LUMINGU LUA DIA 27/4–3/5/2026
MUSAMBU WA 99 Misumba ya bana betu
Dilongolola bua ntatu iudi mua kupeta panyima pa batismo
“Bidia bia makasa anyi bishale anu mu njila yebe.”—MIS. 17:5.
LUNGENYI LUNENE
Mudi bana betu badi bafuma ku dibatijibua mua kudilongolola bua ntatu idibu mua kupeta panyima pa batismo wabu.
1-2. Mmalu kayi atudi mua kuenza bua ku dilongolola bua ntatu itudi mua kupeta panyima pa batismo wetu? Fila tshilejilu.
TUDI bamanye ne: netupete ntatu mu bulongolodi bubi bua Satana ebu. Yezu uvua mene muambile bayidi ne: “Malu adi alenduishangana adi anu ne bua kulua.” (Mat. 18:7) Ke bualu kayi tudi ne bua kudilongolola bua ntatu itudi mua kutuilangana nayi. Mu ntatu ayi mudi mua kuikala bilumbu bidi mua kumueneka pankatshi petu ne bena Kristo netu.
2 Tshilejilu, batu batukankamija bua tuikale badilongolole bua bipupu bidi mua kutukuata. Mmunyi mutudi mua kudilongolola? Tshia kumpala, tudi ne bua kuanji kumanya bipupu bidi mua kuenzeka muaba utudi basombele. Biobi ne: tutshidi benyi muaba au, bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kumanya bipupu bidi mua kuenzekapu. Pashishe, mbimpe tulongolole malu bua penzekabi katupetshi njiwu to. (Nsu. 21:5) Bia muomumue, mbimpe tukebe bua kumanya ntatu idi mua kutukuata panyima pa batismo wetu; dîba adi nebituambuluishe bua kudilongolola ku mpindieu bua kumanya tshia kuenza patukuatayi. Nunku netuikale ne mushindu wa kuyitantamena ne kushala pabuipi ne Yehowa. (Mis. 17:5) Tuakulayi mpindieu bua ntatu isatu iudi mua kutuilangana nayi panyima pa batismo webe, ne muudi mua kudilongolola bua kuyitantamena.a
PADI MUENA KRISTO NEBE UKUNYINGALAJA
3. Ndutatu kayi luudi mua kutuilangana nalu panyima pa batismo webe?
3 Utshidi uvuluka muuvua mumvue musangu wa kumpala uuvua mubuele mu bisangilu ne mumone muvua bantu ba Yehowa banangangane anyi? Pamuapa wakadiambila ne: uvua mupete tshitendelelu tshilelela. (Yone 13:35; Kolos. 3:12) Ke tshivua Blanca mudiambile pende.b Kadi matuku makese panyima pa batismo wende, bualu kampanda buvuaye kayi muelele meji buakenzeka. Udi wamba ne: “Muanetu wa bakaji kampanda wakangamba mêyi mabi menemene. Mvua kabidi mumumvue wakula bibi bua bena Kristo bakuabu ba mu tshisumbu tshietu. Tshivua mumanye ne: bualu bua nunku budi mua kuenzeka munkatshi mua Bantemu ba Yehowa to, bualu mvua mulonge ne: batu badienzeja bua kuikala bantu ba ditalala badi banange bakuabu.” Bushuwa, bantu ba Yehowa batu badienzeja bua kuikala ne ngikadilu ya buena Kristo, kadi mbantu bapange bupuangane. (Ef. 4:23, 24; 1 Yone 1:8) Nunku kudi misangu idi muena Kristo kampanda mua kukunyingalaja. (Yak. 3:8) Bia dibungama, bamue bana betu mbalekele kuenzela Yehowa mudimu anu bualu muena Kristo nabu kampanda uvua mubanyingalaje.
4. Ntshinyi tshiudi mua kutuadija kuenza ku mpindieu bua kumanya tshiwenza dîba dia kunyingalaja muena Kristo nebe? (Efeso 4:32)
4 Ntshinyi tshiudi mua kutuadija kuenza ku mpindieu bua kumanya tshiwenza dîba dia kunyingalaja muena Kristo nebe? Ikala utumikila mubelu udi mu Efeso 4:32. (Bala.) Wewe udienzeja bua kuikala muena malu mimpe ne umvuilangana, kuakutamba kuikala bilumbu ne bantu to. Ikala ne tshipatshila tshia kufuila bakuabu luse ne muoyo mujima padibu bakuenzela bualu budi bukunyingalaja. Tshidi mua kukuambuluisha bua kuenza nanku tshinyi? Ela meji a muutu ulomba Yehowa bua akufuile luse bua bilema biebe ne mutuye ukufuilalu ne muoyo mujima (Mat. 6:12) Dîba adi nebikale bipepele bua wewe kufuila bakuabu luse.
5. Ndîyi dinene kayi didi mua kukuambuluisha padi muntu ukunyingalaja? (Nsumuinu 19:11) (Tangila kabidi bimfuanyi.)
5 Bala Nsumuinu 19:11. Bible udi wamba ne: padibu batunyingalaja, busungulujic budi mua kutuyisha tshiji tshietu. Dîyi dinene edi ndiambuluishe muanetu wa bakaji mukuabu, diende Rima, udi mubatijibue kutshidi bidimu bikese. Udi wamba ne: “Bena Kristo nanyi bobu bangambe dîyi dibi anyi bangenzele bualu budi bunnyingalaje, ntu mvuluka Nsumuinu 19:11. Ntu ngela meji a tshivua nsombelu wabu kale ne tshidi mua kuikala tshibafikishe ku dingamba dîyi dibi anyi ku dingenzela bualu bubi. Ntu kabidi ndienzeja bua kuyisha nabu. Abi bitu bingambuluisha bua kubamanya bimpe.” Nunku dienzeja pebe bua kumanya bena Kristo nebe bimpe ku mpindieu, nebikuambuluishe bua kuikala ubumvuila. Dîba adi bobu bambe bualu budi mua kukunyingalaja anyi bakuenzelabu, nebikale bipepele bua wewe kubafuila luse.
Koku kakuyi diumvuangana pankatshi pebe ne muena Kristo nebe kampanda, mulomba bua nuyishe nende (Tangila tshikoso 5)
6. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kudia bulunda ne bena mu tshisumbu tshietu?
6 Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kudia bulunda ne bena mu tshisumbu tshienu? Paudi umanya bena Kristo nebe, dienzeja bua kuimanyina pa ngikadilu yabu mimpe. (Fuanyikija ne Nsumuinu 10:12; Lomo 12:10; Filip. 2:2, 3) Mona muvua kuenza nanku kuambuluishe muanetu wa balume, diende Mark, utshivua ufuma ku dibatijibua. Bu muvuaye usomba ne bena Kristo ba mu tshisumbu tshiabu bikole, wakafika ku dimanya bilema biabu. Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua kalekedi bilema abi bimulenduisha? Udi wamba ne: “Mvua mmona ne: bilema biabu bivua bikese, kabiyi bibi menemene bu bia bena panu to. Nunku ngakapangadija bua kubenga kuikala ngimanyina pa bilema bia bena Kristo nanyi, kadi ngikale ngimanyina pa ngikadilu yabu mimpe.” Wewe muidikije muanetu Mark eu, newikale mu malanda mimpe ne bena mu tshisumbu tshienu.
PAUDI UBANGA KUJINGA MALU AUVUA MULEKELE
7. Ntshinyi tshidi mua kutufikisha ku dijinga bituvua balekele?
7 Pawakalua Ntemu wa Yehowa, uvua ne disanka dia bungi bua muuvua mulekele malu a mu ndongoluelu wa Satana eu. Pamuapa udi mua kudiambila ne: pakadi muntu mulekele malu a mushindu au, kena mua kuajinga kabidi to. Kadi padi ntatu ikukuata, udi mua kutuadija kujinga malu auvua mulekele pauvua mutuadije kuenzela Yehowa mudimu. (Fuanyikija ne Nomba 11:4-6.) Tshilejilu, bamue bana betu bavua ne midimu minene ivuabu benza, kadi balue kuyilekela bualu ivua ibadia dîba. Bakuabu bobu bavua bababenge kudi balunda babu ba pa muoyo pavuabu batuadije kulonga Bible. Banga pabu bavua badienzeje bua kulekela tshikadilu tshibi tshivuabu natshi tshivua tshibasankisha, kadi tshitu Yehowa mukine. Bulunda bua muena Kristo ne Yehowa bobu butekete anu bualu udi ujinga malu ende a kale, Yehowa neumvue bibi be! Ntshinyi tshiudi mua kuenza mpindieu bua ne: padi ntatu ikukuata, kujingi kabidi malu aukadi mulekele to?
8. Tshilejilu tshia Abalahama ne Sala tshidi tshikulongesha tshinyi?
8 Mu Bible mudi bilejilu bia batendeledi ba Yehowa ba bungi ba lulamatu bavua pamuapa batuadije kujinga malu avuabu balekele. Tshilejilu, Abalahama ne Sala bakatumikila Yehowa, kushiyabu tshimenga tshilenga tshia Ula tshivua ne bimanu bikolesha, bobu kuya kusombela mu ntenta. (Eb. 11:8, 9) Bidi bimueneka ne: kuvua misangu ivuabu bavuluka nsombelu mulenga uvuabu nende mu Ula. Kadi ‘bu bobu batungunuka ne kumuvuluka’ anyi kumujinga, bavua mua kupeta meji a kupinganamu. Pamutu pa kuenza nanku, bakashala batuishile mêsu ku malu mimpe avua Yehowa mubalaye.—Eb. 11:15, 16.
9. Mmunyi muvua mupostolo Paulo umona malu avuaye mulekele? (Filipoyi 3:7, 8, 13)
9 Mupostolo Paulo wakashintulula nsombelu wende bua kuenzela Yehowa mudimu. Kumpala kua kuluaye muena Kristo, uvua mulonge Mikenji ya buena Yuda kudi mulongeshi muende lumu, diende Gamaliele. (Bien. 22:3) Uvua ne bua kupeta muanzu munene mu ntendelelu wa buena Yuda. (Gal. 1:13, 14) Kadi pakitabaye lumu luimpe, wakalekela bionso abi. Nsombelu wende wa buena Kristo uvua mupepele misangu yonso anyi? Tòo. Kuvua misangu ivuabu bamukume, bamuele mu buloko; ne bavua bamukine kudi bantu ba tshisamba tshiabu. (2 Kol. 11:23-26) Bu yeye muimanyine anu pa ntatu ayi ne muele meji ne: nsombelu uvuaye nende kumpala kua kulua muena Kristo uvua muimpe, uvua mua kufika ku diamba ne: uvua muenze tshilema bua muvuaye mulue muyidi wa Yezu. Kadi uvua anu yeye mutume meji ku diakalenga divuaye nadi dia kuikala muyidi wa Yezu Kristo, ne uvua muindile ne muoyo kuulu kuulu malu mimpe matuku atshilualua. Paulo uvua mutuishibue ne: masanka avuaye ne bua kupeta avua mapite kule ne kule malu onso avuaye mudipangishe au.—Bala Filipoyi 3:7, 8, 13.
10. Tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kuela meji a malu kayi? (Mâko 10:29, 30) (Tangila kabidi bimfuanyi.)
10 Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Wewe mutuadije kuela meji a malu auvua mulekele bua kulua muena Kristo, mbimpe udienzeje kabidi bua kuvuluka tshivua tshikusake bua kualekela. (Muam. 7:10) Ela meji a malu mimpe onso audi nawu mpindieu bua muudi mulue muena Kristo. Mmapite kule ne kule auvua mulekele au. Tshilejilu, udi mudie bulunda bushême ne Mutambe bunene wa diulu ne buloba. (Nsu. 3:32) Udi mubuele mu dîku dia bena Kristo nebe badi bakunange bikole. (Bala Mâko 10:29, 30.) Udi kabidi ne malu mimpe a dikema adi Yehowa mukulaye kumpala eku. (Yesh. 65:21-23) Wewe ne tshibidilu tshia kuela meji a masanka adi kuenzela Yehowa mudimu kukupetesha, kuakujinga malu auvua mulekele au to.
Pamutu pa kujinga malu aukadi mulekele, sanka ne mudimu wa buambi udi Nzambi mukupeshe bua kuenza (Tangila tshikoso 10)e
11. Bualu bua Rosemary budi bukulongesha tshinyi?
11 Muanetu wa bakaji kampanda, diende Rosemary, wakabatijibua pavuaye ne bidimu 50 ne bia mu njila. Mona tshivuaye muenze bua kajingi malu avuaye mulekele. Udi wamba ne: “Pantshivua nduilaku Ntemu wa Yehowa, difesto dia Nowele divua dinsamina muoyo bualu tshivua tshikondo tshituvua tusomba pamue ne bena mu dîku dianyi. Mvua musue kupesha balela banyi tudo. Mvua musue kabidi kumona muvua bana banyi ne biikulu banyi basanka pavuabu bakangula tudo tumvua mbapesha.” Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua katumi meji ku malu au? Udi wamba ne: “Ngakatuadija kusomba ne bena mu dîku dianyi bikondo bikuabu. Tshidimu tshionso, ntu mbikidisha bena mu dîku dianyi bonso dituku kampanda, mbapesha tudo ne mbambila tshintu munangile yonso wa kudibu.” Rosemary wakatuilangana ne lutatu lukuabu. Udi wamba ne: “Bu mumvua mulue Ntemu wa Yehowa, balunda bamvua nabu bakandekela. Kuvua misangu ivuabu bansamina muoyo, ndiumvua nkaya.”d Ntshinyi tshiakamuambuluisha? Wakatuadija kulomba bana betu ba bakaji bashilashilangane bua ikale uyisha nabu. Udi wamba ne: “Kuyisha nabu nanku kuakangambuluisha bua kupeta balunda bapiabapia bandi munange ne ngangata ne mushinga wa bungi.” Bualu buende ebu budi bukulongesha tshinyi? Nansha wewe kutshiyi wenza malu avua akupetesha disanka kumpala kua kulua Ntemu wa Yehowa, manya ne: kudi malu makuabu adi mua kukupetesha disanka dilelela mpindieu adi mimpe mapite owu au. (Filip. 4:8, 9) Manya kabidi ne: Yehowa neakuambuluishe bua upete bia bungi kupita biuvua mulekele.
PADI BAKUABU BALEKELA YEHOWA
12. Ndutatu kayi ludi mua kumueneka mu tshisumbu ludi mua kuikala lukole menemene bua kulutantamena?
12 Pauvua mulue Ntemu, pamuapa uvua musanke bikole bua muuvua mumbuke mu ndongoluelu mubi wa malu eu, mubuele mu tshisumbu tshia bantu badi balongesha bulelela ne badienzeja bua kuenza malu makane. (Yesh. 65:14) Kadi kudi misangu iudi mua kumvua ne: muena mu tshisumbu tshienu kampanda mmuenze mpekatu munene. Manya ne: muntu wa buena eu yeye kayi munyingalale bua mpekatu wende au, badi bamumbusha mu tshisumbu. (1 Kol. 5:13) Mona muvua bualu bua mushindu eu butonde muanetu wa bakaji mukuabu, diende Samar. Udi wamba ne: “Matuku makese meme mumane kubatijibua, mukulu mukuabu wakenza mpekatu munene, bobu kumumbusha mu tshisumbu. Ngakasua kulenduka bualu tshivua ngela meji ne: mukulu udi mua kuenzela Yehowa mpekatu ne kunyingalaja bena mu tshisumbu to.” Bushuwa, mbimpe tuikale anu batuishibue ne: bena Kristo netu mbanange Yehowa ne mbasue kushala anu bamulamate. (1 Kol. 13:4, 7) Kadi bia dibungama, tshidimu tshionso etshi badi anu bumbusha bantu mu bisumbu. Bobu bumbushe mulunda webe mu tshisumbu anyi mulela webe peshi muntu uutu unemeka bikole, bualu abu budi mua kulua lutatu lukole kuudi bua kulutantamena.
13. Ntshinyi tshitudi mua kuenza ku mpindieu bua tushale anu balamate Yehowa nansha mulunda wetu anyi mulela wetu yeye mulekele Yehowa?
13 Ntshinyi tshiudi mua kuenza ku mpindieu bua ushale anu mulamate Yehowa nansha mulunda webe anyi mulela webe yeye mulekele Yehowa? Tungunuka ne kukolesha malanda ebe ne Yehowa. (Yak. 4:8) Ki ndulamatu lua muena Kristo nebe ludi ne bua kuenza bua wikale mu malanda ne Yehowa to. Tshilejilu, nansha mututu tutendelela Yehowa pamue mu dîku ne mu tshisumbu tshia bena Kristo, yonso wa kutudi udi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kusambila ne tshia kubala Bible.—Mis. 1:2; 62:8.
14. Tshilejilu tshia mupostolo Petelo tshidi tshitulongesha tshinyi? (Yone 6:66-68)
14 Tshivua mupostolo Petelo muenze pavua bayidi ba bungi balekele kulonda Yezu tshidi kabidi tshitupesha ditulongesha. Nansha muvuaye kayi mumvue pende tshivua Yezu muambe, wakashala anu mumulamate. (Bala Yone 6:66-68.) Pamutu pa yeye kulonda tshivua bayidi bakuabu benze, wakatuma yeye meji ku malu malelela avua Yezu mumulongeshe. Ke bualu kayi kakalenduka to. Bia muomumue lelu eu, malu adi bantu bakuabu benza kaena ashintulula mushinga udi nawu bulelela budi bulongolodi bua Nzambi butulongeshe to. Nunku shala anu wewe mulamate bulelela abu. Samar utukadi batele udi wamba ne: “Ntu anu ndiambila ne: padi muntu umue wenza malu mabi, kabiena bileja ne: bena mu tshisumbu bonso batu baenza pabu anyi ne: malu adi bulongolodi buetu butulongesha mmabi to. Ntu mmona kabidi ne: nansha bantu bobu benze malu mabi a mushindu kayi, Yehowa yeye udi anu Nzambi muimpe.”
15. Bualu bua Emily budi bukulongesha tshinyi?
15 Tuakulayi bua tshivua tshifikile Emily. Lumingu lumue tshianana panyima pa batismo wende, mamuende wakumbuka kumbelu ne bakalua kumumbusha mu tshisumbu. Emily udi wamba ne: “Tshivua ngela meji ne: mamuanyi meme uvua mua kuenza bualu bua mushindu eu to. Katshia tshivua muanji kutuilangana ne lutatu lukole lua nanku to, ne uvua unsamina muoyo bikole.” Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua kulutantamena? Udi wamba ne: “Tshiena nkayanyi to, bualu tatu utu unkankamija; ne bena mu tshisumbu tshietu mbalue anu bu bena mu dîku dietu bualu batu pabu bankankamija. Muntu yonso eu utu anu ne ntatu. Ke bualu kayi mbimpe tuikale anu pabuipi ne bena Kristo netu ne tuikale tukankamijangana.” (1 Pet. 5:9) Kuindidi bua lutatu lukukuate bua kushisha kukolesha malanda ebe ne bena Kristo nebe to. Enza nanku ku mpindieu. Dîba adi nansha lutatu kayi lukukuate, newikale ne ba kukuambuluisha ne kukukankamija.
16. Ntshinyi tshitudi ne bua kumanya? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)
16 Manya ne: Yehowa utu unyoka bantu badiye munange. (Eb. 12:6) Mmusue ne: bantu bonso badibu bumbushe mu tshisumbu bapinganamu. (2 Pet. 3:9) Nunku bobu bumbushe muntu uudi munange mu tshisumbu, ikala mutuishibue ne: bakulu nebenze ne muabu muonso bua kumuambuluisha bua apingane kudi Yehowa.—2 Tim. 2:24, 25.
Bobu bumbushe muntu uudi munange mu tshisumbu, ikala mutuishibue ne: bakulu nebenze ne muabu muonso bua kumuambuluisha bua apingane kudi Yehowa (Tangila tshikoso 16)f
17. Tudi ne dishindika kayi?
17 Tudi bakule anu bua ntatu mikese iudi mua kutuilangana nayi panyima pa batismo webe. Kadi nansha yoyi mikukuate, udi anu mua kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Kudi malu a bungi a wewe kuenza bua kudilongolola. Ikala anu muvuluke ne: Yehowa neakuambuluishe bua utungunuke anu ne kumuenzela mudimu ne lulamatu. Ukadi mukuambuluishe, ne mmusue kukuambuluisha bua kashidi. (1 Pet. 5:10) Neikale ukupesha bukole bua kutantamena lutatu luonso luudi upeta ne neakuambuluishe bua kunanukila. Wewe utungunuka ne kuitaba bua Yehowa akuambuluishe, neushale anu pabuipi nende nansha wewe mutuilangane ne ntatu ya mushindu kayi.—Mis. 119:165; Lomo 8:38, 39.
MUSAMBU WA 154 Dinanga dia kashidi
a Nansha mudi malu adi mu tshiena-bualu etshi atangila nangananga bana betu badi bafuma ku dibatijibua, adi mua kutuambuluisha tuetu bonso.
b Tudi bashintulule amue mêna.
c Kuikala ne busunguluji kutu kumvuija kabidi kujingulula tshidi tshifikishe muntu ku dituenzela bualu kampanda anyi ku dituamba dîyi kansanga, pamutu pa kuimanyina anu pa tshidiye mutuenzele atshi.
d Bena mu tshisumbu bonso badi ne bua kuambuluisha balongi ba Bible ne bana betu badi bafuma ku dibatijibua bua bamone ne: mbabanange. Tangila tshikoso tshia 15 ne tshia 16 mu tshiena-bualu tshia “Tshidi muena mu tshisumbu yonso mua kuenza bua kufikisha balongi ba Bible ku batismo” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo 3/2021.
e DIUMVUIJA DIA BIMFUANYI: Muanetu wa bakaji mu buambi, umona bantu banaya ndundu, mpindieu ubanga kuvuluka muvuaye pende munayi wa ndundu. Pashishe, ukadi uyisha muntu mukaji mukuabu munayi wa ndundu. Pamuapa bavua banaya nende ndundu kumpala.
f DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bakulu babidi bakumbula muntu udi mumbushibue mu tshisumbu, bamukankamija bua kupingana kudi Yehowa.