RESÖN 9
Titi‘ȧk ne Kạunohoga se Jihova
“Titi‘ȧk se iạ ne rē lạgi ma rȧn te‘.”—Kel‘ȧk Tē 14:7
La fak se tē ne ‘äe rak vạhia ‘e puk he te‘is, Puk Ha‘a hoi ‘e muạ‘ạkiag ne la pō la hạiasoagan ‘äe ma ‘ou kạunohoag ta. Jihova pa ‘es la ‘äe la noh ‘oaf‘oaf. Iạ fäeag reut ne kepoi ka ‘äe la nā ‘on titi‘ạkiga la muạ “ma täla nā tape‘ma se ‘äea te‘ ne tē ‘atakoa.” (Mataio 6:33, NW) Iạ pa ‘es pạu la ‘äe la ‘on kạumane‘agat. Garue‘ȧk te‘ ne av ne pō la a‘ti‘ua ‘ou hạikạinagaga ma ‘Ạitu. Te‘is tēet ne pumuạ pạu la famorit la ‘ese.—Mataio 22:37, 38.
1 A‘NE‘NE‘ẠKIA ‘OU HẠIKẠINAGAGA MA JIHOVA
TĒ NE PUK HA‘A ‘EA: “‘Gou täla ‘omus ö‘fā,’ Jihova ‘eag.” (2 Korinita 6:18) ‘Ạitu pa ‘es la ‘äe la ‘on kạumane‘ag ‘elet. Ro‘ạitu iạ salat la ‘ut a‘el se ia. Jihova ‘ihia ‘äe la “ro‘ạit ma se toak.” (1 Tesalonaika 5:17) Iạ ‘iạt ‘e pa a‘fại se tē ne täe ‘e ‘ou huga ma ‘ou kokono. (Filipai 4:6) ‘E av ne ‘äe ro‘ạit ma ‘ou kạunohoag ta, iris la pō la räe ne Jihova famör aire se ‘äea.
‘Äe fäeag se Jihova ka tape‘ma ‘äe kop la a‘fại se ia. ‘Äe la pō la a‘sok tē te‘is ‘e ‘ou hat ne Puk Ha‘a ma puk sui ne Puk Ha‘a. (Salamo 1:1, 2) Masmasar se tē ne ‘äe hata. (Salamo 77:11, 12) A‘fại se ‘Ạitu ‘e salat ne pa ‘es la ‘äe se rouroua tạunȧ‘ fak Karisto.—Salamo 122:1-4.
Fäeag‘ạkia Jihova se famori sal ‘es‘ao het la a‘ne‘ne‘ạkia ‘ou hạikạinagaga ma Jihova. Ti‘ ne ‘ou fäega se as ‘on Jihova ta ti‘ ne ‘ou la hại‘elega ma iạ.—Mataio 28:19, 20.
TĒ NE ‘ÄE LA PŌ LA RĒ:
Väe ta av het ‘e te‘ ne terȧn ‘i la hatia Puk Ha‘a ma ro‘ạit
‘Ou kạunohoag ta la nā la tē fak‘ata la muạ ‘e tē fak‘oaf‘ofa
2 ‘OAF‘OAF ‘E TITI‘ȦK NE KẠUNOHOGA
TĒ NE PUK HA‘A ‘EA: “ ‘Ut a‘eleaf se ‘Ạitu ma iạ täla ‘ut a‘elemea se ‘ạusag.” (Jemesa 4:8) ‘Äe kop la fū‘ȧk ma tạupir se prokräm ne titi‘ȧk ne kạunohoga. (Kamataga 18:19) Ka kop la siriof se muạ. ‘Ạitu kop la ‘e ‘ou mạuri ‘e te‘ ne terạni. A‘ne‘ne‘ȧk hạikạinagag ne ‘ou kạunohoag ta ma ‘Ạitu ‘e fäeag‘ȧk ne ia “ ‘e ‘omus nohoag tūtū, ma ‘e av ne ‘ạus la‘la‘o e, ‘e av ne ‘ạus a‘a‘u‘ua e, ma ‘e av ne ‘ạus gargarue e tape‘ma.” (Nā Hoi‘ạkiag ne Foho 6:6, 7) Rē ‘ou ‘amnạki la ‘äe la fak se Josua, ne ‘ea: “Ka se gou ma ‘otou kạunohoag ta, ‘ạmis la agag ma ke se Jihova.”—Josua 24:15.
TĒ NE ‘ÄE LA PŌ LA RĒ:
A‘sok hạisokoag muạ‘ạkiag ne fū‘ȧk ‘e prokräm ta ne hạitạuag se iris ‘atakoa ne ‘ou kạunohoag ta
[Kes ‘e rạupeap tä ‘on 31]
LELEA‘ EA‘ ‘OAF‘OAF ‘ON JIHOVA
Kat ‘es ra ta tēet la pumuạ se‘ ‘e titi‘ạkiga se ‘Ạitu Jihova. Iạ ‘oaf pạu la ‘io ka ‘äe ma ‘ou kạunohoag ta agag aier se ia. ‘E ‘ou rēag ne tē te‘is, ‘äe täla hanis ma rakoa ma kikia Jihova. (Mareko 12:30; Efeso 5:1) Av ne ‘Ạitu ‘e ‘ot ‘inos ta ‘ou hugag‘esea ma iạ ne ‘äe ‘inos ma la ‘ut ma kikia se muạ ‘on ne‘ne‘i. (Le‘ Marag ta 4:12; ‘Ạisea 48:17) ‘Äe ma ‘ou kạunohoag ta la pō la ‘oaf‘oaf se av se ‘es a‘ofige, rēko ‘ạu ‘inea ne “Jihova ‘omus ‘Ạitu ne a‘ạlạlum‘ȧk ‘ạus.”—Nā Hoi‘ạkiag ne Foho 12:7.
[Kes ‘e rạupeap tä ‘on 31]
SẠIO‘ SE ‘ÄEA . . .
‘Ạmiạr ro‘ạit ag‘esea fakmür ‘e kisi?
Ka tese tä la gou la sạkior ag‘esea ma ‘otou kạunohoag ta la a‘ne‘ne‘ạkia ‘otomis mā se Jihova?
[Kes ‘e rạupeap tä ‘on 31]
SE FILO‘ NE KẠUNOHOGA
Se fue‘ la ta tēet la taopea titi‘ạkiag ne ‘ou kạunohoag ta
Rak‘ȧk mumuạ se ‘ou kạunohoag ta tē ne la hạifäegaga la pō la iris la ös a‘potsusun iris
Matạ‘ la ‘ou kạunohoag ‘atakoa ta la ‘op
Hạia‘leleiga la kạlua ‘ạus la pō la ‘ạu ‘atakoa la ‘oaf‘oaf