Ol Yangfala Oli Askem . . .
?From Wanem Mi Mi Laekem Olgeta We Oli No Gat Gudfala Fasin?
“Mi save se i no stret blong fren tumas wetem hem, be mi no traem blong blokem samting ya. Mi mi ting se neva wan man bambae i wantem spenem taem wetem mi.”—Nancy.a
“Fastaem mi mi go mi wan blong plei spot, be sloslo mi stat kampani wetem ol ‘fren’ we mi faenem long ples blong spot. I no longtaem, mi mi stap slip olbaot.”—Dan.
NANCY mo Dan, tufala tugeta i gruap long wan famle we i strong long saed blong spirit. Famle blong Nancy i onagud long God, mo taem Nancy i gat naen yia, hem i stat talemaot bilif blong hem long ol narafala. Long saed blong Dan, taem hem i yangfala, hem i joen long wok blong prij fultaem. Nating se i olsem, tufala i kasem bigfala problem long saed blong spirit. ?From wanem? From we tufala i kampani wetem olgeta we oli no gat gudfala fasin.
?Olsem wanem long yu? ?Samtaem yu bin laekem wan boe no gel we yu save finis se bambae hem i spolem gudfala fasin blong yu? Maet hem i wan yangfala long klas blong yu we yutufala i intres long ol semfala samting. No maet hem i wan gel no boe we i pulum filing blong yu.
Sipos samting olsem i bin hapen long yu, ating yu bin tingbaot advaes ya blong Baebol se: “Ol stret man nomo, be ol fren blong olgeta we oli no stret, oli save spolem fasin blong olgeta.” (1 Korin 15:33) ?Be, i stret blong talem se olgeta man we oli no wosipim Jeova oli rabis fren? ?Olsem wanem sipos oli gat sam fasin we yu yu laekem, maet sam fasin we oli gud nomo? ?Mo olsem wanem long wan fren we hem i wan Kristin brata no sista, be hem i no soem wan gudfala eksampol long saed blong spirit? Bifo we yumi ansa long ol kwestin ya, bambae yumi tingbaot wanem i save mekem se yumi laekem ol man olsem.
?From Wanem Yu Yu Laekem Hem?
God i mekem yumi evriwan blong yumi tekem fasin blong hem. Taswe, yumi no mas sapraes we samfala we oli no save Jeova oli gat sam gudfala fasin. Mo from samting ya, maet yu luk se oli gudfala man, mo maet yu laekem olgeta nating se oli no wosipim trufala God. ?Olsem wanem? ?I stret we yu no toktok nating long olgeta from we oli no save trutok blong Baebol? Nogat, i no stret blong mekem olsem. Baebol i talem se yumi mas “mekem i gud long olgeta man.” Hemia i minim ol man ya tu we yumi talemaot Kristin bilif blong yumi long olgeta. (Galesia 6:10) Taswe, taem yu jusumgud ol fren blong yu, yu no mas lukluk daon long ol narafala olsem we yu gud moa long olgeta. (Ol Proveb 8:13; Galesia 6:3) Fasin olsem bambae i mekem ol narafala oli tingting nogud long Kristin bilif blong yu.
Be sam Kristin yangfala oli go moa, i bitim we oli mekem i gud long ol narafala we oli no intres long ol samting long saed blong spirit. Oli kam gudfren blong olgeta. Dan we yumi tokbaot antap, i kam wan jampion blong spot. Ale, taem hem i plei spot, hem i kampani wetem ol yangfala we oli no Kristin. Sloslo, Dan i joen wetem ol niufala “fren” blong hem blong mekem rabis fasin long saed blong seks mo blong tekem drag. Biaen, hem i luksave se niufala fasin ya blong laef i no laenap wetem trufala Kristin skul. Nao hem i lego wok blong prij mo i no moa go long ol miting blong kongregesen. Dan i tekem plante yia blong kasem paoa bakegen, blong sakemaot ol rabis fasin mo blong kambak long trufala wosip.
Melanie i laekem kampani blong wan gel we i no stap gohed gud long saed blong spirit. Melanie i talem se: “Mi harem oli talem se gel ya i nidim we ol narafala oli leftemap tingting blong hem, ale mi stat joen wetem hem.” I tru, Baebol i pulum ol Kristin blong oli “givhan long olgeta we oli no strong.” (1 Tesalonaeka 5:14) Be Melanie i stat blong go long ol ba wetem niufala fren ya blong hem. Ol man we hem i kampani wetem olgeta long ol ples ya, oli lidim hem blong mekem fasin we i no stret.
Famle i Gat Paoa Long Yumi
Ol samting we i hapen long famle blong yumi i save pusum yumi blong fren wetem olgeta we oli no gat gudfala fasin. Michelle i no kasem save from wanem oltaem hem i laekem ol boe we oli no rili laekem hem mo we oli no tingbaot hem. Biaen, hem i kasem save se ol boe ya oli olsem papa blong hem. Michelle i no bin harem se hem i frengud wetem papa blong hem, from we papa ya i neva gat taem blong spenem wetem hem. Michelle i luksave se long ful laef blong hem, hem i bin traem blong mekem papa blong hem i glad mo pulum hem blong spenem taem wetem hem, nao hem i stap mekem sem mak long ol boe ya we oli gat sem fasin olsem papa blong hem, mo we oli no rili laekem hem.
Maet wan defren samting i pulum yu blong laekem wan narafala we i no gat gudfala fasin. Sam yangfala we papa mama blong olgeta oli trufala Kristin, oli wantem save wanem kaen laef ol man blong wol oli gat. Maet oli ting se papa mama blong olgeta tufala i blokem olgeta tumas. ?Be yu ting se sipos oli kampani wetem ‘ol man we oli wantem tumas ol fasin blong wol,’ hemia nao rod blong winim problem ya? (Jemes 4:4) Tingbaot samting we i hapen long Bill.
Mama blong Bill i bin tijim hem long ol tok blong Baebol stat taem hem i smol nomo. Be Bill i no wantem givim laef blong hem i go long Jeova, from we hem i ting se bambae hem i no moa fri blong mekem samting we hem i wantem. Hem i wantem save se laef blong ol man we oli no trufala Kristin i olsem wanem. Ale hem i stat kampani wetem wan grup we oli lidim hem blong tekem drag, kilim man, mo stil. Wan dei, Bill i stap spid long wan trak, nao polis i traem blong kasem hem. Bill i aksiden long trak, i kasem bigfala kil, mo i slip plante manis long hospital we i no moa wekap. Ol dokta oli ting se bambae hem i ded. Yumi glad we Bill i no ded. Be taem hem i wekap, hem i no moa save lukluk, mo hem i handikap long bodi blong hem. Yes, Bill i lanem wan bigfala lesen from aksiden ya, mo naoia hem i wan Kristin we i givim laef blong hem i go long Jeova. Bill i luksave se sipos yu wet gogo yu kasem bigfala trabol blong yu lanem ol gudfala fasin, maet bambae yu karem nogud frut blong ol aksen blong yu gogo laef blong yu i finis.
Sam Narafala Samting We i Gat Paoa Long Yumi
Sam yangfala oli jusum ol fren blong olgeta folem ol save we oli ridim long ol buk, no we oli lukluk long televisin mo long ol vidio kaset. Plante taem ol stori ya oli tokbaot wan nambawan man we fastaem fasin blong hem i strong mo hem i no trastem narafala. Be biaen, man ya i soemaot se hem i gat sore long hat blong hem. Ol stori olsem oli givim tingting se ol man we oli no kea long narafala mo oli tingbaot olgeta nomo, oli rili gat sore long hat blong olgeta mo oli tingbaot narafala. Mo tu, oli givim tingting se ol strong man olsem oli nidim wan gudfala fren, maet wan gelfren, blong pulum olgeta blong soemaot ol gudfala fasin ya. I tru se ol kampani blong wokem ol buk mo vidio kaset oli win gud from ol stori olsem. ?Be yu ting se hemia nao samting we i rili hapen long laef blong yumi? Sore tumas, sam yangfala oli bilivim ol giaman tingting ya, nao oli fren no oli mared wetem wan man we i tingbaot hem wan nomo, mo i kilim olgeta. Oli wet blong hem i “jenis” i kam wan man we i gat sore mo i tingbaot olgeta, be jenis ya i neva kamaot.
Tingbaot wan moa risen from wanem samfala oli laekem ol man we oli no gat gudfala fasin. Hemia from we oli ting se neva i save gat wan man i laekem olgeta, ale oli rere blong laekem enikaen man nomo we i intres long olgeta. Nancy we yumi tokbaot antap, hem i save we Baebol i talem se yumi mas mared long wan “man blong Masta blong yumi” nomo. (1 Korin 7:39) Be from we Nancy i ting se hem i no naes, hem i haremgud taem wan man we i wok wetem hem i intres long hem. Be man ya i no gat semfala bilif olsem Nancy. Nao Nancy i stat blong goaot wetem man ya mo klosap nomo hem i mekem rabis fasin long saed blong seks wetem hem.
Ol stori ya oli soemaot se i gat plante risen from wanem wan yangfala Kristin i save laekem wan boe no gel we i no gat gudfala fasin. Mo i gat plante eskius tu we yangfala i save yusum blong fren wetem ol man olsem. Be yumi mas luksave se ol kaen fasin fren olsem oli karem nogud frut oltaem. Mo samtaem oli save spolemgud yumi. ?From wanem yumi talem samting ya?
Paoa Blong Ol Fren
Wan trutok we yumi no save jenisim, hemia se yumi tekem fasin blong ol fren blong yumi. Taswe, olgeta we yumi spenem plante taem wetem olgeta, oli gat bigfala paoa long yumi. Ol Proveb 13:20 i soemaot se oli save pulum yumi long gudfala rod no oli save pulum yumi long nogud rod, i se: “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.” Yu wetem fren blong yu, yutufala i olsem tu man we tufala i stap ron long semfala trak. Tufala i stap folem sem rod, mo bambae tufala i go kasem sem ples. Taswe i gud we yu tingting long tufala kwestin ya: ‘?Rod we fren blong mi i stap lidim mi long hem, hemia rod we mi mi wantem folem? ?Rod ya bambae i lidim mi blong kasem ol mak we mi mi putum long saed blong spirit?’
I tru, i no isi blong skelemgud ol samting ya. Maet yu gat strong filing long fren blong yu. ?Be olsem wanem? ?Yu save trastem ol filing blong yu blong lidim yu blong jusum ol gudfala fren? Ating yu harem plante taem wan advaes we ol man oli stap talem, hemia se: “Folem tingting blong yu nomo.” Be Ol Proveb 28:26 i talem se: “Man we oltaem i stap folem tingting blong hem nomo, hem i krangke we i bitim mak.” ?From wanem? From we “tingting blong man i stap giaman long hem bakegen. I no gat narafala samting we i save giaman olsem, i nogud we i nogud olgeta.” (Jeremaea 17:9; Namba 15:39) Taem vas ya i talem se tingting blong yumi i nogud we i nogud, hemia i min se i save giaman long yumi, i no stap tru long yumi, i olsem we i gat tu fes. ?Bambae yu trastem wan man we yu save se hem i man blong giaman mo i gat tu fes? Tingting blong yumi no hat blong yumi i save trikim yumi. Taswe, maet yu haremgud blong fren wetem wan boe no gel, be hemia i no min se bambae hem i lidim yu long gudfala rod.
Samting we yu save trastem blong lidimgud yu, hemia Tok blong God. Ol rul blong Baebol oli no olsem tingting no hat blong yumi, oli no save giaman long yumi mo mekem yumi harem nogud. ?Olsem wanem ol rul blong Baebol oli save givhan long yu blong luksave sipos wan boe no gel i wan gudfala fren? ?Mo olsem wanem yu save jusum wan gudfala fren blong mared wetem, wan fren blong ful laef blong yu we bambae i no spolem yu? Bambae yumi tokbaot tufala kwestin ya long pej 23.
[Futnot]
a Mifala i jenisim nem blong olgeta.
[Tok blong pija long pej 14]
Ol buk, ol stori long televisin, mo ol vidio kaset, oli save givim rong tingting long yumi long saed blong fasin we wan gudfala fren i mas gat