Ngondo wa 11
Dia lumingu dia 1/11
Tshiakushala mulame tshiji kashidi to.—Yel. 3:12.
Yehowa utu umvuila bantu badi bumbushibue mu tshisumbu luse, nunku bakulu badi bamuidikija. Tshilejilu, Yehowa kakindila bua bantu bende bena Isalele banyingalale bua mpekatu yabu kumpala kua yeye kubambuluisha to. Kadi wakakeba tshia kubenzela kumpala mene kua bobu kuleja ne: bavua bashintuluke. Yehowa wakaleja mudiye ne luse pakambilaye muprofete Hoshea bua kulengejangana ne mukajende utshivua anu muditue mu dienza mpekatu. (Hosh. 3:1; Mal. 3:7) Bu mudi bakulu bena Kristo bidikija Yehowa, mbasue bua muenji wa bubi apingane mu tshisumbu, kabayi bamukoleshila malu to. Mu tshilejilu tshia muana mujimine tshivua Yezu mufile tatuende ‘wakaya lubilu, kupukilaye [muanende] ne kumutuaye mishiku ne bulenga.’ (Luka 15:20) Mona ne: tatu kavua muindile bua muana anji kumulomba luse to. Kadi wakaya yeye lubilu kudiye bualu uvua mumunange. w24.08 28 §7-8
Dimue dia 2/11
Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi, bualu yeye udi upesha bantu bonso ne tshianza tshilekelela, kayi utulangana bilema.—Yak. 1:5; dim.
Mêyi a mvese wa lelu adi aleja ne: Yehowa katu ubenga bua kupesha bantu meji ende to, utu ubapeshawu ne tshianza tshilekelela. Yakobo wakamba kabidi ne: padi Yehowa upesha muntu meji, kena ‘umutobolola’ anyi ‘umutula bilema’ to. Katu wenza bua tushale tumvua bibi bua mutudi bamulombe buludiki to. Mu bulelela, yeye muine mmusue bua tumulomba meji. (Nsu. 2:1-6) Mmunyi mutudi mua kuidikija Yehowa? Mbimpe tuambuluishe bakuabu ne meji atudi nawu. (Mis. 32:8) Tudi ne mpunga ya bungi ya kuambila bakuabu malu atudi balonge. Tshilejilu, tutu tulongesha bamanyishi ba lumu luimpe bapiabapia patudi tuyisha nabu. Bakulu batu bambuluisha basadidi ba mudimu ne bana betu ba balume bakadi babatijibue bua bamanye mua kuenza midimu idibu nayi. Bana betu batu bamanye kuenza midimu ya dibaka nzubu yetu ne ya diyilama batu balongesha bakuabu mua kuenza midimu ayi. w24.09 28-29 §11-12
Dibidi dia 3/11
Nuvua balue banangibue bikole kutudi.—1 Tes. 2:8.
Wewe muanetu wa balume, bua kulua mukulu, udi ne bua ‘kuikala muntu udi kayi ne bualu budibu bamubanda nabu.’ Bidi biumvuija ne: udi ne bua kuikala ne lumu luimpe mu tshisumbu bua mudibu kabayi bakubanda ne bualu bubi. (1 Tim. 3:2) Udi kabidi ne bua kuikala ne lumu luimpe kudi bantu ba pambelu. Bantu badi kabayi Bantemu badi mua kuakula bibi bua malu adiye witabuja, kadi kabikadi ne bualu nansha bumue budi bubasaka bua kumuamba mudiye muntu mubi udi kayi ne bululame to. (Dan. 6:4, 5) Diebeja ne: ‘Ntu ne lumu luimpe mu tshisumbu ne pambelu anyi?’ Wewe wimanyina pa malu mimpe adi nawu bakuabu ne ubela kalumbandi bua ngikadilu yabu mimpe, bidi bileja ne: udi “munangi wa malu mimpe.” (Tito 1:8) Munangi wa malu mimpe utu kabidi musue kuenzela bantu malu mimpe, ubenzelawu muvuabu kabayi batekemene. Bua tshinyi ngikadilu eyi idi ne mushinga wa bungi kudi bakulu? Bualu badi bapitshisha dîba diabu dia bungi mu mudimu wa dienza makumbula a bulami ne mu midimu mikuabu ya tshisumbu. (1 Pet. 5:1-3) Nansha nanku, disanka didibu bumvua bua mudibu bambuluisha bakuabu ndipite malu adibu badipangisha kule ne kule.—Bien. 20:35. w24.11 20-21 §3-5
Disatu dia 4/11
Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.—Bien. 20:35.
Basadidi ba mudimu batu benza mudimu wa mushinga mukole mu tshisumbu. Mupostolo Paulo uvua wanyisha balume ba lulamatu aba bikole. Tshilejilu, pakafundilaye bena Kristo ba mu Filipoyi, wakatumina basadidi ba mudimu ne bakulu muoyo. (Filip. 1:1) Bana betu ba balume batu bumvua disanka dia bungi patubu balua basadidi ba mudimu, nansha bobu bansonga anyi bakulumpe. Tshilejilu, muanetu Devan wakalua musadidi wa mudimu pavuaye ne bidimu 18. Kadi muanetu Luis wakalua yeye musadidi wa mudimu pakavuaye ne bidimu bipite pa 50. Wakamba anu bu basadidi ba mudimu bakuabu bonso ne: “Ndi ngumvua disanka dia bungi dia kuenza mudimu wa busadidi eu, nangangana pandi ngela meji a mudi bana betu bannange bikole.” Biwikala muanetu wa balume mumane kubatijibua, kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kulua musadidi wa mudimu anyi? w24.11 14 §1-3
Dinayi dia 5/11
Ndi nkusengelela, Yehowa wanyi, uvulukaku mundi . . . muenze malu avua mimpe ku mêsu kuebe.—2 Bak. 20:3.
Pavua Hezikiya mukalenge wa Yuda ne bidimu 39, bakamuambila ne: uvua ne disama dibi menemene. Muprofete Yeshaya wakamumanyisha mukenji wa kudi Yehowa wa ne: disama adi divua ne bua kumushipa. (2 Bak. 20:1) Biakamueneka ne: kuvua kujike bua Hezikiya. Pakumvuaye nanku, wakabungama, kudilaye muadi. Wakasambila Yehowa ne muoyo mujima. Pakumvua Yehowa disambila dia Hezikiya ne kumona binsonji biende, biakamulenga ku muoyo; ke kumuambilaye ne: “Ndi mumvue disambila diebe. Ndi mumone binsonji biebe. Mona, ndi nkuondopa.” Luse luakasaka Yehowa bua kulaya Hezikiya ku butuangaji bua Yeshaya ne: nealepeshe matuku a muoyo wende ne neasungile Yelushalema mu bianza bia bena Ashû. (2 Bak. 20:4-6) Udi ne disama dikole diudi umona ne: kadiakujika anyi? Ambila Yehowa muudi umvua, nansha wewe ne binsonji bipueka. Bible udi utujadikila ne: “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso” neatusambe mu mateta etu onso.—2 Kol. 1:3, 4. w24.12 24 §15-17
Ditanu dia 6/11
Ndi ne ditekemena kudi Nzambi, ditekemena didi bantu aba batekemene pabu ne: nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, dia bakane ne dia badi kabayi bakane.—Bien. 24:15.
Patuatuilangana ne bantu babishibua ku lufu, netumvue disanka dia dikema! Ela kabidi meji a disanka diwikala nadi pawikala wenda ulonga malu makuabu adi atangila Yehowa ku diambuluisha dia bintu bia bungi bidiye mufuke. (Mis. 104:24; Yesh. 11:9) Bualu buimpe menemene budi ne: netutendelele Yehowa katuyi tuenza kabidi mpekatu to! Neujinge bua kujimija masanka onso aa anu bua “disanka dia mpekatu dia tshitupa tshîpi” anyi? (Eb. 11:25) Kuitabi bua kuajimija to! Masanka au mmapite malu onso atudi tudipangisha lelu. Manya ne: kamana kamana buloba ebu nebulue anu Mparadizu, kabuakushala mudibu emu to. Bu Yehowa kayi mufile Muanende bua kutufuila, katuvua mua kutekemena malu onso aa to! w25.01 29 §12
Disambombo dia 7/11
Tshianza tshia Yehowa ntshîpi bikole anyi?—Nom. 11:23.
Mose udi mu bantu ba ditabuja dikole badibu batele mu mukanda wa Ebelu. (Eb. 3:2-5; 11:23-25) Kakedibua mâyi ku makasa to, bualu Yehowa wakapesha bena Isalele biakudia ne mâyi pavuabu mu tshipela. (Ekes. 15:22-25; Mis. 78:23-25) Nansha muvua Mose ne ditabuja dikole, tshidimu bu tshijima Yehowa mumane kubapandisha ku Mbuu Mukunze, wakatuadija kudiebeja ni uvua mua kukumbana bua kubapesha munyinyi. Bantu bavua mu tshipela bavua bapite bungi ne kamuvua biakudia bikumbane to. Mmunyi muvua Yehowa mua kubapesha munyinyi? Yehowa wakebeja Mose ne: “Tshianza tshia Yehowa ntshîpi bikole anyi?” (Nom. 11:21-23) Mu mêyi makuabu Yehowa uvua musue kuebeja Mose ne: ‘Udi wela meji ne: tshiena mua kukumbaja bualu bundi muambe anyi?’ w25.03 26 §1-2
Dia lumingu dia 8/11
[Nzambi] kavua mudikande bua kunyoka bantu ba kale to.—2 Pet. 2:5.
Mbikumbane bua kuamba ne: tshintu tshionso tshivua tshienzeke mu tshikondo tshia Noa tshivua tshimfuanyi tshia bualu buenzeka kumpala eku anyi? Tòo. Bible kena wamba nanku to. Yezu wakafuanyikija matuku a Noa ne tshikondo tshia dikalaku diende. Kadi kavua muambe ne: kalu ne kalu konso kavua kenzeke mu tshikondo tshia Noa kavua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale kumpala eku, bu mudi dikanga dia tshiibi tshia buatu to. (Mat. 24:37-39) Ntshinyi tshiakenza Noa pakumvuaye didimuija dia Yehowa? Wakenza buatu, kulejabi muvuaye ne ditabuja. (Eb. 11:7; 1 Pet. 3:20) Bia muomumue, bantu badi bateleja lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi badi ne bua kutumikila malu atudi tubambila bua kuleja ne: badi ne ditabuja. (Bien. 3:17-20) Petelo wakabikila Noa ne: “Muyishi wa buakane.” Lelu tudi tudienzeja bikole ne tshisumi bua kuyisha bantu bonso badi pa buloba. Kadi katuakukumbana bua kuyisha muntu yonso kumpala kua nshikidilu kuluaye to. w24.05 9-10 §4-5
Dimue dia 9/11
Udi unemeka badi batshina Yehowa.—Mis. 15:4.
Tudi ne bua kuikala tuenzela balunda ba Yehowa malu malenga ne tubanemeka. (Lomo 12:10) Mushindu kayi? Misambu 15:4 udi uleja umue mushindu wa kuenza nanku. Udi wamba mudi muntu udi mu ntenta wa Yehowa ‘kayi upingana tshianyima bua malu adiye mulaye, nansha padiwu amubipila.’ Kubenga kukumbaja malu atudi balaye kudi mua kunyingalaja batudi baalaye. (Mat. 5:37) Yehowa udi ulomba mulume ne mukajende bua banemeke mutshipu wabu wa dibaka. Udi kabidi usanka padi baledi bakumbajila bana babu malu avuabu babalaye. Bu mutudi banange Nzambi ne bantu netu, tudienzeje ne muetu muonso bua kukumbaja malu atudi tulaya. Mushindu mukuabu wa kunemeka balunda ba Nzambi ngua kubakidila ku metu ne kubapesha bintu. (Lomo 12:13) Patudi tusombeshangana ne bena Kristo netu, bulunda butudi badie nabu ne butudi badie ne Yehowa budi bukola. Kupita apu, patudi tubakidila ku metu tudi tuidikija Yehowa. w24.06 12 §15-16
Dibidi dia 10/11
Muntu ufuafua nnganyi bua wewe kuikala nende mu meji.—Mis. 8:4.
Yehowa utu usokoluela bantu badi badipuekesha bulelela. (Mat. 11:25) Tuvua badipuekeshe ne bitabe bua batulongeshe bulelela. (Bien. 8:30, 31) Nansha nanku, tudi ne bua kudimuka bua katulu bena lutambishi. Bualu tudi mua kutuadija kudiambila ne: katuena dijinga ne mêyi manene a mu Bible anyi buludiki budi bufumina kudi bulongolodi bua Yehowa to. Tuetu basue kushala bena budipuekeshi, tudi ne bua kuikala tuvuluka ne: tudi bakese kumpala kua Yehowa. (Mis. 8:3, 4) Mbimpe tulombe kabidi Yehowa bua atuambuluishe tuikale tudipuekesha bikole ne tuitaba bua atulongeshe. Yehowa netuambuluishe bua katuikadi tuanyisha meji etu to, kadi bua tuikale tuanyisha meji ende Yeye atudi tupetela mu Bible ne kudi bulongolodi buende. Paudi udibadila Bible, ikala ukeba bua kumona mudi Yehowa munange budipuekeshi ne mukine lutambishi, didibandisha, ne diambu. Utambe kudienzeja bua kushala ne budipuekeshi padibu bakupesha mudimu munene mu bulongolodi bua Yehowa. w24.07 10 §8-9
Disatu dia 11/11
Udi mukese nealue tshinunu ne udi mushadile nealue tshisamba tshia bukole. Meme muine, Yehowa, nengendeshe bualu ebu lukasa mu tshikondo tshiabu.—Yesh. 60:22.
Katshia ku 1919, Yezu mmuteke kasumbu kakese ka bela manyi bua kulongolola mudimu wa buambi ne kupesha bayidi bende biakudia bia mu nyuma. (Luka 12:42) Bidi bimueneka patoke mudi Yehowa ubenesha mudimu wa kasumbu aka. (Yesh. 65:13, 14) Bu tuetu katuyi balongolola, katuvua mua kukumbaja mudimu udi Yezu mutupeshe to. (Mat. 28:19, 20) Tshilejilu, bu kabayi bakosele tshisumbu tshionso watshi teritware, mumanyishi yonso uvua mua kuyisha konso kuvuaye musue. Dîba adi, bamue bamanyishi bavua mua kuyisha mu teritware imue imue ayi misangu ya bungi, kabayi badiata mu mikuabu to. Kuikala balongolola kudi kutuambuluisha mu mushindu kayi mukuabu? Anu muvua Yezu mulongolole bayidi bende patshivuaye pa buloba, ke mudiye ulongolola kabidi bantu ba Nzambi lelu. w24.04 8-9 §2-4
Dinayi dia 12/11
Wewe mubange kuenza malu mimpe, kuakuanyishibua kabidi anyi? Kadi wewe kuyi mubange kuenza malu mimpe, mpekatu mmukualamine ku tshiibi, ne dijinga diende ndia kukukokesha.—Gen. 4:7.
Kayina uvua muanabute wa Adama ne Eva. Uvua mupiane dijinga dia kuenza mpekatu kudi baledi bende. Bible udi wamba bua bualu buende ne: “Midimu yende yeye ivua mibi.” (1 Yone 3:12) Pamuapa ke tshivua tshienze bua Yehowa ‘kanyishi Kayina ne mulambu wende nansha kakese.’ Pamutu pa kushintuluka, Bible udi wamba ne: “Kayina wakafiika munda bikole, kubungamaye.” Kadi tshiakenza Yehowa ntshinyi? Wakayukila nende. (Gen. 4:3-7) Mona ne: Yehowa wakayukila ne Kayina bimpe, kumupeshaye ditekemena ne kumudimuijaye ne: tshiji tshivuaye natshi tshivua mua kumufikisha ku dienza bualu bubi. Diakabi, Kayina wakabenga kuteleja. Kakalekela Yehowa umufikisha ku dinyangalala bua tshilema tshiende to. Kadi abi biakapangisha Yehowa bua kufikisha bakuabu ku dinyingalala bua mpekatu yabu anyi? Nansha kakese! w24.08 10 §8
Ditanu dia 13/11
Sungula muoyo bua ushale ne muoyo.—Dut. 30:19.
Bena Isalele bavua ne malu malenga avua mabindile. Yehowa uvua mua kubambuluisha bua kusomba matuku a bungi menemene mu buloba buvuaye mubalaye. Buvua buloba bulenga buvua ne biakudia bitule bipuwe! Mose wakabumvuija ne: ‘Mbuloba budi ne bimenga binene ne bimpe biuvua kuyi muibake, nzubu miuwule ne bintu bimpe bia mishindu yonso biuvua kuyi mukuatshile mudimu, bina bia kulamina mâyi biuvua kuyi mumbule, ne madimi a tumuma tua mvinyo ne mitshi ya olive biuvua kuyi mukune.’ (Dut. 6:10, 11) Mose wakadimuija kabidi bena Isalele. Bua kutungunuka ne kusomba mu buloba bulenga bua bufuke abu, bavua ne bua kutumikila mikenji ya Yehowa. Wakabalomba bua ‘kusungula muoyo.’ Bua kuwusungula, bavua ne bua kutuleja Yehowa ne ‘kumulamata bikole.’ (Dut. 30:20) Kadi kabakatumikila Yehowa to. Ke bualu kayi panyima pa matuku, Nzambi wakalekela bena Ashû, ne pashishe bena Babilona bua kubatshimuna, kubakuata kuya nabu.—2 Bak. 17:6-8, 13, 14; 2 Kul. 36:15-17, 20. w24.11 9 §5-6
Disambombo dia 14/11
Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu uvua muntume kayi mumukoke nansha.—Yone 6:44.
Bena Kristo ba bungi ba ku dîna batu bela meji ne: bobu anu ‘bitabuje Yezu’ bu musungidi wabu nebasungidibue. (Yone 6:29, Mukanda wa Nzambi) Kadi bamue bavua mu musumba wa bantu bavua bitabuje Yezu kumpala bakamuela nyima. Bua tshinyi? Bantu ba bungi bavua Yezu mudiishe, bavua basue kumulonda anu bua biakudia. Bavua bakeba ne: Yezu abondope, abapeshe biakudia, anyi abalongeshe malu avua abafunya ku matshi. Kadi Yezu wakaleja ne: kavua mulue pa buloba bua kupesha bantu bintu to, uvua mulue bua kubalongesha tshia kuenza bua kuluabu bayidi balelela. Bivua bikengela bitabe dibikila diende dia ‘kuya kudiye.’ Badi baditaba padibu batumikila malu onso adiye ubalongesha.—Yone 5:40. w24.12 12 §12-13
Dia lumingu dia 15/11
Nuenu balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu, anu bu muvua Kristo pende munange tshisumbu.—Ef. 5:25.
Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha mulume bua kulekela malu adi mua kunyanga kondo ka muoyo ka mukajende ne lungenyi luende? Mbimpe adienzeje bua kuidikija Yezu. Mushindu uvuaye wenzela bayidi bende malu udi tshilejilu kudi balume bua mudibu ne bua kuenzela bakaji babu malu. Tumonayi muvua Yezu usomba ne bapostolo bende ne uyukila nabu ne mudi balume mua kumuidikija. Yezu uvua wenzela bapostolo bende malu mimpe ne ubatua mushinga. Kavua ubamba mêyi mashile anyi ubamuenena to. Yezu kavua wenza malu bua bamutshine to, uvua ubenzelawu ne didipuekesha. (Yone 13:12-17) Wakambila bayidi bende ne: “Nulonge malu kundi, bualu meme ndi mupole malu ne mupuekele mu muoyo, nunku nuenu nenupetulule bukole.” (Mat. 11:28-30) Mvese eu udi uleja ne: Yezu mmupole malu. Padibu bamba ne: muntu mmupole malu, kabiena biumvuija ne: mmulalakane to, kadi udi ne bukole bua kudikanda padibu bamuyobola, ushala ne lutulu. w25.01 10 §10-11
Dimue dia 16/11
Teka tshionso tshiudi wenza kudi Yehowa.—Nsu. 16:3.
Bu mukadi ndongoluelu wa malu eu mutangile ku tshibungubungu, lutatu lua makuta ludi mua kubipa bua mvita, bipupu, masama adi abudika, anyi bua dishintuluka dia makalenge. Mudimu wetu udi mua kufua, tudi mua kujimija bintu bitudi nabi, anyi kudimona benzejibue bua kumuangala. Nanku bidi mua kutukolela bua kupeta bitudi tukengela. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi beyemene tshianza tshia Yehowa mu nsombelu ayi? Bidi ne mushinga wa bungi bua kuambila Yehowa malu adi makutonde, bualu nebikuambuluishe bikole. Tumulombe meji bua kuangata mapangadika mimpe ne bua atukije muoyo wetu bua ‘katuditatshishi ne dielakana’ bua lutatu luetu to. (Luka 12:29-31) Tutungunuke ne kumulomba bua tuikale tusanka ne bitudi nabi. (1 Tim. 6:7, 8) Tuenze makebulula mu bintu bietu a mua kupita bimpe ne lutatu lua makuta. Bantu ba bungi mbaleje ne: filme ne biena-bualu bia mu site wetu wa jw.org bidi biakula bua makuta mbibambuluishe bikole. w25.03 28-29 §10-11
Dibidi dia 17/11
Nzambi mmundeje ne: tshiena ne bua kubikila muntu nansha umue ne: mmunyanguke anyi mmukoya to.—Bien. 10:28.
Mupostolo Petelo wakalua kuleja ne: uvua musue bua ikale wela meji anu bu Yehowa. Tshikondo tshia bantu ba bisamba bia bende kuluabu batendeledi ba Nzambi tshiakakumbana. Nzambi wakatuma Petelo bua kuya kuyisha Kônelio. Kônelio uvua muntu wa mu bantu ba kumpala ba bisamba bia bende bakalua bena Kristo. Bena Yuda bavua bepuka bantu ba bisamba bia bende. Ke bualu kayi biakalomba Petelo bua kushintulula ngelelu wende wa meji bua kubayisha. Pakajingululaye muvua Nzambi ubamona, wakashintulula meji ende. Nunku pakamutumabu ‘kakabenga’ to. (Bien. 10:28, 29) Wakayisha Kônelio ne ba mu nzubu muende, bobu kubatijibua. (Bien. 10:21-23, 34, 35, 44-48) Bidimu bia bungi pashishe, Petelo wakakankamija bena Kristo nende bua ‘bumvuangane mu diela dia meji.’ (1 Pet. 3:8, dim.) Tuetu bantu ba Yehowa mbimpe tuikale ne ngelelu wa meji wa Yehowa udi mu Dîyi diende, dîba adi nebileje mutudi tumvuangana mu diela dia meji. w25.03 9-10 §7-8
Disatu dia 18/11
Kabanupambuishi kudi malongesha menyi mashilashilangane to.—Eb. 13:9.
Mushindu udi bena panu bamona malu udi wenda ubengangana bikole ne mutu Yehowa uamona. (Nsu. 17:15) Nunku, tudi ne bua kuvudija bukole buetu bua kujingulula ngenyi ya baluishi betu idi mifuane kututekesha mu mikolo anyi kutupambuisha. Mbimpe tutumikile mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe bena Kristo bena Ebelu wa kuya batangile ku dikola dia mu nyuma. Abi bidi bilomba kumanya malu a mu Bible bikole ne kuikala ne ngelelu wa meji wa Yehowa, tuenza nanku nansha tuetu bamane kudilambula kudi Yehowa ne babatijibue. Biobi ne: tukadi mu bulelela kukadi bidimu bia bungi, tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kubala Dîyi dia Nzambi ne kudilonga. (Mis. 1:2) Kuenza nanku nekutuambuluishe bua kukolesha ditabuja. Ke ngikadilu uvua Paulo muambile bena Kristo bena Ebelu bua kuikala nende.—Eb. 11:1, 6. w24.09 10 §7-8
Dinayi dia 19/11
Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.—Yak. 4:8.
Tuetu badie bulunda bukole ne Yehowa, netushale ne lulamatu bipepele. Ke tshivua Jozefe muenze. Wakabenga kuenda masandi; kavua musue kunyingalaja Nzambi to. (Gen. 39:9) Tuetu basue kushala pabuipi ne Yehowa, tudi ne bua kukeba dîba dia kusambila ne kubala Dîyi diende. Dîba adi, bulunda buetu nende nebukole. Tuetu badie bulunda ne Yehowa anu bu Jozefe, katuakuenza bualu budi mua kumunyingalaja to. Bantu badi balekela kueyemena Yehowa kabatu bashala ne lulamatu to. Monayi tshivua bena Isalele benze pavuabu mu tshipela. Nansha muvuabu bamanye ne: Yehowa udi ne muoyo, kabatshivua ne ditabuja dia ne: uvua mua kuambula bujitu buabu to. (Ekes. 17:2, 7) Ke bualu kayi bakamutombokela. Katuena ne bua kuidikija tshilejilu tshiabu tshibi etshi to. Mbatshifunde mu Bible bua kutusopuesha.—Eb. 3:12. w24.06 24 §14-15
Ditanu dia 20/11
Mêsu a Yehowa adi kudi bantu bakane, ne matshi ende adi ateleja muadi wabu wa dilomba diambuluisha.—Mis. 34:15.
Nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu ukadi musemene bikole. Nunku netutuilangane ne malu a bungi adi atukebela tunyinganyinga ne adi atudidisha. Yehowa udi umona binsonji bietu ne udi umvua bibi menemene, bileja mudiye mutunange bua mutudi bashale bamulamate. Nunku patudi ne ntatu, mbimpe tumuambile yetu yonso ya munda. Tushalayi pamue ne bena Kristo netu, mbatunange, katuditodi to. Tutungunukayi ne kubala malu a mu Bible adi atukolesha. Tudi batuishibue ne: tuetu batungunuke ne kunanukila ne lulamatu, Yehowa neatubeneshe ne neatukupule binsonji bionso bia dibungama, bia diedibua mâyi ku makasa, ne bia dishikila anu mudiye mulaye. (Buak. 21:4) Dîba adi netupuekeshe anu binsonji bia disanka. w24.12 20 §3; 25 §19
Disambombo dia 21/11
“Nuenu nudi bantemu banyi,” ke mudi Yehowa wamba.—Yesh. 43:12.
Yehowa mmututeke Bantemu bende ne mmutulaye bua kutupetesha dikima. (Yesh. 43:10, 11) Tumonayi mishindu inayi idiye utupeteshadi. Wa kumpala, Yezu udi netu dîba dionso ditudi tuyisha lumu luimpe. (Mat. 28:18-20) Muibidi, Yehowa udi utuma banjelu bende bua kutuambuluisha. (Buak. 14:6) Muisatu, Yehowa udi utupesha nyuma wende muimpe bua tuvuluke malu atukadi balonge. (Yone 14:25, 26) Muinayi, mmutupeshe bena Kristo badi batufila mu mudimu wa buambi. Bu mudi Yehowa ne bena Kristo netu batuambuluisha, mbipepele bua tuetu kuikala ne dikima ne kutungunuka ne kuyisha. Kadi biobi bikutekesha mu mikolo pautu kuyi utamba kupeta bantu ku mbanza yabu diebeja ne: ‘Bantu ba mu teritware wanyi badi penyi dîba edi?’ (Bien. 16:13) ‘Mbaye ku mudimu peshi mu tshisalu anyi?’ Biobi nanku, si udi mua kupeta bantu ba bungi wewe uyishila mu njila. w24.04 17 §10-11
Dia lumingu dia 22/11
Bikala muntu kayi mumanye mua kulombola ba mu nzubu muende, mmunyi mualamaye tshisumbu tshia Nzambi?—1 Tim. 3:5.
Biwikala muanetu wa balume ukadi musele ne musue kulua mukulu, bena mu dîku diende badi ne bua kuikala tshilejilu tshimpe. Udi ne bua kuikala “muntu udi ulombola ba mu nzubu muende bimpe.” Bidi biumvuija ne: udi ne bua kuikala mumanyike bu tatu muimpe, utu wangata mapangadika mimpe bua bena mu dîku diende. Udi kabidi ne bua kuikala wenza ntendelelu wa mu dîku, wenza bua bena mu dîku diende bikale babuela mu bisangilu, ne ubambuluisha bua bikale anu bayisha. Pikala muanetu wa balume ukadi mulele, bana bende ba bidimu muinshi mua 18 badi ne bua kuikala “bamukokela ne bunême buonso.” (1 Tim. 3:4) Udi ne bua kubalongesha muikale ne dinanga. Tudi bamanye ne: bana batu basue kuseka ne kunaya. Kadi wewe ubalongesha bimpe, nebikale batumikila, banemeka bantu, ne benza malu mimpe. Udi kabidi ne bua kuenza muebe muonso bua badie malanda mimpe ne Yehowa, bikale batumikila mêyi manene a mu Bible, ne benze malu adi akengela bua bafike ku dibatijibua. w24.11 22 §10-11
Dimue dia 23/11
Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: dia muntu ufila muoyo wende bua balunda bende.—Yone 15:13.
Tuetu tudifila mu mudimu wa Yehowa bikole, netudimuenene mudiye utuambuluisha ne netumueyemene bikole. (1 Kol. 3:9) Kadi manya ne: Yehowa kena ufuanyikija biudi wenza ne bia bakuabu to. Mmumanye tshidi mu muoyo webe. Udi usanka padiye ukumona wanyisha dipa dia mushinga didiye mufile, tuambe ne: tshia kupikulangana natshi. (1 Sam. 16:7; Mâko 12:41-44) Bu Yehowa kayi mufile tshia kupikulangana natshi, kavua mua kutubuikidila mibi yetu to; katuvua mua kudia nende bulunda anyi kutekemena muoyo wa tshiendelele nansha. Tutungunukayi anu ne kuleja Yehowa dianyisha bua mudiye mutunange bualu dinanga diende ke didi dimusaka bua kutupetesha masanka onso aa. (1 Yone 4:19) Tuikalayi kabidi ne dianyisha kudi Yezu bua mudiye mutunange bikole, mufile too ne muoyo wende bua bualu buetu. w25.01 31 §16-18
Dibidi dia 24/11
Mvua nkenga dituku dijima.—Mis. 73:14.
Mona muvua mufundi wa Musambu wa 73 mumvue. Uvua umona bakuabu bamueneka bikale ne makanda a mubidi mimpe, baya kumpala mu malu abu, ne kabayi ne tunyinganyinga mu nsombelu wabu. (Mis. 73:3-5, 12) Uvua umona nsombelu wabu bu muimpe menemene, ke yeye kuela meji ne: bionso bivuaye wenza bua kuenzela Yehowa mudimu bivua tshianana. Pavuaye utuma meji ku malu au, uvua ‘ukenga dituku dijima.’ (Mis. 73:13, 14) Ntshinyi tshivuaye muenze bua dikenga adi? Mufundi wa Misambu wakabuela muaba munsantu wa Yehowa. (Mis. 73:16-18) Uvua muaba wa ditalala uvua umuambuluisha bua kuelangana meji bimpe. Nansha muvua nsombelu wa bantu abu umueneka wa mafuta, kabavua ne ditekemena dia nsongo bua matuku atshivua alua to. Nunku biakamuambuluisha bua kupeta ditalala mu muoyo, mutuishibue ne: dipangadika diende dia kuenzela Yehowa mudimu divua ditambe buimpe. Ke yeye kudisuika bua kutungunuka anu ne kumuenzelawu.—Mis. 73:23-28. w24.10 27 §11-12
Disatu dia 25/11
Bamanye ne: wewe, udi ne dîna dia Yehowa, Wewe nkayebe ke Mutambe Bunene pa mutu pa buloba bujima.—Mis. 83:18.
Yehowa mmutusungule bua tuikale “Bantemu” bende. (Yesh. 43:10-12) Kukadi bidimu ndambu bivua mukanda wa kudi Kasumbu kaludiki muambe ne: “Kakuena tshintu tshikuabu tshidi tshipite tshia kuikala batubikila ne: Bantemu ba Yehowa to.” Bua tshinyi bidi nanku? Tuangatabi tshilejilu etshi. Mbakufunde kua mbulamatadi ne: udi muenze bualu bubi. Nebikulombe bua ukebe ntemu udi mua kukuakuila, udi mua kujadika ne: udi muntu muimpe udi kayi mua kuenza bidibu bakubanda abi to. Bidi bikengela ne: ntemu au ikale muntu uudi mumanye ne uudi weyemena, ne ikale ne lumu luimpe bua bakuabu bitabe bidiye wamba bipepele. Padi Yehowa mutusungule bua tuikale Bantemu bende, bidi bileja mudiye mutumanye bimpe ne mudiye utueyemena bua kujadikila bakuabu ne: anu yeye ke Nzambi mulelela. Mbunême kutudi bua kuikala Bantemu bende, bienza bua tubabidile mpunga yonso itudi nayi bua kujadikila bantu ne: malu mabi onso adibu bamubanda nawu nga dishima. Mushindu eu ke utudi tuenza malu mu diumvuangana ne dîna dietu dia Bantemu ba Yehowa.—Lomo 10:13-15. w24.05 18 §13
Dinayi dia 26/11
Wakondopa bonso bavua basama.—Mat. 8:16.
Kuenzela bakuabu mudimu kuvua kupetesha Yezu disanka dia bungi. Musangu mukuabu, Yezu kavua mulongeshe musumba wa bantu au patupu to, wakenza tshishima, kuvudijaye biakudia, pashishe kuambilaye bayidi bende bua kubabanyinabi. (Mâko 6:41) Pavuaye muenze nanku, uvua mulongeshe bayidi mua kuambuluisha bakuabu. Wakabaleja kabidi ne: midimu ya diambuluishangana eyi itu ne mushinga wa bungi. Elabi meji disanka divua nadi bapostolo pavuabu babanyina bantu biakudia too ne pavuabu ‘bonso badie, bukute.’ (Mâko 6:42) Eu ki mmusangu wa kumpala uvua Yezu muteke majinga a bakuabu kumpala kua ende to. Wakenzela bakuabu mudimu mu nsombelu wende mujima pavuaye pa buloba. (Mat. 4:23) Yezu uvua musue kulongesha bakuabu ne kutabalela majinga abu. w24.11 16 §10-11
Ditanu dia 27/11
Mu matuku a ku nshikidilu nekuikale bikondo bia malu makole bidi bikole mua kupita nabi.—2 Tim. 3:1.
Bu mudi nsombelu “mu matuku a ku nshikidilu” aa wenda ubipa, mbimpe tukebe mpunga ya kupesha bena Kristo netu bidibu bakengela. Mbimpe tubasambe ne tubanange mudibi bikengela. Umue mushindu utudi mua kubenzela nanku ngua kuyukila nabu ne kubakankamija padibu balua mu bisangilu. Nanku, padibu balua mu bisangilu, tudi ne bua kubakankamija ne kuenza bua badiumvue banangibue. Bakulu batu bambuluisha bena Kristo nabu batu mu ntatu. Batu babambuluisha diakamue padi masama anyi bipupu bibakuata. Batu kabidi babakankamija ne Dîyi dia Nzambi. Mukulu yeye wakula ne bakuabu ne dîyi dimpe, ubateleja, ne uditeka pa muaba wabu, bena mu tshisumbu nebamukuatshile ntatu yabu bipepele. Ngikadilu ayi idi mua kuenza bua badiumvue banangibue. dîba adi, nebatumikile bipepele mibelu idiye mua kubapesha.—1 Tes. 2:7, 8, 11. w24.06 29 §12-13
Disambombo dia 28/11
Muvuaye kayi nansha muepule Muanende.—Lomo 8:32.
Katuambi ne: bu mudi Yehowa muikale Nzambi wa bukole buonso kena mua kumvua yeye bibi to! Mmufuke bantu ne bukokeshi bua kumvua bimpe anyi bibi. Bu mudi Bible wamba ne: mmutufuke mu tshimfuanyi tshiende, nunku utu pende umvua bimpe anyi bibi. Bible udi uleja ne: utu umvua ‘kanyinganyinga.’ (Mis. 78:40, 41) Yehowa uvua mua kuikala mumvue pende dibungama ne kanyinganyinga pavuaye mumone batuta Muanende ne bamushipa! Tshia kupikulangana natshi tshidi tshitulongesha ne: kakuena muntu nansha umue, nansha yeye mulela wetu utudi banange bikole anyi mulunda wetu wa pa muoyo, udi mua kutunanga bu Yehowa to. (Lomo 8:32, 38, 39) Kakuyi mpata, Yehowa mmutunange bikole menemene kupita ne mutudi badinange. Udi musue kushala ne muoyo kashidi anyi? Manya ne: Yehowa musue bua ushale nawu kukupita ne wewe. Udi musue bua akubuikidile mpekatu yebe anyi? Manya ne: dijinga didiye nadi dia kukubuikidila mpekatu ndipite ne diebe wewe. Tshionso tshidiye utulomba bua kuenza nkumuleja dianyisha bua dipa dia mushinga dia tshia kupikulangana natshi ne kumutumikila. Tshia kupikulangana natshi tshidiye mufile ke tshintu tshinene tshidi tshileja mudiye mutunange bikole.—Muam. 3:11. w25.01 22-23 §8-9
Dia lumingu dia 29/11
Tungunukayi ne kukeba bua kumanya malu adi Mukalenge wanyisha.—Ef. 5:10.
Kutu misangu itutu tuangata mapangadika mimanyine pa mushindu utudi tudiumvua. Kadi tuetu benze nanku tudi mua kudishima. Nansha tuetu katuyi badishime, tuetu tuenda anu bua malu adi amueneka, netufike ku dienza malu adi Yehowa kayi musue. (Muam. 11:9; Mat. 24:37-39) Kadi tuetu tuenda bua ditabuja, netuangate mapangadika adi “Mukalenge wanyisha.” Kutumikila mibelu ya Nzambi nekutupeteshe disanka ne ditalala dia bungi. (Mis. 16:8, 9; Yesh. 48:17, 18) Kutungunuka ne kuenda bua ditabuja, nekutupeteshe muoyo wa tshiendelele. (2 Kol. 4:18) Mmunyi mutudi mua kumanya bituikala tuenda bua ditabuja anyi bua malu adi amueneka? Mbimpe tudiebeje ne: “Tshitu tshinsaka bua kuangata mapangadika ntshinyi? Ntu ngimanyina anu pa malu antu mmona anyi? Peshi ntu ngimanyina pa mibelu ya Yehowa?” w25.03 20-21 §3-4
Dimue dia 30/11
Nusombe mu ditalala.—1 Tes. 5:13.
Yonso wa kutudi udi ne tshidiye ne bua kuenza bua kufikisha bakuabu ku dibuela mu Mparadizu wa mu nyuma. Tudi mua kutshienza bimpe tuetu bidikije Yehowa. Katu ukoka bantu kudiye ku bukole to. Utu ‘ubakoka’ kudiye ne bulenga buonso. (Yone 6:44; Yel. 31:3) Padi bantu ba muoyo muimpe balonga ngikadilu milenga ya Yehowa ne bumuntu buende, badi bakokibua kudiye. Mmunyi mudi ngikadilu yetu milenga ne bumuntu buetu buimpe bukoka bantu mu Mparadizu wa mu nyuma? Umue mushindu udiyi ikoka bantu mpatudi banange bena Kristo netu ne tubenzela malu mimpe. Padi badi kabayi bena Kristo babuela mu bisangilu, mbimpe bumvue pabu anu bu bantu bavua kabayi bena Kristo bavua pamuapa babuela bisangilu mu tshisumbu tshia Kolinto. Bavua mua kuikala bambe ne: “Bulelela, Nzambi udi munkatshi muenu.” (1 Kol. 14:24, 25; Zek. 8:23) Nunku, tudi ne bua kutungunuka ne kutumikila mubelu wa mvese wetu wa lelu. w24.04 23-24 §16-17