye malu onso adi afikila batendeledi bende. Mmumanye padibu ne disanka ne padibu ne dibungama. (Mis. 37:18) Patuye ubamona badienzeja ne muabu muonso bua kumuenzela mudimu nansha padibu ne tunyinganyinga, utu umvua disanka dia bungi! Utu kabidi ne dijinga dikole dia kubambuluisha ne kubasamba. Misambu 147:3 udi wamba ne: Yehowa udi “usuika mputa” ya badi ne mioyo misunsuke. Mvese eu udi uleja mudi Yehowa wambuluisha bantu badi ne tunyinganyinga. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua ditutabalela dia Yehowa dituambuluishe? Tuangatayi tshilejilu. Munganga mupiluke udi mua kuenza muende muonso bua kuondopa muntu udi mutapike. Kadi bua mputa wa muntu au kuma, bidi bikengela alonde bimpe bimpe tshidi munganga umuambila. Yehowa udi uyukila ne bantu badi ne tunyinganyinga ku diambuluisha dia Dîyi diende ne udi ubapesha mibelu mimpe. w24.10 6 §1-2
Disatu dia 7/1
Biakajimijibua bionso pa buloba.—Gen. 7:23.
Ku kale, tuvua tulongesha ne: bantu bavua Yehowa mubutule, kabakubishibua ku lufu to. Kudi mvese mikuabu ya bungi idi yakula bua bantu bavua kabayi bakane bavua Yehowa mubutule. Tshilejilu, wakabutula bantu bonso ku Mvula wa kabutu, kushiyaye anu Noa ne dîku diende. Wakatuma kabidi bena Isalele, kubutulabu bisamba muanda mutekete bia bantu bavua basombele mu Buloba bulaya. Ne wakatuma muanjelu umue, kubutulaye basalayi ba bena Ashû binunu 185 mu butuku bumue. (Dut. 7:1-3; Yesh. 37:36, 37) Bible udiku uleja patoke ne: bantu bonso bavua Yehowa mubutule abu mbafue bua kashidi anyi? Tòo. Katuena bamanye muvua Yehowa umona muntu yonso wa ku bavuaye mubutule abu to. Katuena nansha bamanye ni bavua bapete mpunga wa kulonga malu a Yehowa ne kulekela bikadilu biabu bibi to. w24.05 3 §5-7
Dinayi dia 8/1
Tungunuka ne kutshimuna malu mabi ku malu mimpe.—Lomo 12:21.
Yezu wakafila tshilejilu tshia mukaji mukamba uvua anu ulomba mulumbuluishi bua akose tshilumbu tshiende biakane. Kakuyi mpata, bayidi ba Yezu bavua mua kumvua bimpe tshivua mamu au umvua bualu tshikondo atshi bavua benzela bantu malu mabi. (Luka 18:1-5) Tshilejilu atshi tshidi ne mushinga kutudi bualu batu batuenzela petu malu mabi. Lelu eu, kansungansunga, didimona bapite bakuabu, ne dikengeshangana mbitue ntanga tshibue; nunku kabiena bitukemesha padibu batuenzela malu mabi to. (Muam. 5:8) Kadi katutu ne meji a ne: bena Kristo netu badi mua kutuenzela malu mabi to. Nansha nanku bidi anu mua kuenzeka. Kabena bu baluishi betu to. Tshibi mbantu bapange bupuangane. Kadi mushindu uvua Yezu mupite ne malu mabi avuabu bamuenzele udi mua kutulongesha malu a bungi. Bituikala lutulu ne baluishi betu badi batuenzela malu mabi, katuena mua kutamba kuikala nalu kudi bena Kristo netu anyi? w24.11 2 §1-2
Ditanu dia 9/1
Nkuepi kutuasumba mampa bua bantu aba kudia?—Yone 6:5.
Mampa avua tshiakudia tshinene bua bantu ba bungi kale. (Gen. 14:18; Luka 4:4) Ke bualu kayi misangu mikuabu padi Bible wakula bua tshiakudia, utu utela “diampa.” (Mat. 6:11; Bien. 20:7) Yezu wakenza bishima bibidi ne mampa; mbishima bidi bimanyike bikole. (Mat. 16:9, 10) Tshimue tshia ku bishima abi tshidi mu Yone nshapita 6. Musangu mukuabu bayidi ba Yezu bamane kujikija kuyisha, Yezu wakabuela nabu mu buatu, kusabukabu Mbuu wa Galela bua baye kuikisha. (Mâko 6:7, 30-32; Luka 9:10) Bavua baye muaba mutalale, uvua kawuyi mitoyi uvua pabuipi ne Betesaida. Katupa aka, bantu binunu bia bungi kubunguila. Yezu kakabalengulula to. Wakatuadija kubalongesha malu a Bukalenge, kuondopaye bavua basama. Bu mukavua kuîsu kufiika, bayidi bende bakadiebeja muvua bantu bonso abu mua kupeta tshiakudia. Bamue ba kudibu bavua ne biakudia bikese, kadi ba bungi bavua ne bua kuya mu misoko mikuabu bua kubisumba.—Mat. 14:15. w24.12 2 §1-2
Disambombo dia 10/1
Dipa didi Nzambi ufila mmuoyo wa tshiendelele ku butuangaji bua Kristo Yezu Mukalenge wetu.—Lomo 6:23.
Adama ne Eva, baledi betu ba kumpala, bavua bapuangane ne bavua basombele mu mparadizu mulenga. (Gen. 1:27; 2:7-9) Bavua ne bua kusombamu bua kashidi. Kadi malu akashintuluka, bakajimija diakalenga dia kusomba mu mparadizu ne dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele. Ntshinyi tshivuabu mua kushila bana babu bavua balua kuledibua? Bible udi wamba ne: ‘Mpekatu mmubuele mu ba pa buloba kupitshila kudi muntu umue [Adama] ne lufu ndubuele bua mpekatu, ne mushindu eu lufu ndutampakane kudi bantu bonso bua muvuabu bonso benze mpekatu.’ (Lomo 5:12) Mpekatu ke bumpianyi budi Adama mutushile tuetu bana bende. Tudi tufua bua mpekatu au. Ndibanza dinene didi muntu nansha umue wa kutudi kayi mua kufuta to. (Mis. 49:8) Yezu wakafuanyikija mpekatu ne “mabanza.” (Mat. 6:12; Luka 11:4) Patudi tuenza mpekatu, bidi anu bu ne: tudi tubuela dibanza kudi Yehowa. Nanku Yehowa udi ne bua kutunanadi bua tufute tshibawu tshia mpekatu au. Bu Yehowa kayi mulongolole bua kutubuikidila mpekatu, dibanza adi divua dijika anu patuvua tufua, ne katuvua mua kufua ne ditekemena dia kupetulula muoyo to.—Lomo 6:7. w25.02 2-3 §2-3
Dia lumingu dia 11/1
Ndi mubamanyishe dîna diebe.—Yone 17:26.
Tudi ne diakalenga dia kuambila bantu bakuabu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi! Ki mmuntu yonso udi ne diakalenga edi to. Tshilejilu, pavua Yezu pa buloba, kavua muanyishile nyuma mibi bua yakule bua bualu buende to. (Luka 4:41) Lelu eu, bua muntu kutuadija kuyisha ne Batemu ba Yehowa, udi ne bua kuikala ne nsombelu udi usankisha Yehowa. Tudi tuleja mutudi ne dianyisha dia bungi bua diakalenga ditudi nadi dia kuyisha patudi tudienzeja bua kuambila bantu malu a Nzambi padi mpunga umueneka. Dijinga dietu ndia kukuna ntete ya bulelela mu mioyo ya bantu ne kuyela mâyi anu bu Yezu. (Mat. 13:3, 23; 1 Kol. 3:6) Bulongolodi bua Yehowa budi buidikija Yezu, budienzeja bua kuambuluisha bantu bakuabu bua bafike ku dimanya dîna dia Nzambi. Tshilejilu, mbupingaje dîna dia Nzambi mu Bible wa nkudimuinu wa Bulongolodi bupiabupia muaba wonso uvuadi mu mifundu ya ku ntuadijilu. Bakadi bapatule Bible eu mujima anyi tshitupa tshiende mu miakulu mipite pa 270. w24.04 9 §8-9
Dimue dia 12/1
Bayende udi ujuka, udi umutumbisha.—Nsu. 31:28.
Bamue bana betu ba balume batu ne disanka mu mabaka abu batu ne tshibidilu tshia kuenza bualu kampanda dituku dionso bua kuleja bakaji babu mudibu babanange bikole. (1 Yone 3:18) Mulume udi mua kuleja mudiye munange mukajende padiye umuenzela tumalu tukese, bu mudi ku mukuata ku tshianza anyi kumuela mu tshitupa. Udi mua kumutumina mesaje, kumuambila ne: “Udi munsamine muoyo be!” anyi kumuebeja ne: “Bishi mudimu?” Udi mua kuikala umufundila tumêyi tua nsukadi mu kabeji bua kumuleja mudiye mumunange. Padi mulume wenza malu aa, udi upesha mukajende bunême ne bidi bikolesha dibaka diabu. Mulume udi upesha mukajende bunême udi umukolesha ne umukankamija. Bionso bidi mukajende wenza bua kumutua mpanda, mbimpe ikale umuleja dianyisha. (Kolos. 3:15) Padi mulume utumbisha mukajende ne muoyo mujima, mukajende udi umvua disanka, udiumvua mu bukubi. Bidi bimuambuluisha bua kumona ne: bayende mmumunange ne udi umupesha bunême. w25.01 11 §15; 13 §16
Dibidi dia 13/1
Meme, Yehowa, ndi Nzambi webe, yeye udi ukulombola mu njila uudi ne bua kuendela.—Yesh. 48:17.
Musambu wa 15 udi ujika ne dilaya edi: “Muntu yonso udi wenza malu aa kabakumunyukula nansha kakese.” Muaba eu, mufundi wa misambu udi uleja tshidi ne bua kutusaka bua kutumikila mikenji ya Yehowa idi mu nshapita eu. Yehowa mmusue bua tuikale ne disanka. Patudi tutumikila mikenji yende, netuikale ne nsombelu muimpe ne neatukube. Bantu badi mu ntenta wa Yehowa nebapete nsombelu muimpe wa dikema. Bena Kristo bela manyi nebaye mu diulu mudi Yezu mubalongoluele “miaba ya bungi ya kusombela.” (Yone 14:2) Bena Kristo badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba mbindile dikumbana dia Buakabuluibua 21:3. Tuetu bonso tudi ne diakalenga dinene bua mudi Yehowa mutubikile bua tushale balunda bende, bua tutudile mu ntenta wende bua kashidi.—Mis. 15:1-5. w24.06 13 §19-20
Disatu dia 14/1
“Peshayi Yehowa butumbi budi buakanyine dîna diende.— Mis. 96:8.
Bible udi uleja ne: Yehowa nNzambi munene. Wakaleja butumbi buende matuku makese yeye mumane kupatula bena Isalele mu Ejipitu muvuabu bapika. Teta kudifuanyikijila tshivua tshienzeke dituku adi. Bena Isalele ba bungi bavua badisangishe ku mukuna wa Sinai bua kutuilangana ne Nzambi. Ditutu difiike diakabuikila mukuna. Katupa aka, buloba kutuadija kuzakala bikole menemene. Miadi ya mpungi kutuadijayi kumvuika muulu. (Ekes. 19:16-18; 24:17; Mis. 68:8) Bivua mua kuikala bipitshile bena Isalele pavua Yehowa mubaleje bukole buende ne butumbi buende. Lelu, tudi tupesha petu Yehowa butumbi patudi tuambila bakuabu malu a dikema adiye muenze ne ngikadilu yende milenga; tudi tumutumbisha kabidi patudi tumupesha butumbi bua malu adiye utuambuluisha bua kukumbaja.—Yesh. 26:12. w25.01 2 §2-3
Dinayi dia 15/1
Yehowa ke udi muntume.—Nom. 16:28.
Pavua bena Isalele mu njila batangile mu Buloba bulaya, bamue ba kudibu bavua bende lumu bakatombokela Mose, kubengabu ne mudimu uvua Yehowa mumupeshe. Bakamba ne: “Tshisumbu tshijima ntshia tshijila [ki nganu Mose to], buonso buabu, ne Yehowa udi munkatshi muabu.” (Nom. 16:1-3) Bavua bambilamu; “tshisumbu tshijima” tshivua tshia tshijila ku mêsu kua Yehowa. Nansha nanku, Yehowa uvua muteke Mose bua kutshilombola. Pavua bantomboji abu bakula bibi bua Mose, bavua mu bulelela bakula bibi bua Yehowa. Kabavua bakeba disua dia Yehowa to, bavua bakeba tshivuabu bobu basue; tuambe ne: bavua bakeba bukokeshi ne lumu. Nzambi wakashipa bavua bakebesha buntomboji abu, kushipaye kabidi bena Isalele binunu bia bungi bavua baditue ku tshiabu. (Nom. 16:30-35, 41, 49) Tumanyayi ne: nansha lelu Yehowa kena wanyisha bantu badi babenga kutumikila bulombodi bua kudi bulongolodi buende to. w24.07 11 §11
Ditanu dia 16/1
Tshikena kumona etshi tshitshidi bua tshikondo tshiatshi tshisungula.—Hab. 2:3.
Bantu ba bungi ba tshikondo tshietu etshi batu babenga didimuija dia ne: nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu udi ulua; batu mene batuseka. (2 Pet. 3:3, 4) Nansha mudiku malu a bungi atudi katuyi bamanye, mbimpe tuikale ne dishindika dia ne: nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu neafike mu tshikondo tshiakane, ne Yehowa neatutabalele tshikondo atshi. Tudi ne bua kudienzeja kabidi bikole bua kueyemena “mupika wa lulamatu udi mudimuke” udi Yehowa muteke bua kutulombola. (Mat. 24:45) Patuadija dikenga dinene, nebatuleje malu a kuenza bua tuetu kupanduka. Tshikondo tshitudi etshi ke tshikondo tshia tuetu kutamba kueyemena bantu badi Yehowa muteke bua kulombola bolongolodi buende ne kulonda buludiki budibu batupesha, bualu tuetu katuyi tubulonda lelu, nebitukolele mu dikenga dinene. w24.09 11 §11-12
Disambombo dia 17/1
Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.—Lomo 12:2.
Nuenu baledi bena Kristo nudi bamanye ne: bana benu ki mbapiane ditabuja kunudi to. Ke bualu kayi mu kupita kua matuku, muana udi mua kutuadija kunuela nkonko bu mudi ‘Ntshinyi tshidi tshinjadikila ne: Nzambi udiku? Ndi mua kuitabuja menemene tshidi Bible wamba anyi?’ Bible utu utukankamija bua tuenze mudimu ne ‘tshieledi tshietu tshia meji’ ne ‘tukonkonone malu onso.’ (Lomo 12:1; 1 Tes. 5:21) Kadi mmunyi munudi mua kuambuluisha bana benu bua bakoleshe ditabuja diabu? Kankamija muanebe bua adikebele malu adi amujadikila ne: tshidi Bible ulongesha ntshilelela. Padi muana ukuela nkonko, ke dîba dia kumuleja mua kupeta mandamuna ku diambuluisha dia mikanda yetu ya kukebulula nayi malu bu mudi Index des publications des Témoins de Jéhovah ne Mukanda wa makebulula wa Bantemu ba Yehowa. Mu mukanda wa makebulula eu, udi mua kumuambila bua aye mu tshiena-bualu tshia ne: “Bible,” pashishe abale malu adi mu kamutu ka bualu ka ne: “Mufundisha ku nyuma wa Nzambi” bua apete tshijadiki tshia ne: Bible ki mmukanda wa bantu to, kadi ‘ndîyi dia Nzambi.’—1 Tes. 2:13. w24.12 14-15 §4-5
Dia lumingu dia 18/1
Malu aa uambile balume ba lulamatu balua kuikala pabu bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.—2 Tim. 2:2.
Mmunyi mudi bakulu mua kuidikija Yezu? Badi ne bua kulongesha bana betu ba balume, nansha aba batshidi bansonga bua kuenza midimu mikuabu mu tshisumbu. Bakulu mbamanye ne: bana betu badibu balongesha badi ne dijinga dia kumanya malu a bungi. Badi ne bua kubapesha mibelu mimpe bua bapete dimanya ne bamone ne: bidi bikengela kuikala ne didipuekesha, lulamatu, ne kuitaba bua kuenzela bakuabu mudimu. (1 Tim. 3:1; 1 Pet. 5:5) Bushuwa, Yezu wakapesha bayidi bende mudimu wa kuyisha lumu luimpe, kadi wakabambila kabidi bua kulongesha bantu. Pamuapa bayidi bakadiumvua kabayi bakumbane bua kuenza mudimu au. Kadi Yezu uvua mutuishibue ne: bavua anu mua kuwenza. Ke bualu kayi wakabambila ne: “Anu bu mudi Tatu muntume, meme panyi ndi nnutuma.”—Yone 20:21. w24.10 16 §15; 17 §17
Dimue dia 19/1
Davidi . . . , muntu udi usankisha muoyo wanyi.—Bien. 13:22.
Davidi uvua mukalenge muimpe. Uvua kangimba ka misambu, mufundi wa kasala, tshilobo tshia mvita, ne muprofete. Uvua mupete ntatu ya bungi. Wakenza bidimu ndambu wenda usokoma mukalenge Shaula uvua ukeba kumushipa. Davidi mumane kulua mukalenge, wakabanga kabidi kunyemakana bua kusungila muoyo wende bualu Abashaloma uvua ukeba kumushipa bua angate yeye bukalenge. Nansha muvua Davidi ne ntatu ayi, eku muenze kabidi bilema binene, wakashala anu mulamate Nzambi too ne ku lufu. Yehowa wakamba muvuaye ‘muntu uvua usankisha muoyo wende.’ Nunku mubelu uvua Davidi mufile ngua tuetu kuteleja. (1 Bak. 15:5) Tshilejilu, tuakulayi bua mubelu uvua Davidi mupeshe muanende Solomo uvua ne bua kumupingana mu nkuasa. Yehowa wakasungula Solomo bua atungunuje ntendelelu mukezuke ne amuibakile ntempelo. (1 Kul. 22:5) Solomo uvua ne bua kutuilangana ne ntatu. Ntshinyi tshivua Davidi ne bua kumuambila? Davidi wakambila muanende ne: yeye mutumikile Yehowa, neatute diakalenga mu nsombelu wende.—1 Bak. 2:2, 3. w24.11 10 §9-11
Dibidi dia 20/1
Teka njila webe kudi Yehowa; mueyemena, ne yeye neenze tshienzedi bua bualu buebe.—Mis. 37:5.
Mulume udi wenzela mukajende malu ne tshikisu anyi umuamba mêyi mashile, udi ne bua kuenza malu bua kuakaja malu ne mukajende ne bulunda budiye mudie ne Yehowa. Bua kumpala, udi ne bua kuitaba ne: tshidiye muenzele mukajende ntshibi menemene. Kakuena bualu nansha bumue budi Yehowa upanga kumona to. (Mis. 44:21; Muam. 12:14; Eb. 4:13) Buibidi, udi ne bua kulekela malu adi anyanga kondo ka muoyo ka mukajende ne kushintuluka. (Nsu. 28:13) Buisatu, udi ne bua kulomba mukajende luse ne kululomba Yehowa. (Bien. 3:19) Udi kabidi ne bua kulomba Yehowa amuambuluishe bua ashintuluke, akande meji ende, amanye mêyi a kupatula ne bua enze malu adi amusankisha. (Mis. 51:10-12; 2 Kol. 10:5; Filip. 2:13) Buinayi, udi ne bua kukina mishindu yonso ya tshikisu ne bipendu bua kuleja mudiye wenza malu bilondeshile masambila ende. (Mis. 97:10) Buitanu, udi ne bua kukeba diambuluisha diakamue kudi bakulu. (Yak. 5:14-16) Buisambombo, udi ne bua kuenza liste wa malu a kuepuka wamuambuluisha bua kenzuludi malu mabi avuaye wenza to. w25.01 11 §14
Disatu dia 21/1
Udi ujingakana bua tshinyi? Juka, ubatijibue.—Bien. 22:16.
Yehowa Nzambi mmukupeshe bintu bimpe bionso, pamue ne muoyo kabidi. Udi mumunange anyi? Udi musue kuleja muudi mumunange anyi? Mushindu mutambe buimpe wa kuleja muudi mumunange ngua kudilambula kudiye ne kubatijibua. Paudi wenza malu aa, udi ulua muena mu dîku dia Yehowa. Dîba adi bu mudiye mulue Tatu webe ne mulunda webe, neakulombole ne neakutabalele bualu neushale muntu wende. (Mis. 73:24; Yesh. 43:1, 2) Kudilambula ne kubatijibua kudi kukupesha kabidi ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi. (1 Pet. 3:21) Kudi tshidi tshikupangisha bua kubatijibua anyi? Tshiotshi tshikalaku, kuena nkayebe to. Kudi bantu miliyo ya bungi bakadi bashintulule bienzedi biabu ne ngelelu wabu wa meji bua kukumbanabu bua kubatijibua. Lelu eu badi benzela Yehowa mudimu ne disanka ne tshisumi. w25.03 2 §1-2
Dinayi dia 22/1
Kuudi wewe kudi difuilangana dia luse dilelela.—Mis. 130:4.
Bible utu ufuanyikija mpekatu ne bujitu bunene. Mukalenge Davidi wakakula bua mpekatu yende, wamba ne: “Bilema bianyi mbindiundile pa mutu wanyi; bu bujitu bunene, bidi bipite bungi bundi mua kuambula.” (Mis. 38:4) Yehowa utu ufuila bantu batu banyingalala luse. (Mis. 25:18; 32:5) Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “kufuilangana luse,” udi nangananga umvuija “kumbusha” anyi “kuambula.” Bidi bituambuluisha bua kumona Yehowa bu muntu wa makanda a bungi udi utumbusha bujitu bua mpekatu pa makaya etu, ubuambula. Mona tshilejilu tshikuabu tshidi tshileja mudi Yehowa usemeja mpekatu yetu kule netu. Misambu 103:12 udi wamba ne: “Anu bu mudi kudi dîba dipatukila kuikale kule menemene ne kudi dîba dibuelela ke mudiye musemeje dishipa dietu dia mikenji kule menemene netu.” Luseke lua est ludi kule menemene ne lua ouest. Nseke ibidi eyi kayena mua kutuilangana kaba kamue to. Mu mêyi makuabu, Yehowa udi umbusha mpekatu yetu, uyisemeja kule menemene netu mu mushindu utudi katuyi mua kudifuanyikijila to. Mêyi aa adi atujadikila ne: Yehowa udi utufuila luse ne muoyo mujima! w25.02 9 §5-6
Ditanu dia 23/1
Paudi upeshangana bintu bia luse, kuedi mpungi kumpala kuebe to.—Mat. 6:2.
Didipuekesha dia Yezu diakalongesha mupostolo Petelo. Yezu mumane kuya mu diulu, Petelo wakenzela muntu kampanda uvua muledibue mulema tshishima, yeye kuenda. (Bien. 1:8, 9; 3:2, 6-8) Pakamona bantu ba bungi tshishima atshi, bakalua kunguila Petelo. (Bien. 3:11) Nansha muvuaye mukolele muaba uvua bantu basue butumbi, kakakoka ntema yabu kudiye to; wakadipuekesha, kujingaye bua bantu batumbishe anu Yehowa ne Yezu pavuaye mubambile ne: “Mu dîna diende [dia Yezu], ne bua ditabuja ditudi nadi mu dîna diende, muntu unudi numona ne bamanye eu mmukoleshibue.” (Bien. 3:12-16) Tudi petu mua kuikala ne didipuekesha anu bu Petelo. Tudi tuenzela bakuabu malu mimpe bualu tudi banange Yehowa ne bantu, ki mbualu tudi tukeba ne: batuanyishe to. Tudi tuleja ne: tudi ne didipuekesha dilelela tuetu tuenzela Yehowa ne bena Kristo netu mudimu ne disanka nansha bantu bakuabu kabayi bamona mudimu utudi tuenza au.—Mat. 6:1-4. w25.03 10-11 §11-12
Disambombo dia 24/1
Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.—1 Tim. 4:16.
Kuenza mudimu wa buambi kudi mua kutusankisha bikole tuetu banange Yehowa ne bantu netu. (Mat. 22:37-39) Ela meji a disanka dikala nadi Yehowa patumonaye tukumbaja mudimu udiye mutupeshe, ne disanka dikala nadi bantu patuadijabu kulonga Bible. Ela kabidi meji bua muoyo wa tshiendelele wapeta bantu badi bateleja mukenji utudi tubayisha. (Yone 6:40) Kudi malu adi akupangisha bua kupatuka kumbelu anyi? Enza malu audi ukokesha bua kuenza adi aleja ne: udi munange Yehowa ne bantu nebe. Mu tshikondo tshia tshipupu tshia korona, muanetu Samuel ne Dania kabavua ne mushindu wa kupatuka to. Bavua bayishila bantu ku telefone pa tshibidilu, babafundila mikanda, ne balombuela malonga a Bible ku zoom. Nsombelu ukavua nende Samuele ne Dania uvua ubapangisha bua kuenza malu bu pa tshibidilu. Bavua benza tshionso tshivuabu mua kuenza ne bivua bibapetesha disanka. w24.04 18 §15-16
Dia lumingu dia 25/1
Udi mua kupeta mukaji wa tshitembu nnganyi? Mushinga wende ngua bungi kupita wa mabue a koraye.—Nsu. 31:10.
Nansha mudibi anu kabiyi bikengela kubuela mu dibaka bua kupeta disanka, bena Kristo bajike ba bungi (batshidi bansonga ne bakadi bakole) badi dijinga ne kupeta wa kubuelabu nende mu dibaka. Kadi kumpala kua wewe kutantshila muntu, udi ne bua kuikala mu malanda makole ne Yehowa, kudimanya bimpe, ne kuikala mukumbane bua kuambula majitu a mu dibaka. (1 Kol. 7:36) Kumpala kua kutuadija kutantshila wa wewe kubuela nende mu dibaka, udi ne bua kumanya ngikadilu iudi ujinga bua ikale nayi. Tshianana udi mua kulekela wa kubuela nende mu dibaka udi mukukumbanyine, anyi udi mufuane kutungunuka ne kutantshilangana ne udi kayi mukukumbanyine to. Manya ne: anu muena Kristo udi mubatijibue ke uudi ne bua kubuela nende mu dibaka. (1 Kol. 7:39) Kadi muena Kristo yonso udi mubatijibue ki ngudi mukumbane bua wewe kubuela nende mu dibaka to. Diebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi njinga kuenza mu nsombelu wanyi? Nngikadilu kayi indi musue bua ungabuela nende mu dibaka ikale nayi? Ndiku ne nkantshinkatshi bua ngikadilu indi nkeba kudiye anyi?’ w24.05 20 §1; 21 §3
Dimue dia 26/1
Nuikale nuenzelangana malu ne muoyo mulenga.—Ef. 4:32.
Nuenu nutantshilangana, mmunyi munudi ne bua kujikija bilumbunuenu nutandangana pa tshibidilu? Bidiku bileja ne: kanuena bakumbanyinangane anyi? Tòo. Nansha badi mu mabaka batu batandangana pabu. Dibaka dimpe batu badienza kudi mulume ne mukaji badi banemekangana ne bajikija bilumbu biabu. Nanku, mushindu unudi nujikija bilumbu bienu panudi nutantshilangana ke udi uleja ni nuasomba bimpe mu dibaka. Diebejayi ne: ‘Tutuku tujikija bilumbu bietu mu lutulu ne kanemu anyi? Yonso wa kutudi utuku witaba bilema biende ne udienzeja bua kubilekela anyi? Ntuku pabuipi bua kuitaba tshia muinanyi, kumulomba luse, ne kumufuilalu anyi?’ (Ef. 4:31) Kadi nuenu nutandangana dîba dionso anyi kanuyi nupetangana panutshidi nutantshilangana, pamuapa malu kaakulua kuakana panuabuela mu dibaka to. Wewe mumone ne: uudi utantshila kakuikala mulume muimpe anyi mukaji muimpe, pamuapa mbimpe bubidi buenu nuimanyike ditantshilangana. w24.05 29 §12
Dibidi dia 27/1
Yehowa, Dibue dianyi, atumbishibue, Yeye udi ulongesha bianza bianyi bua kuluangana.—Mis. 144:1.
Tuetu tutumikila Yehowa mu malu onso ne tuangata mapangadika pa tshidi Bible wamba, netuikale tshilejilu tshimpe kudi bakuabu. Tuetu tulonga Dîyi dia Nzambi ne tukolesha ditabuja dietu kudi Yehowa, netushale ne lulamatu ne netutumikile mikenji yende. Katuakuikala bena mioyo ibidi, katuyi bashindame mu ditabuja, ne katuakuikala tukupibua eku ne eku bipepele kudi malongesha a dishima ne ngenyi ya bena panu to. (Ef. 4:14; Yak. 1:6-8) Netuikale bakumbane bua kuambuluisha bana betu badi mu ntatu. (1 Tes. 3:2,3) Bakulu badi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi mu bienzedi biabu, bena meji majalame, bena bululame, ne kabayi bena malu makole to. Badi bambuluisha bakuabu padibu ‘balamata ku dîyi dia lulamatu.’ (Tito 1:9; 1 Tim. 3:1-3) Bakulu bobu tshilejilu tshimpe kudi bena mu tshisumbu ne babenza makumbula a bulami, nebabambuluishe bua bikale ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu, kuyisha, ne kudilongela Bible. Padi bena Kristo netu batuilangana ne ntatu, bakulu badi babakankamija bua beyemene Yehowa ne bimanyine pa malu adiye mutulaye. w24.06 31 §16-18
Disatu dia 28/1
Nyingalalayi bua mpekatu yenu, bualu Bukalenge bua mu diulu mbusemene pabuipi.—Mat. 4:17.
Pavua Yezu uyisha, uvua ulongesha bantu ne: Tatu wende utu ubuikidilangana mpekatu. Mona tshilejilu tshia muana mujimine. Muana mujimine au wakumbuka kuabu, kuenzaye malu mabi munda mua tshipolu kampanda. Kadi “pakamuluila meji,” wakapingana kuabu aku. Ntshinyi tshiakenza tatuende pakamumonaye? Yezu wakamba ne: “Patshivuaye kule, tatuende wakamumona. . . , kuyaye lubilu, kumupukila ne kumutuaye mishiku ne bulenga.” Muana au uvua ne meji a kulomba tatuende bua ashale nansha mupika wende, kadi tatuende wakamubikila ne: “muananyi,” kuenzaye anu bua adiumvue muana kuabu. Tatuende wakamba ne: “Uvua mujimine, mmumueneke.” (Luka 15:11-32) Pavua Yezu kayi muanji kulua pa buloba, uvua bushuwa umona muvua Tatuende umvuila bantu bavua banyingalala bua mpekatu yabu luse. Yezu mmufile tshilejilu tshimpe tshia dikema tshidi tshitujadikila mudi Yehowa muikale Tatu wetu wa luse lua bungi! w24.08 11 §11-12
Dinayi dia 29/1
Nuikale ne meji majalame.—1 Pet. 4:7.
Muena Kristo udi ne meji majalame udi wenza muende muonso bua kuangata mapangadika mimpe adi aleja mudiye wela meji anu bu Yehowa. Buende yeye, malanda ende Yehowa ke adi ne mushinga wa bungi menemene mu malu ende onso. Kena udimona mupite bakuabu to, mmutuishibue ne: ki mmumanye malu onso to. Udi usambila Yehowa pa tshibidilu bua kuleja mudiye umueyemena. Nunku, nansha tuetu bamanye mua kuenza malu kampanda bipepele, mbimpe tutungunuke ne kumulomba diambuluisha. Ke bualu kayi patudi tukeba kuangata mapangadika manene, mbimpe tulombe Yehowa buludiki, batuishibue ne: mmumanye tshidi tshimpe bua bualu buetu. Tudi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua mudiye mutufuke ne mushindu wa kuidikija ngikadilu yende. (Gen. 1:26) Bushuwa, katuena mua kuidikija Yehowa ne mu katoba to.—Yesh. 55:9. w25.03 11 §13; 13 §17-18
Ditanu dia 30/1
[Dinanga] didi ditekemena malu onso, dinanukila mu malu onso.—1 Kol. 13:7.
Kuambi ne: bakuabu kabena ne dianyisha to. Muntu yeye kayi mutuele tuasakidila bua bualu butudi bamuenzele, tudi mua kudiebeja ne: ‘Kena ne dianyisha anyi? Mmupue muoyo bua kungela tuasakidila anyi?’ Pamuapa kudi malu adi menze bua apange kukuela tuasakidila muuvua muele meji. Bamue badi mua kuikala ne dianyisha dia bungi, kadi bibakolela bua kutulejadi. Badi mua kuikala bumvua bundu padibu babapesha bintu, nangananga biobi ne: bobu ke bavua bambuluisha bakuabu kumpala. Kadi tuetu banange bena Kristo netu, katuakuamba mudibu kabayi ne dianyisha to; netutungunuke anu ne kubapesha bintu ne disanka. (Ef. 4:2) Ikala ne lutulu. Mukalenge Solomo wakafunda bua dipeshangana bintu ne: “Kupa diampa diebe pa mâyi, bualu neudipete kabidi panyima pa matuku a bungi.” (Muam. 11:1) Mêyi aa adi aleja ne: bamue bantu badi mua kulua kutuela tuasakidila “panyima pa matuku a bungi.” w24.09 30 §18-19
Disambombo dia 31/1
Bantu badi benza mpekatu, ubabele kumpala kua bantu bonso, bua tshikale bu didimuija kudi bonso badi bashale.—1 Tim. 5:20.
Padibu bamanyisha mu tshisumbu ne: muanetu kampanda mmubedibue, tudi mua kutungunuka ne kusomba nende bualu uvua munyingalale bua mpekatu wende ne mulekele tshikadilu tshiende tshibi. Utshidi anu muena mu tshisumbu ne udi dijinga ne kusomba ne bena Kristo nende bakuabu bua kumukankamija. (Eb. 10:24, 25) Kadi kabiena nanku bua muntu udi mumbushibue mu tshisumbu to. Bua eu yeye, Bible udi wamba ne: ‘tulekele kusomba nende,’ ne ‘katudi nansha nende’ to. (1 Kol. 5:11) Bidi bisua kumvuija ne: katuena mua kubikila muntu udibu bumbushe mu tshisumbu mu bisangilu anyi kumuela muoyo padiye ubuelamu anyi? Tòo. Tudi bamanye ne: katuena mua kusomba nende to, kadi kondo ka muoyo ka muena Kristo kalongesha kudi Bible kadi mua kumusaka bua kumubikila mu bisangilu anyi kubenga kumubikilamu. Udi mua kuikala mulela wende anyi muntu uvua mulunda wende munene. w24.08 30 §13-14