Yu Yu Gat Save, Ale Yu Mas Joenem Long Fasin Blong Bos Long Tingting
‘Yu yu gat save, ale yu mas joenem long fasin blong bos long tingting.’—2 PITA 1:5-8, NW.
1. ?Plante trabol we man i kasem oli kamaot from we man i no naf blong mekem wanem?
LONG Yunaeted Stet, ol man oli mekem wan bigfala kampen agensem ol drag. Long kampen ya, toktok i goaot long olgeta yangfala se oli mas “talem no” long drag. Tru ya, laef blong ol man bambae i gud moa sipos oli talem “no” long drag, be i no long drag nomo. I gud sipos oli talem “no” tu long fasin blong drong, long ol doti fasin blong seks, long ol kruked fasin insaed long bisnes, mo long ‘ol rabis fasin we bodi nomo i wantem.’ (Rom 13:14, NW ) Be ating yumi evriwan i save agri se i no isi blong talem “no.”
2. (a) ?Wanem ol eksampol long Baebol we oli soem se longtaem finis ol man oli faenem i had blong talem ‘no’ long sam samting? (b) ?Ol eksampol ya oli mas pulum yumi blong mekem wanem?
2 Ol sinman oli faenem i had blong bos long tingting blong olgeta, taswe i gud we yumi wanwan i traem blong lanem olsem wanem blong winim faet blong yumi agensem ol slak fasin blong yumi. Baebol i tokbaot sam man long taem bifo we oli traehad blong mekem wok blong God be oli faenem i had blong talem “no.” Tingbaot Deved mo sin we hem i mekem wetem Batseba. Frut blong sin blong tufala hemia se pikinini blong tufala i ded, mo hasban blong Batseba tu i ded. Be, tufala we i ded, tufala i no mekem wan rong nating. (2 Samuel 11:1-27; 12:15-18) Mo tingbaot aposol Pol, we i talemaot klia nomo se: “Oltaem mi no mekem ol gudgudfala fasin ya we mi wantem mekem, mi stap mekem ol rabis fasin ya, we mi no wantem mekem nating.” (Rom 7:19) ?Samtaem, yu tu yu filim olsem? Pol i gohed i se: “Long tingting blong mi, mi glad tumas long Loa ya blong God. Be mi luk we rabis fasin ya, we i stap wok long laef blong mi, hem i narafala. Hem i agens long Loa ya, we long tingting blong mi, mi glad tumas long hem. Fasin ya i stap mekem mi, mi olsem slef blong fasin blong sin, we i stap wok oltaem long tingting blong mi. Man. Mi mi no save harem gud nating. ?Hu man we bambae i save pulumaot mi long laef ya we i stap holemtaet mi, we bambae mi ded from?” (Rom 7:22-24) Ol eksampol we oli stap long Baebol oli mas mekem tingting blong yumi i strong moa blong yumi neva lego faet blong yumi blong bos long tingting blong yumi.
Bos Long Tingting—Wan Fasin We Yumi Mas Lanem
3. Talem from wanem yumi no mas ting se i isi nomo blong gat fasin blong bos long tingting.
3 Bos long tingting i min se man i naf blong talem “no” long sam samting. Seken Pita 1:5-7 (NW ) i tokbaot fasin ya semtaem wetem ol narafala fasin olsem bilif, stret fasin, save, fasin blong stanap strong longtaem, fasin fasgud long God, fasin blong laekem ol brata, mo lav. I no gat wan long olgeta gudfala fasin ya we taem yumi bon yumi naf blong wokem fulwan. Olgeta fasin ya yumi nidim blong lanem long laef blong yumi. Sipos yumi wantem kam gud moa long ol fasin ya, yumi nidim strong tingting mo yumi mas wokhad. ?Taswe, olsem wanem long fasin blong bos long tingting? Ating fasin ya tu bambae i no isi blong kasem.
4. ?From wanem plante man oli no ting se oli slak long fasin blong bos long tingting, be hemia wan saen blong wanem?
4 I tru, maet plante milian man oli neva luksave se oli slak long fasin ya blong bos long tingting. Olgeta ya oli gohed evri dei blong mekem samting we olgeta nomo oli wantem. Wanem samting we bodi blong olgeta i wantem, oli mekem nomo. Maet oli luksave no oli no luksave se oli stap mekem samting ya. Oli no tingbaot frut we i save kamaot from ol aksin blong olgeta—maet oli spolem laef blong olgeta no laef blong ol narafala man raonabaot long olgeta. (Jud 10) Naoia bitim bifo, yumi luk we ol man oli no naf mo oli no rili wantem blong talem “no” long rabis fasin. Hemia i wan saen se yumi stap laef long ol “las dei” ya we Pol i tokbaot taem hem i talem se: “Long ol las dei, taem ya bambae i raf bitim mak, i strong tumas long ol man. From we bambae ol man oli save laekem olgeta nomo, bambae oli laekem mane tumas, oli man blong mekem flas, tingting blong olgeta i antap tumas, bambae oli tok nogud long God, . . . oli no save bos long tingting blong olgeta.”—2 Timoti 3:1-3, NW.
5. ?From wanem ol Witnes blong Jeova oli intres long fasin blong bos long tingting, mo wanem advaes we i gud yet long yumi tede?
5 Ol Witnes blong Jeova oli save gud se oli mas faet strong blong bos long tingting blong olgeta. Oli luksave sem samting ya we Pol i luksave long hem se, tingting blong olgeta i wantem mekem God i glad mo folem ol loa blong hem, be bodi blong olgeta we i gat sin long hem, i stap pulum olgeta i go long rong rod. From samting ya, longtaem finis oli wantem tumas blong save olsem wanem blong winim faet ya. Long 1916, Wajtaoa i tokbaot “stret rod we yumi mas folem blong yumi save bos long bodi blong yumi, tingting blong yumi, toktok blong yumi mo fasin blong yumi.” Hem i se i gud we yumi tingbaot Filipae 4:8. Nating se ol tok long vas ya i kamaot long God samwe long 2,000 yia bifo finis, advaes ya i save givhan long yumi yet. Mo i tru se ating i hadwok moa long ol man tede blong oli folem advaes ya i bitim ol man long taem bifo, mo i bitim ol man we oli laef long 1916. Yes, ol Kristin oli traehad blong talem “no” long ol fasin blong wol, from we oli luksave se taem oli mekem olsem, oli stap talem “yes” long Bigman ya we i Wokem Olgeta.
6. ?From wanem yumi no mas harem nogud long yumi wan taem yumi stap traehad blong wokem fasin blong bos long tingting?
6 Galesia 5:22, 23 (NW ) i tokbaot fasin blong bos long tingting se hem i wan long ol “frut blong [tabu] spirit.” Sipos yumi wokem fasin ya semtaem wetem “lav, glad, pis, longfala tingting, kaen fasin, gud fasin, bilif, [mo] kwaet fasin,” bambae yumi mekem i gud long yumi wan bakegen. Olsem Pita i talem, sipos yumi mekem olsem, bambae yumi ‘no save kam slak mo bambae yumi save karem frut’ long wok blong God. (2 Pita 1:8, NW ) Be sipos yumi slo blong wokem ol fasin ya no yumi harem se yumi no stap soemaot olgeta fulwan, yumi no mas harem nogud mo yumi no mas jajem yumi wan. Ating yu luksave finis se long skul olgeta studen wanwan oli lanem samting long spid we i defren, sam oli hareap sam oli slo. No maet yu luk long wok se sam man oli lanem wan niufala wok kwik moa i bitim ol narafala man blong wok. Ale, long sem fasin, samfala oli lanem mo oli soemaot ol Kristin fasin hareap, be samfala oli slo moa. Be samting we i impoten, hemia blong gohed oltaem mo traem bes blong yumi blong wokem ol fasin we God i laekem. Yumi save mekem olsem sipos yumi yusum gud evri samting we Jeova i givim blong halpem yumi, long Baebol mo long kongregesen. I no impoten tumas blong spid, samting we i moa impoten, hemia se yumi gat strong tingting blong traehad oltaem.
7. ?Wanem samting i soemaot se fasin blong bos long tingting i impoten?
7 I tru se fasin blong bos long tingting i laswan long lis ya blong ol frut blong tabu spirit, be hemia i no min se fasin ya i no impoten tumas. Hem i impoten olsem ol narawan. Yumi no mas fogetem se sipos yumi bos fulwan long tingting blong yumi, bambae yumi naf blong blokem olgeta ‘rabis samting we tingting blong yumi nomo i wantem.’ Be, olgeta man oli sinman mo i isi nomo blong oli foldaon long ol “rabis samting we tingting blong olgeta i wantem . . . oli stap mekem nogud wetem woman, mo oli stap mekem ol samting blong sem, mo oli stap mekem ol samting we oli nogud olgeta. Olgeta oli mekem prea long ol narafala god, mo oli stap mekem ol bisnes blong posen mo kleva. Oli kam enemi, nao oli stap faet, mo oli stap jalus, mo oli stap kros, mo oli stap leftemap olgeta nomo. Olgeta oli stap rao oltaem, nao oli stap seraot from.” (Galesia 5:19, 20) Taswe, yumi mas faet oltaem, mo holem strong tingting blong rutumaot enikaen slak fasin we maet i stap long hat mo tingting blong yumi.
Sam Long Yumi Oli Mas Faet Strong Moa
8. ?Wanem sam samting we oli mekem se samfala oli faenem i had moa blong bos long tingting blong olgeta?
8 Sam Kristin oli mas traehad moa i bitim ol narafala Kristin, blong oli save bos long tingting blong olgeta. ?From wanem? Maet fasin blong papa mama blong tijim olgeta no sam samting we i bin hapen long laef blong olgeta i mekem se oli mas faet strong moa blong bos long tingting. Sipos yu yu faenem se i no strong tumas long yu blong gat fasin ya blong bos long tingting, ale yu save glad from. Be yumi mas soem sore mo traem kasem save long filing blong olgeta we oli faenem i had moa blong bos long tingting blong olgeta, nating sipos samtaem oli mekem yumi harem nogud smol from we oli no bos long tingting blong olgeta. Yumi evriwan i sinman, taswe i no gat wan long yumi we i save ting se hem i stret gud, no i moagud i bitim ol narafala.—Rom 3:23; Efesas 4:2.
9. ?Wanem slak fasin we samfala oli gat, mo wetaem bambae oli naf blong winim ol slak fasin ya fulwan?
9 Tingbaot ol eksampol ya: Maet yumi save long sam Kristin brata sista blong yumi we bifo oli man blong smok tabak no oli yusum drag, mo sam samtaem maet oli stap harem yet se oli wantem ol samting ya. Maet samfala oli mas faet strong blong blokem fasin blong kakae no dring bitim mak. Sam narafala oli faenem i had blong bos long tang blong olgeta, ale plante taem oli mestem long ol toktok blong olgeta. Blong blokem ol slak fasin ya, oli mas traehad bakegen mo bakegen blong wokem fasin blong bos long tingting. ?From wanem? Jemes 3:2 i talem samting we i tru nomo se: “Plante taem, yumi evriwan i mekem i no stret. Be man we i no mekem mastik samtaem long toktok blong hem, hem i wan man we i stret gud olgeta. Man olsem bambae i save blokem olgeta rabis samting we i save spolem laef blong hem.” Sam narafala Kristin oli stap wantem yet blong plei laki. No maet oli harem se i had blong blokem kros blong olgeta. Maet oli nidim taem blong lanem blong winim ol slak fasin ya no sam narafala slak fasin bakegen. Ating yumi save bos lelebet long ol slak fasin naoia, be taem yumi kam stretgud olgeta, long taem ya nomo bambae yumi save winim olgeta fulwan. Be bifo long taem ya, i gud yumi traehad blong lanem fasin blong bos long tingting, from we fasin ya bambae i halpem yumi blong no gobak bakegen long wan laef we sin i bos long hem. Mo taem yumi stap gohed long faet ya, i gud yumi givgivhan long yumi blong yumi no kam slak.—Ol Wok 14:21, 22.
10. (a) ?From wanem samfala oli luk se fasin blong bos long tingting long saed blong seks i wan traem? (b) ?Wanem bigfala jenis we wan brata i mekem? (Lukluk bokis long pej 16.)
10 Samfala oli faenem i had blong bos long tingting blong olgeta taem oli fesem ol traem long saed blong seks. Fasin blong seks bitwin man mo woman hemia wan samting we Jeova God i wokem. Be samfala oli faenem i had blong gat stret tingting long saed blong seks, olsem we i laenap wetem ol rul blong God. Ating olgeta ya oli faenem i hadwok moa blong mekem olsem sipos oli man no woman we oli harem se oli nidim samting ya tumas. Yumi laef long wan wol we ol man oli tingting tumas long seks mo oli wokem plante samting we oli pulum filing blong man long saed ya. Samting ya i save mekem i had long ol Kristin we oli tekem disisen blong livim mared fastaem—maet blong smoltaem—from we oli wantem mekem wok blong God we i no gat wan samting, olsem ol wok long mared, we i pulum tingting blong olgeta. (1 Korin 7:32, 33, 37, 38) Be folem advaes blong Baebol se “mared i moa gud, i winim fasin ya we oltaem man i wantem woman tumas,” samfala oli tekem disisen blong mared. Hemia wan gudfala samting. Be long semtaem, oli gat strong tingting blong mared nomo long wan “man [no woman] blong Masta,” olsem Baebol i talem. (1 Korin 7:9, 39) Yumi save se Jeova i glad tumas long ol man mo woman ya we tingting blong olgeta i strong blong folem ol rul blong hem long saed blong stret fasin. Ol Kristin brata mo sista tu oli glad tumas blong kampani wetem ol trufala man blong God we oli tinghae long ol stret rul mo oli wantem stap tru long God oltaem.
11. ?Olsem wanem yumi save halpem brata no sista we i wantem mared be ating i no faenem wan yet blong mared wetem?
11 ?Olsem wanem sipos yumi no save faenem wan man no woman blong mared wetem? !Tingbaot filing blong wan man we i wantem tumas blong mared be i no faenem wan yet we i stret long hem! Maet hem i luk we ol fren blong hem oli mared mo i luk olsem se oli hapi, be hem i stap lukaot wan patna yet. Sam long yumi we oli trabol long saed ya, oli mas faet oltaem agensem doti fasin ya blong pleplei wetem seks blong olgeta. I no gat wan Kristin we i wantem brekem strong tingting blong brata no sista ya we i stap traehad blong holem klin fasin. Yumi save mekem tingting blong olgeta i foldaon sipos yumi toktok olbaot mo talem samting olsem: “?Yu yu no mared yet?” !Maet yumi no gat tingting blong spolem olgeta ya, be i moagud blong bos long tingting blong yumi mo lukaotgud long samting we yumi talem! (Ol Sam 39:1) Olgeta ya we oli stap holem klin fasin bifo mared, i stret we yumi talem sam gudfala toktok blong leftemap gudfala fasin blong olgeta. I moagud yumi traem leftemap tingting blong olgeta i bitim we yumi talem samting we maet i mekem tingting blong olgeta i foldaon. Maet yumi save singaot olgeta oli kam joen wetem yumi, taem yumi kakae wanples wetem sam narafala Kristin we oli bigman long saed blong spirit, mo haremgud long kampani blong olgeta.
Bos Long Tingting Insaed Long Mared
12. ?From wanem olgeta we oli mared, oli nidim yet blong bos long tingting blong olgeta?
12 Nating se man i mared finis, be hem i nidim yet blong bos long tingting blong hem long saed blong seks. Plante taem, nid we hasban i gat long saed ya i defren olgeta long nid blong waef. Samtaem, maet hasban no waef i gat wan sik no wan problem long bodi we i mekem se i had long hem blong slip wetem patna blong hem no maet hem i no save mekem samting ya nating. Mo tu, from sam samting we oli hapen bifo, maet hasban no waef i faenem i had blong folem oda ya se: “Man i mas stap mekem ol samting long woman blong hem we i stret long rod blong mared. Mo woman i mas stap mekem olsem long man blong hem tu (Nyutesteman wetem Ol Sam long Bislama).” Long taem olsem, ating nara patna i mas bos long tingting blong hem moa. Be tufala tugeta i mas tingbaot advaes ya we Pol i givim wetem lav, long ol Kristin we oli mared. Hem i se: “Yufala i no mas blokem yufala. Sipos man mo woman blong hem, tufala i agri fastaem blong livim fasin ya blong slip wanples, tufala i save livim blong smoltaem, blong tufala i gat gudfala taem blong prea. Be biaen, bambae tufala i mas stap wanples bakegen. Sipos no, bambae Setan i save faenem rod blong traem yufala, from we yufala i no strong.”—1 Korin 7:3, 5.
13. ?Yumi save mekem wanem blong givhan long olgeta we oli stap traehad blong bos long tingting blong olgeta?
13 Fasin fren insaed long mared i joenem man mo woman long fasin we i klosap moa i bitim ol narafala fasin fren. Taswe ol mared man mo woman oli save harem gud tumas sipos tufala tugeta i lanem blong bos long tingting blong tufala long saed blong seks. Be long semtaem oli mas tingbaot mo kea long ol narafala Kristin brata sista we oli stap traehad yet blong soemaot fasin ya insaed long mared blong olgeta. Yumi no mas fogetem blong prea long Jeova blong i givhan long ol brata sista blong yumi blong oli gat fasin luksave, fasin no fraet, mo strong tingting blong gohed long faet blong olgeta blong bos long tingting blong olgeta, mo blong mekem samting we oli nidim blong mekem blong oli save winim ol filing we oli no stret.—Filipae 4:6, 7.
Gohed Blong Givgivhan Long Yumi
14. ?From wanem yumi mas sore mo traem kasem save long filing blong ol narafala Kristin?
14 Sipos i gat sam samting we i no hadwok tumas long yumi blong blokem, maet yumi faenem i had blong kasem save long filing blong wan Kristin we i hadwok blong bos long tingting blong hem long saed blong ol samting ya. Be i no gat wan long yumi we i sem mak long narawan. Samfala oli letem filing blong olgeta i bos long olgeta isi nomo, sam narafala oli strong. Samfala oli faenem i isi lelebet blong bos long olgeta wan, i no wan problem long olgeta. Be sam narafala oli faenem se i hadwok blong mekem olsem. Be rimemba oltaem, se man we i stap faet strong blong winim wan fasin i no wan rabis man. Ol Kristin brata sista oli nidim we yumi kasem save mo soem sore long olgeta. Bambae yumi holem glad blong yumi sipos yumi gohed blong soem sore long olgeta we oli stap faet strong yet blong bos long tingting. Yumi luksave samting ya taem yumi ridim ol tok blong Jisas long Matiu 5:7.
15. ?From wanem ol tok blong Ol Sam 130:3 oli leftemap tingting blong olgeta we oli traehad blong bos long tingting?
15 Yumi neva mas jajem wan Kristin brata no sista we maet wanwan taem i mestem blong soem Kristin fasin. I tru se Jeova i stap luk ol wanwan rong ya blong yumi. Be yumi glad tumas blong save se, hem i makem ol taem ya tu we yumi no mekem rong. Maet ol narafala Kristin fren blong yumi oli no luksave ol gudfala wok ya blong yumi, be Jeova i luksave. Yumi harem gud tumas sipos yumi tingting oltaem long ol tok blong Ol Sam 130:3 we i se: “?Sipos yu yu stap raetemdaon ol sin blong mifala, hu bambae i save stanap long fes blong yu, we yu yu no save jajem hem?”
16, 17. (a) ?Olsem wanem yumi save folem toktok blong Galesia 6:2, 5 taem yumi traem blong bos long tingting? (b) ?Wanem nekis samting we bambae yumi tokbaot long saed blong fasin blong bos long tingting?
16 Evriwan long yumi i mas wokem fasin blong bos long tingting sipos yumi wantem we Jeova i glad long yumi. Mo yumi save sua se ol Kristin brata sista blong yumi bambae oli givhan long yumi long saed ya. I tru se evri wan long yumi i mas karem prapa wok blong hem, be Baebol i talem tu se, yumi mas givgivhan long yumi blong yumi save winim ol slak fasin blong yumi. (Galesia 6:2, 5) Yumi mas laekem tumas ol papa mama blong yumi, ol hasban no waef blong yumi, mo ol fren blong yumi, we oli stap blokem yumi blong yumi no go long ol ples we yumi no mas go long hem, no we oli blokem yumi blong yumi no luk sam samting we i nogud blong lukluk, no taem oli blokem yumi blong yumi no mekem sam samting we i rabis. Wan we i blokem yumi olsem, hem i stap givhan long yumi blong wokem fasin ya blong bos long tingting. Yes, fasin ya nao i mekem we yumi naf blong talem “no” mo stanap strong long tok ya.
17 Ating plante Kristin oli agri wetem olgeta samting we yumi tokbaot long stadi ya long saed blong bos long tingting. Be maet oli luksave se oli nidim blong kamgud moa long fasin ya. Maet oli wantem blong soem fasin ya fulwan, go kasem mak we oli ting se ol sin man oli save kasem. ?Yu yu harem olsemia? ?Ale, yu save mekem wanem blong wokem frut ya blong tabu spirit blong God? ?Mo olsem wanem fasin ya i save givhan long yu blong kasem ol mak blong yu olsem wan Kristin? Bambae yumi luk samting ya long nekis stadi.
?Yu Yu Tingbaot?
?From Wanem Fasin Blong Bos Long Tingting . . .
• i wan impoten fasin we ol Kristin oli mas wokem?
• i wan fasin we samfala oli faenem i had blong wokem?
• i impoten insaed long mared?
• i wan fasin we yumi save givgivhan long yumi blong wokem?
[Bokis/Foto blong pija long pej 16]
Hem i Lanem Blong Talem “No”
Wan Witnes blong Jeova long Jemani i wok olsem klak long wan kampani blong televisin mo radio. Hem i mas jekemap samwe long 30 defren program blong televisin mo radio blong meksua se ol pija mo saon oli klia oltaem. Taem problem i kamaot long wan program, hem i mas lukluk long program ya blong traem faenemaot se problem i kamaot wea. Hem i se: “I luk olsem se oltaem i gat problem stret long ples we wan rabis pija i kamaot, maet rabis pija blong raf fasin no seks. Oltaem ol nogud pija ya oli stap long hed blong mi blong plante dei, no wik. Oli fasgud long bren blong mi olsem mak blong hot aean we i stap long buluk.” Brata ya i talem stret se samting ya i stat mekem hem i slak long saed blong spirit: “Mi mi wan man we mi save kros kwik, taswe ol pija ya blong raf fasin oli mekem mi mi slak blong bos long tingting. Ol doti pija blong seks oli spolem fasin joengud blong mi wetem woman blong mi. Evri dei mi mas faet agensem ol nogud samting ya. From we mi wantem tumas blong winim faet ya, mi tekem disisen blong lukaot wan narafala wok, i nating sipos pei blong mi i smol moa. Ale, i no longtaem i pas, mi faenem wan narafala wok. Naoia mi kasem samting ya we mi bin wantem tumas.”
[Tok blong pija long pej 15]
Save we yumi kasem taem yumi stadi Baebol i halpem yumi blong bos long tingting