Apostlite teod
12 Umbes sel ajal hakkas kuningas Herodes* tegutsema, et mõningatele koguduses halba teha. 2 Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna. 3 Nähes, et see juutidele meeldis, arreteeris ta ka Peetruse. (See oli just hapnemata leibade püha ajal.) 4 Ja võtnud ta kinni, pani ta tema vanglasse ja andis üle neljale neljamehelisele sõdurite rühmale, et need teda vahetustega valvaksid, kuna ta kavatses tema pärast paasapüha rahva ette tuua. 5 Niisiis hoiti Peetrust vangis, kogudus aga palus tema pärast tuliselt Jumalat.
6 Just enne seda, kui Herodes kavatses ta rahva ette tuua, sel ööl magas Peetrus kahe ketiga aheldatuna kahe sõduri vahel, ja valvurid ukse ees valvasid vanglat. 7 Aga vaata, korraga seisis Jehoova ingel tema kõrval, ja vangikongis säras valgus. Ta müksas Peetrusele vastu külge, äratas ta üles ja ütles: ”Tõuse ruttu üles!” Ja ahelad langesid tema käte ümbert maha. 8 Ingel ütles talle: ”Pane endale vöö vööle ja seo sandaalid jalga.” Seda ta tegigi. Viimaks ütles ta temale: ”Pane pealisrõivas selga ja tule minu järel.” 9 Ja ta läks välja ning käis tema järel, aga ta ei teadnud, et see, mis ingli kaudu juhtus, oli päriselt. Ta arvas hoopis, et näeb nägemust. 10 Nad möödusid esimesest vahipostist ja teisest ning jõudsid raudvärava juurde, mis viis linna, ja see avanes neile iseenesest. Ja kui nad olid väljunud, läksid nad mööda üht tänavat, ja otsekohe lahkus ingel tema juurest. 11 Kui Peetrus oli toibunud, ütles ta: ”Nüüd ma tõesti tean, et Jehoova saatis oma ingli ja vabastas mu Herodese käest ja kõigest, mida juudi rahvas ootas.”
12 Olles selle üle järele mõelnud, läks ta majja, kus elas Maarja, kes oli Johannese, lisanimega Markuse ema, ning kuhu üsna paljud olid kokku tulnud ja palvetasid. 13 Kui ta värava uksele koputas, tuli seda kuuldes sinna teenijatüdruk nimega Roode, 14 ja kui see oli Peetruse hääle ära tundnud, siis rõõmu pärast ei teinud ta väravat lahti, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga. 15 Nad ütlesid talle: ”Sa oled hulluks läinud.” Aga tüdruk kinnitas ikka ja jälle, et ta on seal. Nad ütlesid: ”See on tema ingel.” 16 Aga Peetrus muudkui koputas. Kui nad avasid, nägid nad teda ja olid hämmastunud. 17 Kuid ta andis neile käega märku, et nad vait jääksid, ja jutustas neile üksikasjalikult, kuidas Jehoova oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: ”Teatage sellest Jaakobusele ja vendadele.” Seepeale läks ta välja ning suundus teise paika.
18 Kui saabus päev, olid sõdurid üpris ärevil selle pärast, mis siis õigupoolest Peetrusega oli juhtunud. 19 Herodes otsis teda hoolega, ja kui ta teda ei leidnud, kuulas ta valvurid üle ning käskis nad karistamiseks ära viia; ja ta läks Judeast alla Kaisareasse ning jäi sinna mõneks ajaks.
20 Ent ta oli vihane Tüürose ja Siidoni elanike peale. Seepärast tulid* need ühel meelel tema juurde, ja olles veennud Blastost, kes oli kuningakojas vastutaval kohal, hakkasid nad rahu paluma, sest nende maad varustas toiduga kuninga maa. 21 Aga kindlaksmääratud päeval pani Herodes endale selga kuningliku rüü ning istus kohtunikutoolile ja hakkas neile kõnet pidama. 22 Kokkutulnud rahvas hakkas seepeale karjuma: ”See on jumala, mitte inimese hääl!” 23 Otsekohe lõi teda Jehoova ingel, sest ta ei andnud au Jumalale; ja ussid sõid ta ära ning ta suri.
24 Aga Jehoova sõna aina kasvas ja levis.
25 Kui nüüd Barnabas ja Saulus olid abi Jeruusalemma kohale toimetanud ja seoses sellega kõik lõpule viinud, pöördusid nad tagasi ja võtsid endaga kaasa Johannese, kelle lisanimi on Markus.