Vumelani Jehova Kutsi Acinise Futsi Avikele Umshado Wenu
“Lidolobha nalingagadvwa nguNkulunkulu, basebentela lite labo labaligadzako.”—HLA. 127:1b.
1, 2. (a) Kungani ema-Israyeli langu-24 000 alahlekelwa tibusiso? (b) Kungani lendzaba ibalulekile kitsi?
NGAPHAMBI nje kwekutsi sive saka-Israyeli singene eVeni Lesetsembiso, emadvodza aka-Israyeli langemashumi etinkhulungwane ‘alalana nalabasikati besive semaMowabi.’ Ngesizatfu saloko, Jehova wabulala bantfu labangu-24 000. Cabanga nje, ema-Israyeli besekasedvute kakhulu nekutfola lifa lawo labelilindzele sikhatsi lesidze, kodvwa alahlekelwa tibusiso letinhle ngenca yekuwela esilingweni.—Num. 25:1-5, 9.
2 Lesibonelo lesibuhlungu sabhalwa kuze sibe “sicwayiso kitsi tsine lesesifikelwe kuphela kwalelive.” (1 Khor. 10:6-11) Nyalo siphila ngasekupheleni ‘kwemalanga ekugcina,’ futsi sesisemnyango welive lelisha. (2 Thim. 3:1; 2 Phet. 3:13) Kodvwa lokubuhlungu kutsi letinye tikhonti taJehova setehlise lizinga lato lekutiphatsa. Tibanjwe lugibe lwekutiphatsa lokubi futsi tatfola imiphumela lebuhlungu yetento tato. Bantfu labanjalo batibeka engotini yekulahlekelwa tibusiso taphakadze.
3. Kungani bantfu labashadene badzinga sicondziso nesivikelo saJehova? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)
3 Ngesizatfu sekutsi kutiphatsa lokubi sekudlangile, bantfu labashadene badzinga sicondziso saJehova nesivikelo sakhe kuze imetamo yabo yekuvikela umshado wabo iphumelele. (Fundza Tihlabelelo 127:1.) Sitawucoca ngekutsi bantfu labashadene bangawucinisa njani umshado wabo ngekuvikela tinhlitiyo tabo, kusondzelana naNkulunkulu, kugcoka buntfu lobusha, kulondvolota kukhulumisana lokuhle kanye nekwenetisana ngelutsandvo emshadweni.
VIKELA INHLITIYO YAKHO
4. Yini leyente lamanye emaKhristu atiphatsa kabi?
4 Kungenteka njani kutsi umKhristu agcine asatiphetse kabi? Kutiphatsa lokubi kuvame kucala etintfweni lesitibukako. Jesu wachaza watsi: “Wonkhe umuntfu lochubeka abuka lomsikati ate amkhanuke sewuvele uphingile naye enhlitiyweni.” (Mat. 5:27, 28; 2 Phet. 2:14) EmaKhristu lamanyenti lawele esilingweni asuke ehlise lizinga lawo lekutiphatsa ngekubuka titfombe letikhombisa kungcola, ngekufundza tincwadzi letivusa inkhanuko, nome kubukela tintfo letingcolile ku-Internet. Labanye babukele ema-movie, imidlalo yasesiteji nobe tinhlelo te-TV letikhombisa kutiphatsa lokubi ngekwelicansi. Labanye baya kuma-nightclub, emashowini lakujayiva khona bantfu labangcunu, nobe etindzaweni lakubhujungwa khona umtimba kute babhujungwe ngendlela levusa inkhanuko.
5. Kungani kufanele sivikele inhlitiyo yetfu?
5 Labanye bawela esilingweni ngobe bafuna kunakwa bantfu labangakashadi nabo. Kulelive lelite kutibamba naleligcwele lonkhe luhlobo lwekutiphatsa lokubi, kumelula ngenhlitiyo lekhohlisako kutsi ibe nemiva yelutsandvo ngalomunye umuntfu longakashadi naye. (Fundza Jeremiya 17:9, 10.) Jesu watsi: “Enhlitiyweni kuphuma imicabango lemibi, kubulala, kuphinga, budlundlulu.”—Mat. 15:19.
6, 7. (a) Inhlitiyo lekhohlisako ingamholela kusiphi sono umuntfu? (b) Kutiphatsa lokubi kungabalekelwa njani?
6 Nasekwakheke tifiso letimbi etinhlitiyweni tebantfu lababili labakhanganako, bangatitfola sebakhuluma ngetindzaba lokufanele ngabe bakhuluma ngato nebantfu labashade nabo kuphela. Babese bacala kwenta taba tekubonana njalo, bente shengatsi kumane nje kwatentakalela. Njengobe indlela labativa ngayo ngalomunye ichubeka ikhula, kuba lukhuni kakhulu kwenta lokulungile. Njengobe bachubeka nekwenta lokubi, kuba matima kukuyekela ngisho nobe bati kutsi loko labakwentako akukalungi.—Taga 7:21, 22.
7 Bayatikhohlwa timiso taJehova tekutiphatsa futsi tifiso letimbi netintfo labakhuluma ngato tiholela ekubambaneni tandla, kucabuzana, kuphululana, kubambana ngendlela levusa inkhanuko, kanye naletinye tindlela tekukhombisa lutsandvo, lokutintfo lokufanele tentiwe kumuntfu labashade naye kuphela. Ekugcineni, ‘bahungwa futsi bayengwe sifiso sabo.’ Nasesakhekile lesifiso sabo, “siveta sono”—lokukutiphatsa kabi ngekwelicansi. (Jak. 1:14, 15) Leyo yintfo lebuhlungu kakhulu! Lomphumela lomubi bowungabalekelwa kube bobabili bavumele Jehova wabasita kutsi bakhulise inhlonipho labanayo ngebungcwele bemshado. Kanjani?
CHUBEKANI NISONDZELA KUNKULUNKULU
8. Kuba ngumngani waJehova kusivikela njani ekutiphatseni lokubi?
8 Fundza Tihlabelelo 97:10. Kuba ngumngani waJehova kubaluleke kakhulu kuze sivikeleke ekutiphatseni lokubi. Nasifundza ngebunguye bakhe lobuhle, silwele ‘nekulingisa Nkulunkulu njengebantfwana labatsandzekako, futsi sichubeke sihamba ngelutsandvo,’ sitawukhutsateka kutsi sibalekele “budlundlulu nayo yonkhe inhlobo yekungcola.” (Ef. 5:1-4) Njengobe bati kutsi “Nkulunkulu utawutehlulela tidlundlulu netiphingi,” bantfu labashadile benta konkhe lokusemandleni kuze umshado wabo uhlonipheke futsi ungangcoliswa.—Heb. 13:4.
9. (a) Josefa wasibalekela njani silingo sekutiphatsa kabi? (b) Ngutiphi tifundvo lesingatifundza esibonelweni saJosefa?
9 Letinye tinceku taNkulunkulu letetsembekile tehlise lizinga lato lekutiphatsa ngekutsi natiphuma emsebentini titihlanganise nebantfu letisebenta nabo labangasibo BoFakazi. Ngisho nangesikhatsi semsebenti, tilingo tingaba khona. Nguloko lokwenteka kuJosefa losemusha. Ngesikhatsi asemsebentini, umfati wemcashi wakhe wacala kukhangeka kuye. Onkhe emalanga, bekamncenga kutsi alale naye. Ekugcineni, “wambamba ngengubo yakhe, watsi: ‘Lala nami!’” Kodvwa Josefa wabaleka. Yini leyasita Josefa kutsi ahlale etsembekile ngesikhatsi abhekene nalesilingo? Kutimisela kutsi angabulimati buhlobo bakhe naNkulunkulu kwamenta walondvolota bumsulwa nebucotfo bakhe. Ngesizatfu sekwetsembeka, walahlekelwa ngumsebenti wakhe futsi wafakwa ejele ngaphandle kwesizatfu, kodvwa Jehova wambusisa. (Gen. 39:1-12; 41:38-43) Ngisho nobe kungaba semsebentini nome endzaweni lesitsekile, emaKhristu kufanele akubalekele kutibeka etimeni letingaletsa tilingo.
GCOKANI BUNTFU LOBUSHA
10. Buntfu lobusha busivikela njani ekutiphatseni lokubi?
10 Ngesizatfu sekutsi buntfu lobusha ‘bentiwe ngekuvumelana nentsandvo yaNkulunkulu ngekulunga nangebucotfo lobungibo,’ bulusito kakhulu ekuciniseni buhlobo bebantfu labashadene. (Efe 4:24) Labo labagcoka buntfu lobusha ‘babulala’ emalunga emitimba yabo “ekwenteni budlundlulu, kungcola, inkhanuko, sifiso lesibi, kanye nebukhali.” (Fundza Kholose 3:5, 6.) Ligama lelitsi ‘kubulala’ lisho kutsi kufanele sitsatse tinyatselo leticinile tekulwisana netifiso letimbi tenyama. Sitawubalekela nome yini lengenta kutsi sibe nesifiso sekutiphatsa kabi nemuntfu lesingakashadi naye. (Jobe 31:1) Njengobe setama kuphila ngentsandvo yaNkulunkulu, sitawufundza ‘kutondza lokubi’ siphindze ‘sibambisise lokuhle.’—Rom. 12:2, 9.
11. Buntfu lobusha bungawucinisa njani umshado?
11 Buntfu lobusha ‘bungumfanekiso waLoyo lowabudala,’ lokunguJehova lucobo lwakhe. (Khol. 3:10) Bantfu labashadene batfola tibusiso nabacinisa umshado wabo ngekuba ‘neluvelo, umusa, kutfobeka, umoya lophansi, nekubeketela.’ (Khol. 3:12) Baphindze bajabulele umshado lonekuthula nabavumela “kuthula kwaKhristu kubuse tinhlitiyo [tabo].” (Khol. 3:15) Kuzuzisa kakhulu kutsi bantfu labashadene ‘batsandzane.’ ‘Kuhamba embili ekuhloniphaneni’ kubaletsela injabulo lenkhulu.—Rom. 12:10.
12. Ngubuphi buntfu lobubalulekile kuze umshado ujabulise?
12 Ngesikhatsi abutwa kutsi ngubuphi buntfu lobubasita kutsi babe nemshado lojabulisako, Sid watsi: “Lutsandvo lubuntfu lobuyinhloko lesichubeka setama kuba nabo. Sitfole nekutsi kuba nemoya lophansi kubaluleke kakhulu.” Umkakhe Sonja uyavuma, futsi uchubeka atsi: “Umusa ubuntfu lobubaluleke kakhulu. Setama nekutfobelana, ngisho nobe ngaletinye tikhatsi kungasimelula.”
KHULUMISANANI KAHLE
13. Nguyiphi indlela lekahle kakhulu yekucinisa umshado, futsi ngani?
13 Indlela lekahle kakhulu yekucinisa umshado kutsi labashadene bakhulumisane ngemusa. Lokudzabukisako kutsi labanye bantfu labashadene bakhulumisana ngendlela lete inhlonipho nakucatsaniswa nendlela labakhuluma ngayo nebantfu labangabati, ngisho nanetilwane tabo tasekhaya imbala! Nangabe bantfu labashadene bakhulumisana ngendlela ‘lenenzondo, intfukutselo, lulaka, umsindvo, nenkhulumo lehlabako,’ balimata umshado wabo. (Ef. 4:31) Esikhundleni sekulimata umshado wabo ngekusebentisa emagama ekukhahlameta, bantfu labashadene kudzingeka bacinise buhlobo babo ngemavi lanemusa, lanelutsandvo neluvelo.—Ef. 4:32.
14. Ngutiphi tintfo lokukuhlakanipha kutibalekela?
14 LiBhayibheli litsi ‘kunesikhatsi sekubindza.’ (Shu. 3:7) Loku akusho kutsi kufanele singasakhulumi nalesishade nabo, ngobe kukhulumisana kuyintfo lebalulekile emshadweni. Lomunye umfati waseJalimane utsi: “Nangabe bantfu labashadene bangasakhulumisani, loko kungamvisa buhlungu lona lomunye.” Wengeta atsi: “Ngisho nome kungasimelula kwehlisa umoya nawucindzetelekile, kepha akusikahle kukhuluma nawutfukutsele. Ungatikhandza sewukhulume nobe wente intfo lengamvisa buhlungu loyo loshade naye, lokungabangela kutsi simo sibe sibi kakhulu.” Bantfu labashadene angeke baze baticatulule tinkinga ngekutsetsisana nome ngekuyekela kukhulumisana. Esikhundleni saloko, bacinisa umshado wabo ngekutsi bangavumeli kungevani kugcine sekuyintfo levamile nobe kubangele timphikiswano letinkhulu.
15. Kukhulumisana kahle kungawucinisa njani umshado?
15 Nangabe bantfu labashadene baba nesikhatsi sekucoca ngemiva nangemibono yabo, sibopho semshado siyacina. Indlela lesikhuluma ngayo ibaluleke ngendlela lefanako naloko lesikushoko. Ngako, ngisho nasetikhatsini letimatima, lwela kutsi lokushoko kube nemusa ngekusebentisa livi lelikahle nangekukhetsa emagama lafanele. Ngaleyondlela kutawuba melula ngaloshade naye kutsi akulalele. (Fundza Kholose 4:6.) Indvodza nemfati bangacinisa umshado wabo ngekukhulumisana kahle basebentise emagama ‘lalungele kwakha kuye ngesidzingo, kuze kuniketwe lokulusito’ kulabashade naye.—Ef. 4:29.
Bantfu labashadene bangacinisa umshado wabo ngekukhulumisana kahle (Fundza sigaba 15)
YENETISANANI NGELUTSANDVO EMSHADWENI
16, 17. Kungani kubalulekile ngebantfu labashadene kutsi bakhatsalele tidzingo temivelo netelicansi talabashade nabo?
16 Bantfu labashadene bangacinisa sibopho semshado wabo ngekutsi babeke tidzingo tebantfu labashade nabo kucala kunetabo. (Fil. 2:3, 4) Emadvodza nebafati kufanele bakhatsalele tidzingo temivelo netelicansi talabashade nabo.—Fundza 1 Khorinte 7:3, 4.
17 Kuyadzabukisa kutsi labanye labashadene bagodlelana lutsandvo nobe kwenetisana ngekuya ecansini, futsi lamanye emadvodza atsatsa kukhombisa umusa njengekungabi yindvodza sibili. LiBhayibheli litsi: “Madvodza chubekani nihlala nabo ngekubati.” (1 Phet. 3:7) Indvodza kufanele yati kutsi kwenetisana ngelutsandvo kusho lokungetulu nje kwekuya ecansini. Umfati utawujabula kakhulu emshadweni wakhe nangabe indvodza yakhe ihlale imkhombisa lutsandvo nemusa, hhayi nje nabaya ecansini kuphela. Nangabe bobabili bakhombisana lutsandvo futsi bacabangelana, batawukhona kwenetisa tidzingo temivelo netenyama talomunye nalomunye.
18. Indvodza nemfati bangasicinisa njani sibopho sabo semshado?
18 Nanobe kute sizatfu sekungetsembeki emshadweni, kodvwa kungakhombisi lutsandvo kungafaka sandla ekutseni lomunye kulabashadile afune kunakwa nekutsandvwa ngulomunye langakashadi naye. (Taga 5:18; Shu. 9:9) Ngako liBhayibheli likhutsata labashadile litsi: “Ningagodlelani [kwenetisana ngelutsandvo], ngaphandle kwanangabe nivumelene sikhatsi lesitsite.” Leni? “Khona Sathane angetuchubeka anilinga ngekwehluleka kwenu kutibamba.” (1 Khor. 7:5) Kungaba buhlungu kakhulu kutsi bantfu labashadile bavumele Sathane asebentise ‘kwehluleka kwabo kutibamba’ futsi lomunye wabo awele esilingweni, agcine aphingile. Ngakulokunye, nangabe ngamunye kulaba labashadile ‘angatifuneli lokusita yena, kodvwa afuna lokusita’ lashade naye futsi amenetisa ngobe amtsandza hhayi ngobe agcina licala, umshado wabo utawucina.—1 Khor. 10:24.
CHUBEKANI NIVIKELA UMSHADO WENU
19. Yini lokufanele sitimisele kuyenta, futsi leni?
19 Sesisemnyango welive lelisha lelinekulunga. Ngaleso sizatfu, kuphila ngetinkhanuko tenyama kungaba yingoti nakitsi njengobe kwaba njalo ngema-Israyeli langu-24 000 emaTsafeni akaMowabi. Ngemuva kwekuchaza lesento lesilihlazo nalesibuhlungu, liVi laNkulunkulu lisecwayisa litsi: “Loyo locabanga kutsi umile akacaphele angawi.” (1 Khor. 10:12) Ngako kubaluleke kakhulu kucinisa imishado yetfu ngekuhlala setsembekile kuBabe wetfu wasezulwini nakuloyo lesishade naye. (Mat. 19:5, 6) Nyalo kudzingeka ‘sente konkhe lokusemandleni etfu kutsi ekugcineni asitfole singenasici, singasoleki futsi sinekuthula.’—2 Phet. 3:13, 14.