Ntshinyi tshiafikila bitendelelu?—Tshidi Bible wamba
Bitendelelu mbikuele mâyi ku makasa anyi? Malu adibi bienza adi akutonda bikole anyi? Nansha mudi bitendelelu bienzele bantu amue malu mimpe, mbibenzele kabidi malu mabi a bungi. Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Imue mvita mibi menemene ikadi mienzeke mmikebesha kudi bitendelelu.” (Encyclopedia of Religion and War). Bamfumu ba bitendelelu mbabueje bitendelelu mu malu a tshididi bua kuatungunuja pamutu pa kutungunuja malu a Nzambi. Bakuabu mbasokoke malu adi bamfumu ba bitendelelu nabu benza bu mudi kuenda masandi anyi kuiba makuta.
Bitendelelu biobi bikuele mâyi ku makasa, udi mufuane kudiebeja bua kumanya mudi Nzambi umona bualu abu. Bible udi uleja ne: Nzambi kena wanyisha bitendelelu bia bungi bua malu adibi bienze. Mu Bible mudi kabidi mêyi a buprofete adi aleja tshienzela Nzambi bitendelelu. Bible udi uleja mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi ne: mu matuku makese emu, Nzambi neenzele bitendelelu bia buloba bujima bualu butu kabuyi buanji kuenzeka to.
Bible udi wamba tshinyi bua tshiafikila bitendelelu?
Dîyi dia buprofete: Mukanda wa Buakabuluibua udi wakula bua ndumba mukuabu udibu babikila ne: Babilona munene. Ndumba au mmusombe pa nyama wa luonji mukunze. Kadi pashishe nyama wa luonji au udi umukudimukila ne umushipa.—Buakabuluibua 17:3, 5, 16.
Diumvuija: Ndumba anyi Babilona munene udi uleja bitendelelu bionso bia dishima, mmumue ne: bitendelelu bidi Nzambi kayi wanyisha to.a Nyama mukunze udi uleja Bulongolodi bua matunga masanga (ONU);b Tshimfuanyi tshia ndumba musombe pa nyama mukunze tshidi tshileja mudi bitendelelu bia dishima bikale ne bukokeshi pa ndongoluelu wa malu a tshididi pa buloba bujima ne bimulombola. Mushindu udi nyama ushipa ndumba au udi uleja ne: Bulongolodi bua matunga masanga ne matunga adi abutua mpanda nebiluishe bitendelelu bionso bia dishima bia pa buloba ebu ne nebibibutule butubutu.
Mmushindu kayi wabutulabu bitendelelu bia dishima?
Dîyi dia buprofete: “Nsengu dikumi iuvua mumone ne nyama wa luonji, biobi nebikine ndumba eu, nebimupawule, . . . nebimubutule butubutu ne kapia. Bualu Nzambi wakateka bualu ebu mu mioyo yabu [mioyo ya bamfumu ba pa buloba] bua kukumbajabu lungenyi luende, eyowa, bua kukumbajabu lungenyi luabu lumue padibu bafila bukalenge buabu kudi nyama wa luonji . . . Bipupu biende nebilue mu dituku dimue, lufu ne madilu ne tshiyole tshia nzala, ne nebamubutule butubutu ne kapia, bualu Yehowac Nzambi, uvua mumulumbuluishe, udi ne bukole.”—Buakabuluibua 17:16, 17; 18:8.
Diumvuija: Nzambi neateke “lungenyi luende” mu mioyo ya bamfumu ba matunga a pa buloba. Neabasake bua bafile “bukalenge buabu,” anyi bukokeshi buabu bua malu a tshididi kudi Bulongolodi bua matunga masanga. Pashishe Bulongolodi bua matunga masanga nebubutule bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima ne bukokeshi bupiabupia budi bisamba bibupesha. Bualu bua dikema abu nebuenzeke anu bu “mu dituku dimue,” mmumue ne: nebuenzeke ne lukasa luonso; bantu ba bungi nebakeme bua bualu abu, bualu kabakuela meji ne: nebuenzeke to.—Buakabuluibua 18:21.
Bua tshinyi nebabutule bitendelelu bia dishima?
Dîyi dia buprofete: “Mpekatu yende mmidiunguije mushiki too ne mu diulu, ne Nzambi mmuvuluke bienzedi biende bidi kabiyi biakane.”—Buakabuluibua 18:5.
Diumvuija: Bitendelelu bia dishima mbienze malu mabi a bungi munkatshi mua bidimu nkama ne nkama. Mona imue “mpekatu” yabi idi mifikishe Nzambi ku diamba ne: neabibutule:
Dibuelakana diabi mu malu a tshididi. Yezu Kristo wakambila bayidi bende bua kubenga kubuelakana mu malu a tshididi. Kadi wakabalongesha bua beyemene Bukalenge bua Nzambi, tuamba ne: mbulamatadi wa mu diulu wikala mua kupingana pa muaba wa makalenge a bana ba bantu.d (Danyele 2:44; Matayi 6:9, 10; Yone 6:15; 18:36) Bitendelelu bia dishima bidi bikankamija biobi bantu bua kueyemena makalenge a bana ba bantu. Bu mudi Babilona munene mudibuinke bikole mu malu a tshididi, kayi mulamate Nzambi, dîyi dia buprofete didi mu Buakabuluibua didi diamba bua bualu buende ne: mmupile bua “masandi.” Ke bualu kayi Bible udi umubikila ne: “Ndumba munene.”—Buakabuluibua 17:1, 2; Yakobo 4:4.
Malu a tshikisu. Bible udi uleja ne: bitendelelu bia dishima ke bivua bikebeshe lufu lua “bantu bonso bavuabu bashipe pa buloba.” (Buakabuluibua 18:24) Bia bungi bia kudibi ki mbilongeshe benamu bua kukebesha ditalala to. Bimue mbitue mvita ne malu a tshikisu mpanda anyi bisake too ne bantu ku dienza malu aa.
Lukuka. Bitendelelu bia dishima mbisombe munkatshi mua ‘bintu bia mushinga mukole kabiyi bundu.’ (Buakabuluibua 17:4; 18:7) Bitendelelu bia bungi bidi bienza malu ne bukokeshi buabi ne malanda abi bua kuikala ne bubanji bua bungi. Nzambi mmukine lukuka lua nanku.—Tito 1:7.
Mashimi. Bitendelelu bia dishima bidi bilongesha bantu malu ne bilele bidi bibengangana ne tshidi Bible wamba.e Bu mudibi ne: malongesha a bungi ne bilele bidi bipambuisha bantu kudi Nzambi ne bimupendeshisha bidi bifumina kudibi, Bible udi ubibikila ne: ‘Mamuende wa bintu bia muendi bia pa buloba.’—Buakabuluibua 17:5; 18:23.
Nebabutule bitendelelu bionso anyi?
Tòo. Mukanda wa Buakabuluibua udi wakula bua tshisumbu tshia bantu ba mu matunga mashilashilangane tshidi Bible ubikila ne: “musumba munene wa bantu.” (Buakabuluibua 7:9) Bible udi uleja ne: bantu ba mu musumba munene aba “mbavuale mizabi mitoke” idi ileja ne: badi batendelela Nzambi ne muoyo mujima bilondeshile mikenji yende. Bantu aba mbadi bapanduke ku “dikenga dinene,” didi Bible ubikila ne: tshikondo tshiabutulabu bitendelelu bionso bia dishima ne baluishi ba Nzambi. (Buakabuluibua 7:13, 14; 19:11, 19-21) Musumba munene wa bantu badi bavuale mizabi mitoke eu ngua mu tshitendelelu tshilelela tshiashalaku kashidi.f
Musumba munene wa batendeledi balelela ba Nzambi neupanduke pabutulabu bitendelelu bia dishima
Kumanya ne: bitendelelu bia dishima nebibutuke kudi kukuambuluisha mushindu kayi?
Bidi bikukankamija paudi umanya ne: Nzambi kena wanyisha malu mabi adi bitendelelu bienza to. Udi mua kutekemena malu mimpe matuku atshilualua mutuishibue ne: mu katupa kîpi emu kakuakuikala tshitendelelu tshidi tshipendeshisha Nzambi ne tshikebela bantu ntatu to.
Udi kabidi mua kuikala mutuishibue ne: kudi mushindu wa kutendelela Nzambi udiye wanyisha. Bible udi wamba ne: ‘Batendeledi balelela badi ne bua kutendelela Tatu ne nyuma ne bulelela, bualu, bushuwa, Tatu udi ukeba bua bantu ba nunku bamutendelele.’ (Yone 4:23) Nzambi udi ubambila ne: “Bantu banyi, patukayi munkatshi muende [Babilona munene] binuikala kanuyi basue kubuelakana nende mu mpekatu yende, ne binuikala kanuyi basue kupeta tshitupa tshia bipupu biende.” (Buakabuluibua 18:4, 5) Bushuwa, Nzambi udi ubikila bantu bua kumutendelela ne bulelela. (1 Timote 2:3, 4) Udi ulaya bantu badi bitaba ne: nebashale ne muoyo kashidi.—1 Yone 2:17.
a Bua kumanya malu anayi adi mua kukuambuluisha bua kumanya Babilona munene, bala tshiena-bualu tshia “Qu’est-ce que Babylone la Grande?”
b Bua kumanya malu asambombo adi mua kukuambuluisha bua kumanya Nyama mukunze, bala tshiena-bualu tshia “Qu’est-ce que la bête de couleur écarlate de l’Apocalypse chapitre 17?”
c Yehowa ke dîna dia Nzambi. (Misambu 83:18) Tangila tshiena-bualu tshia “Yehowa nnganyi?”
d Bua kumanya malu makuabu, tangila filme wa Bukalenge bua Nzambi ntshinyi?
e Bua kupeta bijadiki, tangila kazubu ka “Bitendelelu bia buena Kristo bionso bidi mu Babilona munene anyi?”
f Bua kumanya mudi Bible mua kukuambuluisha bua kumanya tshitendelelu tshilelela, bala tshiena-bualu tshia “Mmushindu kayi undi mua kumanya tshitendelelu tshilelela?”