Jesaja
2 Ta* tõuseb tema* ees nagu võrse,+ on kui juur põuases maas.
Ei ole tal väärikat kuju ega hiilgust,+
ei tõmba meid ligi tema välimus.
talle oli tuttav valu* ja ta teadis, mis on haigused.
Tema nägu oli otsekui peidetud meie eest.*
Teda põlati ja me ei pidanud teda mikski.+
4 Kuid ta võttis enda peale meie haigused+
ja enda kanda meie valu.+
Meie aga pidasime teda nuhelduks, Jumala poolt lööduks ja vaevatuks.
5 Kuid ta torgati läbi+ meie üleastumiste pärast,+
purustati meie süütegude tõttu.+
Ta kandis karistust, et meil oleks rahu,+
tema haavad on toonud meile tervenemise.+
6 Me kõik ekslesime nagu lambad,+
igaüks läks oma teed.
Jehoova lasi kõik meie süüteod tulla tema peale.+
7 Teda rõhuti+ ja ta lasi end piinata,+
kuid ta ei avanud suud.
Ta viidi tapale nagu lammas.+
Otsekui utt on pügajate käes vait,
nii ei avanud ta suud.+
8 Teda rõhuti ja ta võeti ära ilma õiglase kohtumõistmiseta.
Kes mõtleb tema põlvnemise* üksikasjadele?
Ta lõigati ära elavate maalt.+
9 Talle anti matmispaik* jumalatute juurde+
ja rikaste* juurde, kui ta suri,+
kuigi ta polnud teinud midagi väära*
ega kõnelnud valet.+
10 Aga Jehoova tahe oli* ta purustada ja ta lõi teda haigusega.
Kui sa annad ta elu süüohvriks,+
saab ta näha oma järglasi, ta pikendab oma päevi+