TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es26 dib. 118-128
  • Ngondo wa 12

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 12
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/12
  • Disatu dia 2/12
  • Dinayi dia 3/12
  • Ditanu dia 4/12
  • Disambombo dia 5/12
  • Dia lumingu dia 6/12
  • Dimue dia 7/12
  • Dibidi dia 8/12
  • Disatu dia 9/12
  • Dinayi dia 10/12
  • Ditanu dia 11/12
  • Disambombo dia 12/12
  • Dia lumingu dia 13/12
  • Dimue dia 14/12
  • Dibidi dia 15/12
  • Disatu dia 16/12
  • Dinayi dia 17/12
  • Ditanu dia 18/12
  • Disambombo dia 19/12
  • Dia lumingu dia 20/12
  • Dimue dia 21/12
  • Dibidi dia 22/12
  • Disatu dia 23/12
  • Dinayi dia 24/12
  • Ditanu dia 25/12
  • Disambombo dia 26/12
  • Dia lumingu dia 27/12
  • Dimue dia 28/12
  • Dibidi dia 29/12
  • Disatu dia 30/12
  • Dinayi dia 31/12
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2026
es26 dib. 118-128

Ngondo wa 12

Dibidi dia 1/12

Wakakangula lungenyi luabu bimpe bua kujingulula diumvuija dia Mifundu.​—Luka 24:45.

Bayidi ba Yezu bavua bitabuja Dîyi dia Nzambi ne benza muabu muonso bua kuditumikila. (Yone 17:6) Kadi pakashipabu Yezu pa mutshi wa makenga, biakabalubakaja; kupetabu dielakana. Yezu wakajingulula ne: bavua ne dielakana adi bualu kabavua bumvue Mifundu bimpe to. (Luka 9:44, 45; Yone 20:9) Ke bualu kayi wakabambuluisha bua bikale belangana meji a malu adibu babala mu Mifundu. Mona tshiakenzaye pavuaye mumuenekele bayidi babidi bavua mu njila batangile ku Emause. Yezu kavua mudimanyishe diakamue to, kadi wakabela nkonko. Bua tshinyi? Bualu uvua musue bua baleje malu avuabu nawu ku muoyo. Bakamulejawu, bamba muvuabu batekemene ne: Yezu neasungile Isalele kudi bukokeshi bua bena Lomo. (Luka 24:18-27) Yezu wakabatelela Mifundu bua kubafikisha ku diumvua ne: mêyi a buprofete a bungi avua enda akumbana. Dilolo menemene dia dituku adi, Yezu wakasomba ne bayidi bakuabu, kubumvuijaye mêyi a buprofete.​—Luka 24:33-48. w24.10 14 §9-10

Disatu dia 2/12

Tshitu ndienzela bualu mu meme nkayanyi to; kadi ndi ngakula malu aa anu muvua Tatu mundongeshe.​—Yone 8:28.

Yehowa wakalongesha Yezu tshia kuamba ne tshia kuenza. Anu bu Yezu, bulongolodi buetu budi butulombola ne butulongesha ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi. (2 Tim. 3:16, 17) Butu butuvuluija misangu yonso bua kubala Dîyi dia Nzambi ne kuditumikila. Kulonga Bible ku diambuluisha dia mikanda yetu kudi kutuambuluisha bikole. Tshilejilu, tudi mua kufuanyikija tshidi Bible wamba ne buludiki budi bulongolodi buetu butupesha. Patudi tumona ne: bulombodi budi bana betu batupesha mbuangatshila mu Bible, tudi tubeyemena bikole. (Lomo 12:2) Yezu wakamanyisha “lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi.” (Luka 4:43, 44) Wakatumina kabidi bayidi bende dîyi dia kulumanyisha. (Luka 9:1, 2; 10:8, 9) Lelu, bantu bonso badi mu bulongolodi bua Yehowa badi bamanyisha mukenji wa Bukalenge abu nansha bobu basombele muaba kayi. w24.04 9 §5-7

Dinayi dia 3/12

Netuenze bionso biudi mututumine dîyi bua kuenza, ne netuye kuonso kuudi ututuma.​—Yosh. 1:16.

Tungunuka ne kulonda buludiki budi bufumina kudi bulongolodi bua Yehowa. Yehowa wakateka Mose bua kufila buludiki kudi bena Isalele. Pakafua Mose, wakalua kuteka Yoshua. (Yosh. 1:17) Bena Isalele bavua batuta diakalenga pavuabu bamona Mose ne Yoshua bu baleji mpala ba Yehowa. Bidimu nkama ya bungi pashishe, pakenjimbua tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo, kasumbu ka bapostolo 12 ke kavua kafila buludiki. (Bien. 8:14, 15) Bakalua kubueja bakulu bakuabu bavua mu Yelushalema mu kasumbu aku. “Bisumbu biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja ne kuvulangana ku dituku ne ku dituku” pavuabi bitumikila bulombodi bua kudi kasumbu aku. (Bien. 16:4, 5) Lelu eu, Yehowa udi utubenesha patudi tutumikila buludiki bua kudi bulongolodi buende. w24.07 10 §10

Ditanu dia 4/12

Ndi mupete Davidi muana wa Yishai, muntu udi usankisha muoyo wanyi.​—Bien. 13:22.

Yehowa uvua munange mukalenge Davidi bikole. Wakafika too ne ku dimubikila ne: “muntu uvua usankisha muoyo wanyi.” Kadi Davidi wakenza mpekatu minene, bu mudi wa masandi ne wa dishipangana. Bilondeshile Mikenji ya Mose, Davidi uvua mukumbanyine lufu. (Lew. 20:10; Nom. 35:31) Kadi Yehowa uvua musue kumuambuluisha bua anyingalale. Ke bualu kayi wakatuma muprofete Natana bua aye kumutangila nansha muvuaye kayi muanji kuleja tshimanyinu tshia ne: uvua munyingalale bua mpekatu yende. Natana wakafila tshilejilu tshilongolola bua kulenga muoyo wa Davidi. Bushuwa, tshiakalenga muoyo wa Davidi bikole, kunyingalalaye bua mpekatu yende. (2 Sam. 12:1-14) Wakafunda musambu uvua uleja muvuaye mumvue bibi bua bivuaye muenze. (Mis. 51, mutu wa mukanda) Musambu eu mmukankamije bantu ba bungi badi benze mpekatu ne mubasake bua kunyingalala. Kabienaku bituenza disanka bua muvua Yehowa mufikishe mutendeledi wende Davidi uvuaye munange ku dinyingalala bua mpekatu yende anyi? w24.08 10 §9

Disambombo dia 5/12

Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.​—Lomo 12:2.

Bantu ba bungi mbamanye ne: kuikala muledi mmudimu munene. Biwikala muledi ne wenza muebe muonso bua kuambuluisha bana bebe bua bakoleshe ditabuja diabu kudi Yehowa, udi wa kuela kalumbandi. (Dut. 6:6, 7) Padi muana wenda ukola, udi mua kutuadija kukuela nkonko ya malu a mu Bible audi witabuja, bu mudi idi itangila mikenji ya mu Bible ya malu a bikadilu. Padi muana utuadija kuela nkonko, udi mua kutuadija kumona bu ne: kena ne ditabuja kudi Nzambi anyi ne: kena witabuja malu adi mu Bible to. Kadi mu bulelela, padi muana wenda ukola, bidi bikengela ele nkonko bua kukolesha ditabuja diende. (1 Kol. 13:11) Nunku padiye ukuela nkonko, kumvu buôwa to, ntshikondo tshia wewe kumuambuluisha bua amanye mua kuelangana meji bikole bua akoleshe ditabuja diende. w24.12 14 §1-2

Dia lumingu dia 6/12

Tuetu tudi bantu badi ne ditabuja bua dilamibua dia mioyo yetu.​—Eb. 10:39.

Bua bena Kristo bena Ebelu kupanduka ku dikenga divua dienda disemena, bivua bikengela bikale ne ditabuja dikole. (Eb. 10:37, 38) Yezu wakadimuija bayidi bende bua kunyemena ku mikuna pavuabu bamona biluilu bia basalayi binyunguluka Yelushalema. Didimuija adi divua ditangila bayidi bavua mu tshimenga ne bavua mu misoko ya pa mpenga. (Luka 21:20-24) Pavua tshiluilu tshia basalayi tshibunda bantu ba mu misoko ya pa mpenga, bantu abu bavua banyemena mu tshimenga kampanda tshivua ne bimanu bitshinyunguluke bua kushala mu bukubi. Didimuija dia Yezu dia kunyemena ku mikuna adi divua mua kumueneka bu ne: kadivua ne mutu to. Nanku bivua bibalomba ditabuja dia bungi. Bena Kristo bena Ebelu bavua kabidi ne bua kueyemena bantu bavua Yezu wenza nabu mudimu bua kulombola tshisumbu. Bidi bimueneka ne: bantu abu bavua babapesha mibelu ivua itangila dîba menemene dia kunyema, itangila kabidi ne bulongame buvuabu ne bua kuikala nabu.​—Eb. 13:17. w24.09 10 §9-10

Dimue dia 7/12

Wakafila mapa mikale bantu.​—Ef. 4:8.

Pavua Yezu pa buloba, wakenza mudimu uvua Tatuende mumuambile, kuwenzaye bimpe menemene. (Yone 17:4) Kadi Yezu kavua ne meji a ne: ‘Bua bualu buimpe kuenzeka, anu yeye nkayende mubuenza to.’ Wakalongesha bakuabu bua kuenza mudimu au. Wakapesha bayidi bende mudimu wa kulongesha ne kuyisha lumu luimpe ne wa kutabalela bantu ba Yehowa ba mushinga mukole. Yezu wakapesha kabidi bayidi bende mubelu muimpe kayi udia tshibanga. Bamue ba kudibu bavua ne mpata bua dibishibua diende ku lufu. Ke bualu kayi wakababela. (Luka 24:25-27; Yone 20:27) Wakababela kabidi bua batambe kudifila mu mudimu wa kutabalelela bantu ba Yehowa pamutu pa kuditua mu midimu yabu ya tshianana. (Yone 21:15) Wakabavuluija kabidi bua kabumvu bibi padi bakuabu bapeta diakalenga dia kuenza malu kampanda. (Yone 21:20-22) Wakabapingaja kabidi mu njila bua ngenyi ya dishima ivuabu nayi bua Bukalenge, kumbabilaye kabidi bua badifile mu mudimu wa diyisha lumu luimpe.​—Bien. 1:6-8. w24.10 15-16 §13-14

Dibidi dia 8/12

Bantu bakane nebapiane buloba, nebasombapu bua kashidi.​—Mis. 37:29.

Ditumikila didi dipetesha muoyo. Anu bu bena Isalele bakavua pa kubuela mu Buloba Bulaya, tuetu petu tukadi pa kubuela mu buloba bupiabupia budi Nzambi mutulaye. Netubumone bulue Mparadizu. (Yesh. 35:1; Luka 23:43) Diabolo ne bademon bende kabakuikalaku to. (Buak. 20:2, 3) Bitendelelu bia dishima kabiakupambuisha kabidi bantu to. (Buak. 17:16) Mbulamatadi ya bantu kayakukengesha kabidi bantu to. (Buak. 19:19, 20) Mu Mparadizu kamuakuikala ntomboji nansha umue to. (Mis. 37:10, 11) Bantu bonso nebikale mu buobumue ne mu ditalala bualu nebikale batumikila mikenji miakane ya Yehowa. Nunku nebanangangane ne nebeyemenangane. (Yesh. 11:9) Netshikale tshikondo tshilenga tshia dikema! Tuetu tutumikila Yehowa, netusombe kashidi ne tshiendelele mu Mparadizu amu.​—Yone 3:16. w24.11 9 §7

Disatu dia 9/12

Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele bua luikale bujadiki kudi bisamba bionso.​—Mat. 24:14.

Dîyi dia buprofete didi mu mvese wa dituku dia lelu edi didi dienda dikumbana bikole menemene matuku etu aa. Tudi tumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge elu mu miakulu mipite pa 1 000. Ne ku diambuluisha dia site wetu wa jw.org, bantu ba bungi badi mua kupeta lumu luimpe elu. Kadi Yezu uvua muambile kabidi bayidi bende ne: kabavua mua ‘kutuangaja bimenga bionso,’ anyi kuyisha muntu yonso, kumpala kua yeye kulua to. (Mat. 10:23; 25:31-33) Bileja ne: katuakuyisha muntu yonso kumpala kua yeye kulua bua kulumbuluisha ba pa buloba to. Bantu ba bungi lelu mbasombele mu matunga mudibu belele mudimu wetu mikalu. Kupita apu, bana bungi kabuyi kubala badi baledibua matuku onso aa. Tudi tudienzeja bua kuambila bantu ba ‘tshisamba tshionso, tshisa tshionso, ne muakulu wonso’ lumu luimpe. (Buak. 14:6) Nansha nanku, katuakukumbana bua kuambila muntu yonso lumu luimpe kumpala kua nshikidilu kulua to. w24.05 10 §6-7

Dinayi dia 10/12

Kabatshiena kabidi babidi to, kadi bakadi mubidi umue.​—Mat. 19:6.

Yezu uvua wambila bantu malu avua abakankamija ne abakolesha. Kavua wamba bayidi bende mêyi mashile to. (Luka 8:47, 48) Bushuwa, mmushile balume bena Kristo tshilejilu tshimpe be! Yezu wakalongesha balume bua bashale ne lulamatu kudi bakaji babu. Wakatela mêyi avua Tatu wende muambe a ne: mulume udi ne bua ‘kulamata mukajende.’ (Mat. 19:4-6) Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune mu mvese eu ne: ‘kulamata,’ udi umvuija ku muaku ku muaku “kulamika tshintu ne budimbu.” Nunku dinanga didi pankatshi pa mulume ne mukajende didi ne bua kuikala dikole, bienze anu bu ne: mbabalamakaje ne budimbu. Umue wa kudibu yeye muenze bualu budi bunyingalaje mukuabu, bonso badi bumvua bibi. Mulume udi munange mukajende mushindu au, udi ubenga kutangila malu a bantu butaka a mishindu yonso. Udi umbusha mêsu ende diakamue bua “kaatangidi bintu bia patupu.” (Mis. 119:37) Mu bulelela, udi udia tshipungidi ne mêsu ende bua kaatangidi mukaji mukuabu mu mushindu wa kumualakana to.​—Yobo 31:1. w25.01 10 §12-13

Ditanu dia 11/12

Nzambi wetu neatubuikidile mu mushindu mualabale.​—Yesh. 55:7.

Muntu yeye mukuambile ne: mmukufuile luse, mbikole bua kumanya ni mmukufuilalu. Mushindu udi Yehowa utufuila tuetu bantu bapange bupuangane luse, mmushilangane bikole ne mututu tuetu tulufuilangana. Kakuena muntu udi mua kufuilangana luse bu Yehowa to. Mufundi wa misambu wakamba bua Yehowa ne: “Kuudi wewe kudi difuilangana dia luse dilelela, bua bikale bakunemeka.” (Mis. 130:4) Bushuwa, kudi Yehowa ke kudi “difuilangana dia luse dilelela.” Yeye ke udi utuleja tshidi difuilangana luse diumvuija menemene. Muaku wa mu tshiena Ebelu udi bafundi ba Bible bafunde mu imue mvese bua kuakula bua luse lutu Yehowa ufuilangana, kabena mua kuwutela nansha kakese bua kumvuija luse ludi bantu bafuilangana to. Padi Yehowa yeye ubuikidila muntu tshilema, kena umubadilatshi kabidi to. Udi udia kabidi nende malanda mashême. Yehowa utu utufuila luse ne muoyo mujima. w25.02 8 §1-3

Disambombo dia 12/12

Wakatutumina dîyi bua kuyisha bantu ne kufila bumanyishi buonso menemene.​—Bien. 10:42.

Nansha bantu kabayi batuteleja, patudi tuyisha tudi tukumbaja mudimu wetu. Bidi nanku bualu tudi tuenza mudimu udi Yehowa ne Muanende batupeshe. Nansha tuetu katuyi bapete muntu wa kuyisha anyi bantu bobu babenga bitudi tubambila, tudi anu mua kuikala ne disanka bualu tudi bamanye ne: tudi tusankisha Tatuetu wa mu diulu. (Nsu. 27:11) Mbimpe tuikale ne disanka padi mumanyishi netu upeta muntu wa kuyisha. Tshibumba tshia Nsentedi tshikuabu tshiakafuanyikija mudimu wa diyisha ne wa dikeba muana mujimine. Bantu ba bungi badi baditua mu dimukeba, benda babuela miaba yonso. Padibu bamupeta, muntu udi mumupete ne bonso bavua bamukeba, badi basanka. Bia muomumue, mudimu wa divuija bantu bayidi ki mmudimu wa muntu umue to. Bidi bikengela kuikale bantu ba bungi bua kuyisha bantu bonso badi mu teritware. Bonso badi bumvua disanka padi muntu mupiamupia utuadija kubuela mu bisangilu. w24.04 18 §13-14

Dia lumingu dia 13/12

Bantu bonso bavua bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele bakalua bena kuitabuja.​—Bien. 13:48.

Malu a katshia mmatuindile kumpala eku! Bu mudi Yehowa utubenesha, tudi batekemene bua kumona bantu ba bungi balua kudisangisha netu mu ntendelelu mukezuke kumpala kua dikanga dinene kutuadija. Tudi kabidi ne disanka dia ne: nansha mu dikenga dinene, bantu ba bungi badi mua kupatuka mu bulongolodi bua Diabolo ebu ne kudisangisha netu bua kutumbisha Yehowa! Tudi ne mudimu wa kuenza tshikondo etshi. Mmudimu utuikala katuyi mua kuenza kabidi to. Tudi ne diakalenga dia kuambila bantu lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi pa buloba bujima. Tutungunukayi kabidi ne kubadimuija bua malu akadi pa kuenzeka. Mbimpe bantu bamanye ne: nshikidilu wa ndongoluelu wa malu mubi eu udi wenda ulua ne lukasa. Bu mutudi banange lumu luimpe, banange bantu netu, ne nangananga banange Yehowa ne dîna diende, netuikale ne dijinga dia kuyisha ne mitalu ne tshisumi too ne pamba Yehowa ne: “Kuajiki!” w24.05 19 §14-16

Dimue dia 14/12

Nuvuale didipuekesha kudi umue ne mukuabu, bualu Nzambi kena wanyisha badibandishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.​—1 Pet. 5:5.

Butuku kumpala kua kushipabu Yezu, wakalongesha Petelo ne bapostolo bakuabu bualu bua mushinga mukole bua kuikala ne didipuekesha. Biakakemesha bapostolo bende bikole bualu wakenza mudimu uvua bena mudimu benza. Yezu wakumbusha bilamba biende bia pa mutu, kudijingilaye tshilamba tshia kukupula natshi mâyi mu tshimonu, kuelaye mâyi mu dilongo, pashishe kutuadijaye kubowesha mâyi ku makasa. (Yone 13:4, 5) Bivua ne bua kuikala bimuangate dîba bua kuowesha bapostolo bonso 12 mâyi ku makasa. Yudasa uvua ne bua kumutungila uvua munkatshi muabu amu. Kadi Yezu wakadipuekesha, kuboweshaye bonso mâyi ku makasa. Pashishe wakabumvuija ne lutulu luonso ne: “Nudi bumvue tshindi munuenzele anyi? Nudi numbikila ne: ‘Mulongeshi’ ne ‘Mukalenge,’ nudi nuambilamu, bualu ke tshindi. Nunku bingikala meme, Mukalenge ne Mulongeshi, munoweshe mâyi ku makasa, nuenu penu nudi ne bua kuoweshangana mâyi ku makasa.”​—Yone 13:12-14. w25.03 10 §9-11

Dibidi dia 15/12

Wewe udi undombola ne mibelu yebe, ne pashishe neumfikishe ku butumbi.​—Mis. 73:24.

Malu a panu adi atupangisha bua kushala pabuipi ne Yehowa. Bantu ba bungi batu bamba ne: Nzambi kenaku to. Pa tshibidilu, bantu badi kabayi batumikila Nzambi batu bamueneka ne nsombelu wa manyi. Patudi tubamona nanku, ditabuja dietu ndifuane kuteketa. Nansha mutudi batuishibue ne: Nzambi udiku, tudi mua kutuadija kuelakana ne: kakuambula bujitu buetu to. Kuvua musangu uvua mufundi wa musambu wa 73 mutuadije pende kuelakana nanku. Uvua umona ne: bantu bavua kabayi batumikila Nzambi bavua ne nsombelu wa manyi. Ke kutuadijaye kudiambila ne: kuenzela Nzambi mudimu kakuvua ne bualu bua nsongo to. (Mis. 73:11-13) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe mufundi wa Musambu wa 73 bua kuakaja meji ende? Uvua muele meji a njiwu ivua bantu bavua balekela Yehowa bapeta. (Mis. 73:18, 19, 27) Uvua kabidi muele meji a masanka adi afumina ku dienzela Yehowa mudimu. Mbimpe tuetu petu tuele meji a mudi Yehowa mutubeneshe. w24.06 25 §16-17

Disatu dia 16/12

Nsombelu wenu kikadi wa dinanga dia makuta.​—Eb. 13:5.

Ku kale, bamue bantu bavua badiila pambidi pa bapele, babalomba tshia kasombela. Bamue balumbuluishi bavua bangata nkosa mishiku, pashishe banyanga tshilumbu tshia bantu bavua kabayi ne bualu bavuabu bakengeshe. Yehowa mmukine bienzedi bia nunku. (Yeh. 22:12) Konkonona mushindu uutu umona makuta. Diebeja ne: ‘Meji anyi atu anu matuma ku makuta ne ku bindi mua kusumba anyi? Pantu nsombangana makuta, ntuku nshala wa bakadi banana bua kufuta, ndiambila ne: udi muansombeshe kena nawu dijinga anyi? Makuta anyi atu angela muulu anyi? Bituku binkolela bua kuapeshangana anyi? Ntuku ndiambila ne: bana betu badi ne kantu ku bianza mbanange makuta kupita Yehowa anyi? Banyi balunda batu anu bena kantu ku bianza anyi?’ Tudi mua kukuba bulunda buetu ne Nzambi tuetu katuyi banange makuta to. Dîba adi Yehowa kakutulekela nansha kakese. w24.06 12-13 §17-18

Dinayi dia 17/12

Ndi mbenga bua kuendela mu njila yonso mubi, bua ndame dîyi diebe.​—Mis. 119:101.

Bua tuetu kudikuba ku mateta, mbimpe tuikale ne meji makane. Tuetu ‘bakine malu mabi, banange malu mimpe,’ netukoleshe dipangadika dietu dia kuenza anu tshidi tshiakane. (Amo. 5:15) Tuetu ne meji mimpe, netuikale bakumbane bua kutantamena mateta. Tudi ne bua kudifila bikole mu malu a mu nyuma. Tuetu ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu ne kuya mu buambi, netuikale tusankisha Yehowa bikole. (Mat. 28:19, 20; Eb. 10:24, 25) Tuetu tudibadila Bible, tudilongela malu adimu, tuelela meji, netutambe kukina malu mabi ne netunange malu mimpe bikole. (Yosh. 1:8; Mis. 1:2, 3; 119:97) Vuluka tshivua Yezu muambile bayidi bende tshia ne: “Nutungunuke ne kusambila, bua kanubuedi mu ditetshibua.” (Mat. 26:41) Nunku diambuluisha diaYehowa nedikale ne mushinga ne netukoleshe dipangadika dietu dia kumusankisha.​—Yak. 4:8. w24.07 17-18 §14-16

Ditanu dia 18/12

Nenkupeshe busunguluji ne nenkulongeshe njila uudi ne bua kuendela. Nenkupeshe mibelu ne dîsu dianyi kuudi.​—Mis. 32:8.

Yehowa utu upeshangana meji. Mbimpe bantu badi balongeshangana bamuidikije. Tudi bamone mudi Yehowa upeshangana meji ne tshianza tshilekelela. Tuetu petu tutu tusambulujila bantu batutu tulongesha dimanya ditudi nadi ne muoyo mujima. Ki mbimpe udikande bua kubasambulujiladi dionso, wela meji ne: badi mua kulua kukudia muaba to. Kuambi ne: ‘Badimanyine nkayabu, kakuvua muntu uvua mundongeshe meme to!’ Bantu ba Yehowa kabena ne bua kuikala ne meji a nanku to. Kadi pa kumbusha dimanya ditudi tubasambulujila ne disanka dionso, tudi ‘tudifila kabidi ne tuetu bine’ bua bualu buabu. (1 Tes. 2:8) Tudi batekemene ne: ‘nebalue kuikala pabu bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.’ (2 Tim. 2:1, 2) Dîba adi tuetu bonso netuikale ne disanka ne meji. w24.09 29 §12-13

Disambombo dia 19/12

Muntu ku muntu tudi bitupa bia mubidi bidi bilamakanangane tshimue ne tshikuabu.​—Lomo 12:5.

Wewe umona ne: kuena ne dimanya dia pa buadi mu bualu kampanda, kuteketshi mu mikolo to. Kakuyi mpata, udi mua kuikala ne ngikadilu idi ikuvuija muntu wa mushinga mukole mu tshisumbu tshienu. Wewe ukonkonona mêyi a Paulo adi mu 1 Kolinto 12:12-30 ne pashishe musambile, nebikuambuluishe. Mêyi ende au adi aleja patoke ne: anu bu batendeledi bakuabu ba Yehowa, wewe pebe udi ne mushinga wa bungi ne tshisumbu tshidi nebe dijinga. Enza anu tshionso tshidi tshikengela bua kuenzela Yehowa mudimu bua kuambuluisha bena Kristo nebe. Ikala mutuishibue ne: bakulu nebakupeshe midimu iudi mua kukokesha bua kuenza. (Lomo 12:4-8) Bena Kristo bonso badi ne bua kusemena pabuipi ne Yehowa, kupeta disanka dia kufila, ne kuikala tshilejilu tshimpe. w24.11 17 §12-13

Dia lumingu dia 20/12

Wakatuadija kusambila Yehowa ne kudila bikole.​—1 Sam. 1:10.

Hana uvua mutuilangene ne ntatu ya bungi ivua mimufikishe ku dipuekesha binsonji. Lumue lua ku ntatu ayi ludi ne: bayende uvua musele mukaji mukuabu, diende Penina. Penina uvua mukine Hana. Pa kumbusha lutatu alu, Hana kavua mulele to. Kadi Penina yeye uvua ne bana ndambu. (1 Sam. 1:1, 2) Penina uvua umusendeka kakuyi dikisha bua muvuaye nkumba. Hana wakumvua dibungama dia bungi ‘kumufikishabi ku didila ne ku dibenga kudia,’ kumvuaye “kanyinganyinga ka bungi menemene.” (1 Sam. 1:6, 7, 10) Ntshinyi tshivua Hana muenze bua kupeta disulakana? Wakaya ku ntenta wa tshitendelelu bua kutendelela Yehowa. Ke kuakalombaye Yehowa ne: ‘Tangila lutatu lua muena mudimu webe, umvuluke.’ (1 Sam. 1:11) Yehowa uvua mumone dikenga diende, mumvue muadi wende, ke bualu kayi wakalua kumubenesha, yeye kuimita.​—1 Sam. 1:19, 20; 2:21. w24.12 21 §5-7

Dimue dia 21/12

Mvua nangananga mutambe kunanga bana ba bantu.​—Nsu. 8:31.

Tshia kupikulangana natshi tshidi tshitulongesha ne: Yezu udi utabalela bantu bikole, nangananga bayidi bende. (Yone 13:1) Tshilejilu, Yezu uvua mumanye ne: amue malu avuaye ne bua kuenza pa buloba avua mua kumukebela ntatu ne kumufikisha ku lufu lubi menemene. Wakakumbaja mudimu wende bualu uvua munange bantu, kavua muwukumbaje anu bualu ke tshivua Yehowa mumutumine pa buloba to. Wakadifila ne muoyo mujima mu mudimu wa kuyisha bantu, kubalongesha ne wa kubambuluisha. Nansha dituku divuaye ne bua kufua, wakuowesha bayidi bende mâyi ku makasa, kubakankamija ne kubakolesha. (Yone 13:12-15) Pashishe, nansha pavuabu bamupopele ku mutshi, wakalaya muenzavi uvua ku luseke luende ne: neikale nende mu Mparadizu, kulombaye kabidi Yone bua kushala kutabalela mamuende bua kuleja muvuaye uditatshisha bua bualu buende. (Luka 23:42, 43; Yone 19:26, 27) Nunku Yezu wakalongesha bantu, kubenzela malu mimpe ne kufua bua bualu buabu bua kuleja muvuaye mubanange. w25.01 23 §11

Dibidi dia 22/12

Wakambula dinyoka bua ditalala dietu, ne bua mputa yende tuetu tuakuondopibua.​—Yesh. 53:5.

Bible udi wakula bua tshilejilu tshikuabu tshidi tshituambuluisha bua kumanya budikadidi butudi tupeta padi Yehowa utufuila luse lulelela. Bu mutudi bantu bapange bupuangane, Bible udi utubikila ne: “bapika ba mpekatu.” Bu mudi Yehowa utufuila luse, tudi anu bu bapika badibu bapikule ku mpekatu. (Lomo 6:17, 18; Buak. 1:5) Bushuwa, bidi bitupetesha disanka dia bungi menemene. Padi Yehowa mufile mulambu wa Muanende bua kutupikula, mmutuondope mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi. (1 Pet. 2:24) Tshia kupikulangana natshi tshidi tshituambuluisha bua kuakajilula malanda etu ne Yehowa avua manyanguke bua mpekatu ituvua benze. Muntu yeye ne disama dinene, bobu bamuondope utu umvua disanka dia bungi. Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Padi Yehowa utufuila luse, udi utuanyisha ne tudi tuondopibua mu nyuma; bitupetesha disanka dia bungi. w25.02 11 §16; 13 §17

Disatu dia 23/12

Nuenu batungunuke ne kuenza malu aa, kanuakupangila nansha kakese.​—2 Pet. 1:10.

Mu tshilejilu tshia ntalanta, Yezu mmuakule bua bapika babidi bavua ne lulamatu kudi mfumuabu ne bua mupika umue uvua kayi nalu. (Mat. 25:14-30) Bapika babidi ba lulamatu badi baleja bena Kristo bela manyi ba lulamatu. Mfumuabu Yezu udi ubalomba bua “kubuela mu disanka dia mfumuabu.’ Badi bapeta difutu diabu mu diulu, tuambe ne: dibishibua dia ku lufu dia kumpala. (Mat. 25:21, 23; Buak. 20:5b) Kadi tshilejilu tshibi tshia mupika muena lulengu tshidi tshidimuija bela manyi. Mushindu kayi? Badi ne bua kuikala benza mudimu ne badimuke. Pavua Yezu mufile kabidi tshilejilu tshia ntalanta, kavua usua kuleja ne: bela manyi bavua ne bua kulua bena lulengu to. Kadi uvua umvuija tshiabafikila bobu bajimije tshisumi tshiabu. Nebapange mua kujadika “dibikidibua ne disungudibua [diabu]” ne kabakubanyishila bua kubuela mu Bukalenge bua mu diulu to. w24.09 22 §10; 23 §12-13

Dinayi dia 24/12

Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi.​—Filip. 1:10.

Tuetu bonso tutu basue kukumbaja majinga etu ne a bena mu mêku etu. (Muam. 7:12; 1 Tim. 5:8) Kumpala kua kuitaba mudimu, mbimpe tuanji kutangila difutu dituikala tupeta. Kadi difutu diodi dishale anu tshionso tshitudi tuelela meji, katuena kabidi tuenda bua ditabuja to. Tuetu tuenda bua ditabuja, netujinge kumanya tshidi mudimu utudi tuitaba mua kuenzela bulunda buetu ne Yehowa. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mudimu eu neundombe bua kuenza malu adi Yehowa mukine anyi?’ (Nsu. 6:16-19) ‘Nengikale mpumbisha mu bisangilu ne nshala ne dîba dikese dia kuyisha, dia kudilongela Bible, ne dia kusomba ne bena mu dîku dianyi anyi?’ Tuetu bandamune ne: eyowa ku lumue lua ku nkonko eyi, mbia meji bua tuetu kulekela mudimu au nansha biobi bikole bua kupeta mudimu mukuabu. Bu mutudi tuenda bua ditabuja, tudi tuangata mapangadika adi aleja mutudi batuishibue ne: Yehowa neakumbaje majinga etu.​—Mat. 6:33; Eb. 13:5. w25.03 21 §5-6

Ditanu dia 25/12

Nuikale nuenzelangana malu ne muoyo mulenga, nuditeka pa muaba wa bakuabu ne luse luonso, nubuikidilangana ne muoyo mujima.​—Ef. 4:32.

Tuikalayi tudienzeja bua kumona bena Kristo netu mudi Yehowa ubamona. Netubamone mudi Yehowa ubamona tuetu tuimanyina pa ngikadilu yabu mimpe, katuyi tuimanyine pa ngikadilu yabu mibi ikalabu kabatshiyi nayi kumpala eku to. Tudi mua kujikija bilumbu bidi pankatshi petu mu mushindu muimpe. Dîba adi, muntu yonso udi musue bua bamuenzele malu mushindu au neakokibue mu Mparadizu wa mu nyuma. Tutungunukayiku ne kuikala ne dianyisha kudi Yehowa bua Mparadizu udiye mutuenzele eu. Muntu yonso udi musue kupetulula bukole, kuikala ne disanka, kuikala mutukije, ne kuikala mu bukubi udi ne bua kubuela mu Mparadizu wa mu nyuma ne kushalamu! Kadi tuatapa ntala tuadimuka bualu Satana udi udienzeja ne muende muonso bua kutulobesha bua tupatukamu. (1 Pet. 5:8; Buak. 12:9) Katumulekedi utufikisha ku dipatukamu to. Tudienzeje bua kukuba bulengele, bukezuke, ne ditalala bidi mu Mparadizu wetu wa mu nyuma. w24.04 24-25 §18-19

Disambombo dia 26/12

[Keba] tshia kumpala Bukalenge.​—Mat. 6:33.

Biwikala muledi udi mua kuambuluisha bana bebe bua bapete dijinga dia kuenzela Yehowa mudimu. Longesha bana bebe mu mêyi ne mu bienzedi ne: malu a mu nyuma bu mudi, kudilongela Bible, kubuela mu bisangilu, ne kuya mu mudimu wa buambi ke adi ne bua kuikala pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu. Tshianana nebamone ne: mbabuele patupu mu “tshitendelelu tshia baledi babu.” Dîba adi mbafuane kuteka malu a ntendelelu wa Yehowa pa muaba muibidi anyi mene kulekela kumutendelela. Muntu udi mulekele kutendela Yehowa kena mua kulua kabidi mulunda wende anyi? Udi mua kulua kabidi mulunda wende yeye munyingalale. Neafike ku dienza nanku anu yeye mudipuekeshe ne muitabe diambuluisha dia kudi bakulu. (Yak. 5:14) Udi ne bua kudienzeja bua kulua mulunda wa Yehowa. w24.07 24-25 §18-19

Dia lumingu dia 27/12

Nyemayi masandi!​—1 Kol. 6:18.

Mmunyi munudi mua kutantshilangana bimpe? Panudi nuenda nunangangana bikole, nenutuadije kusaminangana muoyo. Nanku tshia kuenza ntshinyi bua kubenga kunyingalaja Yehowa? Nuepuke kuyukila miyuki idi mua kunujula majinga a kusangila, kusomba pa nkayenu muaba wa bantu kabayi banumona, ne kunua maluvu a bungi. (Ef. 5:3) Malu aa adi mua kunujula majinga a kusangila ne kutekesha dipangadika dienu dia kubenga kuenza mpekatu. Mbia meji bua nuenu kuikala nuyukidilangana bua tshinudi ne bua kuenza bua kunemekangana ne kunemeka mikenji ya Yehowa. (Nsu. 22:3) Panudi nuenda nunangangana bikole ,nenuenzelangane amue malu a mananga. Kadi majinga makole a kusangila owu manukuate, adi mua kunupangisha bua kudikanda. (Msol. 1:2; 2:6) Dienzelangana malu a mananga didi mua kunufikisha bipepele ku dienza bualu budi mua kunyingalaja Yehowa. (Nsu. 6:27) Nanku, anu lua ku ntuadijilu kua ditantshilangana dienu, nuyukile bua mikalu inudi ne bua kudielela mu diumvuangana ne mêyi manene a mu Bible bua dienzelangana malu a mananga.​—1 Tes. 4:3-7. w24.05 29 §10-11

Dimue dia 28/12

Dîyi dienu dia ne: “Eyowa,” dikale anu eyowa; dia ne: “Tòo,” dikale anu tòo.​—Mat. 5:37.

Mbimpe bakuabu bikale batueyemena nangananga padibu mu ntatu. (Nsu. 17:17) Bena Kristo netu nebatueyemene bituikala tuidikija Yehowa dituku dionso. Tshilejilu, patudi tudienzeja bua kukumbaja malu atudi balayangane ne patudi tunemeka dîba. Bakulu batu badienzeja bikole bua kuambuluisha bena mu bisumbu bidibu. Mushindu kayi? Padi bana betu badiumvua badilekelele bua kubikila bakulu dîba dionso didibu nabu dijinga, bidi bibambuluisha bua kabikadi basamisha mutu bikole to. Badi badiumvua banangibue padibu bamanya ne: bakulu badi pabuipi bua kubambuluisha. Bena Kristo netu nebeyemene bakulu bikole padi bakulu babapesha mibelu miangatshila mu Bible ne mu mikanda yetu, kayiyi ifuma mu meji abu to. Bena Kristo netu nebeyemene kabidi bakulu padi bakulu balama malu masokoka ne bakumbaja malu adibu balayangane. w24.06 30 §14-15

Dibidi dia 29/12

Neubapeshe ditalala didi kadiyi dijika, bualu badi bakueyemena wewe.​—Yesh. 26:3.

Lelu eu, katuena mua kutekemena bua Yehowa ajikije ntatu yetu yonso to, kadi tudi bamanye ne: neatusambe. (Mis. 41:3) Yehowa neatupeshe bukole, meji ne ditalala dia mu muoyo ku diambuluisha dia nyuma wende muimpe bua tutantamene lutatu lutudi nalu. (Nsu. 18:14; Filip. 4:13) Udi utukolesha kabidi padiye utulaya ne: neajikije masama onso matuku atshilualua. (Yesh. 33:24) Mêyi a Yehowa adi mu Bible adi mua kutukolesha petu ne kutuambuluisha bua kutukija patudi ne tunyinganyinga. (Lomo 15:4) Pavuabu bamanyishe muanetu wa bakaji kampanda wa mu Afrike wa ku Ouest ne: uvua ne kansere, ukavua udila anu kudila. Udi wamba ne: “Yeshaya 26:3 ke mvese uvua mutambe kunkolesha. . . . Mvese eu mmunjadikile ne: Yehowa udi mua kumpesha ditalala dia mu muoyo didi mua kungambuluisha bua kutukija ne kunanukila.” Udi ne mvese utu nangananga ukukolesha paudi ne ntatu mikole idi imueneka bu ne: kayakujika anyi? w24.12 24 §17-18

Disatu dia 30/12

Patshivuaye kule, tatuende wakamumona, kumvuaye luse, kuyaye lubilu, kumupukila ne kumutuaye mishiku ne bulenga.​—Luka 15:20.

Bakulu badi badienzeja pabu bua kufuila bantu badi bumbushibue mu tshisumbu luse. Mbasue bua bapingane kudi Yehowa. (Luka 15:22-24, 32) Padi muntu uvua muenze mpekatu upingana mu tshisumbu, Yehowa ne Yezu ne banjelu ne bena mu tshisumbu bonso badi bumvua disanka dia bungi be! (Luka 15:7) Tudi balonge ne: Yehowa katu witaba bua muntu udi kayi munyingalale bua mpekatu wende ashale mu tshisumbu to. Kadi katu umuela nyima to. Mmusue bua apingane kudiye. Hoshea 14:4 udi uleja meji adi Yehowa welela bantu badi kabayi banyingalale bua mpekatu yabu. Yehowa udi wambamu ne: “Nengondope dipanga diabu dia lulamatu. Nembanange ku disua dianyi meme, bualu tshiji tshianyi [ntshijike].” Mêyi aa adi bushuwa asaka bakulu bua kumona malu adi aleja ne: muntu mmutuadije kunyingalala bua mpekatu wende. Adi kabidi ajadikila muntu udi mubenge Yehowa ne: Yehowa mmumunange ne mmusue bua apingane kudiye. w24.08 28 §8-9

Dinayi dia 31/12

Nuikale [kabidi] bena dianyisha.​—Kolos. 3:15.

Kadi bamue bantu kabatu belangana tuasakidila imue misangu to. Bidi mua kuenzeka ne: tufila dîba dietu, makanda etu anyi bintu bietu bua kuambuluisha muntu, kadi pashishe kayi utuela tuasakidila to. Dîba dia buena adi, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua katujimiji disanka dietu anyi katufiiki munda? Vuluka ne: katuena tupeta disanka anu padi bakuabu batuela tuasakidila to, tuetu tudi anu mua kuikala nadi bua mutudi babapeshe tshintu. (Bien. 20:35) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha? Wewe idikija anu Yehowa. Yehowa utu upesha bantu bintu bimpe nansha bobu ne dianyisha anyi kabayi nadi. (Mat. 5:43-48) Yehowa mmulaye ne: tuetu tupeshangana petu bintu ‘katuyi tutekemena bua batupingajile tshintu,’ ‘difutu dietu nedikale dinene.’ (Luka 6:35) “Tshintu” etshi tshidi mua kuikala kabidi dileja dianyisha. Nansha bantu batuleje dianyisha anyi kabayi batulejadi, Yehowa yeye neikale utufuta bua malu mimpe atudi tubenzela ne bua mutudi ‘tufila ne disanka.’​—Nsu. 19:17; 2 Kol. 9:7. w24.09 29 §14-16

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2026)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu